Karl Lepik (0)

Sisukord
Curriculum Vitae............................................................................2
Elulugu...........................................................................................3
Looming.........................................................................................4
Luulekogud ....................................................................................5
Luulenäited....................................................................................6
Kasutatud kirjandus.......................................................................7
Curriculum Vitae
Isikuandmed :
Nimi: Kalju Lepik
Sünniaeg: 7. oktoober 1920
Aadress: Högdalen, Stockholm
Emakeel : eesti keel
Pereseis: abielus
Lapsed: Ott, Aino
Hariduskäik:
1942–1943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond
1939–1941 Tartu Kommertsgümnaasium
1935–1939 Tartu Kaubanduskool
1928–1934 Aruküla algkool
Täiendkoolitus:
Stockholmi ülikoolis arheoloogia ja etnograafia
Teenistuskäik:
1982 - Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees.
1966-1985 – Balti Arhiivi juhataja.
Ametnik Kuninglikus Statistika Keskbüroos
Esselte trükikojas trükkija abi
Ajakirja „Kodukolle“ toimetuse sekretär
Raadiovabrik
Mörby haigla köök
Kalju lepik
Kalju Lepik sündis 7. oktoobril 1920. aastal Järvamaal Koerus alevikus . Ta oli eesti luuletaja. Ta isa oli kontoriametnik. Alghariduse sai Kalju Lepik Aruküla algkoolist. Pärast seda läks ta õppima Tartu Kaubanduskooli ja Tartu Kommerts Gümnaasiumi. 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse „Tuulisui“. 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda.
1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus ta õppis lühemat aega Stockholmi Ülikoolis arheoloogiat ja etnograafiat. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja „Kodukolle“ toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees.
1949. aastal abiellus Lepik Valgast päris Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last: Ott ja Aino. Ott suri 1958. aastal. Kalju Lepik suri 30. mai 1999. Tallinnas.
Looming
Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades. Ta esimene luulekogu „On tuuline öö“ hävis reisi ajal Rootsi. Osa sellest taastas ta mälu järgi. Lepiku luuletusi avaldati 1940. aastal koolinoorte ajakirjas „Tuleviku rajad “. 1946 ilmus debüütkogu „Nägu koduaknas“. Lepiku esimestes luulekogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid. Vormilt vabamad luuled kajastavad sõjaaegseid kohemusi, esimesi pagulasmeeleolusid ja kibedat protsesti vabaduse kaotanud kodumaa saatuse pärast. Autori varasemas loomingus on näha traditsioonilise ja loogilise ülemineku tahtlikku tõrjumist. Luulet iseloomustavad järsud kontrastid ja üllatav üleminek ühest kujutluselt teisele. Hiljem Lepiku looming lihtsustub ja muutub selgemaks. Ta kasutab rahvalaulu stiilisugemeid ja regilaulu stiilivõtteid. Lepik kasutab oma luules palju tsitaate. Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet.
Lepiku luuletajanatuuris on tugevasti skeptilisust, pessimismi.
Tema loomingus leidub isamaaluuletusi ja romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist.
Aastatel 1948 – 1958 eemaldub Lepik tavapärastest väljendusvahenditest ja kujutamisviisist ja hakkab otsima uut, kaasaegsemat luulevormi. Isamaa, pagulus ja igapäevaprobleemid taanduvad. Eesti pikk ja põline traditsioon teda enam ei huvita, ta pöörab silmad Euroopa poole ja leiab oma sisemistele liikumistele vastava vormi – modernismi.
Paguluses kirjutas ta enamuse oma teostest, vaid kogud „Öötüdruk” ja „Pihlakamarja rist ” on kirjutatud Tallinnas.
Luulekogud:

• "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946)
  
• "Mängumees" (Stockholm 1948)
  
• "Kerjused treppidel " (Vadstena 1949)
  
• "Merepõhi" (Stockholm 1951)
  
• " Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955)
  
• " Kivimurd " (Lund 1958)
  
• "Kollased nõmmed" (Lund 1965)
  
• "Marmorpagulane" (Lund 1968)
  
• "Verepõld" (Lund 1973)
  
• "Klaasist mehed" (Lund 1978)
  
• "Kadunud külad" (Lund 1985)
  
• "Öötüdruk" (Tallinn 1992)
  
• "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000)
  

Valikkogud:

• "Ronk on laululind " (Lund 1961)
  
• "Kogutud luuletused" (Lund 1980)
  
• "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo)
  
• "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju)
  
• "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel )
  

Luulenäited
Saatuseaastad
1941
Lein rahvale sõbraks.
Siber kõigile sõbraks.
Sõgeneb sõgesikk.
Elu lühike. Kaubarong pikk.
1942
Idas Peipsi on kuivanud kokku.
Veel kaardil kui tindiplekk.
Mõisas lüüakse uuesti lokku:
Gottmituns Eier und Speck.
19??
Varsti on sasitud,
Vennasvabariiklikult kasitud,
pulstunud karukere –
me Pandivere.
Suure Venna surmalinnu
Kukersiit
Sirrividiviit
Fosforiit
Kisendad, kodumaa!
Ükski võim
ei saa
sulgeda suud
meie maa,
meie õiguse järele.
Ka siis, kui meie hõim
selga saab surisärgi
manala õues,
kuulete kisendust kõues,
kanarbikus ja soos,
sügissajus ja rajuhoos,
õiguse järele.
Kasutatud kirjandus:
Arvo Mägi - „Kalju Lepik“
Kalju Lepik – „Öötüdruk“
http://et.wikipedia.org/wiki/Kalju_Lepik
Pilt leheküljel 3 - http://www.jarva.ee/public/files/kalju_lepik.jpg