Ma arvan , et meie elu maailmas on raske ja halb. Inimesed unustasid mida tähendavad sõnad armastus, headus, tõde jms. Iiga päev maailmas sureb umbes 100 inimest , aga me lihtsalt istume ja kuulame uudiseid. Näiteks sõda Ukrainas, kus langes UMBES 7000 süütu INIMEST, ja 17 tuhat on vigastatud. Me ei saa aidata neile, kuid teised lihtsalt ei taha. See on õiglusetu Paljud inimesed ei saa töötada, sest ei ole töökoha, või nende tervis on halb. Kuidas nad võivad endale süüa ostma? Ja selle pärast nad peavad otsida sööki prügikastides ja kerjama (). Praegu eestis ei tööta umbes 30% ( 250 tuhat) inimest, Venemaal 3,7 miljoni, Aga terves maailmas rohkem kui 7 miljonit inimest. Nooremad ei tegele spordiga, nad istuvad kodus, vaatavad telerit või mängivad arvutis. Spetsialistid loeksid üle 74% nooreaid maailmas , kes suitsetavad ja joovad alkoholi. Ja selle pärast nendel on probleemid tervisega. Paljud lapsed jooksevad kodust ära j...
Kurjus Minu jaoks on kurjus lai mõiste. Mõnikord võib seda tõlgendada kui inimese himu kellelegi teisele haiget teha; teinekord võib see olla hoopis mingisuguse kadeduse reaktsioon. Maailm on täis halbu ja häid inimesi. Nad elavad kõik meie ümber ilma suurema tähelepanuta. On raske eristada kurja inimest heldest, sest elu on näidanud, et võime osutuda vägagi kahepalgelisteks. Ükskõik, mida me ka ei teeks, peame tunnistama, et mitte keegi pole üdini halb ega hea kõigil on omad plussid ja miinused. Miks inimesed on üldse kurjad? Enamikul meist süttib viha tänu kadedusele, aga leidub ka inimesi, kes ihaldavad võimu kellegi või millegi üle, seega nad teevad ükskõik mida, et nende soov täituks. Kurjuse halvim külg ongi see, et kui me tahame saavutada midagi väga olulist, siis paraku keegi ei hooli, mil viisil see tulemus saadakse. Tegelikult, kui nüüd järele mõelda,...
Headus ja kurjus minu ümber. Maailmas on palju headust ning samas ka palju kurjust. Mis mõnele tundub hea asjana, on jällegi teisele kurjast ja vastupidi. Sageli on nii, et just halvad ehk kurjemad asjad jäävad meelde paremini, kuna neid juhtub harvemini ja kohati toovad need endaga kaasa suuremad probleemid, kui head asjad . Kurjusest ja halbadest asjadest räägitakse ka rohkem, näiteks kasvõi meedia vahendusel. Elus käivad headus ja kurjus käsikäes. Maailm ongi täis nö. halbu ja häid inimesi. Nad elavad kõik meie ümber ilma suurema tähelepanuta. On raske eristada kurja inimest heast inimesest , sest elu on näidanud, et inimloomuses on olla tihtipeale vägagi kahepalgeline. Ükskõik, mida me ka ei teeks, peame tunnistama, et mitte keegi pole halb ega hea kõigil on omad plussid ja miinused. Miks inimesed on üldse kurjad? Enamikul meist süttib viha tänu kadedusele, aga leidub ka ini...
Inimesed, keda on raske mõista Maailmas on ligi 6 miljardit inimest, kes igaüks on isik omaette. Inimese organism on juba tema sees toimuvate looduslike protsesside poolest keeruline, rääkimata vaimsetest protsessidest, mis inimestes toimuvad. Öeldakse ka, et iga inimene on unikaalne ja kordumatu. Kuid see, kuidas me mõistme mida teine inimene tunda võib ja mida oma peas mõelda on hoopiski keeruline, kuna me kõik oleme erinevad, me kõik oleme omamoodi uued. Sisimas on iga inimene hea, kuid olukorra sunnil pole nii mõnedki meist heatahtlikud. Igaüks meist jätab oma jälje kuhugi oma elatud elu jooksul. Näiteks ajaloosse, paljude inimeste südametesse või teda ümbritsenud tutvusringi. On mitmeid aspekte mille järgi saab lahterda enam vähem sarnase maailmavaate ja sisemise eluga inimesi. Inimesi võib jaotada intelligentsuse järgi näiteks: EQ, ehk emotsionaalne intelligentsus, inimesel on võimailk aru saad...
Mis on elu mõte Maailmas on meeletult palju inimesi, kes on erineva elu mõttega ja religiooniga, mis määrab paljugi, kuidas oma elu elada. Inimesed usuvad erinevaid asju ja seepärast tegutsevadki väga erinevalt. Minu uskumus ellu on väga lihtne. Ma tean, et elus tuleb kogu aeg pingutada ja vaeva näha, mis siis, et see lõppeb nagunii surmaga. Kõiki oma lähedasi tuleb hoida ja nende eest hoolt kanda, sest kunagi ei tea millal neid enam pole. Elu mõte on igalühel täpselt selline, milliseks ta on selle loonud. Elu on täpselt nii raske või lihte, kuidas sa ome elu mõtestad. Kuigi elu tuleb elada nii, et sa ei kahetseks mitte midagi ja annad endast kõik, et see oleks täisväärtuslik. Tean inimesi, kes elavad siiamaani oma mineviku varjudes ja ei suuda sellest lahti lasta. Ise arvan, et elada tuleb päev korraga ja seada endale lihtsalt eesmärke, mis ei käiks sulle üle jõu, ning mi...
Headus ja kurjus Meie praeguses ühiskonnas valtiseb nii headust kui ka kurjust, kuigi vahel tundub et kurjem pool kaalub hea poole üles. Põhjuseid on palju aga üks on kindlasti see et maailmas on palju kurje, ahneid, ülbeid, isekaid, ebaviisakaid ja lihtsalt julmu inimesi, kelle eesmärgiks tundub olevat hea ühiskonna hävitamine. Vahel ju võibki tunduda et reaalne elu on ka nagu muinasjutt, aga ainult selle erinevusega et siin ei pruugi headuse ja kurjuse võitluses alati hea pool võita. Samas inimesed kes eiole need nö pimeda poole inimesed, nemad ju võivad muuta seda kõike. Head inimesed võivad: abistada hädasolijaid, proovida veenda kurja või nö halba inimest et see mida ta teeb ei ole hea, püüda lahendada asju rohkem sõnade kui rusikatega, mida kipuvad tegema pahatahtlikud inimesed. Aga miks on maailmas kurjad inimesed? Enamikul meist süttib viha tänu kadedusele, aga leidub ka inimesi, kes ihaldavad võ...
Kuidas saan mina olla hea kodanik? Riigi kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Mõningatel juhtudel peetakse antud riigi kodanikeks ka selles riigis registreeritud juriidilisi isikuid. Aga mida tähendab olla hea kodanik? Mida ei tohiks teha selleks, et olla hea kodanik?Mida mina pean selleks tegema ja mida ma teha ei või? Kas häid kodanikke on palju? Kas mina olen hea kodanik ja mis teeb minust hea kodaniku? Olla hea kodanik ei ole kerge. Peab järgima Eesti Vabariigi põhiseaduse korda ja teisi tähtsaid seadusi nagu näiteks liiklusseadus. Peab teadma, kes on Eesti Vabariigi president, peaminister ja muud tähtsad riigitegelased. Kui neid inimesi ei tea on raske riigiteeamdel kaasa rääkida, kui sa ei tea kes on Andrus Ansip või Toomas Hendrik Ilves. Eeskujulik asunik peaks tundma oma riigi sümbloleid, oskama hümni ning rääkima ametlikku riigikeelt. Hea kodanikuna peaks omama või omandama haridust,...
Kui süda sul ei sütti sees, sa teiste südameid ei leia Tihti kuulavad inimesed oma südame häält. Süda ei tee vaid tuksuvat heli, vaid hoopiski aitab meil saada arusaamale, mis on hea ja mis halb. Sellepärast tunnemegi vahepeal, et midagi on halvasti. Samuti aitab süda meil tunda rõõmu ja õnne. See on meie südame hääl, mis vaikselt meie elu otsuseid teeb. Inimeste tunded võib võrrelda kui ahelreaktsiooni. Vahepeal oleme me ilmaasjata kurjad ja anname ka teistele sellest märku. Aga kust see kõik alguse sai? Alguse saab see lõputu ahelreaktsioon sinust endast. Kui sinus on palju kurjust, siis on alatihti tahtmine see välja lasta. Võib öelda, et see kurjus, mis on sinu sees, tuli ka ringiga ei kusagilt mujalt kui sinust endast. Võib olla andsid oma kurjuse kellelegi varem edasi ja tema omakorda edasi. Lõpuks tuleb see kõik paha tagasi sinu juurde ja tihti ei saa selle vastu midagi teha. Inimeste olevus ühiskonnas mõjutab ka ...
Eesti riigi plussid ja puudused Eesti on ideaalse asukohaga väikeriik, kus elab ligikaudu 1,3miljonit inimest, kellel on oma keel- eesti keel. Kuigi oleme palju arenenud, on väljaränne suur. Aga kas Eestis on ka hea elada? Eesti riik on üks arenenumaid riike IT- valdkonnas. Meie loodud on Skype ning E- riigindus on enamustest riikidest mitmeid samme kõrgemal. Võrreldes mitmete teiste riikidega, on meil tasuta kõrgharidus neile, kes soovivad õppida. Koolid pakuvad eestlastele palju võimalusi ning on ka kindlasti suurte saavutustega. Näiteks Tartu Ülikool saatis 2013. aastal kosmosesse oma ehitatud satelliidi. Eestis on kõrgelt arenenud kaitsevägi ning kuulub alates 2004. aastast NATO-sse. Me teeme koostööd teiste NATO-riikidega ning areneme läbi selle pidevalt. Kuna meid on vähe, on suurem võimalus inimesi ühtsena hoida, hea näide selleks on üldlaulupidu. See on aeg, mil eestlased hoiavad üksteiselt käest ...
1. Kogemus õpetab meile, et kogemusest ei õpi inimene midagi. 2. Pilgud on esimesed armastuskirjad 3. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. 4. Armastus on kirg, mis tuleb teadmata kust ning läheb samuti teadmata kuhu 5. Ainult lahkumisel või jällenägemisel tuntakse, kas teineteist armastatakse 6. Armastus on nagu palavik: ta sünnib ja kustub, ilma et tahtel oleks sellega midagi tegemist 7. Armastus võtab mõistuse neilt, kellel seda on, ja annab sellele, kel seda pole 8. Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk 9. Pole hirmsamat kõrbe kui elu ilma sõpradeta 10. Õnn on see, kui üks mure on lõppenud ja teine pole veel alata jõudnud 11. Kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab 12. Naerata, homme on veel hullem! 13. Ärge kaotage pead. Elu tahab seda paitada 14. Suur leek süttib pisikesest sädemest 15. Südamel on omad põhjused, millest mõistusel pole aimugi 16. 90% kõigest on rämps 17. See, mida sa ei tea, on...
Eesti riik on noorte kätes Eesti riik on võrreldes teiste maailma riikidega territooriumilt pisike ning kuulub vanuselt pigem nooremate hulka. Läbi ajaloo oleme olnud mitme võõrvõimu all ning meie iseloomise ning -otsustamise aeg on olnud üürike. Eesti riik ning selle tulevik sõltub eelkõige riigi kodanikest ning nende maailmavaadetest. Siinkohal on eriti oluliseks just noored, kes oma riigi hüvanguks võiksid läbi eneseharimise, -teostuse ja tolerantsusega oma kodukohale tuge pakkuda. Paljudele on kutsuvaks tulukeseks naaberriigid, kus sissetulek on suurem ja elumured kuuldu järgi väiksemad. See kõik on aga suhteline. Materiaalsed hüved ei ole siiski võrreldavad sotsiaalsete väärtustega. Kuigi külas on kena, on sõbrad siiski kodus. Tihtilugu on selline väljaränne ajutise iseloomuga-minnakse, nähakse, proovitakse ja tullakse koju tagasi. Selline on positiivne stsenaarium. Riigile kulukam on koolitada spetsialiste ja neid valitsuse poli...
Sõprus/Armastus *Loevad need sõbrad, kellele sa võid helistada ka kell 4 hommikul. *Õige sõber on see, kes hoiab sul käest, kuid puudutab su südant... *Armastus ei tähenda seda, et inimesed vaatavad üksteist, vaid et nad vaatavad samas suunas... *Olgu sul alati: Õhk hingamiseks, Tuli soojendamiseks, Vesi joomiseks, Maa elamiseks ja Sõber armastamiseks. *Aeg ega kaugus ei nõrgesta sõprust *Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult *Õige sõprus on nagu tervis, mille väärtust tuntakse harva enne tema kaotust *Nii harukordne kui tõeline armastus ongi, kuid tõeline sõprus on veelgi harukordsem *Sõprus on pärl, mis midagi ei maksa, kuid paljugi väärt on! *Meie sõbrad teevad meile rohkem kurja üksnes sellepärast, et vaenlased meile ligi ei pääseks! *Igatsust armsa sõbra järgi tunned alles siis, kui olete lahkunud. *Sõbrast on vaid samm vaenlaseni, sest ta teab meist palju. *Õige sõber on see, kes hoiab sul k...
Eestlane – kes ta on? Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas. Valdava enamiku eestlaste emakeel on eesti keel. 1857. aastal võttis Johann Voldemar Jannsen senise "maarahva" asemel omanimetusena kasutusele tüvest est (saksa Ehsten ja Esten, rootsi ester jt) tuleneva nime "eestlased", mis peagi ka rahva seas omaks võeti. Eestlaste etnilised allrühmad on näiteks võrokesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud. Aga kui rääkida eestlastest lähemalt näiteks,millised on nende iseloomuomadused, käitumine, elu ja mõtteviis, siis arvamusi on sama palju nagu on maailmas inimesi, sest igal ühel on ju enda arvamus. Selles essees kirjutan mina enda arvamuse eestlaste kohta. Eestlase iseloomuomadustest rääkides on eestlased tuimad, hädaldajad, kadedad, introverdid, vaoshoitud, pessimistid, sageli ka üleolevad, kuid kokkuhoidvad. Eestlane on reeglina tagasihoidlik...
Alkoholitarbimise mõju Eesti ühiskonnale Lugesin läbi esseekogumiku ,,Alkoholitarbimise mõju eesti ühiskonnale". Võin öelda, et see pani ka mind meie alkoholitarbimise üle järele mõtlema. Olen kindel, et nii mõnigi essee avas mu silmad ja olen veendunud, et alkohol on Eesti riigi jaoks suur probleem. Selliste valede nagu ,,see on ju meie kultuur" ja ,,aga ma ju olen piisavalt vana" sees elamine ei aita. Alkohol on vaid tarkade inimeste jook, selles ma ei kahtle. Mõned parimad mõtted: ,,Tuleb tõdeda, et loll on see, kes endale vabandus t ei leia- nii tuuakse ka täna päeval alkoholi tarbimiseks vabandusi, et nt see meie kultuuri osa juba ammustest aegadest on ja süüdistatakse inimestes liialt levinud konservatiivsust ning suutmatust luua uusi, alkoholivabasid traditsoone. Raske on öelda, et inimene valetab, kui ta ise oma valet siiralt usub. ,, ,,Me peaks astuma välja oma väiklasest maaimlast, kus kõik keerleb vaid peo, ...
Milline on hea elu? Terminit ,,hea" mõistab iga inimene erinevalt. See võib oleneda sotsiaalsest staatusest, moraalsest seisundist, jõukuse tasemest ja paljudest muudest faktoritest. Samuti ka ,,elu" ühe inimese jaoks võib elu olla lihtsalt olemine elus ehk eksisteerimine, teise jaoks aga paljudest faktoritest ja ühiskonnast olenev hakkama saamine. Paljud filosoofid on pakkunud erinevaid teooriaid, mida võiks ikkagi tähendada hea elu. Aristoteles, Kant ja paljud teised tuntud filosoofid pakkusid oma formulatsiooni, mida see võks tähendada. Praegu proovin selgitada ja ise aru saada, mida tähendab hea elu üldse ja minu jaoks. Hea elu võib käsitleda erinevates aspektides. Näiteks, kui võtta sotsiaalse külje poolest, mida oluliselt vaadatakse tänapäeval. Siis mõned inimesed arvavad, et hästi elavad poliitikud ja suured äritegijad. Mina niimodi ei arva. Arvan, et iga inimese jaoks hea elu sotsiaalse aspekti poolest peaks olema see,...
Rahva hääl, jumala hääl Juta Vinni XI A klass Juba aegade algusest on hõimude kokkukuuluvus ja karja heakskiit oluline olnud. See mis ütleb rahvas, on väga tähtis. Masside arvamus omab suurt võimu. Siiski oma jumala loob iga inimene endale ise, olgu see siis pilve peal istuv habemik, mõjuvõimas aadlik, raha või hoopis inimene, kelle mõttelaad on sarnane. Nagu on öelnud prantsuse filosoof ja ajaloolane Voltaire: ,,Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda". Juba 2. sajandil e.Kr Roomas ja tegelikult terves Vahemerepiirkonnas oli populaarseks meelelahutusürituseks gladiaatorite võitlus, kus võideldi elu ja surma eest. Niisuguste üritsute jaoks ehitati uhkeid ehitisi nagu Roomas Kolosseum. Inimesed kogunesid, et näha verd ja surma. Samuti peeti (ja peetakse mõnes piirkonnas siiani) poomist ning kividega surnuks pildumist või mõnda muud samalaadset t...
Isiksuse analüüs. Selles õppetöös proovin ma analüüsida ise ennast ja enda olemust. Ma proovin vaadata endasse ja tuua välja oma kõige iseäralikumad omadused. Selles isiksuse analüüsis kavatsen ma rõhku panna järgmistele punktidele: minu positiivsed kui ka negatiivsed iseloomuomadused, eluväärtused, saavutused ja mida tahan saavutada. Enne kui hakkan enda südant lahkama, räägin ma mõne lausega , kes ma olen ja milline näeb välja minu elu üldjoontes. Minu nimi on Reimo, olen 17 aastane ja elan sellises armsas kohas nagu Haljala. Olen elanud siin terve oma elu. Ma elan oma perega elumajas. Mul on vanemad, koer, kass kui ka oma aed. Ma olen käinud Haljala lasteaias ja hetkel õpin Haljala Gümnaasiumi 10. klassis. Olen lõpetanud Rajaotsa muusikakooli, õppides seal djembet, samuti olen õppinud ka kitarri. Kuid suur austus on mul lauatennise vastu, mida olen mänginud vahelduva eduga 8 aastat, Rakvere Spo...
Budism on Buddha Skjamuni õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur.Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes tekitada virgunud meeleseisund. Budism koosneb neljast tõest-kannatusest,kannatuse põhjusest, kannatuse lakkamisest ning sellele viivast teest. See tee on kaheksaosaline. Buddha nimetas seda keskteeks, mis väldib andumist naudingutele ja enesepiinamisele. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja sellest on võimalik vabanenda, kuna sel on põhjus. Selleks, et kaotada kannatuse põhjus ongi olemas kaheksaosaline tee. Olenevalt inimestest, kultuuridest ja ajastust on seda teed mõistetud erinevalt. Illusioon on põhjuseks, mistõttu me pettume, kui avastame, et see miski, mida me tahtsime ei olegi kunagi olemas olnud, sest kõik olev põhineb tingitusele. Selles suhtes võib öelda, et tegelikult budist ei pea loobuma millestki toredast, mida elu me...
-------------------------------------------------------------------------------- Kirjand, essee Heategu minu silmade läbi Pea kõik siin maailmas koosneb kahest aspektist - heast ja halvast. Öeldakse, et nad käivad lausa käsikäes. Sellest leiavad lohutust paljud, kel viltu veab, kuid samas tekitab see muret õnnelikele, kes aimavad, et heaolu on kõigest ettevalmistus millekski halvaks. Seega ei saa päris kindlalt väita, et on olemas nii puhast heategu, mis mitte mingil moel ei põhjustaks mõnd negatiivset tagajärge. Andes järgi kodutu mehe palvetele ja rõõmustades teda mõne rahasummaga, on see küll heategu, kuid iial ei või teada kas heast südamest loovutatud kopikaid ikka õigel moel kasutatakse. Tuleb tunnistada, et ega räbaldunud inimesed tänavanurkadel ning prügikastide vahel ei oska selle vähese rahaga midagi...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Minu keskkonnajalajälje mõjutajad Essee Koostaja: Kristiina Pällo Tartu 2015 Selles essees arutan oma ühe eluvaldkonna – igapäevase toidutarbimise – üle. Valisin selle valdkonna, kuna keskkonnas on toidutarbimisega seotud palju probleeme ning eriti aktuaalne on toidu raiskamine, samas kui paljudel inimestel ei ole piisavalt toitu, mida lauale panna. Arutan, mis rolli mängib kõiges selles minu toidutarbimine ja kui palju see mõjutab üldist pilti. Väga palju mõjutavad minu toidutarbimist ja toitumialaseid valikuid minu teadmised, mida olen elu jooksul kogunud. Olen üsna teadlik toituja, tean mis on mulle halb ja mis on mulle hea. Samuti tean, mis on hea keskkonnale ja mis on keskkonnale halb. Tean, et keskkonda mõjutab väga palju maailmas kõrgel tasemel olev lihatarbimine, kuna suured veisekarjad ...
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikusel? Üldiselt arvatakse, et Eesti edasine majandusareng tugineb tootlikuse kasvul. Samuti arvan ka mina, et majandusareng tugineb tootlikusel, mis praegu on küll madal võrreldes Lääne riikidega. Sest kui majandus areng tugineks kiirel palgatõusul siis see viiks majanduse veelgi hullemasse seisu sest paljud firmad ja Eesti riik läheks niimoodi kahjumisse kuna tootlikus pole piisavalt kõrge. Sellepärast arvangi, et Eesti edasine majandusareng tugineb tootlikusel, sest tootlikuse kasvades kasvaksid ka palgad ja majandusareng kiireneks. Eesti riigi tootlikus on kõvasti langenud peamiselt selle tõttu, et meil valdavad ehitus ja madala tootlikkusega kaubandus- hotellindus, mitte tööstus ning kõrge tootlikkusega äriteenused ja finantsvahendus. Neid alasid on Eestile küll vaja, kuid nende kõrval vajame "äärmiselt kõrge tootli...
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Me elame meediast küllastunud ajal, mil kultuur põimub üha enam eri liiki meediaga. Meediakesksuse all tuleb mõista protsessi, milles meedia küllastab järjest rohkem nii ühiskonda, kultuuri, identiteeti kui ka argielu. Tänapäeva meedia on pidevalt laienev nähtus, milles põimuvad mitmesugused suhtlusvahendid. Meedia mõiste hõlmab nüüdisajal ka palju muud peale teabevahetuse. Selle all võib mõista info- ja sidetehnoloogiat ning arvuti- ja konsoolimänge, mille põhieesmärk on meelt lahutada, mitte teadmisi pakkuda. Oleme jõudmas olukorda, kus selgelt eristuvaid meediavorme on raske esile tuua. Me elame meediast tihedalt läbi põimunud ajal, mis tähendab seda, et meedia saadab meid nii argipäeval kui ka meelt lahutades, tööl ja vabal ajal. Läbivaks teemaks on alati olnud poliitika. Küllap seepärast, et see ei seisku kunagi. Pidev ülevaade valitsuse tegevusest vormib kodanik...
Ludomaania ehk kasiinosõltuvus Eestis on ligi 25.000 hasartmängusõltlast, mis on 2,4 protsenti elanikkonnast, selgus Faktumi uuringust. Mõningaid probleeme õnnemängudega esineb ligi 100.000 inimesel. Haiglaslikest mänguritest 40 protsenti tunnistas, et panevad päevas mängu enam kui 1000 krooni, potentsiaalsetest patoloogilistest mängijatest pooltel jääb maksimaalne päevasumma alla 100 krooni. Ludomaania ehk mängusõltuvus * võimetus mängimist lõpetada * laenude võtmine mängimise finantseerimiseks * raha nägemine mitte elatus-, vaid mänguvahendina * muutused mängija karakteris, valetamine ja saltsemine * mängimise kahetsemine ja häbenemine * riskimine töö, pere, olulise suhte v.m. sellisega mängimise tõttu Eesti kasiinodes võidetakse aastas umbes 1,1 miljardit krooni, kuid ikkagi on tuhandeid inimesi, kes on mängupõrgutes kaotanud oma vara ja perekonna või halvemal juhul koguni elu. Kasiinos käijate arv...
Sissejuhatus Mina valisin oma referaadi teemaks ,, Teismelised ja suits" kuna leian, et tänapäeval on tubaka tarbimine väga suureks probleemiks ning , et see on laialt levinud eelkõige täiskasvanute kui ka neist eeskuju võtvate noorukite seas, mis on meie inimkonna arengu ja ühiskonna suhtes väga halb! Alloleva tekstiga üritan kõikidele noortele teadvustada suitsetamise kahjulikkust ja üritan selgeks teha, et ei tasu suitsu mitte isegi proovida, sest ka üks suits võib tekitada sõltuvust. Suitsetamine ja noored Kui 1960-ndate aastate alguses Eesti kooliõpilaste hulgas suitsetajaid peaaegu ei olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Süüdi suitsetamise suures rohkuses, eriti just noorteseas, on paljud täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad n...
2012 Kuidas lahendada kurjuse porbleemi? Iidne võitlus kurja ja hea vahel Lauri Kukerman 12. B 4/6/2012 Lauri Kukerman 12. b Mis on kurja probleem? Kurja probleem ehk kurjuse probleem (ingl. The problem of Evil) on religioonifilosoofias ja teoloogias tuntud küsimuste kobar, mis tuleneb Jumala headuse ja maailma ebatäiuslikkuse kokkusobivuse küsitavuses. Klassikalisel kujul on probleem sõnastatav nii: kui Jumal on kõikvõimas, kõigeteadja ja kõikhea, kuidas siis saab maailmas olla kuri (kurjus ja kannatused)? Kõikvõimas Jumal suudab kurja kõrvaldada; kõiketeadja Jumal on igast kurjast teadlik; kõikhea Jumal soovib kurjast lahti saada; om...
1. Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat, laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Maailmas pole midagi, mida ei saaks laita. 2. Kohalolek on rohkem kui siinviibimine. Kui sinu puudumist ei märgata, siis pole vahet, on sind siin või mitte. 3. Kui teiste kahjustamine on rumala loomuomadus, siis on tema peale vihastamisel niisama vähe mõtet kui tule peale, mille omaduseks on põletamine. 4. Paljud tahavad, et tõde oleks nende poolel, kuid ei taha olla tõe poolel. 5. Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid, ja küünla eluiga ei lühene sellest mitte. 6. Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja... See tähendab, et sa pole veel edu saavutanud. 7. Täiuslikkus saavutatakse, mitte kui pole enam midagi lisada, vaid kui pole enam midagi ära võtta. 8. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. 9. Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis ...
[email protected] 29. november 2016. Mida me tänapäeval Eestis usume (Saar-Poll ja EKN küsitlus 2015) Eestlastest peab end kristlasteks 25,8%, maausuliseks 5,7%, religioosselt või vaimselt otsijaks 6,5%, mittereligioosseks, keda need teemad ei huvita 23,8%, vaimseks, kuid mitte religioosseks 27,5%, ateistiks, kes ei usu Jumala olemasolu 7,5%, kellekski muuks 1,7%, raske öelda 1,6%. Mitte-eestlastest peab end kristlasteks 59,1%, maausuliseks 1,3%, religioosselt või vaimselt otsijaks 5,6%, mittereligioosseks, keda need teemad ei huvita 13,6%, vaimseks, kuid mitte religioosseks 13,9%, ateistiks, kes ei usu Jumala olemasolu 5,1%, kellekski muuks 0,1%, raske öelda 1,3%. Kristlikesse kogudustesse kuulub eestlastest 20 %, neist luterlasi 16% Kristlikesse kogudustesse kuulub mitte-eestlastest ca 25%. Jumala olemasolu usub 39% rahvastikust (eestlastest 28% ja mitte- eestlastest 62%). Ristitud on 46% eestlastest ja 80% mitte-eestlast...
Eesti kroon ja euro Alles eelmisel dekaadil võtsid eestlased rubla asemel kasutusele Eesti krooni. Nüüd, 18 aastat hiljem, räägime jälle oma riigi rahaühiku muutumisest. Seekord siis eurole üleminekust. Kuna eurole üleminek toimub juba 3 kuu pärast, siis praegu on see teema eriti aktuaalne. Ei möödu päevagi, et kuskil uudistes seda ei mainitaks. Paraku on ajalugu näidanud, et igasugused üleminekud toovad endaga peale hea kaasa ka hulga probleeme. Mida head ja halba see siis endaga kaasa toob? Eurole ülemineku üks peamisi põhjusi on stabiilsus. Tugev ja muutumatu euro on maailmamajanduses saanud üheks kahest peamisest valuutast. Hinnastabiilsus on aidanud hoida inflatsiooniootused ja intressimäärade inflatsiooniriskid madalad ja stabiilsed, mis omakorda hoiab ka turuintressimäärad madalad. Keegi ei oska täpselt ennustada, kas see olukord ka nii roosiliseks jääb, sest vaesed ...
*Kui kolmnurkadel oleks Jumal, oleks tal kolm külge. (Juudi vanasõna) *Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid ja küünla eluiga ei vähene sellest mitte. *Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja. See tähendab et sa pole veel jõudnud edu saavutada. *Elu on liiga tõsine asi et sellest tõsiselt rääkida. (Oscar Wilde) *Igal oma elu üksikhetkel oleme need, kelleks saame ja kes oleme olnud. (O. W. ) *Kõik religioonid põhinevad paljude hirmudel ja väheste tarkusel. (Stendhal) *Parem õudne lõpp kui lõputu õudus. (W. Rogers) *Täiuslik pole mitte see, millele pole midagi lisada, vaid see, millest pole midagi ära võtta. (A. de Saint-Exupery) *Külla, kus elavad ühe jalaga mehed, tuleb minna ühel jalal. (Aafrika vanasõna) *Teoloog on kui pime mees pimedas toas, kes otsib sealt olematut musta kassi ja - leiab selle. (Mae West) *Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. (R. Rolland) *Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või val...
Kuulamine ja kuulmine Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Kui tahate teise sisse vaadata, peate loobuma oma eelarvamustest ja kinnisideedest, kõhklustest ja enesekesksusest. Peate püüdma vaadata asju teise vaatepunktist. Samuti, me teame, et meil on kõrvad millega me kuuleme erinevaid helisi, tänu millele me suudame ühiskonnas paremini toime tulla. Kuulaja olles, ümbritsevad meid erinevad tõkked, mis ei lase meil keskenduda või tõukuvad meid jutuvestjast eemale. On raske sundida end pikemaks ajaks teist kuulama, eriti kui ta juhtub üksluisel toonil kõnelema asjust, mis meid üld...
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL LH11 Marlin Nupp ARVUTISÕLTUVUS referaat Juhendaja: Kermo Kasak Vana-Antsla 2009 Sisukord · Arvutisõltuvus · Arvutimängudesõltuvus · Arvutisõltuvuse tekkimine · Kui kaua võib laps umbes arvutis olla ? · Soovitused arvutisõltuvusest ülesaamiseks : lastevanemate tegevus , sõprade tegevus, sõltlase tegevus. · Kas olete arvutisõltlane ? · Arvutisõltuvus ja ühiskond. · Pildid arvutisõltuvusest. · Kasutatud materjal. Arvutisõltuvus Inimesed ei taha kategooriliselt mõista, et arvuti, põhimõtteliselt, ei saa olla ohutu, kuna ta on elektro-magneetilise kiirguse ja mitteinoseeriva radiatsiooni allikas. Sellest, et selline radiatsioon viib impotentsuse ja lastetuseni, lapsed, nagu reegel, kas ei tea või ei mõtle sellele. Niisiis keskendume ajas enam ligimatele tagajärgedele, millisteni võib viia ööpäevarin...
EETIKA Eetika normatiivne (ainult ei vaatle, vaid ka ütleb, kuidas peaks käituma. vaatleb seda, mis on ja samas nõuab, kuidas peaks olema) teadus. pärineb Vanast Kreekast, Aristoteles looja, 4. saj. eKr. Uurib, mis on õige ja mis vale. Käitumisjuhiseid vaadatakse läbi moraali (lad. k. sõnast mors, kr. k. eetos inimgrupi moraalikogumik, mida peetakse heaks. 3D Eetika I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu. III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese eksistentsi eesmärk. Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud. Eetikakriis mille järgi mõõta, mis on ...
Virtuaalsed inimsuhted Tänapäeval toimub suur osa suhtlemisest Internetis. Selle on tinginud viimase paarikümne aasta tulemused infotehnoloogias. Virtuaalsel suhtlemisel on kindlasti nii häid kui ka halbu külgi. Miks on kolinud suurem osa noori Facebook'i ja MSN'i? Mis on sellise suhtlemise plussid ja miinused? Kumb on siiski parem kas näost näkku rääkida või läbi Interneti? Täiesti harilik pilt on meie maailmas juba see, kui inimesed räägivad lähedastega läbi Skype'i. See on väga kasulik, kuna alati ei pruugita elada samas linnas või isegi samas riigis, kus elavad lähedased. Kolmkümmend aastat tagasi sellist asja polnud ja üldiselt tuli ikka helistada või sõita kohapeale - kas see oli siis parem variant kui rääkimine läbi veebikaamera? Ma usun, et sellel pole ühest vastust, kuna alati pole võimalik minna kellegi juurde, kuna ollakse haige, kaugel teise juurest vmt. Siin tulebki appi Skype, tänu mi...
Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil pole. (A. Schopenhauer) Iga inimese mälu on tema erakirjandus. (A. Huxley) Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Kes põlgab teisi, see peab end tavaliselt suureks inimeseks. (L. de Vauvenargues) See kes armastab ennast, ei pea kartma rivaale. (Ladina vanasõna) Ma ei mõista ainult kahte asja: ennast ja teisi. Kus puudub kriitikavabadus, seal ei saa ka kiitus olla meeldiv. (P. A. de Beaumarchais) Ma pole kunagi olnud vaene, ainult rahatu. Vaesus on meelelaad, rahatus kõigest ajutine olukord. (M. Todd) Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. (A. Maurois) Kes ei tee välja millestki, mis temasse ei puutu, sel on kõik olemas. (B. Graciàn) Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (P. A. de Beaumarchais) Kõige otstarbekamalt on siin maailmas jagatud mõ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 PROSTITUTSIOON EESTIS KAS ÕIGE VÕI VÄÄR? Referaat Õppejõud: Reino Veielainen, MA Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1 PROSTITUTSIOON EESTIS........................................................................3 1.1 Prostitutsioonist üldiselt ..........................................................3 1.2 Prostitutsioonist Eesti seadustikus ..............................................3 1.3 Arvamus prsotitutsioonist Eesti ühiskonnas ..................................4 1.4 Prostitutsiooni kasulikkus ........................................................4 1.5 Prostitutsiooniteenuste kasutamise levik meeste ja naiste seas .............5 1.6...
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Andrei Aleksejev LKT 11 KOOLISTRESS Juhendas: Ennu Olavi Valga 2012 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................3 Koolistress ......................................................................................................4-8 Kokkuvõte ......................................................................................................9 Kasutatud kirjandus .......................................................
Katk algas kevadel mai alguses. Näis, nagu oleks maa, millel seisid meie majad, välja higistanud oma roiskunud ihumahlu, nagu näitaks ta nüüd avalikult paiseid ja mädanikke, mida siiamaani polnud kehapinnal märgata. Kujutleldagu vaid meie väikse, seni nii vagase linna jahmatust. Mõne päevaga oli ta roopast välja paisatud nagu terve inimene, kes lööb äkki vistrikke täis. Arst Bernard Rieux aitas katku epideemia ajal tervet linna. Ta ei kartnud, et võib ise ka nakatuda. Isa ,preester Paneloux Ajakirjanik Raymond Rambert oli jäänud lõksu linna, sest ta oli Oranisse ainult artiklit kirjutama tulnud ja ta armastatud oli jäänud Prantsusmaale. Algul pöördus ta ametnikke poole, et tehtagu talle erand, kui see ei õnnestunud. Siis sai ta sõbra Cottardi kaudu tuttavaks salakaubavedaja, kes omakorda teadis kaht valvurit, kes oleks Rambertile abiks. See plaan aga venis ning lõpuks kui oli aeg lahkuda, otsusta ajakirjanik linna jääda ning haig...
Surm eesti kirjanduses Surmale mõeldes meenusid minule esimesena Artur Alliksaare tuntud luuleread ,,Ja sünnitakse, kuigi tuleb surra, ja armutakse pettumuste trotsiks..." Maailmas on nii palju erinevaid inimesi ja surmal on igale ühele neist isemoodi tähendus ja seetõttu on seda raske üheselt defineerida. Surm iseenesest on juba ülimalt mitmekülgne nähtus olles ajatu ja paratamatu, üheaegselt nii kauge kui ka aktuaalne, midagi, mille üle meil puudub kontroll ja millest pole pääsu meil kellelgi. Inimesed on õnnistatud eluga teadmatuses iseendi ja lähedaste surma täpse hetke saabumisest. Surma, millega puutume kokku tegelikult juba üsna varakult ja ehk ka märkamatult, nii kardetakse kui pilgatakse, näiteks lapsepõlvest mäletame, kuidas surevad meie eakamad sugulased või pere lemmikloom; iga päev võime kuulda uudistest, kuidas maailmas saab liiklusõnnetustes surma tuhandeid inimesi; samuti võib surra midagi meie sees, ...
MIS ON FILOSOOFIA? Tuletatud: philo armastama sophia tarkus Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr. Bertrand Russell on öelnud, et: Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest. Teiseks peab olema tugev soov maailma mõista, niivõrd kui see võimalik on. Kolmandaks tuleb jagu saada eelarvamustest ja maailma vaate piiratusest, ja tuleb õppida mõtlema lihtsalt inimesena, mitte aga teatud grupi liikmena. Järeldus: Ideaalne oleks kui me suudaks mõelda Marsi elanik või liblikas. Niikaua on iga küsimus fiosoofiline kuni teadus ei s...
1. Kuidas kirjeldab Pascal absurditunde avaldusi? Albert Camus on öelnud, et inimene omandab elamise harjumuse enne, kui mõtlemise harjumuse. Ühel hetkel hakkab inimene mõtlema argipäevastest toimingutest väljapoole, hakkab mõistma, et maailm on talle võras ning miski maailmas ei samastu temaga. Samuti hakkab inimene mõistma, kui mõttetu on kannatada. Sellisel hetkel avaldub Camus sõnul absurditunne. Inimese vai justkui ärkab ning hakkab mõistma tegelikkust seda, mis on väljaspool seda rutiini ja ärgipäevamöllu. Sellisel hetkel paljastub ka, kui arusaamatu on elamine. See absurditunne sunnib põgenema kas lootusse või enesetappu. Samuti ütleb Camus, et see "iiveldus", mida tekitab inimeste enda ebainimlikkus ning selle ebainimlikkuse teadvustamine ja tajumine, on absurditunde avaldus. 2. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Absurditunde põhjuseks peab Albert Camus ühel hetkel pinnale kerkivat küsimust - milleks?. Samuti tülp...
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Essee: Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Koostaja: Katre Kikkas Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Tartu 2010 Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Sissejuhatuseks Juba pikka aega on räägitud kõrghariduse rahastamisest, kas see peaks olema tasuline või tasuta, kust saada haridusse lisaraha ning kuidas tagada kõrghariduse kvaliteet. Kahjuks räägitakse väga vähe sellest, mis saab edasi. Mis saab siis, kui kauaoodatud ja vaevaliselt saadud kõrgharidus on lõpuks käes? Kas noored ...
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on sotsioloogia? ... nimetatakse teadust, mis uurib inimeste käitumist grupis, s.h. grupi konstruktsiooni ja seda, kuidas inimene mõtestab isesisvalt oma kogemust. Ei uurita üksiku inimese käitumist, sest inimesed elavad gruppides. Üksikinimese käitumist ei saa prognoosida, küll saab aga ette ennustada grupi käitumist. Sellepärast kasut. sotsiol. poliitikas, viiakse läbi küsitlusi. 2. Sotsioloogia peamised lähtekohad. 1). Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, s.t. seostamine (seoste leidmine) majanduse, perekonna, uskumuste ja teiste valdkondade vahel. 2). Uuritakse, kuidas ühiskonnaprobleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. 3). Rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile ehk välistele jõududele, mis suunavad ja kujundavad indiviidide otsuseid. 4). Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse vastasmõju tulemusena. 5). Rõhu asetamine indiviidi ja ühiskonnavahelistele suhetel...
Platoni ja Aristotelese tunnetus(teadmis-)teooriate võrldus. Teatavasti oli Vanakreeka filosoofias kolm suurkuju: Sokrates, Platon ja Aristoteles. Sokratest selles essees eraldi ei käsitle, kuid raske on öelda, kust algab Platon ja lõppeb Sokrates. Üldiselt moodustavad Platoni ja Aristotelese kirjutised antiikfilosoofia tuuma. Vaatamata kahe suure filosoofi tööde seotusele tuleb tõdeda, et nad on nii stiililt kui ka ainelt väga erinevad. Järgnevalt tutvustan kahte suursugust tarkuse armastajat ning võrdlen nende teadmisteooriaid. Platon (427-347eKr) oli Sokratese andekaim õpilane. Vastupidiselt oma õpetajale kirjutas Platon palju ning tema kirjutised on täielikult säilinud. Tegemist oli sünteesiva, tervikstruktuuri poole püüdleva filosoofiga. Tema tekstid on suurepärased kirjandusliku vormi poolest. Nimelt kirjutab Platon innustunult ja kirglikult, haaravalt ning värvikalt ja üldjoontes meeleolukalt. Kõige armastatuima...
Ja peitust me mängime maailmas, ma otsin, leian ja kaotan su taas . Calm before the storm set it off, and the sun burnt out tonight. Is it worth the pain, with no one to blame ? but no hhe never called . In a perfect world, a broken heart is fixed . Well baby I don't need you, you're fading in my rearview. You'll never close my eyesYou'll never close my eyes and watch me die. On olemas keegi kellest ma hoolin on olemas keegi keda ma ei nimeta on olemas keegi kellele ma mõtlen on olemas keegi kes teeb mu kurvaks on olemas keegi kes paneb mu naerma ja on keegi keda ma armastan Tõeline armastus! Armastus on nagu lill,mis areneb pisikesest seemnest taimeks,kasvatab õiepunga ja avaneb. Kui teda piisavalt kasta ja soojendada kasvab ta kirjeldamatult kauniks ja võrratult lõhnavaks õieks,mis iialgi ei närtsi. Nagu ka need lilled , mis kasvavad paradiisis,sest armastus on ju samuti pärit paradiisist kohastu ,kus kõik on...
Klassikalise filosoofia algus on seotud imestusega. See imestus on pandud filosoofia traditsiooni siiamaani. Imestus, kui midagi fundamentaalset. Esimene jõud on midagi negatiivset- ta peatab meid. `Kokkuvõte loengust: Repliik on lühikene 2,3- 10 lausest koosnev selge tekst, mis on kui vastus eelpool kõnelejale. Ütlen oma arvamuse teemal millest kõneleja eelnevalt rääkis. 1. Vasta millised teadmisetüübid on olemas? Millise teadmisetüübi kohta käib sofia ,,tarkus" ja mis sisaldub sõnas filosoofia.(filos- sõber ja armuke ; filosoofia- tarkuse armastus) filosoof- akadeemiline ekspert mitte asjaarmastaja- praegune käsitlus sofia- tarkus on teadmise tüüp. a. Loov teadmine- poliitiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi tekitada, midagi ära teha. Nt oskusteave kuidas kunstiteost ära teha. Teha mingit materjaalset oskust oma kätega. b. Praktiline teadmine- eetiline teadmine. teadmine mis võimaldab meil õ...
31.08.11 MIS ON FILOSOOFIA? Phileo armastame kreeka keeles Sophia tarkus kreeka keeles Filosoofia sai alguse antiik Kreekas 6ndal sajandil enne Kristust. Probleemid on osa muutunud ja osad mitte, näiteks millal algab inimese elu. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ja sellist arvamust ja mitmekesisust loetakse normaalseks, st tuleb lähtuda põhimõttest, et filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Filosoofia definitsioon Bertrand Russell on öelnud, et filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteadus) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele mitte aga autoriteedile. Filosoofia eesmärk on mõista maailma teoreetiliselt, mitte aga praktiliselt. Filosofeerimiseks on vaja tugevat soovi maailma mõista, selle nimel tuleb üle saad...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova STSTB 2 kõ Depressiooni käsitlus sotsiaaltöös Essee Õppejõud Ene Lausvee MD PhD Tallinn 2014 Depressioon on seisund, kus inimese meeleolu on pikema aja vältel halb, teda valdavad ebameeldivad tunded, väsimus, apaatia. Seda lootusetust üritatakse minema peletada, kuid see ei õnnestu ja masenduses olijat valdab jõuetus ja frustratsioon. Kõik inimesed on vahetevahel õnnetud ning ebaõnnestumiste korral on täiesti normaalne, et tuju läheb halvaks. Kuid see ei tähenda kohe, et inimesel on depressioon. Me kõik hoolime oma perest, sõpradest, tööst, lemmikloomadest. Iga inimene tunneb mingil eluhetkel kurbust, leina, pettumust ja meeleheidet kui tema abielu puruneb või kui jääme ilma töökohast. Pettumustest või tragöödiatest pole kellelg...
Ilu ja inetus, headus ja kurjus, tõde ja vale ... Mis on mis ja mis peitub nende sees, nende taga või ümber? Ilmselt on sarnaste küsimuste üle juureldud juba maailma algusaegadel, kuid et keegi pole veel leidnud ühtset kõigilesobivat lahendust, siis on neil teemadel mõtisklejail veel tööd küllaga. Raske proovikivi tõe ja vale lahendamisest on enesele kanda võtnud ka Nietzsche. NIETZSCHE ,,TÕEST JA VALEST MORAALIVÄLISES MÕTTES" Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem, teab vanarahvas rääkida. Nii alustab ka Nietzsche oma mõtisklusi tõe ja vale ,,tõest" ja ,,valest" sellest, mis igapäevaselt kõige lähemal on. Ja mis oleks inimesele lähemal kui ta ise? ,,Inimeses jõuab moonutamise kunst oma tipule: siin on petmine, meelitamine, valetamine, tüssamine, tagarääkimine, eneseupitamine, laenatud hiilguses elamine, maskeering, kommete kattevari, näitlemine teiste ja iseenda ees, lühidalt, üha kestev veiklemine selle tühisuse ühe leegi ü...
,,HÄMMELDUNU TEEJUHT" Ernst Friedrich Schumacher Läänes tuntud filosoofi E. F. Schumacheri teos, kus käsitletakse materialistliku maailmavaate poolt hüljatud hinge ja vaimu olemust ning religiooni rolli inimkonna ajaloos. Schumacher elas aastatel 1911-1977, oli majandusteadlane, ajakirjanik, tööstusnõunik ja lõpuks guru, kellel oli järglasi ja õpilasi üle kogu maailma. Raamatu pealkiri ,,Hämmeldunu teejuht" tuleneb sellest, et kord Leningradis ekskursioonil olles ei suutnud Schumacher kaardi järgi orienteeruda, kuna seal ei olnud märgitud paljusid objekte, mis tegelikkuses eksisteerisid. Ta võrdles seda koolis ja ülikoolis ette antud filosoofiliste ,,kaartidega", st. mõtlemise ja tegutsemise juhistega, kus olid puudulikud suured alad meditsiinis, põllumajanduses, psühholoogias, sotsiaalteadustes, kunstis, jne. Kaardid, mille on loonud kaasaegne materialistlik saientism, jätavad vastamata kõik küsimused, millel tõesti on tähendust. Aga...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov TOIMETULEK DEPRESSIOONIGA Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 DEPRESSIOON........................................................................................................................5 Depressiooni põhjused ja sümptomid.................................................................................. 6 Depressiooni peamised põhjused:................................................................................... 6 Depressiooni peamised sümptomid:................................................................................ 7 ...
annaabi.ee 
