Ühel ilusal kevadhommikul otsustasime minna loomaaeda. Mõtetes toimus koheselt reprodutseerimine, mis on mälus säilinu taastamine, et meenutada millal viimati loomaaias käisin. Loomaaiaväravas suunasin oma tahtliku tähelepanu piletimüüjale, lülitasin enda jaoks välja kõrvalised asjad ning keskendusin ainult piletite ostmisele. Piletid ostetud, liikusime edasi loomade suunas, samal ajal kuulsime selja tagant kõrgendatud heli, koheselt toimus fikseerumine ehk tardumine ühele objektile (ühte punkti fikseerunud vaade). Pärast seljataha vaatamist tuli mõistmine, et see probleem meid ei puuduta, küll
psüühilistel põhjustel. Eristatakse kahte amneesia vormi(suuna järgi): · EDASIHAARAV ehk ANTEROGRAADNE AMNEESIA see tähendab seda, et inimene ei suuda meelde jätta uusi sündmusi, fakte vms. enne mälukaotust toimunud sündmusi mäletatakse. · TAGASIHAARAV ehk RETROGRAADNE AMNEESIA see tähendab seda, et inimene ei suuda meenutada enne mälukaotust toimunud sündmusi, omandatud teadmisi jms. Pärast mälukaotust omandatud teadmised ning mälestused sündmustest jäävad püsima. Ulatuse järgi: · täielik amneesia inimene ei mäleta mitte midagi, sõltumata mälu liigist, sündmuse toimumise ajast või sündmuse laadist. · osaline amneesia inimene mäletab osasid sündmusi, omab teatud mälestusi, kuid ei suuda
Psühholoogia gümnaasiumile. Erinevad meenutamise viisid (lk120-122). Meeldetuletamise edukus mälutestis sõltub viisist, kuidas testi teha. Tuntumad moodused on : meenutamis- ehk reprodutseerimistest ja äratundmistest. Kusjuures meenutamine võib olla järjestikune või vaba meenutamine, viimasel juhul pole tähtis reprodutseerimisjärjekord. Kui lugeda inimesele ette 100 sõna ja paluda tal kuuldud sõnu vabas järjekorras meenutada, siis tavaliselt meenub talle 35-40% sõnadest. Mälus püsimist võib kontrollida ka nii, et esitame inimesele 200 sõna, mille hulgas on 100 varemkuuldut ja 100 uut sõna, ning palume meenutada varemkuuldud sõnu. Sellises testis tuntakse ära keskmiselt 95% sõnu ja u 7% peetakse uusi sõnu varem esitatuteks. Katse tulemus võib erineda, kui uued sõnad on valitud nii, et nad on mitmete tunnuste poolest sarnased varemkuuldutega (äratundmise % väheneb)
vale, alati on olemas inimesed, kes sind aitaksid, olgu su mure niisuur kui tahes. Ülekaalulisus on tõesti päris palju ikka tõusnud, ausalt ei osa ette kujutada ka, mis on selle põhjuseks, pigem on alati nii, et tüdrukud tahavad olla aina saledamad ja modellilikumad. Igatahes peaksid niinoored tüdrukud ja poisid mängima õues sõpradega mädamuna, tagaajamist ja muid selliseid mänge, mis on tegelt ju niitoredad ja hea meenutada oma lapsepõlvest. Mitte meenutada, kus on oldud täis peaga, kus on joodud, kellega, see kõik võib rikkuda lihtsalt inimese tuleviku ära. Mina olen küll täiesti rangelt vastu sellisele jubedusele !
(3, lk 129) 4 3.2 Liigmälu ehk hüpermneesia. Selle puhul on tegemist mälu haigusliku ülefunktsiooniga. Toimub mälumaterjali üliintensiivne reprodutseerimine: teadvusse ilmub hulgaliselt ning kiiretsi vaheldudes mälestuspilte varem kogetud sündmustest, situatsioonidest, paikadest jne. Mälestuspildid on väga detailsed ja konkreetsed, sisaldades selliseid üksikasju, mida inimene tahtlikult ei suutnud ammu enam meenutada. Mälestuskujundite vool on kiire, üleminekud toimuvad juhuslike assotsiatsioonide toimel. Subjektiivselt tunneb haige sellist mälestuspiltide tormilist voolamist koormavana ja häirivana. eriti häirib see, et mälestuspiltide lakkamatu vool ei kuuletu haige tahtele, vaid kulgeb stiihiliselt. Haige sihipärane mõtlemistegevus ja kujutluste suunamine on raskendatud. (3, lk 129) Liigmälu üks erivorm on sundmälestus, mille puhul kindel mälestuskujund, kas visuaalne,
*protseduur – oskused, harjumused, tegevused, materjal salvestub tegevuse käigus, aeg ja maht piiramatu 7. Mäluhäired, nimeta, iseloomusta 12 punkti *amneesia – mingi ajavahemiku kohta mälestuse puudumine Edasihaarav: mäletatakse sündumsi enne ajukahjustust Tagasihaarav: ei suudeta meenutada sündumusi enne ajukahjustust *hüperamneesia – mällu salvestatud info haiguslik meeldetuletamine *hüpomneesia – raskendatud uue ingo omandamine (kui varasema omandamine) *joobemälulünk – mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga *hüsteeriline amneesia – inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta on teinud kuni selle elu hetkeni
Helikõrguste ülesmärkimiseks, kas tähtede, piltmärkide vm. abil. Ühtegi neist tänapäeval desifreerida pole õnnestunud, seetõttu ei saa me kuulda, kuidas kõlas nende maade muusika. M.a.j. tekkinud kristlik kultuur, mis võttis paljugi üle Antiik-Kreeka kul- tuurist, ei võtnud millegipärast üle kreeklaste ülenoodikirja (ei olnud piisavalt täpne nende jaoks?). Keskajal tekkinud Gregori koraali õpetati suuliselt põlvest põlve edasi. Selleks, et laulu meloodiat meenutada, märgiti Gregori koraali teksti peale spetsiaalsed märgid NEUMAD. Need aitasid juba õpitud meloodiat meenutada., aga mitte ära õppida! Nii saadetigi lauljad-mungad aina uutesse kloostritesse, et nad Gregori koraali laulmist õpetaksid. Ristiusk aga levis Euroopas kiirelt edasi ja lauluõpetajaid ei jätkunud kõikjale , kus neid vajati. Lisaks sellele muutus kirikumuusika kahehäälseks- Gregori koraalile lisati teine hääl -seda laululiiki nimetati ORGANUM. Kahehäälset laulu
kogemustelt tuge saada. Ideeskeemi meetod : · Koosta mõttekaart, mis koondab peamised ideed ja märksõnad. Järgnev õppimine/kirjatöö toetub mõttekaardile. Kordamine 1. Mõtestatud teksti õppides leia kohe pärast läbilugemist see minimaalne hulk võtmesõnu, mis annavad edasi teksti tuuma ja uudse sisu. Piisab 5-6 minutist. 2. Päev või paar pärast teksti kallal töötamist heida pilk selle võtmesõnadele ja proovi meenutada olulisimat tekstis. Piisab 5-6 minutist. 3. Nädal või paar pärast võtmemõistete meenutamist võta õpitud tekst uuesti käsile. Püüa jälle tuttaval viisil võtmesõnu meenutada, silmates ja vajaduse korral paberile visandades. Ununenut püüa võimalikult palju uuesti avastada. Piisab 5-6 minutist. 4. Kuu või kahe pärast võta tuntud meetod jälle kasutusele. Eksam · Eksam mõõdab mitte üksnes nõutava meelespidamist, vaid ka leidlikkust minimaalse
ning pilved selleks, et inimesed näeksid kui ilus tegelikult meie ümber on. Ja selleks, et inimesed näeksid, et ka looduses on tülisid ja, et üks väike vikerkaareke saab seda lahendada. Kuid vikerkaar kasutab seda tüli ka natuke ära, nimelt tuleb ta natuke ka selleks välja, et näidata meile oma ilu, seda kuidas ta saab omada nii palju värve samal ajal ja ühe korraga. Silmad tahavad seda ilu näha ja selleks, et inimene saaks seda kunagi meenutada ja oma mälust leida, peavad seda silmad nägema. Üheks põhjuseks miks me näeme on need mustad täpid meie silmades. Meie silmades on väikesed mustad täpid, mis janunevad nägema ümbritsevat. Kui nad ei saa näha seda maailma kus me elame, siis nad lihtsalt hakkavad karjuma, mida inimese kõrvad ei kuule, kuid me tunneme seda valuna ning kui nad saavad näha meid ümbritsevat ilu ning seejärel natuke puhata, siis
Selle aja jooksul toimub mälu konsolideerumine. See on mitu tundi kestev protsess, mille käigus teisendatakse mälestused ajutisest seisundist püsivamasse ja tugevamasse. Luuakse uus neuronite kommunikatsioonivõrgustik. Meenutamine Õppides kanname uue info pikaajalisse mällu ja konsolideerime selle. Pärast seda sammu, kui on tarvis infot uuesti kasutada, tuleb mängu meenutamine. Meenutamine on mälus oleva info leidmine ja aktiveerimine. Osaline meenutamine Mõnikord suudame meenutada osa vajaminevast infost, osa ei tulegi meelde. ,,Keele peal" tähendab olukorda, kui mäletame selle sõna kõla või sellele sõnale sarnaseid sõnu, kuid sõna ise ei tule meelde. Tõhusad meeldetuletamise ajendid Meeldetuletaja abil suudame meenutada otsitavat infot. See on vihje või märguanne, mis aitab infot meenutada. Näiteks vanemate koju tagasi pöördudes meenuvad asjad, mida pidasime juba ammu unustatuks. Ajend peab taaslooma sama konteksti, mis oli esialgsel õppimisel
Kunst meenutab meile igavesi väärtusi Inimestena on meil kalduvus hakata kummardama ebajumalaid, tähtsustama väärtusetut ning jääda oma otsingutel eksinuks. Meil on vaja midagi, mida selgitaks meile meie olukorda ning avaks meie silmad ununenud väärtustele. Kunstil olgu see kirjandus, muusika, arhitektuurimälestised või maalikunst on inimestele alati midagi öelda. Kuidas saab kunst meile meenutada neid väärtusi, mille olemasolu kipume unustama? Kiire elutempo ning aina keerulisemaks muutuva maailma tõttu jäävad meil sageli elu kõige peenemad ja tähtsamad nüansid märkamata. Unustatakse, et on olemas nähtusi, mis võivad pikema vaatluse järel vägagi olulisteks osutuda. Kunstiteosed võivad meile endale aimamatult sellest erineval moel teada anda. Et elu koosneb peamiselt pisiasjade lahendamisest ning nähtustest, mis ei oma suuremat tähtsust, siis võib öelda, et maailm
teisiti. Esialgu tekib küsimus, et miks just minu lähedasega see juhtuma pidi. Kui ravist on kasu, siis ei jõua seda suurt õnnetunnet ära kannatadagi, räägitakse tuttavatele ja sugulastele, kui tore uudis see on. Kui aga see lähedane ei saa ravist kasu ja sureb, siis muudab see ka õnne väärtusi. Sellisel juhul pakuks suurt rõõmu ka see, kui laps köhast lahti saab ning tal mõnda raskemat haigust ei ole. Halb mälu küll hea ei ole, küll aga on hea see, kui inimene suudab meenutada häid sündmusi, mitte halbu. Seda mõtles halva mälu all kindlasti ka Ingrid Bergman. Milleks piinata ennast mineviku murede ja probleemidega, kui võiks meenutada midagi ilusat. Paraku leidub palju neid inimesi, kes just halbu asju meelde tuletavad ning nii tekib tunne, et elus polegi midagi head olnud, et õnne ei ole kunagi olnud, ainult ebaõnn. Tegelikkuses on inimene head hetked unustanud või ignoreerib neid mingil imelikul põhjusel ja siis halab, et elu on mõttetu, kurb ja raske.
meis tekitada tõelise tunde? Tegusid, mille kaudu ennast on palju. Kas me märkame neid või teostame neid on iseasi. Üheks selliseks on hoolimine. Hoolimine selle sõna tegelikus tähenduses. Hoolimine mitte sõnade vaid tegude kaudu. Olgu selleks lähedase aitamine, kellegi ärakuulamine, mõistmine ja toetamine. Toetamine läbi otsese teo, tema eest hooldamise, söögitegemise või muidu abiks olemise kaudu, et tal kergem oleks ja et ta paremini toime tuleks. Hea on meenutada äsja lõppenud jõuluaega, kus me teeme vast sõnadest rohkem tegusid, vahel heategusid. Toetame näiteks viletsusse sattunud inimesi, poetame kerjusele raha vms. Hea näitena on tuua inimesed, kes abistavad kodu ja töö kaotanud inimesi, et nad saaksid süüa, ennast pesta ja tunneksid ennast taas inimväärsena selles ühiskonnas. See on tegu, mis tekitab tegijale hea tunde ja kuhu peab panustama oma hinge. Seda ei saa kindlasti teha inimesed, kes ei hooli ja
Mis saab siis, kui lapsevanemad arvavad, et lastest hoolimine tähendab olla neile paks rahakott, millega omakorda võimaldatakse enda lastele head elu? Rohkem mänguasju, komme ja vähem karistamist ning pahandamist. Mõeldes enda lapsepõlvele, tulevad mulle meelde toredad mälestused, mis on seotud nii perekonna kui ka sõpradega. Minu naabriteks olid sugulased, kelle peres kasvas ka kaks minuealist last- mängukaaslased olid mul alati olemas. Siiamaani on tore meenutada ja naerda, et mida kõike me korda oleme saatnud. Nädalavahetuseti olin väga tihti ka vanaema juures. Ta viis mind igale poole ja ostsis head-paremat, õigupoolest lausa hellitas mu ära- seda muidugi mitte tänapäeva mõistes. Suviti olin tihti maal . Võin öelda, et minu lapsepõlv on lausa kadestamist väärt. Tihtipeale näen enda ümber vanemaid, kes on enda lastega lausa hädas- näiteks toidupoodideski saavad lapsed ise otsustada, mida vanemad ostma peavad
Et ei meenu, ei tähenda, et on lõplikult mälust kadunud. Lihtsalt antud kontekstis ja antud küsitlusviisi korral pole ta kättesaadav. (varaste lapsepõlve mälestuste unustamine) 5. Kontektsi mõju kalduvus jätta meelde ja seletada asju lähtudes oma eelnevast kogemusest ja keskkonnast. 6. Motiveeritud unustamine puudutab eelkõige episoodilist e elusündmuste mälu. Ebameeldivad sündmused või mida inimene ise ei taha meenutada näivad mälust kaduvat. Põhjus osalt selles, et selliseid asju püüab ka inimene ise võimalikult vähe meenutada, esineb pikki vaheaegu vastavate mälujälgede aktiveerimises.
Kokaiin C17H21NO4 Avastamine · Kokataime avastasid Inkad · Euroopasse jõudis kokaiin 1750.aastal · Eestisse jõudis kokaiin 1993.aastal Mis see kokaiin on? · Kohev valge pulber · Kesknärvisüsteemi erutav aine · Lõhn võib meenutada bensiinilõhna · Kokaiini keemilised omadused on samad mis teistelgi alkaloididel. · Kokaiini kasutatakse meditsiinis · MIKS ON KAHJULIK? · Tekitab tugevat sõltuvust · Vigastab nina limaskesta · Pidevalt tarbides tekitab närvilisust, kõikuvat meeleolu, unetust ja mälukaotusi. · Huvitavaid fakte · Hispaanlastest orjapidajad käskisid oma orjadel kokalehti närida, et nad erksamini tööd teeksid.
lastest hoolivad, kes on loonud turvalise kodu, kuhu tahaks alati minna, kes ei joo ja kes võimaldavad oma lastel elada ja kasvada muretult ja südemevaludeta. On oluline, et perekonnas on nii isa kui ema. Samuti on ka vanavanematel tähtis osa perekonnaelus. Vanasti oli perekond koos laste, lastevanemate ja esivanematega. Kõik elasid rõõmsalt ühise katuse all. Kui rääkida perekonna ajaloost, siis tuleb kindlasti meenutada oma esivanemaid. Minu emapoolsed esivanemad olid elupõlised meremehed. Nende inimeste ajalugu on olnud väga huvitav, sest vanaisa ja vanavanaisa olid läbi sõitnud pikkade aastate jooksul kõik maailma mered ja ookeanid. Vanaema on pajatanud väga huvitavaid lugusid vanaisa ja tema isa nooruspõlve mälestustest ja hilisematest aastatest merel. Olin väike poiss kui minu vanaisa suri. Kahjuks ei õnnestunud temalt kuulda huvitavaid meremehe pajatusi
PROTSEDUURILINE SEOSTUB SELGEKSÕPITUD TEGEVUSTE JA LIIGUTUSTEGA; SEMANTILISES TALLETATAKSE FAKTE JA TEADMISI, MIDA ÜLDISELT TEATAKSE JA MIDA ÕPITAKSE; EPISOODILISES TALLETATAV INFO ON SEOTUD INIMESE ENDAGA NING MATERJALI KASUTAMINE NÕUAB TEADVUSTATUST. MILLISEID MÄLUHÄIREID ESINEB? AMNEESIA E. MÄLULÜNK AJUKAHJUSTUSE TAGAJÄRJEL TEKKINUD MÄLUHÄIRE (EDASIHAARAV MÄLETATAKSE SÜNDMUSI ENNE AJUKAHJUSTUST, KUID EI SUUDETA MIDAGI UUT JUURDE ÕPPIDA; TAGASIHAARAV EI SUUDETA MEENUTADA SÜNDMUSI ENNE AJUKAHJUSTUST); LIIGMÄLU E. HÜPERMNEESIA MÄLLU SALVESTATUD INFO HAIGUSLIKULT INTENSIIVNE MEELDETULEMINE; VAEGMÄLU E. HÜPOMNEESIA RASKENDATUD ON UUE INFO OMANDAMINE JA VAREM OMANDATU MEELDETULETAMINE; JOOBE-MÄLULÜNK MÕNI SEIK JOOBESEISUNDIS TOIMUNUST ON KAETUD MÄLULÜNGAGA, KUIGI INIMENE OLI ÜMBRUSEGA KONTAKTIS; HÜSTEERILINE
semantiline (üldised teadmised, faktid maailma kohta, nt ümar), episoodiline (endaga seotud sündmused, mälestused, juhtumid). Mälu tüübid: Nägemis-, kuulmis-, liigutusmälu. Mälu häired: 1) Amneesia e. mälulünk mingi ajavahemiku kohta mälestuste puudumine, tekib ajukahjustuse tagajärjel. *Edasihaarav (mäletatakse sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta juurde õppida uut), *Tagasihaarav (ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust). 2) Liigmälu e. hüpermneesia mällu salvestatud info haiguslik intensiivne meeldetulemine. 3) Vaegmälu e. hüpomneesia raske uue info omandamine kui ka varem omandatud meeldetuletamine. 4) Joobe-mälulünk mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetus mälulüngaga. 5) Hüsteeriline amneesia ei suudeta meenutada, et kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud, on psüühiline häire.
põhimõtteni väiksema pingutusega. See on tõsine probleem ja oht, mis levib just noorema põlvkonna seas, kes arvutit sageli kasutab. Arvuti lihtsustatud keelest võetakse üle ka igapäevakasutamiseks inglisekeelseid sõnu, unustades peagi nende emakeelsed vasted. Tulemus ei tõota head: eesti keel ununeb, kui seda ei tuletata meelde, ja seda saab teha ainult enamus sõnu pidevalt kasutades. Olukorda annaks päästa, kui enne rääkimist hetk mõelda ja tavaliseks saanud sõnade asemel meenutada mõnda huvipakkuvamaid ja harvemini esile tunginud sõnu eesti keelest. Aitaks ka see, kui küsimustele vastamisel ei piirdutaks minimalistliku keeletagavaraga, vaid pikendaks kirjeldusi, lisaks detaile see teeks ka jutu huvitavamaks. Kui sõnad otsa saavad, saab alati pöörduda kirjanduse poole, raamatutesse, kus neid piisavalt ja rohkemgi veel jagub. Kultuur püsib sõnades, ent traditsioone, ajalugu ja pärimusi säilib ka teatris ja kunstis
vajadusest, vaid hoopis ellujäämise eesmärgil. Enamusel meist on siiski vaja arved maksta ning toit lauale tuua ja seetõttu on nii mõnigi sunnitud töötama pikki töötunde. Sellise inimese jaoks on aeg pigem raha, sest tal ei jää enese elule väljaspool tööd väga palju aega. Üldjuhul on inimene siiski pärast pikka tööpäeva väsinud ning ei jaksa ega viitsi pühendada aega ei endale ega perele. Seda vähem on tal pensionipõlves meenutada. Aega hakatakse tihtipeale väärtustama alles siis, kui seda on piiratult, või kui meid tabab mõni valusalt isiklik sündmus. Alles siis hakatakse mõtlema, mida veel kindlasti ära teha tahaks, mida kellelegi veel öelda võiks ja vahest ka tajutakse, kui tähtsusetuid asju on senini väärtustatud. Siinkohal tasuks märkida, et inimese mälu on mugavalt lühiajaline ja kerge on laskuda endisesse ,,aeg on raha" rattasse.
Koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustavad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Peaaju koosneb mitmest osast: suur, väike, kesk, vahe, piklikaju. Peaaju suurim keskus on suuraju, mis jaotub paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks. Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. Ajukoor juhib nii inimese vaimset kui kehalist tegevust. Peaajus asub mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingeseisundi eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis ja südametegevuse keskused. Ajukoores asuvad mitmed keskused:
· LAUAD - Kokku pandud plaadid X-kujulistel jalgadel - Lauaplaat- ümmargune, ruudu- või ristküliku kujuline - Materjal- kivi, puu - Söögilauad- suured ümara või poolümara plaadiga, kõrgetel jalgadel - Kirjutuslaud- kõrge, laua tagaserval asjade hoidmiseks riiul · KIRSTUD - Raamkonstruktsiooni ja paneelidega - Luksuskirstud- küljed kaunistatud nikerdustega ja intarsiatehnikas paneelidega · KAPID - Püsti tõstetud kirstud - Korpus võis meenutada maja - Raamatukapp- alt kinnine ülal riiul - Kappide uksed olid kaetud maalingutega 4 Toolid 5 Mosaiik mustrid 6 Bütsantsi tekstiil 8 9 10 11 12 Bütsants kapiteelid 13 14 15 Kirikud 16
Vaatamisväärsused Kopli kalmistupark- Kopli kalmistu rajati 18.sajandi teises pooles, mil Tallinnas keelati kirikutesse matmine, Pärast mitmeid nõukogude ajal toimunud vandalismiakte suleti kalmistu 1950. aastal. Mõnikümmend aastat tagasi võeti ala pargina looduskaitse alla ning 2006. aastal see korrastati. Lisaks puhkealale ja mänguväljakutele rajati alale purskkaevuna mälestustähis, mille ülesanne on meenutada kunagisele kalmistule maetud linnakodanikke. Kopli kasepark- Kopli Kasepark on looduskaitse all olev kivikülviga metsapark, kus on valgustatud pargiteed ja treeningseadmed. Püha piiskopi Nikolause kirik- Koplis olev puukirik on üks esimesi pühale Nikolausele pühendatud kirikuid Tallinnas. Esimene hoone hävis tulekahju tagajärjel, aga osa selle varast jäi alles ja kiriku tänapäevane versioon sai valmis 1935. aastal. Hoone välimuses on näha ajaloolist vene puitarhitektuuri.
Väike erinevus semantilise mäluga siiski on: möödunud sündmuste meenutamine eeldab tähelepanu kontsentratsiooni.(Tulving 2002, 37) 4 3. Kuidas meelde jätta? 3.1 Meeldejätmine visuaalse kujundi kaudu ''Pilt on väärt rohkem kui tuhat sõna'' - ära leierdatud klisee, aga põhiidee on õige. Väga paljud mälestused on kodeeritud just visuaalse kujundi kaudu. Iga visuaalne kujund on ühendatud paljude sõnadega ja kõiki neid sõnu meelde tuletada on palju raskem kui meenutada pilti ennast. Selleks, et mälu tugevdamiseks kasutada visuaalseid kujundeid, pole vaja niinimetatud fotograafilist mälu. Lihtne visuaalne kujund võib endaga kaasas kanda assotsiatsiooni mingi abstraktse mõistega, samal ajal kui lihtne sõna seda võib-olla ei suuda. Oletagem, et püüate meenutada abstraktset mõistet ''religioon''. Te võite kasutada lihtsat kujundit kirikust, templist või moseest. See kujund kannab endaga kaasas palju
fotograafiline mälu on u 5% lastest, täiskasvanutel on see alla 5%. 4. Kumb linn asub Pärnust kaugemal kas Jõhvi või Petseri? Mida teete siis, kui konkreetne kilomeetrite arv ei meenu milliseid vaimseid operatsioone sooritaksite? Mentaalse kaardi/kujundi loomine ajus ja selle põhjal otsustamine. Ka isiklik kogemus. Enam-vähem samal kaugusel, üks oli 6 km kaugemal. 5. Millistele mäluliikidele on juurdepääs olemas ja millistele mitte kui ma suudan meenutada seda, kuidas õppisin tunnetuspsühholoogia eksamiks, ent ei suuda meenutada seda, kuidas erinevaid mälukategooriaid nimetakse? 6. Miks võtab vabal teemal kirjutamise joonistamise alustamine enamasti kauem aega? Halvasti struktureeritud ülesanne, mõte ei hakka kohe tööle. 7. Millised etapid tuleb läbida ülesandes: jõuda 10 minuti jooksul Tiigi 78 eest Tartu bussijaama? 1. Probleemi identifitseerimine (Istun loengus, vaja bussile jõuda 10 minuti
In ja out Antiikajal ja tänapäeval on erinevusi palju. Ühiskond ja eluolud on tunduvalt muutunud ning kogu see protsess jätkub nüüdki. Meenutada võib kasvõi paarikümneaastatagust aega, mis elu erines tänapäevasest märgatavalt. Muutused on toimunud ka inimeste mõtlemises. Antiikajal lahutasid inimesed enda meelt teatri külastamisega. Teatri hoone oli väga suur, ilma katuseta, lahtine ning see võis mahutada mitukümmend tuhat inimest. Näitlejaid oli algselt vähe, kuid ajapikku nende arv suurenes. Etendusi käisid nautimas nii noored kui vanad. Tänapäeval käivad noorukid teatris vähem, eelistatakse külastada kino.
Kaks uurijate poolt läbi viidud eksperimenti toetasid seda hüpoteesi. Esimeses eksperimendis katseisikud õppisid sisuliselt mõttetuid asju. selle käigus oli nn. vaba meenutamine tunduvalt parem katseisikutel, kes said vastava eksperimentaatori poolse tõlgenduse katse ajal. Teises katses õppisid katseisikud mõttetute piltide paare koos ilma neid ühendava seoseta. Katseisikud , kes kuulsid fraasi, mis seostas pildipaare, suutsid neid hiljem meenutada ja sobitada paremini, kui need katseisikud, kes ei olnud tõlgendust varem kuulnud . Selline tulemus näitas, et mälu saab abi vihjetest, mis aitavad koostada kahanduslikke skeeme ja lihtsustavad vajaliku materjali õpet seoste kaudu. 2. Milliseid peamisi tulemusi on selle probleemi uurimisel varem saadud. Varasemalt on lingvistilise mäluga seonduvat uurinud Bransford ja Johnson (1972), Bransford ja McCarell (1974) ja Doll ja Lapinski (1974) ja näidanudveenvalt, et isiku
Alzheimeri tõbi võib esineda palju nooremas eas. 2006. aastal põdes Alzheimeri tõbe maailmas 26,6 miljonit inimest. Ennustatakse, et 2050. aastaks põeb maailmas iga 85. inimene Alzheimeri tõbe. Kuigi Alzheimeri tõbi on igal inimesel erineva iseloomuga, on sel haigusel palju ühiseid sümptomeid. Kõige esimesi sümptomeid peetakse sageli ekslikult eaga kaasnevateks vaevusteks või stressi ilminguteks. Kõige tunnustatum varajane sümptom on meeldejätmisvõimetus (näiteks on raske meenutada hiljuti nähtut). Kui tekib Alzheimeri tõve kahtlus, siis diagnoosi kinnitatakse tavaliselt käitumishinnangutega ja kognitiivsete testidega; sageli järgneb võimaluse korral ajuskaneering. Haiguse süvenedes tekivad muu hulgas orienteerumatus, ärrituvus ja agressiivsus, meeleolu kõikumised, keelevõime halvenemine, pikaajalise mälu kaotus ning meelte nõrgenemine, mis tingib patsiendi enesessetõmbumise. Keha funktsioonid nõrgenevad, mis põhjustab lõpuks surma
(miksike.ee 2015). 4 1.2. Mäluprotsessid Mälu põhiprotsessideks peetakse tänapäeval: Meeldejätmine – uus teave kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel. Talletamine – uue teabe lisamine ja vana teabe taandamine. Meenutamine – mälus säilinud teabe taastamine ja kasutamine. Reprodutseerimine – meeldejäetud materjali meenutamine - tahteline – on vaja meenutada. - tahtmatu – miski meenub iseenesest. Need omavahel tihedalt seotud protsessid kattuvad osaliselt ning loovad ühise mälutegevuse komponente. 1.3. Meeldejätmine Nähtu, kuuldu, tunnetatu meelde jätmine on erineva teabe omandamine. Selleks on kolm erinevat allikat: Tahtmatu ja tahtlik meeldejätmine- on olukordi, kus meile jääb materjal meelde iseenesest, ilma otsese soovita. Nõnda omandatakse kauaks ajaks hulganisti informatsiooni
ARGIPÄEV VAJAB MUINASJUTTE Igapäevaelu on väga rutiinne ja üksluine. Hommikuti minnakse tööle või kooli, siis tullakse koju ja suurest väsimusest ei jõutagi muud teha kui süüa, televiisorit vaadata, internetis surfata ja lõpuks magama minna. Nädalavahetusedki ei erine eelmistest peaaegu üldse. Kõige tavalisem lõõgastusvahend on alkohol ja peod, kus alati midagi hullu korda saata, et siis tuleva nädala algusest kuni keskpaigani meenutada, kui purjus keegi oli ning siis nädalalõpu lähenedes jälle uusi plaane teha. Muidu oleks ju väga igav tööl või koolis käia, aga seda tegelikult ei märgatagi, et need samad peod on muutumas samuti rutiiniks. Mida siis teha kui argipäev muutub halliks massiks ja tahaks midagi tõeliselt värskendavat ja meeliülendavat kogeda. Nagu on kirjutanud Arvi Tapver raamatus ,,Apelsin kellavärgis" : ,,Parim kaitse on rünnak.". Selles kontekstis oleks see rünnak tegevustele, mis muudavad elu
Kordamise abil pole mõtet meelde jätta verbaalset materjali, selle asemel peaks informatsiooni hoopis omavahel seostama [ CITATION Kik10 l 1061 ]. Oma praeguse eriala aineid saan ma tihti seostada oma lapse arenguga. Näiteks kui räägiti kunstiõpetuse loengus, laste vanusest ja nende joonistamisoskustest, siis tuli mulle kohe silme ette need „peajalgsed“, mida mu laps joonistas, seega polnud mul raske kontrolltöös meenutada, mis vanuses lapsed „peajalgseid“ joonistavad. Õppimise juures on oluline ka õpitu mõtestamine. Õpetaja peaks oskama esitada uut infot nii, et õpilased suudaksid seda seostada juba olemasoleva infoga, õpetus võiks olla emotsionaalne ja ka küsimuste küsimine ning neile vastamine peaks toetama õpitu mõtestamist [ CITATION Kik10 l 1061 ]. Näiteks, kui õppejõud räägib mingisugusel teemal
konteksti mõju inimesel on kalduvus asju meelde jätta ja seletada, lähtudes eelnevatest kogemustest ja keskkonnast; eriti tugevad valed (re)konstruktsioonid tekivad juhtudel, kui meeldetuletamisel esitatakse suunavaid küsimusi, mis viitavad otseselt mõnele eksitavale detailile sündmustes (näide autoõnnetusest); motiveeritud unustamine (puudutab eelkõige episoodilist mälu) ei taha meenutada amneesia ajukahjustusest põhjustatud mälukaotus; kaua aega arvati, et amneesiahaiged ei suuda üldse mingit infot pikaajalisse mällu salvestada, kuid uuemad uuringud on näidanud, et amneesiahaiged suudavad salvestada protseduurilisse mällu, ent samal ajal episoodilisse mällu ei salvestu midagi; vanus vanemas eas halveneb eelkõige pikaajaline episoodiline mälu, sest
Kuid natuke hiljem osutub see siiski üheks igapäevategevuseks. On raske ette kujutada olukorda, et lähimas tulevikus ei oleks seda üldse enam vaja teha kuid kunagi ei tea ette. Kui protseduur on lõppenud, tuleb nad jälle erinevatesse gruppidesse paigutada ning seejärel panna sobivatesse kohtadesse. Varsti võetakse nad jälle kasutusse ning kogu protseduur algab otsast peale. See on lihtsalt üks igapäevaelu koostisosa. Meeldejätmine ja kontekst · Proovige meenutada tegevuste järgnevusi eelnevas jutus · Millist igapäevategevust seal kirjeldati? Põhiprotsessid mälus Salvestamine · Mällu salvestamine ehk kodeerimine · Meeldejätmise edukus sõltub sellest, kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud · Joonistage peast, kuidas näeb välja Eesti 10-sendine münt kummaltki poolt Salvestamine · Lühimällu salvestamisel aitab hästi mehhaaniline ehk mõtestamata kordamine
(rohi on roheline, A on tähestiku esimene täht) Episoodilises mälus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin eile, kellega kohtusin üleeile) Amneesia ehk mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel, eristatakse kahte vormi: Edasihaarav ehk anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse kõike eelnevat, kuid ei suudeta õppida midagi uut Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi varasemast ajast. Liigmälu ehk hüpermneesia tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist. Joobe-mälulünk- mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis. Hüsteeriline amneesia on harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud. Kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse oma eelnevaid kogemusi, siis on
· President Wilson osales aktiivselt Pariisi rahukonverentsil 2. Euroopa abistamine. 1919. a. loodi Ameerika Abi Administratsioon (American Relief Administration ehk ARA) Selle eesotsas oli 1919 1923 Herbert Hoover (president 1929 1933). See oli asutatud Euroopa näljahädaliste abistamiseks, abistati toiduainete, ravimite, rõivastega. Abi sai ka Nõukogude Venemaa/ NSV Liit. (Siin sobiks meenutada ka II maailmasõja järgset Marshalli plaani ehk Euroopa Taastamise Programmi). 3. Õitseng ehk "Prosperity". Nii nimetati 1920-ndate aastate majanduse edukat arengut USA-s. Võimul olid vabariiklased (presidendid Harding 1921 1923 ja Coolidge 1923 1929). Coolidge deklareeris: "Ameeriklaste põhitegevus on äritegevus!". Vabariiklased kehtestasid kõrged tollimaksud, sellega loodi USA ettevõtjaile monopol kodumaa turgudel
Kindlasti on nad ka osaliselt välja kujundanud meist inimesed, kes me praegu oleme. Muidugi olen ka suuresti tänulik kõikidele teistele õpetajatele ja koolitöötajatele, kes on ära kuulanud kõik meie protesteerimised ja muud ütlemised. Teiega, lõpetajad, olen veetnud kõige põnevamad aastad. Oleme saanud hakkama erinevate tegudega. Mõned head, mõned halvad, kuid nendest kõikidest on saanud fantastilised mälestused, mida aastate möödudes hea meenutada on. Koolis olete te mu igava koolipäeva rutiini muutnud huvitavamaks. Lõpetuseks soovin ma tänada kõiki õpetajaid, koolitöötajaid ning kaasõpilasi, kellega need 9 aastat veel kiiremini möödusid. Samuti soovin ma tänada klassikaaslasi, kes on mulle aastate jooksul toeks olnud ja kellega ma olen toredaid hetki veetnud. Teid ma ei unusta iial! Neid inimesi, keda ma võib-olla enam ei näe, soovin ma head teed ning edukat elu jätku. Aitäh.
Gepard Acinonyx jubatus Karl Kiur Saar Välimus · Välimuselt võib meenutada gepard kõrgejalgset kassi · Kere on teiste kaslastega võrreldes lühem, jalad aga väga pikad, peened ja saledad, ent tugevad · Küünised pole sissetõmmatavad Välimus · Saba on pikk, peenike ja ühtlaselt karvadega kaetud · Pea on väike, karv lühike ja hõre · Turjal paikneb madal lakk · Üldvärvus on liivakarva kollakas · Peaaegu kogu keha on tihedalt kaetud mustade laikudega
Kallid lõpetajad, lugupeetud õpetajad, armsad vanemad ja kõik teised saalisviibijad. Praeguseks tundub, et liiga ruttu on möödunud need 9 aastat, ühtäkki on rutiinne kooliskäimine läbi saanud – üks etapp eluteel on läbitud. Samas koosseisus me ilmselt enam kunagi koos ei viibi. See teeb ühtlasi meele nukraks, sest olnut on mõnus ja nostalgiline meenutada. Kallid vanemad ja õpetajad, võite täna olla meie üle uhked. Praegu on teie ees silmnähtav tõend, kui kaugele me jõudnud oleme. Täname teid arusaamise, rahuliku suhtumise ja kannatlikkuse eest. Aitäh õpetajatele, kes veel kõige võimatumal hetkel võtsid vaevaks meile järeltöid teha, hindeid parandada ja viimase tunnini õpetada. Me tahtsime olla head lapsed ja õpilased, aga mõnikord jäi see vaid meie mõtetesse, mitte tegudesse. Aitäh vanemad ja
LÕPUKÕNE Austatud õpetajad, koolitöötajad ning mu kallid kursakaaslased. Oleme täna tähistamas üht toredat päeva. Nimelt lõpetamist. Kolm ja pool aastat kurja vaeva näinud, ajusid ragistanud ning viimaks finishini jõudnud. Mäletate meie esimest koolipäeva? Mina kül mitte. Kuid pole hullu! On muud mida meenutada. Näiteks. Kui paljud teist pidasid Rannarit ja Kaurit vendadeks esimesed paar nädalat? Mhh? Nali naljaks. Kuid ajame vähe tõsisemat juttu ka. Me oleme kaugele jõudnud. Palju läbi elanud ning seetõttu kiitust väärt. Ja ma ei mõtle ainult kursuslasi. Pean silmas kogu töötajaskonda. Me oleme koos naernud, pead murdnud, stressi talunud ja ehk isegi pisaraid valanud. Kõik see on meid ainult tugevamaks muutnud.
Minu arvates ei tea tänapäeva noored emakeelepäevast suurt midagi. Nende jaoks on see lihtsalt üks päev. Ometi peaks see meile meelde tuletama esivanemate saavutused oma keele loomisel. Üks põhjus on äkki muutunud maailm ja mõtteviis, millega keel peaks ühte käima. Ma arvan, et emakeelepäev on midagi enamat kui lihtsalt päev rahvakalendris. See on püha, mida iga kodanik peaks austama ja vähemalt kord aastas sellele aega pühendama, et meenutada kui tähtis on oma kultuuri säilitamine keele näol. Emakeel seab inimese oma rahvusega ühte ja see on rahvuskultuuri hoidmiseks ning edendamiseks väga tähtis.
Seekord teeme algust kaheksandaga . Kiiresti läksid need kolm suvist kuud, milles oli kõike vihma, päikest, tööd ja lõbu . Tänavune suvi oli muidu nagu suvi ikka. Ega sellelgi suvel midagi erinenud , metsmaasikad olid sama magusad , päikest oli palju ning uusi tuttavaid sai ka piisavalt . Kui päikese juurde tagasi tulla , siis oli seda lihtsalt rohkem kui eelmine aasta ja selletõttu kõrvetas ta paljudelgi naha maha . Suveteedel jäi mõndagi meeliköitvat. Kui meenutada suviseid käimisi ja olemisi, siis tuleb ühena esimestest meelde Aluksnes veedetud aeg ning malev, kus viibisime viimased augusti nädalad . See aeg oli üks seiklusterohkeim periood sel suvel . Aga ei saa ka unustada kõike, mis kuulub suve juurde rand, vesi ning sõbrad . Ega kõik see teebki suve meeliköitvaks. Uus kooliaasta alanud. Sellel aastal alustame uue hooga, loodame, et paremini kui eelmine aasta . Koolialgust tuletasid vist esimesena meelde
a saksa keemik Albert Niemann. Leidumine ja tootmine Kokapõõsast kultiveeritakse Lõuna Ameerikas, Peruus ja Boliivias Andide kõrgplatool, Ecuadoris, Loode-Brasiilias, Argentiinas, aga ka Indoneesias ja Indias. Põhilisteks tootjateks on valdavalt siiski Kolumbia, Peruu ja Boliivia. Füüsikalised omadused Kokaiin on kohev valge pulber. Olenevalt puhtusastmest võib sarnaneda lumehelveste, kampri, suhkru või mõrusoolaga. Lõhn võib meenutada bensiinilõhna. Keemilised omadused Kokaiin (C17H21NO4) Kokaiini keemilised omadused on samad mis teistelgi alkoloididel. Füsioloogilised omadused Silme ette kerkivad nägemuspildid, tekib haiglaslik lobisemine. Lihased pakatavad jõust, väsimus kaob, ununeb nälja- ja janutunne. Kaasnevad toitumishäired ja üldine kõhetumine. Kokaiin ergutab kesknärvisüsteemi, põhjustab närvilisust, hallutsinatsioone, hirmutunnet, unetust ja isutust
kokkuleppel. Maad talupoegadele kaasa ei antud, maa jäi mõisniku omaks ja talupojad selle rentijaiks. Kuna vastsetel rentnikel eriti muuga maksta ei olnud kui oma tööga, siis tähendas see, et teoorjus säilis või isegi raskenes, sest 1804.a seadustega koormistele pandud piirid kadusid. Ilma maata priikslaskmise teine loogiline tagajärg oli, et kadus talupoegade õigus oma talu pärandada. Seetõttu tekitas vabastamine vastakaid tundeid ja paljud leidsid põhjust pärisorjust hea sõnaga meenutada. Ka polnud vabadus täielik. Näiteks võisid talupojad küll teise mõisa kolida, kuid esialgu mitte linna või mõnda teise kubermangu. Kummatigi ei olnud "prii" inimese staatus siiski paljas sõnakõlks, isegi kui priius otsekohe rikkalikumat toidulauda või koormiste vähenemist kaasa ei toonud. Oli tõsiasi, et mõisnik talupoegi enam müüa ei saanud, ja 1830ndatest aastatest alates võis talupoeg ka linna kolida. Eneseteadvust lisas seegi, et
anaeroobsed) Bacillaceae sugukonda kuuluvad bakterid. Neid leidub nii vees kui ka mullas. Pulkbakterite suurus varieerub suurel määral: mõned meenutavad sigarette; mõned meenutavad aheneva otsaga sigareid; mõnedel võib olla pikkus ja laius peaaegu võrdne ning sellepärast meenutada kerakujulisi baktereid (Coccobacillus). Teadaolevalt kõige suurem liik on Bacillus megaterium, mille läbimõõt on umbes 1.5 μm (mikromeetrit) ja pikkus 4 μm. Batsillid moodustavad tihti ka ahelaid (Streptobacillus). Pulkbakteritel on suur eripind, seega on neil kiire ainevahetus keskkonnaga ja see omakorda võimaldab kiiret kasvu ja paljunemist
anaeroobsed) Bacillaceae sugukonda kuuluvad bakterid. Neid leidub nii vees kui ka mullas. Pulkbakterite suurus varieerub suurel määral: mõned meenutavad sigarette; mõned meenutavad aheneva otsaga sigareid; mõnedel võib olla pikkus ja laius peaaegu võrdne ning sellepärast meenutada kerakujulisi baktereid (Coccobacillus). Teadaolevalt kõige suurem liik on Bacillus megaterium, mille läbimõõt on umbes 1.5 m (mikromeetrit) ja pikkus 4 m. Batsillid moodustavad tihti ka ahelaid (Streptobacillus). Pulkbakteritel on suur eripind, seega on neil kiire ainevahetus keskkonnaga ja see omakorda võimaldab kiiret kasvu ja paljunemist
ning sedasi ei saaks. Kui kõik elaksid ja ei sureks siis poleks enam midagi, millest saaks uus asi tekkida. Kui on õige, et kõik sünnib vastanditest, siis peavad elavad olema sündinud surnutest ja surnud elavatest. Et elavad sünnivad surnutest, tõestab Sokrates omakorda põhinedes õppimisele kui taasmeenutamisele (72e-77a) . Esitage see tõestus argumendi kujul. Kõik asjad meenutavad mingil moel midagi, kas siis otseselt või kaudselt. Ka joonistatud asjad võivad meenutada. Isegi ühe inimese nägemine võib teist inimest meenutada. Võrdsed ise ja võrdne ise pole sama. Taju asjast tuli saada enne sündimist, et peale sündi meenutaks võrdne asi seda mida oleme varem näinud, kuid mis pole otseselt võrdne. Kui on õige, et kõik sünnib vastanditest, siis peavad elavad olema sündinud surnutest ja surnud elavatest. Kebes aga küsib, kas saab tõestada, et hing siiski pärast keha lagunemist ei haihtuks, olgugi et ta enne keha sündimist olemas oli (77b)
rohked ning jääks alatiseks meelde. Alati ei piisa ainult paarist tegevusest ning pigem võiks olla neid palju, sest pidevalt samu asju tehes muutuvad need rutiinnseks ja igavaks, mis samamoodi ka kooselu tujutuks muudab. Erinevad ühised tegevused aga teevad kooselamise lõbusamaks, liidavad üksteist ning see toob endaga kaasa palju uusi häid mälestusi, mida on tulevikus tore meenutada. Kuna Maailm on suur ja lai siis ei tohiks ühiste tegevuste leidmine raske olla ja kui juba üksteist armastakse peaks ühiseid huvisid ka palju olema. Lisaks ühistele tegevustele tuleb alati üksteisele teadvustada, et armastatakse teineteist. Selleks piisab ainult pisi asjadest nagu näiteks komplimentide tegemine, väikeste kinkide ostmine või isegi hommikusöögi voodisse toomine
Filmimuusika Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv ja dramatiseeriv komponent, mille eesmärgiks on rikastada filmielamust ja juhtida vaataja emotsionaalselt läbi loo. Tuletades meelde mõnd filmi, hakkab sageli kõrvus kõlama üks või teine iseloomulik tunnusmeloodia. Muusika võib silme ette manada kaadreid, võib meenutada mõnd tegelast, olukorda, aga ka kätkeda endas sümboolset kogu loo põhiideed. Vahel võib muusikat kuulates filmi sisust või atmosfäärist ettekujutuse saada, ilma filmi ennast nägematagi. Filmi helindamine on keerukas protsess. Filmi helipilt koosneb neljast põhikomponendist: kõne, taustahelid, heliefektid ja muusika. Kõne kaudu antakse edasi filmi sisu ja informatsiooni. Taustahelid loovad filmi ainulaadse helifooni ja heliefektid ilmestavad filmi
Helmut oli poiss, kes sai lõpuks 1939. aasta sügisel alustada kooliteed. Ta oli sihikindel ja kooli läks ka kõige karmima külmaga. See näitab mulle, kui tahtejõuline võib üks inimene olla. Helmut läks edasi õppima ka gümnaasiumi ja ülikooli. Ülikoolis õppis ta ajalugu. Helmut alustas tööd ülikoolis õppejõuna. Helmut mäletas neid sündmusi, nagu oleks need eile olnud. Ta rääkis huvitavalt ja ei varjanud midagi. Ta suutis neid hetki meenutada, kuigi oli see raske. Filmi ajal käis ta vaatamas oma vana koolimaja ja samuti niitis ta ka oma lapsepõlve kodus heina. Kuna neil oli talu teab ta ka põllumajandusest ja loomadest nii mõndagi. Ta oli inimene, kes austas oma vanemaid ja aitas neid alati. Üldse väga rõõmsameelne, ettevõtlik ja elujõuline inimene.
annaabi.ee 
