närvisùsteemiareng neuronitevahelistr seoste areng -> kogu elu. imikuiga ei mäletata, sest neuronitevahelisi seoseid on vähe; pole kõnet; pole mina-tunnet. kuigi ei mäletata, on see aeg ikka oluline, sest aju valmistatakse ette mõtlemise arenguks. kognitiivne areng, selle staadiumid I sensomotoorne staadium (kuni 2a) II operatsioonieelne staadium (3-7a) -kasutab sõnu -ei järelda/liigita ega teosta keerulisi mõtteoperatsiooni -egotsentrism mõtlemises III konkreetsete operatsioonide staadium (7-12a) -mõtlemine täiustub, egotsentrism väheneb IV formaalsete operatsioonide staadium (üle 12a) -abstraktne, loogiline mõtlemine -kognitiivse arengu tipp J.Piaget järgi on olulised nii küpsemine kui ka keskkond · Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutsi alates munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. · Kasvamise all mõeldakse füüsilist arengut. Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või
NÄDAL SÜND): ÜHEKSANDAKS NÄDALAKS ON EMBRÜOL OLEMAS KÕIK ORGANID JA KEHAOSAD NING TA MEENUTAB INIMEST (LOODE); 38.-40. NÄDALAKS ON TA UMBES 50CM PIKK JA 3KG RASKE NING VALMIS SÜNDIMISEKS. VASTSÜNDINU TEMPERAMENT, VASTSÜNDINUTE OSKUSED TEMPERAMENT: 1) ,,KERGED BEEBID" KOHANEVAD HÄSTI; HUVITUVAD UUDSETEST OLUKORDADEST, 2) ,,RASKED BEEBID" ÄRRITUVAD KERGESTI; EI KOHANE HÄSTI; ON UUTEST OLUKORDADEST HÄIRITUD, 3) AEGLASELT REAGEERIVAD BEEBID VAJAVAD KOHANEMISEKS ROHKEM AEGA; ON UUTEST OLUKORDADEST HÄIRITUD; VÄHEM AKTIIVSED. OSKUSED: KEERAVAD PEAD INIMHÄÄLE SUUNAS; TUNNEVAD ÄRA EMA HÄÄLE; ON OLEMAS LÕHNA- JA MAITSETUNDLIKKUS. INIMESE ARENG 1-16 AASTAT 1) ESIMENE ELUAASTA TOIMUB INTENSIIVNE ARENG JA KASVAMINE; LAPS ON KASVANUD UMBES 25CM JA KAAL ON KOLMEKORDISTUNUD; OLULISED ON FÜÜSILINE JA MOTOORNE (LIIGUTUSLIK) ARENG, 2) VÄIKELAPSEIGA
Eostumisperiood kaks nädalat alates viljastamise hetkest. U 36 tunni pärast hakkab sügoot jagunema, nädalaga on juba 100 rakuline kogum, selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge. Embrüonaalperiood kolmandast nädalast 8nda nädala lõpuni. Kujunevad kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad. Looteperiood üheksandast nädalast sünnini, olemas on kõik organid ja kehaosad, meenutab inimest, loode kasvab kiiresti. Kerged beebid kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest (50%). Rasked beebid ärrituvad kergesti, ei kohane hästi ja on häiritud uutest olukordadest (20%). Aeglaselt reageerivad vajavad rohkem aega kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud, vähem aktiivsed. Refleksid: Kõndimisrefleks- laps teeb kõndimis liigutusi, kaob 2-3 kuuselt. Ehmatusrefleks ajab käed ja sõrmed laiali ja siis tagasi kehajuurde tagasi, kaob 4 kuuselt
Kaksikute – ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. 3.Kasvamise all mõeldakse üldjuhul füüsilist arengut. Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui vaimne. 4.Eostumisperiood – 2 nädalat alates viljastumisest, esimesel nädalal saab algsest rakust juba 100-rakuline kogum, perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limakestale Embrüonaalperiood – 3.kuni 8. Nädala lõpuni, kujuneb kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad(käed, jalad, silmad kõrvad). Looteperiood – alates 9.nädalast kuni sünnini, olemas kõik organid ja kehaosad, 38.- 40.nädalal valmis sündima, (/leht/) 5. Vastsündinutel võib eristada kolme temperamneditüüpi, mis püsivad läbi kogu lapsepõlve: Kerged beebid- kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest
lõhnadest). Vastsündinute refleksid Vastsündinute elutegevuses on tähtis koht peamiste eluprotsessidega kohanemisel. Peale reflektoorselt toimuva hingamise, seedimise jms on neil kaasa sündinud hulk reflekse, mis kohanemist hõlbustavad. Paljud kaasasündinud refleksid kaovad lapsel 3-4 kuu vanuses, kuid osa püsib kogu elu. Temperament Vastsündinutel võib eristada 3 temperamenditüüpi, mis püsivad läbi lapsepõlve (Thomas & Chess, 1977). Kerged beebid - kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest. Rasked beebid - ärrituvad kergesti, ei kohane kuigi hästi, on uutest olukordadest häiritud. Aeglaselt reageerivad beebid - vajavad rohkem kui teised aega kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud ja vähem aktiivsed. Paljud uurimused osutavad imikute temperamendi erinevustele, siiski pole päris selge, kas temperament püsib kogu arengu vältel muutumatuna. Füüsiline ja motoorne areng
11. Hiline täiskasvanuiga - 60-aastaselt ja vanemalt, sagenevad inimestel kroonilised haigused(südamehaigused, kõrgvererõhutõbi), esinevad suuremal või vähemal määral kõikides kehaorganites. 5. Kuidas määratletakse vastsündinute temperamenti Vastsündinutel võib eristada kolme temperamneditüüpi, mis püsivad läbi kogu lapsepõlve: Kerged beebid- kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest Rasked beebid ärrituvad kergesti, ei kohane kuigi hästi ja on uutest olukordadest häiritud Aeglaselt reageerivad beebid vajavad rohkem aega kui teised kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud ja vähem aktiivsed. 6. Reflekside tähendus vastsündinu elus Kõndimisrefleks kui hoida vastsündinut püstiasendis kindlal alusel, hakkab ta tegema kõndimisliigutusi. See refleks kaob u. 2-3 kuu vanuses.
· Ristlõike katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga · Kaksikute ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. Vastsündinutel võib eristada kolme temperamneditüüpi, mis püsivad läbi kogu lapsepõlve: · Kerged beebid- kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest · Rasked beebid ärrituvad kergesti, ei kohane kuigi hästi ja on uutest olukordadest häiritud · Aeglaselt reageerivad beebid vajavad rohkem kui teised aefa kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud ja vähem aktiivsed. Kõndimisrefleks kui hoida vastsündinut püstiasendis kindlal alusel, hakkab ta tegema kõndimisliigutusi.See refleks kaob u 2-3 kuu vanuses. Ehmatusrefleks- ootamatu tugeva heli toimel ajab vastsündinu kõigepealt oma
eripäraga (nt. mälu, liigutuste kiirus) Kristalliseerunud intelligentsus osa võimekusest, mida omandatakse nii hariduse kui ka igapäevaelu kaudu, seetähendab võimet leida seoseid, analüüsida, lahendada probleeme jms. 1. Sünnieelses arengus eristatakse kolme perioodi : eostumisperiood, embrüonaalperiood ja looteperiood. Eostumisperiood kestab kaks nädalat alates viljastumishetkest, selle perioodi lõpuks kinnitub viljastatud munarakk ehk sügoot emaka limaskesta külge. Embrüonaalperiood kestab kolmandast nädalast kuni 8.nädala lõpuni. Sel perioodil hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda, kehaosad (käed, jalad jms). Looteperiood on üheksandast nädalast kuni sünnini. Selleks ajaks on embrüol olemas kõik organid, kehaosad, ta meenutab inimest. Hakkab kiiresti kasvama, 38.-40. nädalaks on juba 50 cm pikk ja 3 kg raske, valmis sündimiseks. 2
7a)- *liigutuste kordinatsiooni areng. *mina-identiteet *rollimängud *Initsatiiv/Süü *Opertatsioonieelne staadium(3-7a)- *sõade ja sümb kasutamise avardumine *Egotsentriline mõtlemine *Ei suuda objekte liigitada,järeldada V kainikuiga(7-11)*tüdrukute küpsemine kiirem *kirjutamis-,lugemis-,arvutamisoskus *õppimine4 *Edukus/Alaväärsus VI puberteedi e murdeiga(11-19a)- *Kiire füüsiline areng jätkub *kiire seksuaalne küps *al 16a Enesearendamine, Identsus/Rolliähmasus *formaalsete operatsioonide stadium(12-..a)- *kuj abstraktne ja loogil mõtlem *opereerib võimalikkuse,tõenäos jms katekooriates VII noorukiiga(19-22/25a)- *identiteedi kuj *iseseisvumine *rahunemine,sisemine tasakaal *mõtlemine teroteetiline *tunded sügavamad,püsivamad *Intiimsus/Isolatsioon VII varajane küpsusiga(25-35a)- *füüsik võimete kõrgtasemeline hetk *fluidised koguitivsed võimed on tipus *Generatiivus/Stagnitsioon IX
nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab, et ta on peidus). 3) Konkreetsete operatsioonide periood 7-11a - Mõtlemine areneb, laps õpib tegema järeldusi ja pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused- tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. 4) Formaalsete operatsioonide periood 12-…a - Kujuneb abstraktne ja loogiline
haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevadmeeled arenevad eraldi, üksteisest lahus. Eeloperatsionaalne periood (2´-7a). Sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile).Egotsentrismi periood–laps hindab kõike enda seisukohast (nt peitusemäng). Konkreetsete operatsioonide periood(7-11a). Mõtlemine areneb, laps õpib tegema järeldusi ja pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused- tagajärjed). Mõtlemineon konkreetne–ei suuda tegeleda abstraktsete probleemidega.Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt,mitte temaga ühtemoodi. Formaalsete operatsioonide periood(12-....). Kujuneb abstraktne ja loogiline
Akomodatsiooni ehk muganemise kaudu toimub siis,kui informatsioon ei sobi skeemiga,laps muudab skeemi ehk kohandab ennast keskkonnale. 1.Sensomotoorne staadium sünnist kuni 2.eluaastane,peamiste meelte(maitsmine,nägemine,kuulmine) ja liigutuste(haaramine) kaudu. 2.Operatsioonieelne staadium 3-7 eluaastani,objektide ja nähtuste tähistamiseks hakatakse kasutama sümboleid ehk sõnu,ei suudeta sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone. 3.Konkreetse operatsioonide staadium 7-12 eluaastani;mõtlemisvõime täiustub,laps oskab teha oluliste tunnuste põhjal järeldusi Nt: päikese loojumine tähendab pimendumist 4.Formaalsete operatsioonide staadium 12.eluaastast edasi; kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine,oskab opereerida ka võimalikkuse,tõenäosuse kategoorias. Seksuaalne areng S.Freud- seksuaalsus ei alga suguküpsusega,vaid sünnihetkest. Erinevad faasid; 1
Arengu aste Kirjeldus 1. Usaldus või Laps peab omandama arusaama, et ta võib ümbritsevat maailma usaldamatus usaldada. Kui lapse vajadused on rahuldatud ja vanemad teda sünnist-1a. hellitavad, siis tunnetab ta maailma turvalisena. Kui laps ei saa piisavalt hellust, siis võib ta maailma ees hirmu tunda. Kui laps on vanemaid usaldama õppinud, siis hakkab ta nende toel ja 2. Autonoomia või oma arengule vastavalt tegutsema. Eakohaste ülesannete kahtlemine ja lahendamine arendab lapse iseseisvust. Kui ülesanded on liiga häbi keerulised või vanemate tugi puudub, tekivad lapsel kahtlused, kas ta 1.-3.a suudab toime tulla. Tähtis on saada vanematelt kiitust ja toetust. Vanematepoolne häbistamine ja laitmine võivad lapse kahtlusi oma suutlikkuses ainult suurendada.
Tähtis koht on keele arengus (sümbolitel). Keel ja mõtlemine areneb väikelapsel paralleelselt. Seos tekib hiljem. Psühhosotsiaalne areng Erik H. Eriksoni järgi läbib inimene selles arengus 8 astet. Iga eelnev aste on ettevalmistus järgmiseks. Igas etapis on nii negatiivseid kui ka positiivseid ilminguid. NB ! Peamine on see, et üheski etapis ei jääks ülekaalu negatiivsed kogemused. 1) Usaldus või usaldamatus sünnist kuni aastaseks saamiseni. 2) Autonoomia või kahtlemine ja häbi aastad 1-3 3) Initsiatiiv (algatuslikkus) või süü aastad 4-5 4) Edukus või alaväärsus aastad 6-11 5) Identsus või rolliähmasus varajane noorukiiga 6) Intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga 7) Generatiivsus või stagnatiivsus täiskasvanuiga 8) Integraalsus (terviklikkus) või meeleheid hiline täiskasvanuiga Mehe ja naise erinevused · füüsilised · psühholoogilised
vanemad ikkagi poissi suhtuda natukene kui tüdrukusse. Mõni vanem ei pruugi piisavalt armastust näidata oma lapse vastu, kui sel on mingi puue või probleem. 3.2. Kasvatusstiilid Armastuse ja vaenulikkuse ning ranguse ja kõikelubavuse äärmuslikud kombinatsioonid: · Vanematel, kelle kasvatusviisis kombineeruvad armastus ja kõikelubavus laste ettevõtmiste suhtes, kalduvad olema lapsed, kelle käitumist iseloomustab kõrge enesehinnang, seltsivus, sõltumatus ja allumatus. Sageli saavad sellistest lastest liidrid või väga loomingulised isikud. Võimalikud on ka väärarengud, kus laste liigne enesekindlus ja piirangute mittetajumine toovad kaasa korvamatuid eksimusi. · Vanemate armastus koos rangete piirangutega kaldub kujundama lastel sõnakuulekust, allumisvalmidust ja kohanemisvõimet (st nad kuuletuvad hõlpsasti vanemate nõuetele). Kuid tavaliselt jääb sellistel lastel puudu loovusest ja initsiatiivist
Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon
Käitumine alguses reflektiivne. Käitumine muutub eesmärgipäraseks. Hakkavad tegelema jäljendamisega. Operatsioonide-eelne periood (1,5-2 aastat 7 aastani) eelkooli iga, hakkab arenema kujundlik mõtlemine, hakkavad kasutama sümboleid, lastel on ekotsentriline mõtlemine ei oska teise olukorda end panna. Lapsed ei oska pöörata sündmuste käiku tagurpidi. Raskused klassifitseerimisega, ei erista osa ja tervikut Konkreetsete operatsioonide periood (7-12 aastat) ekotsentrism väheneb, hakkab kujunema reversiivne mõtlemine, hakkab arenema loogiline mõtlemine Formaalsete operatsioonide periood (alates 12. eluaastast) laps hakkab mõtlema loogiliselt, abstraktne mõtlemine areneb, mõtlevad nagu täiskasvanud, laps on võimaline seadma hüpoteese ja neid kontrollima. Loogiline arutlus on Piaget´ jaoks kõige olulisem. Vead on olulised viga on õppimise koht, on informatiivne õpetajale.
tööstusühiskondades · Sensomotoorne staadium - Imikueas (0-2 a.) Praktilise intelligentsuse staadium mille lõpuks konstrueeritakse ettekujutus tegelikest objektidest Üleminek edukat tegutsemiselt mõistmisele Lapseeas (2.-12.a) toimub esindava (representational) mõtlemise areng · Operatsioonide-eelne e. preorperatsionaalne staadium (2.-7. a.) Laps pole veel omandanud päris loogilist mõtlemist. · Konkreetsete operatsioonide staadium (7.-12.a.) Tegutsemine reaalsete objektidega. Laps suudab mõelda loogiliselt ,,konkreetsetest" probleemidest ,,siin ja praegu". Üleminek objektide esindamiselt formaalsele mõistmisele · Formaalsete operatsioonide staadium (puberteediiga). konstrueeritakse abstraktseid objekte mis ei piirdu ainult reaalse maailmaga Lev Võgotski (1896-1934) - kognitiivse arengu käsitlus · Kuidas sotsiaalsed vahendid väljenduvad indiviidi psüühikas
ontogeneesis toimunud muutused põhjustavad edasise fülogeneesi muutuse. Fülogeneetilse püsivuse alus on pärilikkus ja stabiliseeriv valik. Ontogenees inimese areng, mis algab viljastumisega ja lõpeb surmaga. Epigenees- põhiliste liigiomaduste, organismitunnuste uusteke. Areng on põlvest põlve suure täpsusega korduv (geneetiliselt determineeritud), sügoodi organisatsiooniga eeelkujundatud e. preformeeritud. Ainus, mis organismist täielikult olemas juba sügoodis, on genotüüp. Genotüüpi annavad oma osa mõlemad gameedid (sugurakud). Geneetilises infos pole otseselt kodeeritud organismi lõpptunnuseid, vaid ainult valkude molekulaarstruktuur., s.t. organismi kõik iseärasused on määratud tema valkude struktuursete ja funktsionaalsete omadustega. Kõik arenguprotsessid on taandatavad spetsiifiliste valkude (fermentide) sünteesile organismi eri arenguetappidel ja eri osades. Arengupsühholoogia on oma suundumuste poolest pigem arengubioloogia kui
4. Usinus või alaväärsus - 6-12 aastat kompententsuse tunde kasv läbi sotsiaalsete suhete, õpioskuste; mida edukamana laps end tunneb, seda usinamaks muutub 5. Identiteet või rollisegadus noorukiiga, ~12-20 eneseotsing, kiired fûüsilised muutused 6. Intiimsus või isolatsioon - varane täiskasvanuiga kas suudetakse sõlmida sõprussuhteid ja romantilisi suhteid (pannakse paika 1. astmes) 7. Generatiivsus või stagnatsioon keskiga tardumine või edasiarenemjne, eesmärkide saavutamine 8. Ego terviklikkus või ahastus - hiline täiskasvanuiga rahulolu või pettumus kõige tehtu, saavutatu (elu) suhtes Astmege taga on sotsiaalne struktuur Plusspool - Eriksoni teooria käsitleb kogu elukaart Puudujäägid - ei ütle mitte midagi arengu põhjuste kohta, mõisted on ebatãpsed ning on vaid kirjeldav ülevaade, mis keskendub kultuurile ja
Pärilikkus – teatud hulk omadusi kandub üle vanematelt lastele Võitlus – toimub populatsiooni sees ressursside pärast Looduslik valik – piiratud ressurssidele toimub looduslik valik Kohanemine – ellu jääb see isend, kes on kõige paremini kohanenud Teooria täiustumine Geneetika “isa“ –– Gregor Johann Mendel (1822- 1884) – geneetika põhiterminid: Genotüüp, fenotüüp, dominantne geen, retsessiivne geen jne. Hugo de Vries; Carl Correns –– Mendeli taasavastamine 20. saj. DNA, geenide ja pärilikkuse edasine uurimine - Francis Crick, James Watson, Maurice Hugh Frederick Wilkins– DNA biheeliks Richard Richard “Darwini rottveiler” Dawkins ––„The Selfish Gene (1976) ––geen, kui selektsiooni juhtiv ühik Populaarsed fraasid geenidest: *Inimesel ja šimpansil on 98% samu geene
nii enda kui teiste vastu Anaalne faas - umbes 18.elukuud-3.eluaastat; naudingu allikas on enesekontroll (nt potil käimine), iseseisvus, suudetakse iseendast lähtuda; faasi läbimine - inimene saab aru kaotusest ja võidust, suudab asju tasakaalus hoida Falliline faas - 3.-5.eluaasta; oidipuse ja elektra teooriad; huvi oma soo (poiss/tüdruk) vastu; kiindutakse vastassoo isikusse; faasi läbimisel - soo identsus, uudishimu areng ja toimetulek nii välis-kui ka sisemaailma impulssidega; võimu ja konkurentsi probleemid, ei suudeta alati adekvaatselt käituda; suhted Latentne faas - surutakse seksuaalsed ihad maha Genitaalne faas - 14.-20.eluaastat; enese seksuaalsuse tunnistamine Alati ei saa olla lineaarne areng - võivad olla ka kahesuunalised ja keerulisemad arengud. Alati ei ole tingitud üks olukord/probleem teisest.
Piaget kirjeldas palju oma vaatlusi, pani kirja palju vestlusi lastega, kasutas empiirilist materjali, et oma teooriaid kokku panna. Samas on leitud, et mõned ta järeldused pole praeguseks kehtivad. Samas on paljud ta materjalid hindamatu väärtusega. Teda huvitas, kuidas teadmised tekivad ja kujunevad? Teadmiste omandamise arengustaadiumite teooria: 1. Sensomotoorne periood (0-2.a) 2. (mõtlemis)-operatsioonide-eelne periood (2-6/7.a) 3. Konkreetne operatsioonide periood (6/7-11/12.a) 4. Formaalsete operatsioonide periood Piaget arvas, et need perioodid on inimestele liigiomased, et need toimuvad üle maailma ühte moodi. Tänapäeval arvatakse, et neljas periood pole liigiomane tuleneb sellest, et me käime koolis ja õpime (kui ei õpetata formaal-loogiliselt mõtlema). Teine muutus, perioodid läbitakse varasemas eas, kui Piaget neid on kirjeldanud. Nt kolmas periood algab umbes 5.aastaselt, neljas periood umbes 10.aastaselt.
Seotus emaga. Kohanemismehhanismiks on omandamine ja andmine. Füüsilised (füsioloogilised) tarbed ja psühholoogilised tarbed peavad olema rahuldatud. Usaldussuhted maailmaga on ÜLDISELT positiivsed. On võimalik luua tsükliliselt (heaolu langed ja tõuseb). Omandab teatud teadmise, et maailm on kas tore ja hea või negatiivne. Ebameeldivad suhted võivad viia usaldamatuse arengule. 2. Autonoomsus või häbi ja kahtlus (1,5 a- 3 aastat)- intensiivne suhe ema JA isaga. Peaks arenema sõltumatus ja autonoomia, kui lapsi julgustatakse otsima ja vabadust. Ta hakkab liikuma (võime iseennast kontrollida ja suunata). Hakkavad ise sööma, riietuma. Kui tekib liigne piiratuse tunne ja liigne kaitstus, siis see suurendab häbi. Samuti iseendaga seotud kahtluste ja õnnetuse tunde teket. Häbi tuleneb sotsiaalsest survest. Teised ütlevad, et nii peab aga kas ikka peab nii, kui laps pole aru saanud kuidas peab? Kui
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
II Konventsionaalne periood (10-13 a) 3) Teiste arvamus. 4) Seadused ja kord. Sotsiaalsele korrale orienteeritud III Postkonventsionaalne periood (13-... a) 5) Sisemine koodeks. 6) Üldinimlikud normid ja väärtused. Lähtub eetikaprintsiipidest. Inimene satub vastuollu seadustega leides, et see on õige, eetiline. Psühhosotsiaalse arengu astmed Eriksoni järgi: · Väikelaps: usaldus vs usaldamatus (0-1 a) · Varane lapsepõlv: autonoomia vs häbi (1-3 a) 4) Mänguiga: initsiatiiv vs süü (4-6 a) 5) Kooliiga: töökus/edukus või alaväärsus (7-11 a) 6) Noorukiiga: identiteet vs identiteedi hajumine/rolliähmasus (u 12-18 a) 7) Noorusiga: intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...) 8) Täiskasvanuiga: generatiivsus/loovus vs stagnatsoon 9) Küpsusiga (hiline täiskasvanuiga): terviklikkus (integraalsus) vs meeleheide Lapse kognitiivse arengu staadiumid J
- olukorra ja seisundi pidev jälgimine - isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas - nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine - ühemõttelisuse ja keskendatuse tagamine Teadvuse omadused: - kvalitatiivsus - subjektiivsus, omavaatelisus - transparentsus - selektiivsus – kuhu läheb meie tähelepanu - ühtsus Eneseteadvus Iseendast teadlik olemine ja arusaamine Mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt – dialoog, samastumised Eneseteadvuse vormid iseenda äratundmine ja eristamine teistest, samastumine teistega (empaatia) introspektsioon minapilt, sh oma keha kujund episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu kronesteesia - subjektiivse aja teadvustamine Uuritavad teadvuse seisundid: kooma, sügav uni, pinnaline uni, hüpnagoogsed seisundid, unisus, virgus, ülivirgus Veel oluline
- loovus - olukorra ja seisundi pidev jälgimine - isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas - nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine - ühemõttelisuse ja keskendatuse tagamine Teadvuse omadused: - kvalitatiivsus - subjektiivsus, omavaatelisus - transparentsus - selektiivsus kuhu läheb meie tähelepanu - ühtsus Eneseteadvus Iseendast teadlik olemine ja arusaamine Mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt dialoog, samastumised Eneseteadvuse vormid iseenda äratundmine ja eristamine teistest, samastumine teistega (empaatia) introspektsioon minapilt, sh oma keha kujund episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu kronesteesia - subjektiivse aja teadvustamine Uuritavad teadvuse seisundid: kooma, sügav uni, pinnaline uni, hüpnagoogsed seisundid, unisus, virgus, ülivirgus Veel oluline
Väljast sõltumatud õpetajd tulevad üldjuhul paremini toime õpilaste informeerimisega õpitulemustest. Kui õpilasel ilmneb äärmuslik kognitiivne diferentseerimissuundumus (väljast sõltuv või sõltumatu äärmus), tuleb astuda samme selle tasakaalustamiseks. Arvestada tuleb sellega, et analüütilisusele kalduv (väljast sõltumatu) tunnetusviis kindlustab enamikul juhtudel parema toimetuleku nii õpingutes kui töös. Õpilased, kelle tajustiili iseloomustab pigem väljast sõltumatus kui sõltuvus, tulevad õppimisega edukamalt toime ja on üldse võimekamad. Tunnetusliku (e kognitiivse) stiili käsitlemisest ei saa kontseptuaalse tempo ega kognitiivse diferentseerumisevõime (väljast sõltuv – sõltumatu) osas väita, et õpetaja peaks tingimata kohanduma õpilaste eelistustele vaid KOGNITIIVNE STIIL ON 1 PALJUDEST õpilasi iseloomustavatest joontest, MILLEGA ÕPETAJAL TULEKS ARVESTADA, mõistmaks õpilaste indiv iseärasusi. Konvergentne ja divergentne mõtlemine
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
