Kuradi mitu nägu Kurat eksisteerib inimeste mõttemaailmas enamasti kõige kurja võrdkujuna. Tema süüd nähakse tihti paljudes inimkonna hädades. Ometi võib Johann Wolfgang Goethe teosest "Faust" ja Mihhail Bulgakovi romaanist "Meister ja Margarita" leida mõtteid, mis ei toeta täiesti negatiivset üldpilti saatanast. Kes on kurat, kui ta üldse eksisteerib? Millisena näevad Bulgakov ja Goethe tema olemust? Ateistid väidavad, et jumalaid ega kuradeid pole olemas. Teatud mõttes võib nende arvamust õigeks pidada, sest vaevalt eksisteerivad põrgu ja taevariik käegakatsutaval kujul. Inimkonna jaoks osutub tegelikult olevaks kõik, mille eksistents leiab uskujaid. Bulgakov avaldab mõtte, mille
Tegelasi · Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees · Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet · Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline · Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti
Vene ühiskond Mihhail Afanasjevits Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita" Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" on kaks Venemaad revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim (ehkki kujutatakse Juudamaad, on siiski aru saada, et tegemist on koodiga). Mõlemas tasandis jooksevad üksteisega paralleelselt, kohati isegi põimudes lood tõeuskujast ja kuulutajast ning süsteemist, mis viimast vaigistada püüab. Üks liinidest - revolutsioonijärgne Venemaa, tugines totalitaarsel ideoloogial, Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks. Usk
Azazello (A) W abiline Natasa (N) MA teenijanna Hella (H) alasti nõid, W abiline Peemot (PE) kass, W abiline Afranius (AF) salateenistuse ülem. 2 Sisu I Raamat I Ivan ja Mihhail jalutasid Moskavas Patriarhi tiikide juures ja istusid pingile. Nad arutlesid jumala eksisteerimise üle ja jõudsin otsusele, et jumalat pole olemas. Seda kuulis pealt Woland, kes välismaalast teeseldes nende vestlusesse sekkus. Ta suhtus irooniliselt mõttesse, et jumalat ja saatanat pole olemas. Woland väitis, et on vestelnud Pontius Pilatusega. Samuti väitis W, et Mihhail ei jõua MOSSULIT koosolekule ning sureb naise tõttu, kes lõikab tal pea otsast. I ja M pidasid W-d hulluks. II Pontiuas Pilatus vihkas roosilõhna, mis oli teda ümbritsenud hommikust peale. Seetõttu oli ta väga ärritunud
Azazello (A) W abiline Natasa (N) MA teenijanna Hella (H) alasti nõid, W abiline Peemot (PE) kass, W abiline Afranius (AF) salateenistuse ülem. 2 Sisu I Raamat I Ivan ja Mihhail jalutasid Moskavas Patriarhi tiikide juures ja istusid pingile. Nad arutlesid jumala eksisteerimise üle ja jõudsin otsusele, et jumalat pole olemas. Seda kuulis pealt Woland, kes välismaalast teeseldes nende vestlusesse sekkus. Ta suhtus irooniliselt mõttesse, et jumalat ja saatanat pole olemas. Woland väitis, et on vestelnud Pontius Pilatusega. Samuti väitis W, et Mihhail ei jõua MOSSULIT koosolekule ning sureb naise tõttu, kes lõikab tal pea otsast. I ja M pidasid W-d hulluks. II Pontiuas Pilatus vihkas roosilõhna, mis oli teda ümbritsenud hommikust peale. Seetõttu oli ta väga ärritunud
Nii otsustabki Jeesus jääda truuks oma missioonile, tegutseda kooskõlas Jumala tahtega ja õpetada inimesi. Piibel arendab edasi vana vastuolu, mis sai alguse Jumala ja Luciferi vahel enne maailma loomist, andes seda edasi veidi teisel viisil ja lihtinimesele kergemini mõistetavas kontekstis. Raamatute Raamatu mõjutusi leidub ka hilisemates kirjandusteostes. Piiblist inspireeritud autorid kujutasid Jeesuse katsumustega sarnaseid olukordi tihti ka tavainimeste elus. Sealgi on esiplaanil valik Saatana ja Jumala vahel ning küsimus, kas peategelane suudab jääda kindlaks oma seisukohtadele. Loomulikult polnud lihtsurelik tolleaegsete kirjanike jaoks Jumala pojaga võrreldav ja raamatukangelased ei suutnud ahvatlustele kuigi edukalt vastu seista. Eriti levinud oli selline kujutamisviis keskajal, mil Kurat esines keelatud lihalike naudingute võimendajana, tahtes vastu vaid inimese surematut hinge.
juhtub pretsedenditu Stalin helistab MB-le vt Päevikud, lk 500. Tagajärg MB saab tööd Kunstiteatris. Teda ei represseerita, kuid ka ei avaldata endiselt (mitut näidendit hakatakse lavastama, kuid keelatakse viimasel hetkel ära), ei lasta ka välismaale, ta ei kohtu Staliniga. Ajakirjanduses mõnitatakse, samas kitsa ringi intellektuaalide jaoks kujuneb M sümboliks. Kirjutab ka näidendi Stalinist, ,,Batum", kuid ka see kukub liiga ausalt välja keelatakse ära. MM: Woland Margaritale: ,,...ärge kunagi ega midagi paluge!Ei kunagi, ei midagi, ja eriti nendelt, kes on teist tugevamad. Nad tulevad ise pakkuma ja annavad kõik ise." Näitleja Bossoi unenäos: lk 209 (silmad ei valeta). 1933 palub MB Jelenal hakata päevikut pidama. MB töötab kuni surmani oma ,,loojanguromaaniga". Raskelt haigena, surm silme ees. Jelena hoolitseb ta eest ennastsalgavalt, viimased aastad võitleb ta elu eest. Vaatamata rängale elule ei olnud nende vahel ühtki tüli
MIHHAIL BULGAKOV ,,MEISTER JA MARGARITA" Tegevuspaik: Moskva I peatükk Tegelased: Mihhail Aleksandrovits Berlioz kirjanduse ajakirja toimetaja, MASSOLIT juhataja, Ivan Nikolajevits Ponõrev e. Bezdomnõi avaldas luuletusi, kummaline professor Berlioz ja Bezdomnõi jalutavad pargis, istuvad maha ja arutavad jumala olemasolu üle. Nendega ühineb võõras, kes peab nende väiteid jumala mitteolemasolust väga huvitavateks, kuid ometi jääb enese arvamuse juurde jumal on olemas. Esimesed 2 venelast on
Ta on noor 23-aastane õlakas ruugete salkus juustega luuletaja, kes saadetakse oma kogemustest rääkimise eest vaimuhaiglasse. 3) Probleemid o Kommunistlikust reziimist tingitud kehv eluolu o Head inimesed, nagu Jesua, saavad karistada 4) Tsitaadid o "Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab." o "Ärge eales laskuge kõnelusse tundmatutega." 5) Kavapunktid 1. Berliozi ja Bezdomnõi vestlus tiigi ääres. Liitub Woland. 2. Lugu Pontius Pilatusest. 3. Berlioz hukkub. Bezdomnõi asub Wolandit, kassi ja Fagotti jälitama, kuid edutult. 4. Bezdomnõi saadetakse hullumajja, sest ta seletas MASSOLITi liikmetele Wolandist ja Berliozi salapärasest surmast. 5. Varieteeteatri direktor ja Berliozi toakaaslane Stjopa ärkab korteris nr 50, kus nüüd elavad seal Woland, kass ja Fagott. Woland väidab, et nad sõlmisid Varieteeteatriga lepingu seal esinemiseks. Stjopa ei mäleta seda, aga
Ta on noor 23-aastane õlakas ruugete salkus juustega luuletaja, kes saadetakse oma kogemustest rääkimise eest vaimuhaiglasse. 3) Probleemid o Kommunistlikust reziimist tingitud kehv eluolu o Head inimesed, nagu Jesua, saavad karistada 4) Tsitaadid o "Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab." o "Ärge eales laskuge kõnelusse tundmatutega." 5) Kavapunktid 1. Berliozi ja Bezdomnõi vestlus tiigi ääres. Liitub Woland. 2. Lugu Pontius Pilatusest. 3. Berlioz hukkub. Bezdomnõi asub Wolandit, kassi ja Fagotti jälitama, kuid edutult. 4. Bezdomnõi saadetakse hullumajja, sest ta seletas MASSOLITi liikmetele Wolandist ja Berliozi salapärasest surmast. 5. Varieteeteatri direktor ja Berliozi toakaaslane Stjopa ärkab korteris nr 50, kus nüüd elavad seal Woland, kass ja Fagott. Woland väidab, et nad sõlmisid Varieteeteatriga lepingu seal esinemiseks. Stjopa ei mäleta seda, aga
Kokku hoides oleks olnud võimalik kaugenemise vastu võidelda. Nimelt see “miks-mina-miks-mitte-tema- mäng" saigi neile saatuslikuks. J.W.Goethe „Faus Faust on teadlane, kes on õppinud mitmeid teadusi ja saanud „Faust“ on lugu taltsutamatust uudishimust ja Värssnäiden t“ doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi. Ta on teadmistejanust, millest ei tulene mitte ühtegi d. masendunud. Taevas sõlmivad Jumal ja Mefistofeles(Kurat) ideaalselt perspektiivi – tekib rahuldamatus, kihlveo, et kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada
käsitlemist leiab. Teema väljaselgitamiseks küsida, millest teos räägib. Teose probleem on mingi eluline ja üldine küsimus, mille teos tõstatab. Teose idee on see, mida teema kohta öeldakse või kuidas teemasse suhtutakse. Ideed aitab tuvastada, kui küsida, mida autor on tahtnud öelda. Sageli on ideed võimalik väljendada vanasõnaga. 1. Sõnasta „Fausti“ põhiteema, probleem ja idee. Faust müüb oma hinge kuradile maha, sest tahab tunda ülimat õnne. Selle saamiseks proovib ta kõike, mida inimene õnneks saab pidada – armastus, peod, raha, võim, kunst. 2. Milliseid alateemasid võib „Faustist“ veel välja tuua? (Vähemalt 5) a) Haridus - Faust õppis targaks kaua, kuid nüüd tunneb, et tal ei olegi reaalselt neid teadmisi vaja.
kavatseb, kuid korda saadab head."; ,,Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väärt, et jälle saada olematuks. Seepärast on mu eluring kõik, mida hüüab paheks, patuks ja hävituseks inimhing." Inimesed on Jumalast loodud ja ei ole võimalik neid viia sellisele eksiteele. Nad kõik taipavad, et on olemas ainult üks õige tee. Mefistofeles arvab, et Fausti eksirännakud on tingitud kurjusest. Ta ei taipa, et Faust on otsingul ja sellel teel võib teha vigu, aga need viivad õigele teele veelgi lähemale. 2. Kurjust võib nimetada edasiviivaks jõuks, sest koos headusega tekib konflikt, mille järel tekib areng. Ainult headusega tekiks stagnatsioon. Hea ja halva piiri tunnetus sõltub liiga palju subjektiivsest arvamusest. Näiteks ajal, kui vaheldub üdini hea ja üdini halb, nähakse olukorda kokkuvõttes halvana.
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
,,Kuningas Oidipus", Sophokles 1. Sophoklese tragöödia põhineb Oidipuse müüdil. a) Selgitage erinevust müüdi ja tragöödia vahel: Müüt on jutustav rahvapärimus, mis seletab kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Tragöödia on komponeeritud kunstivorm. See on üks dramaatika zanre (teised on komöödia ja draama) Müüti peeti üldiselt ajalooliselt tõepäraseks ning kuigi tragöödia võib põhineda mütoloogial, nagu Sophoklese "Oidipus", siis võis autor siiski kujundada motiive ja narratiive oma äranägemise järgi. Kui müüdid on hajusad, püsimatud, läbipõimunud, mitmesuguste vastuoluliste variatsioonidega, siis tragöödia on reeglina, vähemalt antud näite puhul kindlat vormi järgiv komponeeritud narratiiviga teos. b) Mis "Kuningas Oidipuse" kaasahaaravusest on pärit Oidipuse müüdist ja mis selle Sophoklese- poolsest töötlusest?: Täpselt ei ole seda võimalik tuvastada, sest tugineda
grupi ehk siis massi sulanduvad ja omakasupüüdlikud, nagu näiteks Fredericki tädi Annie ning ka tema töökaaslased. 6 Pea- ja kõrvaltegelased Teose peategelane on Frederick Clegg ning vaid natukene vähem tähtsam on ka Miranda Grey. Kõrvaltegelasi on teoses vähe ning enamus on korra läbi käivad ning vähetähtsad. Nendest natukene olulisemad on siiskii Fredericki tädi Annie, samuti jutustab ta üpriski mitmeid kordi enda surnud onust Dickist ja mainib enda sugulast Mabelit. Alguses on korraks juttu ka tema töökaaslastest. Romaani teise osa ehk Miranda päevikutest koosneva jutustuse põhjal on kõrvaltegelasteks tema tuttav George Paston (G.P), tädi Caroline ning tema teised tuttavad nagu näiteks Piers. 7 Tegelaskujude analüüs Frederick Clegg Tegelase iseloomustus Frederick on teose peategelane
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas
I PILET 1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel 2. Modernistlik luule (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism A. Blok; futurism V. Majakovski; imazism Th.S. Eliot; sürrealism F.G. Lorca; akmeism A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2) Akmeism- 20. sajandi ve
Kaasaega ja kaasajareegleid tutvustav romaan. Puskin tahtis teosega näidata hinge enneaegset vananemist ja ükskõiksust elu vastu. Onegini stroof- 14 rida (korrastatud värsid). Kangelaste hulgas on autor ise ja kuna P ise sekkub, tundub kogu teos tõepärasem. Lüürilised kõrvalepõiked. Tegevus toimub aastatel1820- 1825. Autor põletab peatükid dekabristide ülestõusust. Realistlik! Kohad: · Peterburi, maamõis, mis sarnaneb Mihhailovskojele. · Moskva. Puskin vastandab tegelasi. · Õed- üks punapõsine ja blond, pinnapealne, rõõmus Olga, teine tõmmu, vaikne, haritud, keeli oskav Tatjana. · Onegin vs Lenski. Onegin kadestab teatud viisil Lenskit, sest tema ei suuda enam millestki vaimustuda. Teose algul on Onegin 24-aastane, läheb päranduseks saadud maamõisa ja kohtub õdede Tatjana (17) ja Olga Larinaga (15-16). Sõber Vladimir Lenski (17 - nooruke poeet).
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
Anton Szandor LaVey Saatanlik Piibel Oma järgijate poolt Mustaks Paavstiks ristitud Anton LaVey alustas teed, saamaks Saatana Kiriku ülempreestriks 16-aastaselt karnevali orelimängijana: ,,Laupäeva õhtuti nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas. Nii saingi aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning, et inimese ihar loomus ei kao kuhugi." Sellest hetkest oli tema elutee otsustatud. Lõpuks, 1966. aasta aprilli viimasel päeval volbriööl, kõige tähtsamal nõiakunsti pühal ajas LaVey iidsete timukate eeskujul oma pea kiilaks ja kuulutas Saatana kiriku asutatuks. Ta nägi karjuvat vajadust sellise kiriku järele, mis
HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi t
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
1987. aastal Üleliidulisel lastekirjanduse võistlusel tunnistati ,,Maaleib'' Nõukogude Liidu parimaks lasteraamatuks. 16 ,,Kihnu ning Manõja'' - Tallinn Maalehe raamat 2001, toimetaja Rein Ülevaino. Raamatus kirjeldab kirjanik Kihnu eluolu ja loodust. ,,Meri põlõm'te paljas vesi: Kihnu arhipelaag'' - Kirjastus Ilo 2006 Harri Jõgisalu on käinud Kihnus, Manõjal ja Sanges kümneid kordi, teinud ohtrasti fotosid ja pannud kirja oma muljed. Väikesest saarestikust on saanud tema suur kiindumus. Raamatute peategelasteks ongi saarte-laidude elanikud: inimeste kõrval ka kosklad, viired, tuttpütid, ristpardid, juttselg-kärnkonnad, viigrid ja teised igaüks oma äravahetamatu näo ja iseloomuga. 2.2.4 Koduloolised raamatud *,,Vesiratta Madis'' - Kirjastus Ilo 2004, toimetaja Ene Vald. Raamat on mõeldud esmajoones lastele
ühiskonnas toimib. Just selles küsimuste ringis on autor eesti nüüdiskirjanduses andnud originaalse käsitluse sellistele nähtustele nagu konformism, kõlbeline relativism, võõrandumine, isiksuse allakäik ning süü ja vastutuse probleem. Probleemiarenduse mõttes eriti oluline teos on «Väike reekviem suupillile», mis autori vaadete kujunemise seisukohalt tundub «Pillimehele» eelnevat. See, mis «Pillimehes» sulab ühtseks ja terviklikuks elutajuks, on «Reekviemist» välja loetav lausa autoripoolse teoretiseeringuna. Oma vaateid ja ideid teo ja tahte vahekorrast arendatakse siin mitmes episoodis, kontrollitakse ideede kandvust eri tegelaste najal. Keskseks selliseks episoodiks kujuneb Aarne ja Kurdi võitlus, millel on tähendus kogu edaspidisele sündmustikule. Nimelt jälgib autor siin detailselt tegelaste käitumist, kirjeldab nende psüühilist seisundit, taju, motoorikat.
Ludvik töötas rongil, kuna ta läks Peterburgi Kolmas vaatlus: Sander kaotas Vestamnil ostulepingu ära. Jutt käis ostulepingust. Parun oli tund ennem Sandri minekut müünud maja kellegile teisele. Vestman tahtis, et tema tütar läheks Piibelehele naiseks. Eduard Vilde 1865-1933 Sünniaeg: 4. Märts 1865 (Virumaa Si muna kihelkond) Elukohad: Pudivere m õis, Karjaküla m õis, Saksamaa, Berliin, Vene maa, Moskva, Sveits, Kopenhaagen, Tallinn (Kadriorg) T ö ökäik: ajaleht ,,Virulane" 1883 1885 ajaleht Tartu ,, Posti me es" 1886 1890 ajaleht ,,Vir malised" 1891 1901 Tallinna ja Riia saksakeelsete ajalehtede toi metuses päevalehe ,,Teataja" toim etuses 19011905 ,,Uudised" 1905 ,, Kaak" 1905 1917 ,,Uus ilm" 1905 1917 Estonia dramaturg diplo maat Kopenhaagenis
tahtis kangesti näha, mismoodi see ninapidi vedamine käib. Vesi ahjus- Peebule meeldis ahju otsas pikutada, aga alla enam ei julgenud tulla. „Noh, juba vesi ahjus“ ütles vanaisa.Ronis siis kiiresti alla vaatama, et kus see vesi siis ahjus on, aga pidi jällegi pettuma... 14 R. Kipling Muinaslugusid Autori illustratsioonid Raamat on üsna raskesti loetav, seda eriti laste jaoks. Raamatust võib leida lõbusaid ja vahvaid jutte loomadest, kaladest ja paljudest teistest: Mulle meeldis jutuke sellest, kuidas vaal sai endale kurgu. Et ta ujus ja kõht oli tühi ning kaval kala, kes ta kõrva taga ujus andis talle nõu, et ta võiks ära süüa ühe meremehe.Meremees aga oli lõpmata tark ja taibukas mees ja paigaldas vaala kurku parvest ja traksidest võre, niiet sellest ajast peale ei saanud enam vaal süüa midagi muud peale väikeste kalade.
Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................2 Teose ajalooline skeem.................................................................................................. 2 Autori positsioon ajas ja mõju ilmumisajal................................................................2 Teose saamislugu....................................................................................................... 2 Objektiivne väärtus tänapäeval.................................................................................. 3 Teose tegelaskond.......................................................................................................... 3 Teose tegelaskonna ulatus, mis on keskpunktis ja toese tüüpilisus........................... 3 Tegelaste jagunemine gruppidesse............................................................
Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad 1. Maailma vanimas eeposest. ,,Gilgames" sumerite eepos, tuntuim Babüloonia kirjandusteos, kirjutatud umbes 1600.a. e.m.a . Ajaloolaste arvates on eepos kirjutatud kolmandal aastatuhandel eKr. Veerand on nii halvasti säilinud, et on ainult osaliselt loetav. 12. Savitahvel. Savitahvlitele pandi need teosed kirja 2000-1600 a eKr. Seega on see üks varasemaid kirjandusteoseid. Eepos räägib Gilgamesi, Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Gilgames on sureliku mehe ja jumalanna poeg, kes ehitas Gruki linna müürid. Ajalooliselt vägev, alamatelt nõudis alati rasket tööd. Eepos jutustab uhkest linnast, mis asub Eufrati kaldal, linna kuningaks oli Gilgames, kes pärast oma surma Eufrati jõkke maeti. Eeposes on Gilgamesil
Kas Marg. laps suri ise, M. uputas ta voogude vahele, jättis hooletusse? 2.Kas Valentini ja F. kahevôitlus oli ôhtul, öösel vôi hommikul? 3.Kes nôiaköögis valvavad nôiarohtude katelt, kas koletised, ahvipärdikud vôi sarvikud? 4.Margaretal oli väike ôde, mis tast sai/ suri haiguse kätte 5. Mis sai M. isast? Surm viis ta enne lapse sündi. 6. Mis sai Valentinist? /kahevôitluses Faustiga suri 7. lk. 102, kelle sônad 8.Heinrich? Oli see Faust Wagner vôi Marta mees? 9.Kas Margareta minestab Marta juures, kirikus vôi vanglas? 10. 19 Peateos on tragöödia "Faust" autor ise nimetab seda oma elutööks, sest kirjutas seda kogu elu, 60 aastat. ainestik: keskaja legend ajaloolisest tegelasest Faustist, teadlasest, kes sôlmis lepingu Kuradiga. Mefistofeles = Kurat= Eitusvaim meis enestes. Teos on filosoofiline. Kolm sissejuhatust:
Probleemid: kuidas inimesed enesesse sulguvad, ei julge elada. Mõistetakse, et piirangud igapäevased. Kõigil on omad piirid, üürikeseks ajaks on kõigil võimalus nautida elu. Võrdlus Inimene ja inimsuhted, inimese koht ühiskonnas, inimväärikus ja tunded, tõusev kodanlus ja aadlid. ,,Palat nr 6" ,,Kiri õpetatule naabrile" ,,Rõõm" ,,Kirsiaed" ,,Ametniku surm"-kuidas amentnikei suuda leppida, et ta tegi midagi niivõrd sobimatut ja hakkab aadlikult vabandust paluma miljoneid kordi. Ametnik sureb ära. Kahtemoodi kajastust-enesekeskne inimene, kes ei märka kedagi. Need, kes märkavad ja koguaeg alandlikkust tunnevad. automatism Tsehhov hakkakski käsitlema n-ö väikest inimest, madalat ametnikku, vähese positsiooniga inimest. Ei lähtunud sellest, et maailm on ebaõiglane ja väikestele tehakse liiga, vaid lähtus sellest, et ,,väikesed iniemsed" ongi väiksed. Kahepalgelised ja automatism (kui on
teinud eduka lasteraamatu valemi ja produtseerivad halbade välismaiste eeskujude najal sisutühje suureformaadilisi läikraamatuid. Aidi Vallik, kes on saavutanud tuntuse oma noorsooromaanidega, on andnud välja kaks keskpärast kunstmuinasjuturaamatut ,,Koletise lugu" (2005) ja ,,Unekoer" (2006), mille kirjutamise ajendiks näib olevat pigem majandusbuumi ärakasutamine. Eriti koletise loo puhul on mindud disneyliku kommertstootega sarnanemise püüdluses üle piiri. Kümneid kordi läbikirjutatud motiivil raamatu üllitamisel ei paista olevat ühtki sügavamat põhjust (Müürsepp 2005b: 14). 1.6. Illustratsioon lasteraamatus Lasteraamat mõjub pildi ja sõna sümbioosina. Illustratsioonide olulisusest räägib tõsiasi, et tihtipeale mäletatakse raamatut just piltidel kujutatud tegelaste järgi, teadmata teksti autori nime. Näiteks Naksitrallid ja Sipsik on igal eestlasel silme ees ja tihtipeale imestatakse kuuldes, et Edgar Valter ei kirjutanudki neid raamatuid.
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
