Bütsants Bütsants Ülevaade ajaloost · Lääne-Rooma alad langesid 6. saj germaanlaste võimu alla. Ida-Roomas püsis keisrivõim kuni 15. saj, mil Konstantinoopli vallutasid türklased. Ida provintsid tugevamad ja jõukamad. · Bütsants nimi tuleb Konstantinoopoli kreekapärase nimetuse Byzantioni järgi. · Riik oli jätkuvalt keisririik ja selle elanikud nimetasid enda roomlasteks. Läänes nimetati neid kreeklasteks. · Kreeka keel -Bütsantsi riigikeel. · Keiser Justinianus (527-565) püüdis taastada Rooma impeeriumi hiilgust. * Vallutab juurde maid. * Tsiviilkoodeks kõik võrdsed (Corpus iuris civilis) * Ehitab Konsta vääriliseks pealinnaks.
Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka
maailma ida ja lääne sümbioosi-Hellenismi alusel,tekitas unikaalset ja omanäolist kultuuri, millel oli potentsiaal leppitada mõlemad osapooled. Just see riik sai tagada antiikpäranduse edasiandmist uuele sündivale maailmale ning tagada stabiilsus Balkani polüetnilises ja polüreligiooses regioonis. Kuid miks siis hävis see suurriik, omades samas nii tohutut ekonoomilist ja poliitilist potentsiaali? Miks ei suutnud Bütsants anda üle Antiikpäranduse? Ning millised tagajärjed olid ja on sellel geopoliitlisel katastroofil? Rooma Minevik Vastuseid eelpüstitatdud küsimustele peab otsima Bütsantsi Impeeriumi Rooma minevikus, millal formeerus Hilis Rooma keisririigile omane haldusjaotus, armee, võimu ja religiooni süsteem, mis omakorda oli Bütsantsis kasutusel kuni Thema ajastuni ning ka palju hiljem tunduvalt mõjutas Romeade riiki. Täpsemalt tasub võtta lähima vaatluse alla III-IV saj p.Kr.
395-ndal aastal jagunes Rooma Ida- ja Lääne-Roomaks. Viimane oli nõrgem, lagunes 5. saj lõpul. Ida-Rooma e. Bütsants (Kreeka ja Väike-Aasia aladel) oli tugevam, pealinnaks Konstantinoopol. Bütsantsi valitsejate ja Rooma paavstide vahel tekkinud vaidluste tõttu jagunes ristiusu kirik idapoolseks õigeusuks ja läänepoolseks katoliikluseks. Kunst põhineb kristlusel, kreeka kunstil ja idamaade mõjutusel. Paljud kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid olid keskmistest ühekaugusel (Hagia Sophia katedraal !). Viklid on sfäärilise
Bütsants. IV-XV Riik mis eksisteerib IV-XV sajand.Asub tänapäeva Kreeka, Türgi ja Egiptuse aladel. Keiser Basileus- piiramatu jõuga, kes juhib sõjaväge,- kõrgeim kohtumõistja ja kõrgeim usujuht Eestis. Bütsantsi peeti kaua aega Rooma riigi alguseks. 1453 a. kui langes Konstantinopol, lõppes ka keskaeg. Bütsants oli ka Kreeka keelne, seal valitses õigeusk ehk ortodoksia . Õigeusu kiriku juhiks oli Patriarh,- kes pidi alluma keisrile. Bütsants oli idamaade Euroopa vahendaja. Luksuskaubad liikusid Ida-maadest Euroopasse. Keiser Justianus,- elas 6. Sajand , tema valitsusaega peetakse bütsantsi õigeusuks. Riik saavutas oma maksimaalse suuruse,- tema ajal ehitatakse ümber Konstantinoopol. Tema ajal reformeeritakse ( Rooma õigus ) ehk seaduste kogumik.
ka Väike-Aasiasse. 1071. aastal purustasid nad Manzikerti lahingus Bütsantsi väe. Suur osa Väike-Aasiast langes türklaste võimu alla, selle elanikkond hakkas pöörduma islami usku ja võtma omaks türgi keelt. Bütsantsi keisrid palusid türklaste vastu abi Lääne- Euroopast. Kuid kasu asemel tõid ristisõjad Bütsantsile hoopis kahju. 1204. Aastal vallutasid Lääne-Euroopa rüütliväed Konstantinoopoli. Järgmised aastakümned oli Bütsants lääne feodaalide ehk frankide, võimu all. XIV sajandil tugevnes Väike-Aasias Türgi riik Osmani dünastia võimu all. Peagi laiendasid Osmanid oma võimu ka Balkani poolsaarele ja piirasid seega Konstantinoopoli igast küljest ümber. 1453. Aastal vallutasid türklased Konstantinoopoli ja tegid Bütsantsi riigile lõpu. 2. Riigi korraldus Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Eksisteeris ka Konstantinoopoli
Kirik ja riik Bütsantsis Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik oli riik, mis tekkis Rooma Impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna varasema nime (Byzantion) järgi.Pealinn oli Konstantinoopol. Ühiskonnas, kus usk läbi aegade suurt rolli mängis, oli Bütsantsi kirikul, mille keskus asus Konstantinoopolis, märkimisväärne mõjuvõim.Üldiselt said keiser ja patriarh hästi läbi. Konstantinoopoli patriarhist, sai väga mõjuvõimas isik. Tema oli see, kes kroonis keisri, ning ootas seepärast, et keiser on samuti ustav õigeusu kaitsja. Patriarh oli ka väga rikas, sest tema kontrolli all olid tohutud kirikuvarad. Tema vägevus tulenes nii tema autoriteedist loendamatute munkade hulgas kui ka mõjuvõimust ilmikute üle. Patriarh võis tihtipeale keisrile vastu hakata. Ta võis ähvardada keisri kirikuvande alla panna.
Ajalugu . Bütsants . Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium . 7.a klass Mary-Liis Pukk 1 Sisukord . Eessõna Lk. 3 Bütsantsi põhijooned Lk. 4 Suurriik ja selle kolm kontinenti Lk. 6 Bütsantsi elanikkond Lk. 6
Kõik kommentaarid