Kirjandus ja psühholoogia
Psühholoogia (kr.
ψυχολογία, psychología ‘hingeteadus’) on empiiriline teadus, mis uurib nii
käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse.
Umbes aastal 1900 rajas Sigmund
Freud (
1856 -1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi.
Erinevalt tollasest
tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis
need tagasi
teadvustamata psüühilistele konfliktidele.
Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine;
Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid.
Instantsid:
teadvustamatus,
eelteadvus , teadvus
Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina)
Unenägude tekkimisel
toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid.
Eristatakse “naudinguprintsiipi” ja “reaalsusprintsiipi”.
Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (
libido ,
agressiivsus vm) muudetakse ja
suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse
mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt.
Freudism ja kirjandus
Autori (kirjaniku, kunstniku) psühhobiograafia
Kunstiteose tajumist mõistetakse psühhodünaamiline protsess
Müütide
uurimine (
Freud ja õpilased: Karl Abraham, Otto Rank, Hans Sachs).
Oidipuse
kompleks - rajaneb Sophoklese “Kuningas Oidipusel”
mõte, et igas mehes peitub väljatõrjutud soov tappa oma isa ja
abielluda emaga
Vastand sellele
Elektra -kompleks - tütre soov abielluda isaga; seostub ka peenisekadedusega
(Jungi käsitluses)
Näide 1
Mehe unenägu:
Ta näeb kahte poissi kaklemas, ja need on aamissepapoisid, nagu ta ümbruskonna äride
järgi otsustab; üks poiss on visanud teise maha, lamaval poisil on kõrvas siniste kividega kõrvarõngad.
Tema jookseb, kepp käes, pahategija poole, et teda karistada . See põgeneb ühe naise juurde, kes seisab
lattaia ääres, nagu oleks ta tema ema. See on päevilisenaine, kes pöörab unenägijale selja. Viimaks keerab
ta ennast ringi ja vaatab talle nii kohutava pilguga otsa, et ta jookseb ehmunult minema. Naise silmades
alumiste silmalaugude alt tungib esile punast liha.
(Freud, Unenägude tõlgendamine)
Näide 2
„Reisipiltide” osas, pealkirjaga „Lucca
kuurordid ”, loob H.
Heine […] Hirsch-Hyacinthi
vaimustava kuju, kes kiitleb luuletaja ees
suhetega rikka
parun Rothschildiga ja ütleb viimaks:
nii tõesti kui Jumal peaks olema mulle
armuline , härra, ma istusin Salomon Rothschildi
kõrval ja ta käitus minuga päris nagu omasugusega, päris
familionäärselt.”
(Freud, Naljaraamat)
Psühhoanalüüs on üks kirjanduse hermeneutilise tõlgendamise võimalusi.
Carl Gustav Jung (1875-1961)
Kollektiivne teadvustamatus
Arhetüübid on
universaalsed pildid, mis on kõikidel olemas. Need on otsekui
energiapunktid, mis ilmnevad nii hulluses, unenägudes kui ka näiteks kirjanduses.
Arhetüüpide näideteks on laps, ema,
animus , anima, vari jt.
Jung uuris müütide ja muinasjuttude tähtsust kollektiivsele teadvustamatusele.
Muinasjutu
maagiline maailm näitab muu hulgas teadvustatuse ja teadvustamatuse olemasolu.
Näiteks kehastav kuri võõrasema
printsiipi , mis sunnib last ennast vabastama ja läbima
individuatsiooniprotsessi.
Alfred Adler (1870-1937)
A. Adler`i koolkond ehk individuaalpsühholoogia
Domineerimine ja võimuiha.
Jacques Lacan (1901-1981)
Seostas strukturalistliku
lingvistika saavutused psühhoanalüütilise teooriaga
Alateaduvus on samal viisil struktureeritud kui keel.
Alateaduvus on samal viisil struktureeritud kui keel. Etteantud
keeleline süsteem, “teise”
asupaik, esindab ühiskondlikke eeskirju, “isa seadust” ja kujutab seega endast sümboolset
keelelis-kultuurilist süsteemi, mida iseloomustavad ka patriarhaalsed struktuurid.
Jacques Lacan kasutas Saussure’i ja R.
Jakobsoni , sõnastamaks Freudi psühhoanalüüsi
seisukohti lingvistika terminites.
Psühhoanalüütiselt saab uurida nii kirjanikku, lugejat kui ka teksti.
1. Kirjanik kui looja
Küsimused, mis üldse kirjandust
kirjutatakse ?
Psühhoanalüütikud tegelesid selle küsimusega, samuti ka loomeprotsessi uurimisega
Nad lähtusid esmajoones loomeprotsessi takistustest ja erinevatest häiretest, mille tõttu
kunstnikud sattusid analüütiku juurde.
Primaarse loovuse teooria (D.W. Winnicott): inimesed on loomu poolest loovad, ent
kohanemisprotsessis see võime hääbub.
On teada, et paljud
kirjanikud hoidusid psühhoalalüütikutest eemale, kartes kaotada oma
loomisvõimet (kirjandus kompenseerib puudujääke) (nt Rilke); teised on otsinud abi
kirjutamisblokaadide puhul (Musil)
Loovuse eeltingimused
Vabade assotsitsioonide ja sponaansete mõttevälgatuste
sallimine ;
Kirjaniku oraalsus
Kirjandus kui sublimatsioon
Mõned kirjanikud on oma loomeprotsessi võrrelnud sigitamise, raseduse ja sünnitamisega;
Kunstniku
biograafia kui
haiguslugu Kirjandus kui võimalus vabaneda hingelisest traumast (autoteraapia)
Nartsissistliku
defitsiidi tasakaalustamine: kunstnik identifitseerib ennast oma taiesega.
Puuduvat sisemist täiuslikkust kompenseeritakse sümboolselt täiusliku teose abil.
Oidipaalset
laadi motivatsiooniks on mehe sünnituskadedus
Primaarsed protsessid Freudil – psüühe assotsiatiivne toimimismehhanism, mille puhul
psüühe ei toimi mitte vastavalt loogikareeglitele ja arvestades
tegelikkust , vaid alateadlikest
mehhanismidest lähtudes (tihendamine,
nihutamine ), mis
alluvad naudinguprintsiibile
Sekundaarsed protsessid Freudil järgivad reaalsusprintsiipi. Psüühe üritab arvestada
tegelikkust ja selle piiratud
rahulduse saamise võimalusi
Kirjandus oleks primaarsete ja
sekundaarsete printsiipide kooskõla.
Fantaasia
Freudi artikkel “Luuletaja ja fantaseerimine” (1908): Freud seostab selles fantaasia ja
kirjutamise. Selles teoses tuletas Freud fiktsionaalse kirjanduse lapse mängimisest ja päeval
fantaseerimisest.
Fantaasia kirjandusteose eelvormina
2. Lugeja
Tekstide mõju, nende
retseptsioon biblioteraapia ehk raamaturavi
Õige sõna õigel ajal õigele inimesele on väärt
ravim , kirjandus võib aidata inimesel hingelist
tasakaalu leida.
Lugeja teadvustamata soovid determineerivad lugejate ootusi ja määravad ära ka nende
reaktsiooni.
3. Tekst - tegelased
Hamleti analüüs
„Näidend on üles ehitatud Hamleti kõhklemisele täita talle osaks langenud ülesanne kätte
maksta […] Hamlet võib teha kõike, ta ei suuda üksnes kätte maksta üksnes kätte maksta
mehele, kes on kõrvaldanud ta isa ja asundu tolle kohale ema kõrval, mehele, kes kes näitab
talle tema väljatõrjutud lapsesoovide täideviimist. Jälestus, mis peaks teda sundima
kättemaksule, asendub
niisiis tema sees etteheidetega iseendale, südametunnistuse piinadega,
mis heidavad talle et tema, sõna-sõnalt võttes, ei ole ise parem kui see
patune , keda tuleks
karistada“
(Freud. Unenägude tõlgendamine)
Kirjandus
Eagleton,
Terry : Einführung in die Literaturtheorie: Realien zur Literatur. Metzler 1996.
Eagleton, Terry: Literary Theory: An Introduction. Blackwell 2005.
Freud, Sigmund: Nali ja selle seos teadvustamatusega. Tõlkinud Mari
Tarvas . Tänapäev
2008.
Freud, Sigmund: Unenägude tõlgendamine. Tõlkinud Anne Lill ja Mari Tarvas. Tänapäev,
Tallinn, 2007.
Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias.
Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996.
Kleis,
Richard :Antiikkirjanduse ajalugu. Tallinn 1980.
Neithal
Reet ; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite
leksikon keskkoolile.
Tallinn: Koolibri 1999.
Schönau,
Walter , Joachim Pfeiffer: Einführung in die psychoanalytische
Literaturwissenschaft. 2., aktualisierte und erweiterte Aufl. Stuttgart, Weimar 2003.
Vogt, Jochen:
Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg
http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft-aktiv/einladung.ht m)
Winnicott, D.W.: Kreativität und ihre Wurzeln - Das Konzept der Kreativität. - Winnicott,
D.W. Vom Spiel zur Kreativität. Stuttgart 1997, 78-99.
Kordamiseks, edasi mõtlemiseks
Milline on kirjandus(teaduse) ja psühholoogia suhe?
Millised psühhoanalüüsi teoreetikud on kirjandusteadust enim inspireerinud?
Iseloomustage Freudi psühhoanalüüsi ja kirjandusteaduse
vahekorda . Näidake vabalt valitud
näite
varal , kuidas saaks Freudi mõtteid kasutada kirjandust analüüsides.
Nimetage tasandeid, millel saab psühhoanalüüsi rakendada. Iseloomustage vähemalt ühte
tasandit .
Kõik kommentaarid