1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on? Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet. Tüve alumised oksad, mis ei saa piisavalt valgust kuivavad ja pudenevad maha
vähe. Säsikiired on selgesti eristatavad kõigis lõigetes. Puit on tihe, kõva, heade tugevusnäitajatega. Kergesti töödeldav. Aurutatult kergesti painutatav Seoses rohkete soonte olemasoluga raskesti viimistletav Tihedus 690..700 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiudu 90 Mpa Survetugevus pikikiudu 53..65 MPA Kõvadus radiaalpinnal 450 Janka Tammepuidu kasutusalad : Mööbli valmistamisel massiivpuiduna ja spoonina. Ehituses parkettpõrandate valmistamiseks, seinapaneelidena, uksed Tarbekaupade valmistamiseks Õlle- ja viskivaadid on valmistaud tammest Saar (Fraxinus excelsior) Värvus : Maltspuit on lai, värvilt valgest kollakani Lülipuit hallikaspruun Rõngassooneline, aastarõngad selgesti Eristatavad Säsikiired on väiksemad kui tammel
..silmaga vaid nähtavad laiad kiired, mis eristuvad värvilt, läikelt eriti radiaallõikes. Kiired algavad niinest ja lõpevad sellest erineval kaugusel. Säsi ja säsikiiredon ühisena salvestuskude, säilitatakse toitaineid talveks, mis aitab puul talve üle elada ja vähesel määral moodustuvad ka uued puidurakud. (säsikiired erinevad vaatlemisel lõhedest, sest lõhed on suunatud väljast sisse aga säsikiired seest välja). 2.Töödeldavus- puidu laastu eraldamine lõiketeraga kergema või raskema vaevaga. Laastu eraldamine toimub olenevalt puidu kiudude suunast. Millest oleneb- lõikesuund pikki või risti, puit tihe, hõre, pehme või kõva jne- pehmet kergem lõigata, halb lihvida, samuti parem lihvida tihedat, kui hõredat. Töölemist raskendavad puidu vead ja rikked: keerdkasv, salmilisus, oksad Kergesti töödeldavad: mänd, lepp, pöök, kask, seeder, pärn
Nn. baasvineeride pinda võidakse töödelda vastavalt vineeri kasutusele. Nii on näiteks võimalik tõsta kulumiskindlust, löögi- ja ilmastikukindlust ning kindlust kemikaalide toimele ning hõõrdumisele. Erinevaid ristvineere kasutatakse näiteks kandvate seina-, lae- ning põrandaplaatidena jm. Puitlaastplaat (Particle Board) Puitlaastplaadi all mõeldakse kas puidust bõi puidusarnaste taimede osakestest toodetud plaati, kus laastud on omavahel seotud laastumassiga segatud orgaanilise sideaine abil, kasutades kuumpressimist. Puitlaastplaatide (PLP) valmistamiseks on võimalik ära kasutada väikeseläbimõõdulisi, harvendusraietelt saadavaid ümarsortimente või puidutöötlemisjäätmeid. Seega on PLP odavam ehitusmaterjal kui vineer. Erinevused erinevate plaadimarkide vahel tulenevad peamiselt tootmistehnoloogiast: kasutatavate laastude fraktsioonist, laastukihtide hulgast ning liimimistehnikast. Ühekihilises PLP-s
Nn. baasvineeride pinda võidakse töödelda vastavalt vineeri kasutusele. Nii on näiteks võimalik tõsta kulumiskindlust, löögi- ja ilmastikukindlust ning kindlust kemikaalide toimele ning hõõrdumisele. Erinevaid ristvineere kasutatakse näiteks kandvate seina-, lae- ning põrandaplaatidena jm. Puitlaastplaat (Particle Board) Puitlaastplaadi all mõeldakse kas puidust bõi puidusarnaste taimede osakestest toodetud plaati, kus laastud on omavahel seotud laastumassiga segatud orgaanilise sideaine abil, kasutades kuumpressimist. Puitlaastplaatide (PLP) valmistamiseks on võimalik ära kasutada väikeseläbimõõdulisi, harvendusraietelt saadavaid ümarsortimente või puidutöötlemisjäätmeid. Seega on PLP odavam ehitusmaterjal kui vineer. Erinevused erinevate plaadimarkide vahel tulenevad peamiselt tootmistehnoloogiast: kasutatavate laastude fraktsioonist, laastukihtide hulgast ning liimimistehnikast. Ühekihilises PLP-s
22. Puidu koostises on järgmised keemilised ühendid: Süsinik 50%, hapnikk 43%, vesinik 6%, lämmastik 0,2%, naatrium, kaalium, kaltsium, fosfor jt. Elemente 0,8% 23. Puidu põhilisteks koostisosadeks on järgnevad kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained: Tselluloos (43-56%), ligniin (19-30%), vähemal määral sisaldab ka rasvu, vaike jm. 24.Mis on mõlu? Puutüves täielikult või osaliselt puidukihtidega ülekasvanud surnud puidu ala, mille pinnal on radiaalne lõige. Lahtine mõlu- avaneb palgi külgpinnale või palgi külg- ja otsapinnale. Kinnine mõlu- avaneb ainult palgi otspindade ja on külgpinnal kinni kasvanud. 25. Mis on keerdkasv? Puidukiudude suuna kõrvalekaldumine palgi pikitelje suunast. 26. Mis on tõrvaspuit? Suure vaigusisaldusega puit, põhiliselt männil 27. Palgi kõverus. Palgi keskjoone kõrvalekalle palgiotse keskkohtade vahele tõmmatud sirgjoonest. Liiga suure kõverusega palgid ei sobi laudaeks ja prusside saagimiseks. 28. Mis on ränipuit?
Puidu raiumine Saagimine Hööveldamine Peiteldamine Puurimine Puidu pinna silumine Lihvimine Tisleri kutsekirjeldus . Puidu töötlemisega seotud ametinimetused Läbi aegade on puutööga seotud töömeeste kohta kasutatud erinevaid ametinimetusi : Puusepp (lihtsamad puutööd ehitusel, tarbeesemete valmistaja) Laudsepp Tisler (nõudlikumad tööd, näit. Mööbli valmistamine) Kaasajal kasutatakse ettevõtetes puidu töötlemisega seotud tööliste kohta järgmisi ametinimetusi : Tisler – valmistab käsiinstrumente ja seadmeid kasutades detaile ja valmistooteid Puidutööpingi tööline – seadistab puidupinke vastavalet töödeldava detaili kujule ja mõõtmetele ning sooritab tööoperatsioone nendele pinkide .
Need on saematerjali nimimõõtmed niiskusel 20%. Ligikaudselt võib öelda, et niiskuse vähenemine 4% võrra põhjustab ristlõike vähenemise 1% võrra. Nii võivad mõõtmed 50 x 100 mm kahaneda niiskusel 12% mõõtmeteni 49 x 98 mm. Enimkasutatavad mõõtmed ehituses on 19 x 100 (mänd), 22 x 100 (kuusk), 50 x 50, 50 x 100, 50 x 150 ja 50 x 200. Laius 50 mm, eriti paksustel 22 (kuusk) ja 25 mm (mänd), saadakse sageli 100 mm laiuse lahtisaagimisel, mistõttu tegelik laius võib olla 48 mm. Saematerjali pikkus on 1,8...5,4 (6,0) m sammuga 0,3 m. Üha enam kasutatakse ehituses hööveldatud saematerjali, sest see on täpsemate mõõtmete tõttu mugavam. Hööveldamisel väheneb ristlõige veelgi, näiteks 50 x 150 mm-lt 45 x 145 mm-le, kuid kõnepruuki on juurdunud lihtsalt "hööveldatud 50 x 150". Saematerjali immutamiseks kasutatakse Eestis nii arseeniga (nn CCA) kui arseenita immutusaineid
Erinevaid ristvineere kasutatakse näiteks kandvate seina-, lae- ning põrandaplaatidena jm. 3. Puitlaastplaat (Particle Board) 5 Puitplaadid Külli Kalbre Puitlaastplaadi all mõeldakse kas puidust või puidusarnaste taimede osakestest toodetud plaati, kus laastud on omavahel seotud laastumassiga segatud orgaanilise sideaine abil, kasutades kuumpressimist. Puitlaastplaatide (PLP) valmistamiseks on võimalik ära kasutada väikeseläbimõõdulisi, harvendusraietelt saadavaid ümarsortimente või puidutöötlemisjäätmeid. Seega on PLP odavam ehitusmaterjal kui vineer. Erinevused erinevate plaadimarkide vahel tulenevad peamiselt tootmistehnoloogiast: kasutatavate laastude fraktsioonist, laastukihtide hulgast ning liimimistehnikast. Ühekihilises PLP-s
140-240 mm jämedateks alates 260 mm.piikus kõigub 0,5m tavapäraselt 6 meetrini .lehtpuidus ümarmaterjalid on peened läbimõõduga 80 130 mm.keskmiselt 140-240 mm jämedad üle 260 mm.ümarmaterjali hulka arvestatakse hulka tm.ja tükiviisiliselt.mahulisel määramisel võetakse keskmine läbimõõt ja pikkus ning arvutatakse nagu silindri ruumala.arvestamise kergendamiseks on koostatud tabelid kus ladva läbimõõdu järgi ja pikkuse kaudu saab palgi mahu teada Saematerjalid Saematerjalid saadakse palkide saagimisel,saeveskistest ehk sae tööstustest.saematerjalid on järgmised: 1. Poolpalk-saadakse palgi pooleks saagimise teel 2. Veeranpalk- saadakse poolpalgi poole pooleks saagimine.antud kahte materjali kasutatakse enamus kaevanduses tugipostidena 3. Pinna tefinu on saetööstuse jääkmaterjal mida tavaliselt kas.kütteks või purustatakse freessaaagedel laastmaterjali ja jaotatakse kaheks:1
oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud sisepind. Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse vastava märgiga. MÕÕDUD JA NIISKUSSISALDUS Saetud ja hööveldatud puitmaterjali mõõdud on toodud ehitusinfokaardis RT 211010750-et. Mõõdud on toodud millimeetrites (paksus x laius x pikkus) ja kehtivad niiskusel 20%. Kui puitmaterjali niiskus sellest erineb, tehakse mõõduparandus selliselt, et niiskuse suurenedes või langedes 5% võrra suurendatakse või vähendatakse saematerjali mõõtu 1% võrra. Ehituspuiduks eelistatakse kuuse-, puusepatööks aga männipuitu. Väliskonstruktsioonides on kuusepuit vastupidavam, kuna neelab vähem niiskust kui männipuit.
KVALITEEDI JA TUGEVUSE LIIGITUS Kuuse- ja männiprussid liigitatakse tavaliselt kvaliteediklassidesse MÕÕDUD JA NIISKUSSISALDUS A1–A4, B, C ja D, kus A tähendab parimat ja D halvimat kvaliteeti. Männipuidu tarnimisel on lisaks veel puusepa kvaliteediklassid A1–A3. Saetud ja hööveldatud puitmaterjali mõõdud on toodud ehitus- infokaardis RT 21–1010750-et. Sisevoodrilaudade kvaliteediklassid on männil EM (erivalikmänd), VM (väheokslik mänd), TM (terveoksaline mänd) ja OM (okslik Mõõdud on toodud millimeetrites (paksus x laius x pikkus) ja kehtivad mänd). Kuusepuidu kvaliteediklassid on VK (väheokslik kuusk), TK niiskusel 20%. Kui puitmaterjali niiskus sellest erineb, tehakse
KVALITEEDI JA TUGEVUSE LIIGITUS Kuuse- ja männiprussid liigitatakse tavaliselt kvaliteediklassidesse MÕÕDUD JA NIISKUSSISALDUS A1A4, B, C ja D, kus A tähendab parimat ja D halvimat kvaliteeti. Männipuidu tarnimisel on lisaks veel puusepa kvaliteediklassid A1A3. Saetud ja hööveldatud puitmaterjali mõõdud on toodud ehitus- infokaardis RT 211010750-et. Sisevoodrilaudade kvaliteediklassid on männil EM (erivalikmänd), VM (väheokslik mänd), TM (terveoksaline mänd) ja OM (okslik Mõõdud on toodud millimeetrites (paksus x laius x pikkus) ja kehtivad mänd). Kuusepuidu kvaliteediklassid on VK (väheokslik kuusk), TK niiskusel 20%. Kui puitmaterjali niiskus sellest erineb, tehakse
koosneb õhukeseseinalistest rakkudest ja täidab puus toitainete transpordifunktsiooni. • Sügispuit on väline koorepoolne osa, mis tekib kasvuperioodi hilisemas faasis, koosneb paksuseinalistest rakkudest ja ja täidab kasvavas puus mehaanilist rolli. 8. Milliseid lõikeid kasutatakse puidu kirjeldamisel ja analüüsimisel? Joonistage skeem (Puutüve langetamisel saadud palgi kuju on lähedane tüvikoonusele.) Puutüve ja sellest saadud puitu kirjeldatakse silinderkoordinaadistikus: • Ristlõikepind on tüve pikiteljega risti • Radiaallõikepind – läbib tüve tsentrit • Tangentsiaallõikepind – aastarõnga puutujasuunaline, pikiteljega paralleelne 9. Milliseid makroskoopilisi tunnuseid kasutades on võimalik eristada okaspuud ja lehtpuud? Sooned – ainult lehtpuude ehituse elementideks. Jagunevad läbimõõdu alusel:
Tselluloos 1000 t 35,0 54,4 51,7 65,3 Paber 1000 t 33,4 52,4 53,3 63,5 Kartong 1000 t 1,1 1,9 - - Puidu ja puittoodete ekspordi (EEK) jaotus 2000.a. 2002.a. Kokkupandavad majad 5,4% 7% Tööstuslik ümarpuit 24,9% 15? Tselluloosi laast ja küttepuit 4,3% 4 Saematerjal 26,9% 26 Spoon, vineer 3,6% 3 Tisleri- ja ehituspuit 5,3% 4 Mööbel 15,4% 16 Laast- ja kiudplaat 6,0% Muu 8,2% 8 2002.a. puidutööstuse eksport koguekspordist 19,5% 11 094,3 miljon kr sellest mööbel ja detailid 16%. 1.4.Puitu ümbertöötleva tööstuse jaotus
Antiseptikud jagunevad: 1.Veeslahustuvad antiseptikud 2.Õliantiseptikud 3.Antiseptilised pasad 4.Antiseptilised värvid Antiseptimise viisid: võõpamine ja ülepiserdamine, immutamise ehk impregneerimise meetod: sukeldades puidu immutusvedelikku on võimalik immutada puidukaitsevahendiga PUIDU EHITUSMATERJALID Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata laud-paksus 13-100mm Servatud lauad- paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100 Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. Saematerjali mõõtühikuks on m3.kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A,B,C,D). Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Hööveldatud lauad Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm
................ 16 SOOJUSTAMINE.................................................................................................................. 19 energiasäästu portaal........................................................................................................ 19 KASTUTATUD KIRJANDUS................................................................................................. 22 TEHISKIVID JA LOODUSKIVID Põletamata tehiskivid. Põletamata tehiskivi saadkse mineraalse sideaine kivistumisel. Liigitada saab neid sideaine järgi : lubitooted, kipstooted, tsementtooted, magnesiaalsideainetega tooted. Lubjast tehiskivid: koostis kustutatud või kustutamata lubi, kvartsirikas liiv ja vesi. Värvilise kivi saamiseks võib lisada pigmente. Kivistumine toimub lubja ja ränihapendi reageerimise tulemusel ja seeläbi muutub lubja-liivasegu veepüsivaks ja tugevaks tehiskiviks. Omadused: tervisele ja keskkonnale ohutu, mittepõlev, ilmastikukindel,
takistuse tõttu puit kuumeneb ja vesi aurub) Ümarmatrjalid > palgid diameetriga. > 140mm, pikkus 47m > Peenpalgid diameetriga 80140mm, pikkus 37m > Ümarlatid diameetriga 3080mm, pikkus 37m. Saematerjalid saadakse palkide pikkisaagimisel > Poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud) > Servatud palgid (kahest küljest saetud > Servamatta lauad, paksus 13100mm > Servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 > Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus > 100mm > Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 > Liiprid > Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, laudu tehakse ka lehtpuidust. > Saematerjali mõõtühikuks on kuupmeeter. Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne.) > Hööveldatud lauad > Põranda lauad, paksus 2237mm > Voodrilauad, paksus 1222mm > Piirlauad ja liistud > Sindlid 0.50.7m > Katuselaastud 0.5m > Kattevineer (spoon)
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 SPOON Referaat Uuemõisa 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 I. Spoon.......................................................................................................................................3 1.Spooni tootmine...................................................................................................................4 Kooritud spoon....................................................................................................................5 Höövelspoon......................................................................
Soonilised plaadid. Poorseid- ehk pehmeid puitkiudplaate kasutatakse soojusisolatsioonina, sisevoodri tegemisel, sammuheli isolatsioonina ja akustilistes voodrites. Bituumenit või vaiku sisaldavaid puitkiudplaate kasutatakse tuuletõkkeplaatidena kuna nad on niiskuskindlad ja vett hülgavad. Painduv MDF kasutatakse painutatud, liimitud elementidena kaarpindade valmistamiseks. Mineraalpuitplaadid · Tsement- ja kipsplaadid(tsement või kips on sideaine rollis, asendades liimi) · Eeliseks niiskuse kindlus, mõõtude stabiilsus, tule ja mädaniku kindlus · Puuduseks suur kaal ja raske töödeldavus Kihtparketid Laminaatparkett 1. Kulumiskiht 2. Koormuskiht- valmistatud LDF'ist 3. Stabiliseerimiskiht- valmistatud LDF'ist Spooniparkett 1. Valmistatud väärispuidu spoonist, paksus -0,1-1mm:kulumiskindlus saavutatakse kas kuivavate õlidega(lina- või kanepiõliga) või lakiga 2. Ülitihe HDF 3
siaalsuunalisest. Saematerjali stabiilsuse ja tekstuuri määrab lõiketasapinna asend aastarõngaste suhtes. Kõige suurema väljatuleku tagab lihtsaagimine (joonis 5). Tänapäeval ei ole lintsaagidega saagimine väga otstarbekas, küll aga asendamatu vihmametsades kus puutüve läbimõõt on väga suur. Paralleelsete lõigete abil saadakse valdavalt tangentsiaalset, kuid ka veidi radiaalset saematerjali. Joonis 5. Lihtsaagimine Kombineeritud lihtsaagimise (joonis 6.) puhul saadakse palgi äärtest tangentsiaalsaematerjal ning keskmine pruss lõigatakse omakorda laudadeks. Joonis 6. Kombineeritud lihtsaagimine _____________________________A. Roos______________________________ 7 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Radiaalset saematerjali saadakse mitme erineva saagimisviisiga. Täiuslik radiaalsaematerjal saadakse üksnes siis, kui iga üksik laud on paralleelne säsikiirtega
juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool. Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus puidus aurustub. 8 17. Loetle puidust saematerjale ja pooltooteid Saematerjalid saadakse palkide piki saagimisel: poolpalgid (ümbarpalk lõhki saetud); servatud palgid (kahest küljest saetud); servamata lauad; servatud lauad (neljast küljest saetud); prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100mm; latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100mm; liiprid igasugustele rööbastele. Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, laudu tehakse ka lehtpuidust. Saematerjalide koguse mõõtühikuks on tihumeeter (m3) Saematerjalid: poolpalgid, servatud ja servamata lauad, servatud palgid, prussid, latid ja liiprid. Pooltooted: hööveldatud lauad, voodrilauad, põrandalauad, piirlauad, liistud, sindlid, katuselaastud,
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest
Kuna puit on hügroskoopne materjal, siis tema niiskus kõigub, sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast. Paisumine ja kahanemine kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub, kuivades kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole kõikides suundades võrdne. Toores puit kahaneb kuivamisel järgmiselt: pikisuunas 0,1... 0,3%, radiaalsuunas 3...6%, tangensiaalsuunas 6...10%. Puidu ebaühtlase kahanemise tõttu võib ta kõverduda ja praguneda. Kõige rohkem kõverduvad palgi välispinna lähedalt saetud lauad. Erimass on kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne (ca 1,55g/cm3). Poorsus kõigub erinevail puuliikidel 20...55% piires ja seetõttu on puidu tihedus erinevatel puiduliikidel üsna erinev. Tihedus antakse 12% niiskuse juures ja on tähtsamatel puiduliikidel ligikaudu järgmised: mänd 510 kg/m3, kuusk 450 kg/m3, kask 640 kg/m3, tamm 700 kg/m3, saar 690 kg/m³, haab 500 kg/m³ jne. Tugevus on puidul erisuundades erinev
Kuid antiseptikut, mis neid kõiki nõudmisi rahuldaks, ei ole olemas. 1)Antiseptikuid jagunevad järgmistesse rühmadesse: 1) veeslahustuvad (pulbrikujuline, küllalt mürgine, imbub hästi puitu ega määri teda); 2) õli baasil (nt. tõrv ja õlid, tumedad venivad vedelikud. Vesi puidust neid välja ei uhu, kuid määrivad puitu ja on terava lõhnaga. nt"Ligno", põlevkiviõlist antiseptik, mida on toodetud Eestis pikka aega.); 3) pastad (mineraalne täiteaine, sideaine ja vesi, määrib puitu väga tugevalt, kasutatakse tavaliselt pinnasega kokkupuutuva puidu puhul); 4) värvid(nt-Pinotex) . 2)Antiseptimise meetodid-võõpamine, pritsimine, vannis immutamine, surve all immutamine, difusioonimmutamine. Võõpamise ja pritsimise puhul antiseptik kuigi sügavale ei imbu. Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. 7.Puidu kuivatamine-erinevad meetodid
..8% radiaalsuunas 4...6% pikkisuunas 0,1...0,3%). Enamasti aga kaasneb sellega erinevate paikade erinev kahanemine, sest puidu otspinnad ja pealmised kihid kuivavad kiiremini sisemistest. Erineva kahanemisega kaasnevad puidus sisepinged, mille tulemusel puit võib kaarduda, kõmmelduda, lõheneda. Mööblikuiv 6...10%, tislerikuiv 10...15%, liimimiskuiv 14%, hööveldamiskuiv 15...19%, õhkkuiv 15...23%. Et saematerjal vähem deformeeruks, tuleks teda ümarmaterjalist saagida radiaalselt. Kuivatada ja ladustada õigetes tingimustes ja õigete meetoditega. Liigkiiret otspindade ja pealmiste kihtide kuivamist vältida otspindade värvimise või lubjatamisega ning pealmisi kihte vajadusel veidi niisutada. Töödelda saematerjali vastavates tingimustes ja vastavalt vajadusele, arvestades edasist kasutuskeskkonda (kuivatamine 20% kaitseb putukkahjustuste eest)
Keevas vees momentaalselt, miinuskraadides protsessid lakkavad. Kasutatakse betoonides ja mörtides sideainenea. MARGI MÄÄRAMINE: 28 päeva möödudes. Survetug. kg/cm3. Tugevusklass survetug. N (mm2). NB! KUNDA NORDIC TSEMENT PT Portland, PPT Portland põlevkivi tsement, ST segatsement. Normaalselt kivistunud kui ei lisata ühtegi tähte : S aeglaselt, R kiirelt. BETOONID tehiskivi materjal, mis saadakse sideaine vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine, tsement, puhas vesi aktiivsed, reageerivad protsessis. Täiteained on inertsed , ei reageeri ega muutu. Jäävad täiteaineteks. TÄITEAINED: 1. Peentäitematerjalid LIIV 2. Jämetäitematerjalid KRUUS, KILLUSTIK JAGUNEMINE MAHUMASSI ALUSEL: 1. Ülikerged alla 500 kg/m3 2. Kerged 500 1800 kg/m3 3. Rasked 1800 2500 kg/m3
ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid. 3CaO*SiO2 + H2O = 3CaO*SiO2*H2O. Kuna reagent, vesi, on otse segus, siis toimub kõvastumine kiiremini kui lubja puhul
Äärekivi peab olema väga tugev, kulumiskindel ja külmakindel. Äärekividel on töödeldud pealispind ja esipind. Odavamaid äärekive tehakse betoonist. · Sillutuskivid valmistatakse kõige sagedamini graniidist. Nad jagunevad parkett-, klomp-, mosaiik- ja munakivideks. · Parkettkivid on jämedalt tahutud (konaruste sügavus kuni 10mm) ja alt kitsenevad. · Klompkivid on ebatäpsemad, kuid siiski enam-vähem täisnurksed. Mõõdud on neil enam-vähem samad, mis parkett-kividel. · Mosaiikkivid on eelmistest tunduvalt väiksemad. · Munakivid on ovaalsed veeriskivid (soovitatavalt pealt laiemad). 18. Keraamika tootmine- kirjelda tootmise etappe ja eriliike- 05.05.2014 · Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse- või lobrimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmistest etappidest: savi ettevalmistus, toote
Paisumine ja kahanemine. Puidu niiskuse muutumine tekitab puidu paisumist ja kahanemist. Niiske puit paisub, kuivades see kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole kõikides suundades puidul võrdne. 29 Toores puit kahaneb kuivamisel kõige vähem pikisuunas, kõige rohkem aga tangentsiaalsuunas. Et puit ei kahane ühtlaselt, siis võib ta kõverduda ja praguneda. Kõige rohkem kõverduvad lauad, mis on saetud palgi välispinna lähedalt. Vaata joonist 3.4.2. Joonis 3.4.2. Toorest palgist saetud laudade kõverdumine. Tugevus. Eri suundades on puit erineva tugevusega. Tugevust mõõtes kontrollitakse puidul: survet pikikiudu, survet ristkiudu radiaalsuunas, survet ristkiudu tangentsiaalsuunas, tõmmet pikikiudu, painet, nihet pikikiudu. Vaata joonist 3.4.3. 30
Rs= P/A P- jõud, A- pr ristlõike pindala. Tõmbe:kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale( metallid).Pr varda kujuline ja see rebitakse pooleks.Rt=P/A P- purustatav jõud, A- varda ristlõike pind. Paindetugevus:Proovikeha tala kujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Rp=3P1/2bh2 P- purustatav jõud, 1-talade vahe, b- tala laius, h- tala kõrgus. Tehakse kolm katset, võetakse nende keskmine. Niiskumine alandab tugevust. Pehmumis koefitsent k= Rm/Rk. Proovikehade mõõdud on normeeritud. Kõvadus: võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub töödeldavus. Kõem mineraal kriimustab nõrgemat. Metalle ja teisi deformeeruvaid materjale katsetatakse ni, et neisse surutakse sisse kõvasulamist kuul.jälje suuruse järgi hinnatakse kõvadust. Hõõrduvus:mat mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel.Omab suurt tähtsust materjalidel, millest tehakse treppe ja põrandaid.
millel on võime eritada vaiku. Kui tüve vigastada nii, et vaigukäike kahjustatakse, valgub vaik välja, tardub ning katab sel viisil haava. Kambium Tüve perifeerses osas, seespool niint ja väljaspool puidukude, asub puidu juurdekasvukiht - kambium e mähk. Kasvuperioodil moodustab see endast sissepoole puidurakke e ksüleemi, millest omakorda moodustuvad aastarõngad. Väljapoole tekitab kambium koorerakke e floeemi. Kuna kasvades puu mõõdud suurenevad, peab ka kambium moodustama juurde uusi kambiumrakke ja suurendama oma ümbermõõtu. Säsikiired Säsikiired on radiaallõikes nähtavad mitmesuguse kõrgusega ribadena. Need ühendavad niine, milles toitemahlad liiguvad lehtedest või okastest allapoole, puiduga ja moodustavad selliselt esmased säsikiired. Teisejärgulised säsikiired on lühemad ega ulatu säsini. Säsikiired koosnevad suhteliselt lühikestest, õhukeseseinalistest
Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050-11000C juures. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne, et ta nakkuks paremini plaatimisseguga. Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata. Plaatide värvus sõltub savist ja on kõige sagedamini kollane, punane, pruun või valge. Glasuuriga võib plaatidele anda väga erinevaid värvitoone. Plaatide mõõdud võivad olla väga erinevad (100...300mm, isegi kuni 600mm), paksus 5...10mm; nad võivad olla ruudu, ristküliku või kuusnurkse kujuga. Välitingimustes kasutatakse enamasti täismass- ehk läbimassplaate. See on valmistatud kaoliinist, päevakivist ja kvartsliivast koos värvainete ja metalloksiididega. Vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 12000C juures. Läbimassplaatide veeimavus on alla 0,05%, mis tagab selle tugeva külmakindluse. Läbimassplaati kasutatakse nii põranda-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
