Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maria Montessori lasteaed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
järg, õppevahend, pärl, pedagoog, saladus, tundmaõppimine, jäta, lille, ladumise, igapäevase, rahulikult, liigutus, austa, panemine, prillide, aasia, kuup, sildi, tahe, ümbrus, barjääri, põnev, aeglasem, voltimine, komplektid, paneme, katsuda, geomeetrilised, küsib, lahtris, sildid, kaartide, asetab, pärlid, eelduseks, toeks, algatusvõimeOlulise osa moodustavad grupiviisilised tööd, mille käigus omandatakse nt. koolivalmidus. Montessori õppevahendid on osutunud vahenditeks, mille väärtust aeg ei vähenda. Need toimivad samuti nüüd nagu nad toimisid aastaid tagasi. Neid kasutatakse iga lapse vanust arvesse võttes õigel perioodil, kui laps hakkab ise osutama huvi selle töö vastu. Täiskasvanu valmistab ette rühmaruumi, hoolitseb korra eest, jälgib et last ei segataks töö tegemisel. Montessori pedagoog peab lapsele võimaldama vabaduse s.t. vabaduse töötada ilma täiskasvanu abi ja sekkumiseta. Vabadusega koos õpib laps varakult vastutustunnet. Ta õpib kaaslastega arvestama ja nende tööd hindama. Foto 3. tänapäevased Montessori õppevahendid 9 Lapsele antavates ülesannetes sisaldub alati kontrollielement, nii et laps saab ise aru, kas ta tegevus õnnestus
Ingrid Meister ,,Avastagem laps" Montessori pedagoogika Ettevalmistav keskkond ja õpetaja Ettevalmistatud keskkond on Montessori mõiste, mille kohaselt kohandatakse keskkond lapse vajadusi silmas pidades. Kõigil lastel on võime püstitada eesmärke, kuid eesmärgi valib laps ise. Hea oleks kui täiskasvanu segab end lapse tegemistesse äärmisel juhul. Kõik vahendid ja mänguasjad peavad olema lapsele kättesaadavad. Õpetaja kiidab lapse ilusat joonistust lapsest enesest lähtuvalt: ,, Sul on kindlasti hea meel, et see nii kenasti välja tuli." Õpetaja rõõmustab koos lapsega tema edu üle, kuid ei anna mõista, et iga kordaläinud tegevust kiidetakse. Motessori õpetuse kohaselt on õpetaja lapsele saatjaks kasvamise teel, kes austab last, oma märkamatult tema kõrval ja aitab vajadusel, on maitsekalt riietunud, räägib vaikse häälega ja hoolitseb segamatu töörahu, korra ja ilu eest. Ta läheneb lapsele kui uurija, vaatleb teda märkamatult ja tema eesmärgiks on
Montessori pedagoogika 8 printsiipi 1. Liikumine ja tunnetamine on tihedalt läbi põimunud 2. Inimestel on võimalus ise oma elu kontrollida 3. Inimesed õpivad paremini, kui nad on õpitavast huvitatud 4. Igasugust tasustamist peaks vältima 5. Koostöö korraldamine võib õppimist tugevasti edendada 6. Õppimine peaks olema tähendust omava kontekstiga 7. Täiskasvanu peab jälgima suhtlemise vorme 8. Ümbruse korrastatus on lastele kasulik Kolmeosalise tunni meetod 1. Pedagoog õpetab lapsele uue sõna (nt õpetaja õpetab lapsele värve "punane", "sinine") 2. Õpetaja palub lapsel näidata õpitud sõna (nt õpetaja ütleb: "Palun näita mulle punast.") 3. Laps peab ise ütlema õpitud sõna välja (nt õpetaja küsib: "Mis värv see on?") KUI LAPS EKSIB, SIIS TULEB PÖÖRDUDA TAGASI ESIMESE OSA JUURDE. Montessori mängud lastele Meelte uurimine nt helide äraarvamise mäng Koordinatsioon nt mänguklotsidega ehitamine
süvenemisoskus, soov midagi innuga teha, mõtlemise liikuvuse areng ja enesekindlus. · Aja ning ruumi andmine vabaks spontaanseks füüsiliseks liikumiseks, mille tagamiseks on vajalik sobivate rajatiste ja ehitiste olemasolu õueala ja ka rühmas. · Tingimused õigete sotsiaalsete oskuste kujunemiseks. Seda saab toetata läbi esimeste punktide ja ka sellega, et laste arv rühmas oleks optimaalne, mis tagab, et pedagoog ei pea kõigi lastega kiirustades ja möödaminnes suhtlema, vaid emotsionaalsemalt, luues rühmas perekondliku õhkkonna. Soovituslik oleks ka see, et rühmas oleks erivanuses lapsi, kus siis nooremad saaksid vanematelt õppida ning vanemad lapsed saavad kogeda, mida tähendab olla suurem ja vanem. Kuna tänapäeval on üha enam üksiklapsi, kes ei saa kodus mingit laadi kogemusi loomulikus suhtlemises nooremate
Lapsel peab tekkima tunne, et tema on tegevuse eesmärgi püstitaja ja teostaja. Täiskasvanu tuleb oma soovitustega tegevuse valikul appi äärmisel vajadusel või siis, kui lapsel pole iseseisva töö oskusi veel välja kujunenud. Maria Montessori tõestas korduvalt, et tuleb uskuda lapse võimesse end ise arendada, aga see saab toimuda talle loodud arengut soodustavas keskkonnas. Täiskasvanu on vahelüliks ümbruse ja lapse vahel. (Kikas 2002, 33). Maria Montessori on teadaolevalt ainuke pedagoog, kes on töötanud välja nii laiaulatusliku õppevahendite kogumi, mis vastab lapse vajadustele imikueast kuni puberteedini (Kikas 2002, 33). 12 Nende vahendite ülesanne on kasvatada arusaama iseendast ja ümbritsevast, iseseisvust, vastutustunnet ja abivalmidust, arendada motoorikat ja koordinatsiooni, keskendumisvõimet ja korraarmastust
Selleks et laps jõuaks distsipliini arengus teisele tasandile, mil ta oskab juba kuuletuda ja suudab enda kontrollida, vajab laps treeningut. Laps ei ole üksnes vastuvõtlik alge, vaid aktiivne olend, kellel peab olema võimalus oma aktiivsust kasutada. Montessori lasteaias teevad lapsed tööd. Lasteiele meeldib töötada. Arusaam töö vajalikkusest tekib lapses iseenesestmõistetavalt töötava täiskasvanu kõrval kasvades. Montessori pedagoog austab lapses tema ainulaadset elujõudu. Ta jälgib, et lapse energia saaks pidevalt rakendust tema füüsilises kehas. Montessori töötas välja õppevahendite kasutamise süsteemi, mis vastab lapse vajadustele imikueast puberteedini. Millal üks või teine laps õppevahendit vajab, oleneb tema individuaalsest rütmist. Kindel on see, et ise valides kasutab laps just neid vahendeid, mis talle arengu seisukohalt sel hetkel vajalikud on. Õppevahendid jagunevad kolme suurde rühma: 1
Siis on jälle lastel vaba aeg. Õppetegevustes ei juhinduta otseselt raamõppekavast ega tunniplaanist vaid õppetegevused toimuvad loomulikus järjekorras, teemade kaupa. Kui üks teema on selge võetakse järgmine. Õppetöös on väga tähtsal kohal loodus, selle vaatlemine ning elemendid vesi, õhk, tuli ja maa. Kõike õpitut võimaldatakse lastel ka kogeda või tajuda. Johannes Käis sündis 1885. aastal Eestimaal. Temast sai pedagoog ja Eesti kooliuuendusliikumise juht. Tema loodud üldõpetus räägib pigem algkoolist. Tähtsal kohal on lapse individuaalsusega arvestamine, loovuse arendamine, iseseisev algatusvõime, kogemusõpe. Õppimine toimub raamõppekava alusel. Laste isetegevuse soodustamisel ei anta lastele siiski otseselt valida, mida täna õpitakse. Selleks peab lapsel olema arenenud sihiteadvust õpetuse käigust, kuid seda lastelt teatud vanuses veel oodata ei saa. Õpetaja teeb
Esimene eelkoolikasvatus süsteem on loodud Jan Amos Komensky poolt. Uudne suhtumine lapsesse, tunnustust lapse õigusele olla aktiivne ja rõõmus. 1. õpperaamat 0-6 aastaste laste kasvatamisest, õpetamisest ja nende meetoditest, millega pani aluse eelkoolipedagoogikale kui teadusele. John Locke rõhutas lapse-ea olulisust inimese isiksuse kujunemisel. Esimene psühholoog, kes eraldas lapse-ea psühholoogia üldisest psühholoogiast. Olulist tähelepanu pööras eelkooliealiste laste kehalisele kasvatusele ja mõistuse arengule. Jeadn Jacques Rousseau rõhutas, et lapsel on õigus rõõmsameelsele lapsepõlvele, igakülgsele arengule ja mäng on peamine lapse kasvatamisel. Täiskasvanu sealjuures peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust ja toetama lapse isetegevust. Johann Heinrich Pestalozzi- rahva tulevane heaolu peaitub õigesti kasvatatud lastes. Kasvatus ja areng kulgevad ühtsuses, kus on oluli
Sissejuhatus Lugemine on mõtlemistegevus. See hõlmab kriitilist mõtlemist (sõnade, sõnaosade, fraaside ja lausete dekoreerimine) ja loovat mõtlemist (kujutlusvõime, empaatia, vastukäivate tulemuste ja probleemilahenduste kasutamine). Lugemise omandamine ei toimu järsku, vaid pideva protsessina, samm-sammult. Lapsed suudavad lugema õppida juba üsna varakult. Toeks on vaja nii lapsevanemat kui ka lasteaiaõpetajat. Edukaks tulemuseks peab toimima kõigi kolme usaldusväärne koostöö. Tähtis on, et lugemaõppimine toimuks koolieelses eas läbi mängu. Väikelaps ja lugema õppimine Ükski laps ei taha spetsiaalselt lugema õppida seni, kuni ta ei tea, et lugemine olemas on, Lapsed tahavad kõigi neid ümbritsevate asjade kohta informatsiooni hankida ja lugemine on soodsate tingimuste puhul üks neist asjust. Lapse valmistumine lugemiseks toimub loomulikul teel tema kõikide tegevuste kaudu. See saab alguse palju varem, kui meie seda arvata oskamegi: täiskasvanu kõn
esialgu veel võõrast keelt kuulama ning omandama. Selles osas on Adelioni lasteaia loojatel mõte liikunud õiges suunas. Samas on hirmul suured silmad ning esialgu lihtsana näiv ,,kõnelemine emakeeles" on tekitanud ebakindlust just õpetajates. Saamatuse tunne, et miks laps juba ei räägi eesti keeles või vene keeles, mida tehakse valesti jne. 2. Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. (Sõerd, 1996) Sõerd väidab, et suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teis(t)ele inimes(t)ele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse kaudu jne.
tutvutakse loomulikus keskkonnas. Õppesisu valikul lähtutakse põhimõttest lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale. (Käis) · Huvitavuse printsiip õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel tuleb arvestada lapse huvidega. (Käis, Piaget, Võgotski) · Jõukohasuse printsiip tegevus peab vastama lapse arengulistele võimetele. Ühelt poolt tuleb arvestada lapse vanust, aga samas ka tema eripära ja huve. · Näitlikkuse printsiip jäta kõik meelet hooleks, nähtav-nägemisele, kuuldav-kuulmisele, lõhnav-haistmisele, maitstav-maitsmisele, kombitav-kompamisele, aga kui miski võib üheaegselt olla tajutav mitme meele abil, siis seda tulebki üheaegselt pakkuda mitmele meelele (Komensky). Näitevahendid jagunevad: esemeline näitlikkus, kujutav näitlikkus (fotod, videod), tinglik näitlikkus (kaardid, plaanid).
Eelkoolipedagoogika (Laasner) 25.Oktoobriks küsimustele vastused KUJUNEMISELUGU http://epajalugu.edicypages.com/tooted - Millised olid F. Fröbeli tegevuse peamised tulemused koolieelses kasvatuses (EPAM-i materjalide ja video alusel)? F. Fröbel – institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema pedagoogika põhiprintsiibid: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2)liikumismängud 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Käsitles mängu ka teraapiana, mis aitab lapsel lahendada sisemisi vastuolusi ja konflikte. Laps tutvub maailmaga läbi mängu. Fröbel aluse ka lasteaednike süsteemsele koolitusele. Koolieelse las
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse pedagoog Katrin Luik Alternatiivpedagoogikal põhinevad koolisüsteemid - Montessori koolid Referaat Juhendaja: Karmen Tasberg Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Alternatiivpedagoogika mis see on?.....................................................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Uurimisel hinnatakse, kas kõik kavandatu on ellu viidud ja reageerimine tähendab, et arvestatakse uurimisel saadud tulemusi edasise tegevuse kavandamisel. Koolieelses lasteasutuses toimub õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine asutuse ja rühma tasandil. Peamised õppekasvatustegevuse kavandamise dokumendid on: - lasteaia õppekava - rühma tegevuskava - nädala vm lühiajalise perioodi kava. Igapäevase tegevuse ajakava on määratletud lasteasutuse päevakavas. RÜHMA TEGEVUSKAVA Tegevuskava rühmas ei ole kohustuslik dokument, aga paljudes lasteasutustes on see kasutusel, kuna võimaldab õpetajal kavandada täpsemalt oma rühma tegevust. Rühma tegevuskava ülesehitus sõltub lasteaia õppekavast ja pedagoogide omavahelistest kokkulepetest. Rühma tegevuskava on tavaliselt üheks aastaks koostatud tegevuse kava, mille koostamisel on lähtutud
eseme põhiliste osade vahel. Kujundiline mõtlemine vastab maksimaalselt koolieeliku elu ja tegevuse tingimustele, neile ülesannetele, mis tekivad ta ette mängus, joonistamisel, konstrueerimisel. Just seetõttu on laps koolieelses eas sensitiivne õpetuse suhtes, mis rajaneb kujundilisele mõtlemisele. Liigne kiirustamine loogilise mõtlemise stimuleerimisel pole sihipärane. Ka pärast loogilise mõtlemise omandamist ei kaota kujundiline mõtlemine oma tähtsust - ta on vajalik igapäevase loomingulise tegevuse jaoks. Reaalsete ruumiliste mudelite loomine on vaimse võime - kaemuslik-ruumilise modelleerimise arengu allikaks. Selle võime arenguga seletub, et lapsed mõistavad kergelt ja kiirelt erinevaid skemaatilisi kujutisi ja kasutavad neid. Nii võib viieaastane koolieelik ka ühekordse selgituse järel mõista, mis on ruumi plaan, ja kasutades märki plaanil leida ruumi peidetud esemeid. Samuti on nad võimelised kasutama geograafilist kaarti
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL HÜPERAKTIIVNE LAPS Referaat Vana-Antsla 2011 Sissejuhatus Igas koolis, peaaegu igas klassis on lapsi, kes esmapilgul tunduvad raskesti kasvatatavad. Nad segavad tundi, õpetajat ning kaasõpilasi. Nad ei pea lugu kooli kultuurist ja nende õppeedukus võib olla alla keskmise. Võib tunduda, et et need lapsed teevad lausa nimelt igasuguseid pahandusi, sehkendavad, ajavad juttu ega pane tähele. Tegelikkuses võib neil esineda lapse- ja noorukieas väga levinud tervishehäire- hüperaktiivusus. Mida siis tähendab hüperaktiivsus? Mis on selle põhjusteks, kuidas see esineb erinevatel eaperioodidel, kuidas see avaldub
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluse
18. Võtted sidusa teksti loomiseks. 1) Täiskasvanu esitab jutu esimese lause, lapsed jätkavad jutustust (aheljutustus). Täiskasvanu suunab oma lausetega laste jutustust. 2) Täiskasvanu lindistab diktofonile laste jutud. Üheskoos kuulatakse ja analüüsitakse. 3) Täiskasvanu esitab jutu esimese lause, lapsed jätkavad juttu erinaval viisil. 4) Täiskasvanu esitab ühte tüüpi siduvate vahenditega seostatud lausetega jutu (Väike poiss läks koeraga parki jalutama ja siis koerake märkas lille ja siis läks lille nuusutama ja siis mesilane nõelas koera). Täiskasvanu püüab lastega koos leida erinevaid siduvaid sõnu, et muuta lauset nii, et siduvad sõnad ei korduks. 5) Täiskasvanu esitab lastele kuulamiseks kaks juttu: üks jutt on ilusa jutu näide, teises korduvad ühte tüüpi sidesõnad või on liialdatud asesõnadega. Kellele jutt meeldis? Mis kordus? Mis oli teises jutus teisiti? 19. Pildi järgi jutustamine erinevas vanuses. 3.a- nimetab pildilt esemeid ja tegelasi 4
· Rõhuge lapse sõpradele e. püüdke lapsele leida rühmast võimalikult ruttu sobiv kaaslane. Kõige parem oleks kui lapsel oleks üks kindel sõber, kellega nad saaksid hommikul koos minna või kes ootaks teda lasteaias või tuleks talle vastu ja kellega ta saaks alguses mängima panna / hakata. · Kui sul on vaba(d) päev(ad), siis ole lapsega terve päev koos lasteaias ja püüa talle asi võimalikult meeldivaks teha. · Kui pead lapsest hommikul lasteaias lahkuma, siis jäta alati konkreetselt head aega, KALLISTA (ka mängulooma!) ja lehvita ka akna peal vaatavale lapsele (ütle talle / kasvatajale, et laps läheks akna peale, et siis saab emmele veel lehvitada)! Korda hommikul lahkudes alati: "Emme läheb nüüd tööle (mitte koju, isegi kui sa tegelikult sinna lähed!), aga ma tulen tagasi. Tulen ALATI sulle järgi kui oled tudunud ja söönud." Kui laps tunneb kella, võid talle lasteaia seinal olevalt kella näidata, millal tagasi tuled
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Haridusteaduste instituut AP I Loovmäng Juhendaja: Katrin Saluvee Rakvere 2016 Loovmäng Mängul on väga oluline tähtsus lapse elus, selle kaudu antakse edasi oma tundeid ja emotsioone ning saadakse teadmisi ümbritsevast maailmast.Mäng annab lapsele elulisi kogemusi, kutsub esile vajaduse väljendada end tegevustes. Üks esimesi mänge lapse elus on Kuku-mäng. Ema paneb käed oma näo ette ja hüüab lapsele “kuku”, imikule meeldib see väga ja ta naeratab. Kuni kolmanda eluaastani mängivad lapsed enamasti üksinda või vanematega. Koos teiste kaaslastega mängides, on lastel sageli vaja leida üksmeel, olla mõistev ja lahendada tekkinud probleeme. Mäng nõuab lapselt aktiivset mõttetööd. Mängus elab laps üle mitmesuguseid emotsioone ja tundeid. Kõik see omakorda rikastab last, aitab kaasa tema kui isiksuse igakülgsele harmoonilisele arengule.
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga. Tajude arendustegevus väikelastel kulgeb järgmistes suundades: Nägemistaju: suurus-, v
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
1. Mängu mõiste, olemus ja ajalooline areng. Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi. Eesmärk on temas eneses, teda saadavad põnevus, rõõmutunne, teadmine, et ta on `teistsugune` `tavalise eluga` võrreldes. Olemus ( Huizinga) Vaba tegevus, pole tegelik elu, iseloomustab lõpetatus, on loov, mängus on kord, pinge, reeglid, sotsiaalne sümboolne. Ajalooline areng??? 2. Mängu määratlusest ja tunnustest. Inimese vaimse arengu kõige tormilisem periood on eelkooliiga. Last iseloomustab suur aktiivsus, mis avaldub pidevas tegutsemistahtes ja iseseisvuspüüdes. Laps loob endale arusaadava mängumaailma matkimaks seda, mida ta ümbritsevas igapäevases elus enda jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused, et laps saaks mängi
Neljanda ning kuuenda elukuu vahel jätab laps maha koogamise ja hakkab lalisema ehk erinevaid hääliku ühendeid kasutama. Sellel perioodil hakkab laps aina rohkem suhtlema. Kuigi laps ei oska endiselt veel rääkida oleks hea, kui rääkides lapsega teha juttudesse aega ajalt pausid, et ta vastata saaks. Lisaks on ha küsida küsimusi näiteks ,,Kas läheme nüüd õue mängima?" või ,,Kas sul on parem nüüd täis kõhuga olla?" või muud sellised küsimused ning jäta talle ka vastamiseks väike paus. Kuigi imik ei ole 22 võimeline vastama korralikult arendab ikkagi see arusaama kuidas vestlus käima peaks. Lisaks peaks selles vanuses arendama kuulmist. Seitsmendast elukuust alates hakkab imiku lalisemises tekkima mingisugune süsteemsus ning ta võib sarnaseid häälikuid kordama samasugustes olukordades. See aga
Hüperaktiivsed lapsed. Hüperaktiivsuse esimesi tunnuseid võib märgata väga varastel eluaastatel. Sellised sümptomitega lapsed on väga impulsiivsed ja see võib tekitada eluaegseid komplikatsioone, sest oma loomupärase tormaka käitumisega kutsub laps esile täiskasvanu negatiivse suhtlusstiili: karistamine, keelamise, pahandamise, kuid see võimendab omakorda probleemi. Saksa meedikud on leidnud, et hüpeaktiivsust pole võimalik välja ravida, küll aga leevendada. Kuigi tänapäeval mitmed spetsialistid tegelevad selle probleemiga, arvavad siiski paljud lapsevanemad ja pedagoogid, et see on käitumuslik probleem. Hüperaktiivsus on meditsiiniline diagnoos, mille määravad ainult spetsialistid. On tähendatud, et sünniaegse hapnikuvaevuse või südametegevuse puudulikkuse all kannatanud laste hulgas on hüpeaktiivsus sage ja seda esineb rohkem poistel, kui tüdrukutel. Neid sümptomneid märkame rohkem poistel, kuna nemad on liikuvamad, akt
1. Viisid, kuidas jagada mänguseltskonda rühmadesse. · Mitmeks loe. Näiteks öelda lastele, et kolmeks loe ja siis vastavalt jagunevad number ühed ühte rühma, kahed teise jne... Liisusalmidega. Reastada lapsed pikkuse järgi ja siis järjest rida nii mitmeks teha, mitut seltskonda vaja on. Rühmitada lapsed näiteks sünnikuupäevade järgi. Lasta lastel endal teha rühmad. Lasteaia nimekirja järgi rühmitada. 2. Slaidide lahtimõtestamine. · Psühhomotoorne mäng- Laps hakkab mängima enda kätega/jalgadega. Väikelastel on näiteks mängumatid, kus küljes ripuvad mänguasjad, millega laps mängib. Laps alles õpib mängima. Lapse esimesed mängud. Oluline on, et last juhendada ja suhelda lapsega mängimise ajal. Sümbolmäng- Lapsed kasutavad esemeid teistel otstarvetel (nt. Harjavart puuhobusena) nad annavad esemetele teise tähenduse. See saab tekkida ainult tänu mõtlemise ja keele arengule, kuna siis laps suudab iseseisvalt juba luua seoseid erinevate
kujunenud suhtlemisprobleemid või käitumishäired. Nad ei pea lugu autorideedist, ei allu tavapärastele käitumisreeglitele. Hüperaktiivsed noorukid on sageli kampade liikmeteks,suitsetavad, tarbivad alkoholi või narkootilisi aineid, osalevad antisotsiaalsetes tegudes. 5. Täiskasvanuiga Täiskasvanuna on suurel osal endistest hüperaktiivsetes lastest probleeme tähelepanuvõimega, impulsikontrolliga ning ülemäärase aktiivsusega, siiski oma igapäevase tööga saavad nad edukalt hakkama. Ainult, et nad ei suuda olla piisavalt järjekindlad, põhjalikud ja oma tööd korralikult planeerida. Ei suudeta hoida lähisuhteid. Lähedane suhe ammendub kiiresti ning otsitakse uusi tutvusi, vahetatakse elukaaslaseid, satutakse sõltuvusaineid tarvitama. Täiskasvanu eas võib olla välja kujunenud isiksusehäire ehk psühhopaatia. Lisaks võivad tulla ka teised psüühikahäired, millest sagedasemad on masendus ja suurenenud ärevus.
Minu õpimapp sisaldab: 1. Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud) 2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks: Näpumängude kasutamine koolieelseseas Väikelapse kõne areng ja selle toetamine „Peitusmäng“ Tähesõnastik 3-D (SABLOONID) Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab jär
Tallinna Ülikool Haridusteaduste instituut Reine Raud, Kaari Maidle, Kadri Hansman MÕTLEMINE Grupitöö Tallinn 2017 1. Mõtlemine Mõtlemine on kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine (Võgotski, 1926) Mõtlemine seisneb teadmiste eristumises ja seostamises teiste teadmistega. Eristatakse mitmeid mõtlemise protsesse- arutlemist, probleemide lahendamist, hüpoteeside püstitamist jm. Mõteldes tegutsetakse mälus asuva infoga ehk ka mälu ühikutega- mõistete, kategooriate ja stsenaariumidega. Koolieelses eas laste mõtlemine erineb oluliselt täiskasvanu omast. Laste teadmised ja arutlemise tase on piiratumad, sõltudes rohkem kontekstist kui täiskasvanutel. Nad mõtlevad erinevatel ajahetkel, erinevates situatsioonides ja valdkondades erinevalt, nende seletused on suuresti isiklikud ja ajas muutuvad (
Perekonna nõustamine lapsele sobiva kooli valimisel, ülemineku toetamine (koolivalmiduskaart). Alushariduse eesmärgiks on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteaia koostöös. Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada seejuures lapse perekonda. Lühiülevaade koolieelse üld- ja eripedagoogika ajaloost J. A. Komensky 1592-1670 Tšehhi pedagoog, vaimulik ja humanist, teadusliku pedagoogika rajajaid. Pedagoogilised vaated. Loodus annab ainult teadmiste ja kõlbluse seemned, neid peab harima organiseeritud ja plaanipärane kasvatus. Kasvatuse jagas 4-ks astmeks: 0-6a emakool. Pani aluse koolieelsele kasvatusele! J. J. Rousseau 1712-1778 Prantsuse filosoof ja kirjanik. Pedagoogilised vaated. Looduspärasus ja vabakasvatus. See, mille vastu lapsel on huvi ja vajadus, tungib tema psüühikasse sügavale ja püsib seal kaua.
täppe Mängu käik: Lapsed istuvad ringis. Õpetaja jagab igale lapsele kaardi, rütmimängu "Võtan- annan" rütmis. Saanud kaardi, hoiab laps seda nii, et teistele paistab täppidega pool. Nüüd peab laps mõtlema lause vastavalt oma kaardil olevale numbrile ja selle värvile (nt mul on üks sinine pliiats) ja küsib paremal pool istujalt: "Mis number sul on?" Laps vastab vastavalt oma numbrile ja selle värvile, näiteks: "Mul on viis punast lille," jne. PILDID KUUDE KAUPA Eesmärgid: õppida välja tooma olulisi tunnuseid, õppida koostööd tegema Vanus: 5-6 a Osavõtjad: 5-20 mängijat Vahendid: suur talvepilt, väikesed pildid ja lumehelbed (samuti võib olla pildikomplekt teiste aastaaegade kohta) Reegel: Lepitakse kokku, kas vastab kapten või vastavad kordamööda grupi liikmed. Mängu käik: Määratakse kolm kaptenit. Kapten valib võistkonna. Grupis on 5-6 last. Iga grupp saab ühe talvepildi
Igapäevane töötamine lastega toob endaga kaasa pingeid, millest kasvataja ei pruugi arusaadagi, sest õpetaja on justkui terapeut oma õpilastele. Ta peab tundma õppima iga oma õpilast, lapse üles-alla kõikumisi, teadma tema hetkelisi tundepurskeid ja mõistam mudilase pikaajalisi stressinäitajaid (Counselling skills for teachers, J. A. Kottler, E. Kottler, 2007, lk. 6). Et õpetaja töötaks tõhusalt, on tal vaja inimlikke omadusi empaatia, kannatlikkus, alandlikkus. Pedagoog ei tohi kogu selle inimestetöö juures unustada iseennast ja oma vajadusi. Kui ta unustab, siis ei vaata lastele enam tasakaalukas ja sõbralik inimene otsa. Järelikult on vaja kasvatajale oma aega, mille ta sisustab tähelepanu pööramisega endale ning tehes tegevusi, mida armastab, kuid mis kipuvad igapäevase ameti juures tahaplaanile jääma. Leian, et enda armastamine on õpetaja professiooni juures väga oluline osa, sest ilma selleta ei suuda ta teisi aksepteerida ega armastada
annaabi.ee 
