Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Meeleelundid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aisting, haist, meeleelund, kuulmis, ärritus, haistmine, aistingud, ärritaja, maitsmine, närviimpulss, meelte, maitsmis, kuulmise, kuulmine, tunnetusprotsess, analüsaator, tajumine, puuteaisting, tahtmatu, tahtlik, klassid, kompimine, meeleelundid, tunnetusprotsessid, närviimpulsside, kuule, tervikuna, retseptorid, tajud, tunnetusprotsesside, silmalTARTU RAATUSE GÜMNAASIUM Kristjan Saarniit 10. a klass TUNNETUSPROTSESSID Referaat Juhendaja: Külli Muug Tartu 2008 Tunnetusprotsessid e kognitiivsed protsessid ... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel
TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulk kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine kujutlus, keel. AISTINGUD Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud : nägemis-, kuulmis-,haistmis-,maitsmis-,kompe- ehk puuteaisting. Eristatakse ka veel temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jms aistinguid. Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvissüsteemi osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning selles toimub analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb : retseptoritest e tundenärvilõpmetest - võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks;
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Meeleelundid ja tunnetusprotsessid Referaat Margit Reinsalu 10a Tallinn 2010 0 Tunnetusprotsessid Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Tänapäeval eristatakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistinguid. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel
................. klass Juhendaja:.................. Tallinn 2010 SISUKORD Meeleelundid.......................................................................................2 Nägemine............................................................................................3 Kuulmine............................................................................................4 Haistmine, maitsmine..............................................................................5 Kompimine..........................................................................................6 Tunnetusprotsessid.................................................................................7 Lisad..................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.................................................................................9
Tunnetusprotsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mis on vajalikud informatsiooni vastuvõtmiseks ja selle töötlemiseks. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTING Aisting annab edasi esemete ja nähtuste üksikomadusi (kuju, värvus, lõhn jne.) Aistingud jagunevad: a) klassikalised : nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompeaisting. b) uued: temperatuuri-, tasakaalu-, valuaisting. Aistingud tekivad analüsaatori vahendusel see on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu ärritusi ning milles toimub nende analüüs
orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta Illusioon on eksitaju ehk tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine AISTINGUD Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel Nägemine Inimese nägemisorganiks on silm Silma abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist Nägemismeele kaudu saab inimene väliskeskkonnast kõige rohkem infot Silma osadeks valguskiire läbimise järjekorras on: ·Sarvkest ·Silma sisevedelik ·Lääts ·Pupill ehk silmaava, mille moodustab iiris ·Klaaskeha ·Võrkkest Värvinägemise häired: värvipimedus, daltonism
Peaaju analüüsib neid, nii et inimene tunnetab oma pea asendit ja liikumist. (11) Keele ehitus. Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustusi keelenäsasid. Nende tipus ning külgedel paiknevad mikroskoopiliselt tillukesed maitsmispungad, milles on tunderakud ehk retseptorid. Maitse tundmiseks peab suuõõnde saatnud aine lahustuma süljes. (12) Kuidas tekib maitsmisaisting? Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras. (13) Mis on haistmine? Kuidas me lõhnu tunneme? Mis on haistmisaisting? Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nende närviimpulsse. Närviimpulsid kanduvad mööda haistenärve peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhnad eristatakse. (14) Mis on kompimine? Kuidas on naharetseptorid spetsialiseeritud?
kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid . Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss , mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. 1 Nägemine Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmamunast suurema osa täidab klaaskeha läbipaistev geel ekstratsellulaarvedelikust ning selles kolloidselt lahustunud kollageenist ja hüaluroonhappest Silmakestad jagunevad fibroorkestaks ja soonkestaks. Fibrooskest eesmine 1/6 on
Taju ja tunnetus Meeleline tunnetus - meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Tegemist on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste. Ärritaja meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või
Meelelundid Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis närviimpulss liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. Nägemiselundid Silma läbimõõt on kõigest 2,5 cm. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata
Elundite troofiline ja funktsionaalne innervatsioon. Sümpaatilise närvisüsteemi põhilised funktsioonid. Parasümpaatilise närvisüsteemi põhilised funktsioonid. Meelelundite talitlus. Meeleelundid kui sensoorsed süsteemid (analüsaatorid). Nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja tasakaaluanalüsaatorite ehitus ja toimimine. Igale nimetatud meeleelundile spetsiifilised ärritajad ja neid vastu võtvad retseptorid. Nahk kui meie keha suurim meeleelund. Suuraju poolkerade koore spetsiifiliste piirkondade osa aistingute tekkes. 2 Närvisüsteemi talitlus 1 Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. (2.1.1) KNS : pea- ja seljaaju. NS-i peamised funktsioonid on: •Org erinevate osade talitluse kordineerimine ja liitmine üheks tervikuks •Väliskesk adekvaatne peegeldamine ning org kui terviku talitluse ja käitumise 1
1. Kuidas tekivad aistingud? Mille poolest erineb aisting tajust? Kirjeldage tajuprotsessi üldiseid seaduspärasusi ja etappe. Sensoorne kogemus e. aisting (sensation) - keskkonna üksikomaduste vahetu tunnetamine meeleorganite abil. Algab proksimaalsest stiimulist, mis muundatakse spetsialiseerunud retseptorite poolt närviimpulssideks, modifitseeritakse siis närvisüsteemi (NS) teistes osades, ning lõpuks tekib aisting Taju (perception) protsess, milles luuakse meeleorganitelt saadud andmete põhjal tervikpilt (nn `tajukujund') objektidest. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid? Meeled - Meeleelundid nägemis-, -Silm kuulmis-, - Kõrv haistmis-, -Nina maitsmis- -Keel kompimismeel. -Nahk 3. Kirjelda maitsmismeele ja puutetundlikkuse mehhanisme. Tunneme haput mõlema küljel taga pool, magusat keele otsas, soolast- ees külgede peal, mõru
sisekõrvas. Need kanalid sisaldavad paksu vedelikku, mis liigub iga kord, kui pea liigub.) annab meile märku meie pea liikumisest, aitab aru saada kus on üleval ja kus on all, kas me liigume stabiilse kiirusega või muutuva kiirusega. Nahameeled: surve-, temperatuur- ja valuaistingud (Notsitseptorid - nahas olevad retseptorid, mis vastutavad valuaistingu eest, reageerivad mitmesugustele koekahjustustele ja äärmuslikele temperatuuridele.) Haistmine (Haistmisepiteel paikneb ninaõõne ülaosas) Mõlemas ninasõõrmes asuv epiteel sisaldab umbes 10 miljonit lõhnatundlikku retseptorrakku. Haistmine on kõige vähem uuritud. Ei ole teada kuidas inimene eristab nii palju lõhnu. Maitsemeel (Maitsenäsad – keelel olevad struktuurid, mis sisaldavad endas maitsepungaid, milles omakorda asuvad maitseretseptorid) Maitsemeel on sanane haistmismeelega. 5 põhimaitset: soolane, hapu, mõru, magus, umami
Silmade ja kõrvade kaudu). Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastused/käsut. Närvirakk e. neuron- NS-i kõige väiksem osa, inimese NS-is on neid miljardeid, ülesanne on tekitada ja juhtuda närviimpulsse. Koosneb: · Rakukehast- keskel enamasti on tuum · Dendriididest- lühikesed ja hargnevad nende kaudu saabubimpilss närvirakku · Akson- viib info välja lihastesse, närvisüsteemi või organitesse · Sünaps- neuronitevaheline kontaktkoht, kus närviimpulss kandub ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile- sünaptiline ülekanne Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad niiviisi pikki ahelaid. Närviimpulsid levivad neuronite ahelas alati kindlas suunas. Kuna närvirakusisene erutuse levik on elektriline protess, siis ei kulge närviimpulssid hajusalt (muidu oleks nn. Lühise oht) selle vältimiseks on aksoni ümber müeliinkest- rasva-valgu ühend.
Kui keha on mingis asendis, ärritavad kristallid oma survega teatud rakkude karvakesi. Kui keha asend muutub, ärritavad kristallid teisi rakke. Nendest rakkudest saadetakse impulss peaaju tasakaalukeskusesse. Poolringkanalites on nagu mõigus ja kotikestes vedelik ja meelerakud. Kuna poolringkanalid paiknevad üksteise suhtes kolmel tasapinnal, siis igakordsel pea asendi muutmisel hakkab vedelik vähemalt ühes kanalis liikuma ja ärritab selle kanali meelerakke. Sealt saadetakse närviimpulss peaaju tasakaalupiirkonda Seos nägemismeelega: 1. Kujutise automaatne stabiliseerimine: tasakaalumeelega seotud nn vestibulaar-okulaar-refleks 3 17. Kirjeldage valguse olemust ja omadusi? Millist nähtava valguse lainepikkuste vahemikku inimsilm suudab eristada? (nm)
Tunnetuspsühholoogia seminar III MEELED 1. Aistingute teke. Mille poolest erineb see tajust. Tajuprotsesside seaduspärasused ja etapid. · Aisting on välis- või sisekeskkonna üksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingutest saadud info tõlgendub ajus tajukujundiks. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; · närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; · vastavatest peaaju piirkondadest kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Aistingute adaptsioon ehk ärritajaga kohanemine. Valgus( 2min)-hämarus ( 30 min),
1.Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. 2. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi . Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: 1)retseptoritest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; 2)närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; 3)vastavast peaaju piirkonnast kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. 3. Aistingute põhidimensioonid Intensiivsus Et aisting üldse tekiks, peab ärritaja olema teatud tugevusega
Valgus siseneb läbi sarvkesta silma ning sarvkest ja lääts murravad valguskiiri, et võrkkestale tekiks teravalt fokuseeritud kujutis. Võrkkest koosneb kolmest kihist. Kepikestest ja kolvikestest; bipolaarsetest rakkudest ja ganglionrakkudest, mille aksonid moodustavad optilise närvi. Kaks teist rakutüüpi - horisontaalrakud ja amakriinrakud - võimaldavad külgsuunalist vastastikmõju. Kepikesed hämaras nägemiseks, värvusetud aistingud. Kolvikesed - tugevam valgus, värvilised aistingud. Võrkkesta keskel asub piirkond, kus on palju kolvikesi ja nägemisteravus on suurim. Seal kepikesi ei ole, need on võrkkesta külgedel. Optiline närv on närvisõlm, mis jookseb kummastki võrkkestast Stiimuliks on valgus. Nägemist peame me ise kõige tähtsamaks ja võtame seda informatsiooni ajusse kõige tõesemana ( kuigi see vahel ei pruugi nii olla ja nägemine võib meid petta). Küsimus: Millisest meeleelundist tulevat informatsiooni peab aju kõige tõesemaks? 1
Aeglane ja kiire uni vahelduvad, moodustades koos 90-100-minutilise tsükli. Öö jooksul läbitakse 4-5 sellist tsüklit. Meditatsioon on tahtlikult esilekutsutud seisund, millega pööratakse teadvus välismaailmast inimese sisemaailma. Sensoorne deprivatsioon on seisund, mille puhul väheneb märgatavalt meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info. Tunnetusprotsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puute-aistingut. Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb retseptoritest, närvikiududest ja vastavatest peaaju piirkondadest. Nägemismeele kaudu saab inimene kõige rohkem infot
valguskiiri, et võrkkestale tekiks teravalt fokuseeritud kujutis. Võrkkest koosneb kolmest põhilisest kihist; fotoretseptoritest ehk kepikestest ja kolvikestest; bipolaarsetest rakkudest ja ganglionrakkudest, mille aksonid moodustavad optilise närvi. Kaks teist rakutüüpi - horisontaalrakud ja amakriinrakud - võimaldavad lateraalset (külgsuunalist) vastastikmõju (machi triibud). Kepikesed - nõrk valgus (hea hämaras nägemiseks), värvusetud aistingud. Kolvikesed - tugevam valgus, kromaatilised (värvilised) aistingud. Foovea - võrkkesta keskel asuv piirkond, kus on rohkelt kolvikesi ja nägemisteravus on suurim. Kepikesi seal ei ole, need on võrkkesta külgedel. Optiline närv - närvisõlm, mis jookseb kummastki võrkkestast Stiimuliks on valgus. Nägemine on kõige tähtsam meel, infot võetakse kõige tõesemana (kui see seda ka tegelikult pole). ajusse. Kas sina oled ülimaitsetundlik
Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus Vilumused Mõtlemine Rahulolu Temperament Fantaasia Väsimus Iseloom Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ja tulemusi on võimalik kontrollida
ajukeskustes. Vahel käsitletakse meeleelundeid kui sensoorseid süsteeme, kus lisaks retseptorrakkudele arvatakse meeleelundite alla kuuluvaks ka aferentsed närvid ja närvisüsteemisisesed juhteteed kuni suuraju sensoorse kooreni. Meeleelunditega saadud teabe põhjal tekivad aistingud ja tajud. 2. Kirjelda valu Valutundlikke närvilõpmeid, mille ÕO2 tekkemehhanismi. Kas ärritamine annab valuaistingu, L2 valutunnet nt nimetatakse notsitseptoriteks ehk nõelatorkest on valuretseptoriteks. Valuaisting tekib, kui võimalik ise mehaanilised, termilised või keemilised vähendada, kuidas? tegurid mõjutavad kudedes paiknevaid
motivatsiooni keskusi (seetõttu näiteks alkohol, mis pidurdab ajukoort, alandab enesekontrolli) Ajukoor omakorda on üleneva aktivatsioonisüsteemi mõju all (retikulaarformatsiooni ja taalamuse virgutav toime). Ilma ajukoore piisava toonusta pole võimalik eesmärgipärane ja mõistlik tegevus. Kõrge intelektuaalsed. Madalam sensoorsed, tunnetuslikud tunnetusprotsessid. Kõik see, ms on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aistingutes. Aistingud pole mitte aint kõige varajasem alusptotsess, vaid ka palju lihtsam protsess. Sünaptiline ümbervahetus info läheb ajju ja see muutub liigutuseks (vmt) Keskkonna üksikomaduse kui stiimulite vahetud meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess aisting (nt nähemine, kuulmine, tasakaaal, valu) Psühhofüüsika rajaja Gustav Thodor Fechner Põhimõisted: Läved (absoluutsed läved, eristusläved) & tundlikkus (need 2 on pöördväärkuslikud) Alumine a.l
2) Reliabiilne (usaldusväärne) andma mõõtevea piires püsiva tulemuse, kui objektiivsed olud seda eeldavad 3) Normeeritud testi normid peavad olema loodud 4) Kordamine peab olema võimalik 5) Standardiseeritud võimaldama kasutamist erinevates kultuurides. AISTINGU MÕISTE JA LIIGID Aisting on välis-või sisekeskkonna üksikute nähtuse või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingud tulevad meile: nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, kompamine, temperatuur. Aistinguga seotud mõisted Analüsaator ühe aistingu liigiga seotud organsüsteem Absoluutsed läved: Alumine lävi - minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu Ülemine lävi - maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu Eristuslävi - minimaalne energia hulk, mis tekitab erinevuse aistingus Aistingute alumised läved nägemine (küünal pimedas 48 km kaugusel) kuulmine (tilga vee kukkumine vaikuses 6 m kaugusel)
Milline oli Stevensi täiendus psühhofüüsika põhivalemitele? (vt õpikust ,,Psühholoogia gümnaasiumile" lk 32-36 ja lk 92- 93). Weberi seadus Inimese meeled (nägemine) tajuvad suhtelisi, mitte absoluutseid suuruseid. Avastas minimaalse vajaliku juurdekasvu, mis on vajalik, et märgata kahe suuruse erinevust (0,03). Mida suurem on algusärritaja, seda suurem peab olema talle lisatav ärrituse määr, et erinevust suudetaks märgata. Eristuslävi- minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel erinevuse aistinguis. Erutusläve kõrgendamise teelmuudetakse mitteaktuaalsed impulsid alalävisteks ning kaitstakse sel moel organismi tarbetute reaktsioonide ja asjatu kurnamise eest ning välditakse liigset infomüra. Fechneri seadus ehk üldine psühhofüüsika seadus üritab leida korrapära, kuidas füüsilised suurused on kujutatud psüühilistes seisundites (nt kui tugevat tajumuljet tekitab valgust kiirgav keha?)
Meeleelundid on kohastunud füüsikaliste või keemiliste ärrituste vastuvõtuks, neid jaotatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimiselundeiks. Nende tundlikkus ja adaptatsioon on erisugune. Ärritus kandub erutusena meeleelundite tunderakkudest suurajukoore projektsioonikeskusesse. Need kattuvad osaliselt, olles närviteede kaudu omavahel ja efektoorsete elunditega (refleksikaare lõppelunditega) ühenduses. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelundeid uuritakse morfoloogiliste, psühholoogiliste, elektrofüsioloogiliste ja tingitud refleksi meetoditega. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid
hormoonid ravimid mürgid ja füüsikalis-keemilised osmootse rõhu muutused, pH, elektrolüütide kooseisu muutused ) ja füsioloogilise toime alusel (adekvaatsed on ärritajad mille vastuvõtuks kude on evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud omades suurt tundlikkust ja mitte-adekvaatsed ei ole spets kohanenud ja ei ole tundlikkust nt elekter,temp). Ärritus on ärritaja toime eluskoele, jaguneb: alaläviärritus reaktsioon ärritajale avaldub nõrga lokaalse vastusena, läviärritus minimaalne vastureaktsioon, mille puhul avaldub funktsionaalne efekt, üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus. Erutuvus on närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. Erutuse üldiseks tunnuseks on rakumembraani depolarisatsioon puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine
Sellest peatükist saad teada ,,Meeleeundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Isegi siis, kui mingi meele elund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpuls, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele".( Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 68.) ,,Inimese silm on erakordselt tundlik. Isegi kõige parem filmilint on 1000
aktiivsus aga väljalugemine. *töötlusoperatsioonid edastatakse, transformeeritakse, selekteeritakse informatsiooni *kodeerimine *seosed representatsioonide vahel *aeg, mis kulub ehk töötluse aeganõudvus · Kood invariantse struktuuriga representatsioon; aktiveerimine; horisontaal- ja vertikaalsuhted (erinevate tasemete plokkide vahel), töötlussüsteemi koodidel erinev abstraktsus-, analoogilisus-ja isomorfismiaste reaalse maailma nähtuste suhtes. · Aisting reageerimine sensoorsele elementaartunnusele. Taju - terviklik psüühiline representatsioon aktuaalsest objektist. Mälu - koodide säilitamine aktiivsena peale aktuaalse stimulatsiooni lõppemist. Kujutluse korral on representatsioonid (esindused) aktiveeritud ilma aktuaalse stimulatsioonita. Tähelepanu selekteerib vajaliku info aktuaalse või säilitatava materjali hulgast. LISA Näiteid käitumise selgitamisest erinevate perspektiivide valguses:
Kirjelda sensoorse 1. Spetsiifilisusteooria tekib, kui erinevate kodeerimise kahte sensoorsete kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis eri teooriat. neuronid. 2. Mustriteooria on, kui erinevused erinevate stiimulite tajumises on kodeeritud erinevatesse neuronite koostöötamise mustritesse 4. Mis on aistingu ja taju Aisting on füsioloogiline reaktsioon keskkonna erinevused? Too ärritajale, taju on protsess, mille kaudu kummagi kohta oma meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse näide. terviklik pilt. Aistingul on üksikelementide äratundmine nt valge värv. Taju abil saab ära tunda terviku, et tegu pole valge + ovaal vaid on muna. 5. Miks tekivad tajuvead
Tähtis selleks, et kui muutuks, siis ei tunneks me enam asju ära. Terve maailm oleks tagurpidi pööratud. Roheline laim on hämaras ikka roheline laim. Pole ohtu, et inimene peaks seda virsikuks ja ära sööks ning lämbuks surnuks. TAJU 14. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting - füsioloogiline protsess, retseptorite aktiveerumine meeleorganil. Närviergastuse levik ajju, ajupiirkonna aktivatsioon. Aisting on taju üks osa. (nt see, et tomat on punane ja ümmargune). Taju - psüühiline protsess ajus, olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine. (nt et see ongi tomat mitte õun vms). Tajuelamuse tekkeprotsess - esmalt tekib aisting (retseptorid aktiveeruvad meeleorganil, närviergastuse levik ajju ja ajupiirkonna aktivatsioon) ja siis toimub objekti kui terviku äratundmine. Taju organiseerib aistingud tähenduslikeks objektideks ja sündmusteks.
Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine stiimulite avastamine/üksikelementide üksikelementide põhjal terviku äratundmine/ äratundmine integreerib, interpreteerib ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) → proksimaalne stiimul, mis on subjektiivne (kuulmine, nägemine, maitsmine) → tajuelamus. Me
murdub igasugune väliskeskkonna mõju. AISTINGUD AISTINGU MÕISTE Aisting on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Aisting on meelelise tunnutuse lihtsaimaks vormiks,milles antakse välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet:raskus,temperatuur,värv,heledus, valjus,suurus,maitse,lõhn jne.Mõjutus meeleorganeile võib olla lähtunud väliskeskkonnast,kuid võib olla pärit ka organismi sisekeskkonnast.Tervikuna on aisting aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. lihtsalt tõlgendades on aisting meelelise tunnetuse lihtsamaks vormiks, milles antakse välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet: raskus, temperatuur, värv , suurus, maitse, lõhn ja muu meid ümbritsev nähtus (taju). See on välismaailma ja iseenda kohta käiva informatsiooni esimene ja vältimatu aste, mis on aluseks järgnevatele psüühilistele protsessidele-
annaabi.ee 
