50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
loogilinepoiss1
Õppematerjali autor
Referaat Dzäss Silver Alex Kelder Tallinna Reaalkool 9a klass 1. Mai 2012 a Sisukord: Sissejuhatus ................................................ 3 lk Dzäss Eestis ................................................ 4-7 lk Dzässi tuntumad inimesed .............................. 8-10 lk Dzässis kasutatavad pillid ............................ 11-12 lk Kasutatud materjalid .................................. 13 lk Sissejuhatus: Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika on nüüdismuusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusikapärimuse vastastikuse mõjul. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist, spirituaalidest ja minstrelite muusik
ka Vanemuise teater. Fixi aegu kujunes ka tema laulurepertuaar välja, mis kätkes tegelikult küll praktiliselt kogu lauluvara, mida pakub esitajale levimuusikamaailm. (ibid: 90-91) 1984. aastal kolis Vrait elama Tallinnasse. Seal avanesid võimalused koostööks erinevate kollektiividega ja süveneda rohkem eri stiili muusikasse. Koos pianist Jaak Jürissoniga esitab ta intiimsemaid laule; Kukerpillidega ehtsat kantrit; A. Pilliroo, H. Aniko ja L. Saarsalu ansamblitega nin H. Zeigeri big-bändiga dzässilaule. Eesti Raadio estraadiorkestriga ja Tõnis Kõrvitsa ansambliga on Silvi Vrait tutvustanud peamiselt eesti heliloojate uusi laule, kuid mida ta ka ei laulaks- kõik jõuab publikunisisemise sära ja hingestatusega. Suure ulatusega varjundirikas ja tundeküllane hääl, intonantsioonitäpsus, stiilitaju ja loomupärane musikaalsus lubavad tal interpreteerida väga eriilmelist muusikat.
Sisukord Sissejuhatus Edward Kennedy ,,Duke" Ellington oli üks kuulsamaid ja omapärasemaid dzässi pianiste, orkestrijuhte ja heliloojaid. Ellingtoni peetakse väga mõjukaks suurkujuks dzässi ajaloos, kuigi tema looming ulatus mitmete teiste zanriteni. Mõned kriitikud hindavad Ellingtoni loomingut dzässiga isegi kauges suguluses olevaks. Ellingtoni palad sündisid ainulaadselt ning vaid tänu haruldasele koostööle ja suhtele oma orkestriga. Duke Ellington arendas muusikat märkimisväärselt tuues sellesse tehnilisi muudatusi, uusi ja erilisi stiile ning kõlavärvinguid. Ellingtoni muusikukarjäär Edward Kennedy Ellington sündis 29. aprillil 1899 Washingtonis. Ellington hakkas õppima klaverit seitsmeaastaselt. Oma hüüdnime Duke
JAZZMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümne
Tõnis Mägi, sõber ja mõnikord esinemiskaaslane: Olav Ehala on meil praegu ainuke kergemuusika helilooja. ,,Ta on isetegija ja teda võib nimetada vanaks mohikaanlaseks. Ta on klassik ja samas kihvt inimene, kellega on alati rõõm koos töötada." Mägi avaldab enim tunnustust Ehala töödest ,,Nukitsamehele" ja rokkooperile ,,Johnny". "Ta on kirjutanud väga palju head muusikat. Ehalal on erakordne anne, ta on suur isiksus." Lembit Saarsalu, ammune sõber ja kolleeg: Olku ongi täpselt selline nagu välja paistab alati elurõõmus, humoorikas, andekas, teotahteline ja ideesid täis. Kui sageli tuleb ette, et andekas inimene on laisk, siis Olku puhul see ei kehti. Tal on tohutu töövõime ja ta on sirge seljaga. Võiks ju teha ka lihtsamaid tantsulaulukesi ja Eurovisioonil särada. Olku on kõrgprofessionaal, kes ei ole loorberites puhkama jäänud. Heliloojana on tal oma käekiri, eriline
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust
aasta purjeregatti, et avastada lääneriikide allveelaevu. Muuseumilaevad Meremuuseumi laevastiku kujunemine algas 1979.a. kui Eesti Riiklik Merelaevandus andis üle õppepurjelaeva Vega, mis nüüdseks on tagasi antud (1996.a.) laeva sünnimaale Soome. 1980. aastate keskel rekonstrueeriti vana MSTB - tüüpi kalatraaler allveearheoloogia uurimislaevaks Mare. 1988. aastal täienes laevastik jäämurdja Suur Tõll, 1992. aastal allveelaeva Lembit ja 2001. aastal patrullkaatri Grif võrra. 2004.a. anti üle Mereväest käigust maha võetud miinitraaler Kalev. Lisaks nendele suurtele alustele kuulub muuseumi kollektsiooni mitmeid väiksemaid purjepaate, mootorpaate, jääpurjekaid. Aastate jooksul on tekkinud esinduslik laevade kogu, mille vastu tuntakse ka suurt huvi ning vajadus neid ka efektiivselt hooldada ja eksponeerida. Laevade arvu kasvuga on pidevalt olnud probleemiks neile
aasta purjeregatti, et avastada lääneriikide allveelaevu. Muuseumilaevad Meremuuseumi laevastiku kujunemine algas 1979.a. kui Eesti Riiklik Merelaevandus andis üle õppepurjelaeva Vega, mis nüüdseks on tagasi antud (1996.a.) laeva sünnimaale Soome. 1980. aastate keskel rekonstrueeriti vana MSTB - tüüpi kalatraaler allveearheoloogia uurimislaevaks Mare. 1988. aastal täienes laevastik jäämurdja Suur Tõll, 1992. aastal allveelaeva Lembit ja 2001. aastal patrullkaatri Grif võrra. 2004.a. anti üle Mereväest käigust maha võetud miinitraaler Kalev. Lisaks nendele suurtele alustele kuulub muuseumi kollektsiooni mitmeid väiksemaid purjepaate, mootorpaate, jääpurjekaid. Aastate jooksul Eesti Meremuuseum on tekkinud esinduslik laevade kogu, mille vastu tuntakse ka suurt huvi ning vajadus neid ka efektiivselt hooldada ja eksponeerida. Laevade arvu kasvuga on pidevalt olnud probleemiks neile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid