Isiksuse analüüs (6)

Isiksuse analüüs.
Selles õppetöös proovin ma analüüsida ise ennast ja enda olemust. Ma proovin vaadata endasse ja tuua välja oma kõige iseäralikumad omadused. Selles isiksuse analüüsis kavatsen ma rõhku panna järgmistele punktidele: minu positiivsed kui ka negatiivsed iseloomuomadused, eluväärtused, saavutused ja mida tahan saavutada. Enne kui hakkan enda südant lahkama, räägin ma mõne lausega , kes ma olen ja milline näeb välja minu elu üldjoontes.
Minu nimi on Reimo, olen 17 aastane ja elan sellises armsas kohas nagu Haljala . Olen elanud siin terve oma elu. Ma elan oma perega elumajas. Mul on vanemad, koer, kass kui ka oma aed. Ma olen käinud Haljala lasteaias ja hetkel õpin Haljala Gümnaasiumi 10. klassis. Olen lõpetanud Rajaotsa muusikakooli, õppides seal djembet, samuti olen õppinud ka kitarri. Kuid suur austus on mul lauatennise vastu, mida olen mänginud vahelduva eduga 8 aastat, Rakvere Spordikoolis.
Selline ongi minu elu üldjoontes. Pealtnäha täiesti hariliku noore inimese elu. Kuid nüüd oleks ilmselt aeg mattuda enese analüüsi.
Alustuseks tahaksin ma rääkida enda positiivsetest iseloomujoontest. Ma pean ennast suhteliselt positiivseks inimeseks, olen lõbus ja ei lase ennast pisikestel nurjaminekutel segada. Mul on unikaalne omadus sulada seltskonda seda just oma aktiivsuse ja rõõmsameelsuse pärast. Ma ei häbene enda arvamust avaldada ja ma jumaldan diskussioone. Ma pean ennast abivalmis ja seltsivaks inimeseks, sest enamus juhtudel ma aitan endast nõrgemat, kas siis füüsilisel või vaimsel tasemel (märgiksin ära, et abi pakun neile, kes on ka selle minusilmis ära teeninud ). Ma olen küllalti vastuvõtlik uutele kogemustele ja tihti tunnen ma soovi minna ja avastada maailmas koht, kus pole veel keegi käinud. Sõna maailm muudab mind hulljulgeks, sest leian, et maailmas on kohti ja inimesi kellel on mulle palju pakkuda, ma mõtlen siinkohal elu väljaspool tsivilisatsiooni. Mind huvitab kuidas käib elu hõimudes ja kommuunides.
Kõik see ongi positiivne minus , selline ma olengi.
Kui juba positiivsetest iseloomujoontest tuli juttu , siis nüüd oleks aeg rääkida ka negatiivsetest iseloomujoontest. Kindlasti on minus vähem negatiivseid jooni kui positiivseid, sest nagu enamik oman ka mina teatud tasandil kõrget enesehinnangut.
Minnes teema juurde, pean ma suurimaks miinuseks enda juures kohati esinevat kriitilise aususe välja ütlemist, mida tihtipeale võidakse mõista valesti ja selle põhjal võib teha järelduse, et olen teatud määral ülbe. Sellised olukorrad tekivad, siis kui ma olen kokku sattunud arulageda inimesega kelle vaated on minujaoks liiga talumatud ja see muudab mind teatud määral neurootiliseks.
Teisena tooksin ma välja usaldamatuse. Mitte et mind ei saaks usaldada vaid ma ei kipu usaldama teisi inimesi, ega lase ka ennast õpetada kuna olen natuke paranoialine inimene, mis ei lase mul täielikult usaldada mitte kedagi. See ei ole minu arvates üdini halb, kuna see sunnib mind analüüsima teisi inimesi ja nende usaldusväärsust. Viimaseks tahaksin välja tuua ilmselt väga levinud probleemi mis ilmselt paljusid kimbutab ja see on laiskus . Tihti lükkan ma asju viimasele minutile ja vähegi ebameeldivad asjad proovin hoopiski tegemata jätta. On olukordi kus mingi tegevus tundub minu jaoks liiga sisutu ja sellistel hetkedel proovin ma teha võimalikult vähe, et mitte tunda tüdimust, otsides rõõmu väikestest asjadest, mida võin leida selle ebameeldivusega kaasas käivat.
Kahjuks ma ei oska rohkem negatiivsust välja tuua, kuna tegelikult ei leia ma ka nendes negatiivsetest iseloomujoontes midagi talumatult halba.
Kui küsida endalt mida ma väärtustan elus, siis lühidalt vastates ütleksin, et loomulikust. Ma hindan kõrgelt inimese loomulikke omadusi( põlastan inimesi kes tahavad olla keegi teine, kuid mitte nemad ise) , pidades ka suuresti lugu loodusest. Minujaoks ei ole elus esmatähtis omandada kõrgharidus ja mõelda kõike läbi numbrite . Maailma on tulnud palju ebaväärtusi ja on unustatud loomulikud väärtused – armastus ja tänutunne. Kuid just neile kahele väärtusele püüangi mina oma elu rajada, kuigi see kipub olema raske siin kapitalistlikus maailmas. Kuid ega ka öö ei ole läbinisti pime, nii on ka kapitalismi maailma vaja inimesi, kes väärtustaksid loodust, armastust ja tänutunnet. Sest olgem ausad tänapäeval ei peeta lugu neist kahest asjast. Mina tahan koguda enda ellu palju tõelist headust, tõeliseid sõpru ja palju rõõmsameelsust. Ma ei taha teha elus kellelegi seda, mida ma ei taha, et mulle tehakse ja see käib ka loomade kohta. Sest ka nemad on loodud siia maailma samadel eesmärkidel nagu meie ja meil ei peaks olema neist rohkem õiguseid selle planeedi üle.
Rääkides enda elu saavutustest, võin kohe öelda, et ma pole veel enda elus jõudnud endale esmatähtsaid saavutusi realiseerida. Muidugi tunnen ma rõõmu ka väikestest asjadest, kas või lauatennise mängu võidust, või uuest T-särgist. Õnneks või kahjuks, meeldib mulle lennata kõrgelt, kuid piisavalt madalalt, et tunda väikeseid asju.
Ma tahan enda elus saavutada õnnetunde, leida enda kõrvale inimene kellega vaadata kusagil kaugel, väikese maja verandal, päikeseloojangut ja mõelda, et maailm on ikka tohutult suur.