Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Märgukirjale ja selgitustaotlusele ja kollektiivse pöördumise seadus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
selgitus, märgukirja, selgitustaotlus, vastuvõtu, märgukiri, pädevuse, töötaja, eestkostja, registreerimisest, loobuda, ettepanekuid, käsutuses, riigiasutused, õigusloome, korraldama, kodanikke, õnnestu, kommete, teavitamine, faksi, elektronposti, mittearvestamisel, õigusalane, nõusolekuta, keeleseaduse, loetav, töökorralduse, muutmistMärgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus Märgukiri on isiku pöördumine, millega isik: 1) teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks; 2) annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet. Selgitustaotlus on isiku pöördumine, milles isik: 1) taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist; 2) taotleb riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuselt tasuta selgitusi nende poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Mille kohta annavad riigiasutused tasuta teavet? Riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud
see ei ole sätestatud teise seadusega ning reguleerib kollektiivse pöördumise esitamise korda. Märgukiri seaduse tähenduses on isiku pöördumine, millega isik teeb aadressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks, andes aadressaadile avaliku elu ja riigi valitsemisega seotud teavet. Selgitustaotlus seaduse tähenduses on isiku pöördumine, milles isik taotleb aadressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist. Kui märgukiri selgitustaotlus on adresseeritud asutuse või organi ametnikule või töötajale, võib tema asemel vastata sama asutuse või organi teine pädev ametnik või töötaja. Kui adressaat leiab, et ühtegi märgukirjas esitatud seisukohta või ettepanekut arvestada või märgukirjale vastata või selgtustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema
Lisa- dokumendi lisa mis on kinnitatud käskkirjaga ja millele viidatakse teksti korraldavas osas vastava punkti lõpus. Elektrooniline dokument, digitaaldokument- Märgukiri- on isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks ning annab adressaadile teavet. Selgitustaotlus- on isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine. Avalik teave(teabenõu)- on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Metaandmed- on mingeid andmed kirjeldavad andmed ehk nii-öelda andmed andmete kohta. *tekst *seosviit *autor *allkirjastaja *kuupäev 39
Põhiseaduse § 44 määrab, et igaühel on õigus pöörduda Eesmärk on luua põhimõtted organisatsioonide järk-järguliseks märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, KOV-ide ametiiskute üleminekuks elektroonilisele dok.haldusele. poole. Alused määravad kindlaks asjaajamise korraldamise Seaduses on toodud märgukirja ja selgitustaotluse mõisted põhimõtted riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning seaduse tähenduses avalik-õiguslike juriidiliste isikutele. Märgukiri on isiku pöördumine 1) asjaajamisele esitatavaid nõudeid teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks 2) dokumentide vormistamise nõudeid
need andmed on. Mistahes andmed füüsilise isiku kohta, mis võimaldavad isikut tuvastada otseselt või kaudselt. ANDMESUBJEKT on isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. MÄRGUKIRI on isiku pöördumine, millega isik: teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks; annab adressaadile teavet SELGITUSTAOTLUS on isiku pöördumine, milles isik: taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine HALDUSMENETLUS on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusorgani otsuse tegemisele või akti andmisele, mõne toimingu sooritamisele suunatud tegevus. HALDUSAKT on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste
Haldusorgan-Organ peab vastama teatud tingimustele: peab olema varustatud avaliku võimu volitusega ja omama nende teostamiseks vastavaid vahendeid; peab olema organisatsiooniliselt iseseisev; tal peab olema teatud koht õigussüsteemis; tema pädevus peab olema õiguslikult määratletud. Kodanike kontroll halduse üle-Märgukiri on isiku pöördumine millega ta teeb adressaadile ettepaneku asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks Annab adressaadile teavet. Selgitustaotlus on isiku pöördumine milles taotletakse adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik selle teabe analüüs või lisateabe kogumine, või milles isik taotleb sätestatud õigusalase selgituse andmist Õigusabi. Tebenõue on teabenõudija kas suuline või kirjalik taotlus avaliku teabe saamiseks. Õiguskaitse süsteem-meil kohtud. Kolm astet: maakohus-arutab tsiviil, krim. Ja väärteoasju (1 astme halduskohus), krmhoole, kinnistu ja registri osakond. Asju lahendatakse ainuisikuliselt
tehniline vahend 5. tegevuse käigus loodud, saadud dokumendid Dokumendihalduse riiklikud normdokumendid ja juhendmaterjalid: Seadused Arhiiviseadus – seadus sätestab arhivaalide kogumise, hindamise, arhiveerimise, säilitamise ja nende juurdepääsu korraldamise ning arhivaalide tegevuse alused. Avaliku teabe seadus – sätestab: avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused Märgukirja ja selgitustaotluse vastamise seadus – sätestab isiku pöördumisele vastamise korra, niivõrd kui see ei ole sätestatud teise seadusega. Isikuandmete kaitse seadus – eesmärgiks on isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõiguste ja põhivabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega Digitaalallkirjaseadus – digitaalallkirja kasutamiseks vajalikud tingimused. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus Andmekogude seadus
Dokument- mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks Dokumendi elukäik-(elukaar)-dok i loomine kuni selle hävitamine või saadame arhiivi,kuidas reg ida haldamine toimetame, kõik see mis puudutab dokumenti põhineb dokumentide väärtuse muutumises ajas.dokumendi elukäik võib kesta 1aasta,10 aastat või sada aastat jne. . Aktiivses faasi olev dokument läbib elukäigu jooksul kolm faasi:akttivse,poolaktiivse ja mitteaktiivse Dokumendi elukäigu all mõistetakse dokumendi haldamist, alalhoidmist ja kasutamist selle loomise hetkest kuni hävitamise või arhiivi üleandmiseni. Dokumendi elukäik jaguneb etappideks (nt. loomine, registreerimine, kasutamine, säilitamine, jne.), mille käigus teostatakse dokumendiga erinevaid asjaajamistoiminguid ning vastutust dokumendi haldamise eest antakse edasi (nt. töötajalt asutusele ja sealt e
SCRUM arendusmetoodika- mõeldud keeruliste süsteemide arenduseks ja seadistuseks, kus täpne skoop projekti alguses on teadmata. Olulisemaks põhimõtteks on toodet arendada lühikseste sammudena. Iga sammu lõppedes valmib väike osa, mis on testitud ja töötab tasemel mis põhimõtteliselt võimaldaks toote antud osa väljastamist. Seadus normatiivne akt. Selgitustaotlus - isiku pöördumine, milles isik: taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine Sense Making (Dervin)- liigutakse obj. ja subj. info vahel, tõlgendatakse maailma ja käitutakse vastavalt Sertifikaat - dokument, mis on välja antud, võimaldamaks digitaalallkirja või digitaalse templi andmist ja kontrollimist ning milles avalik võti seotakse üheselt sertifikaadi omanikuga. Sertifitseerimise register - Vabariigi Valitsuse asutatud andmekogu, mille asutamise ja kasutusele võtmise eesmärk on pidada
(1) Saabunud ja väljasaadetavate dokumentidena registreeritakse § 18 punktides 4 kuni 6 nimetatud dokumendid koos kõikide lisadega. (2) Saabunud ja väljasaadetavate dokumentide kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) saatja või saaja nimi või nimetus ja vajadusel dokumendi registreerija andmed; 2) saabumise või saatmise kuupäev; 3) saatja posti- või elektronposti aadress või muud sideandmed; 4) dokumendi liik (avaldus, märgukiri, resolutsioon, teabenõue, kiri vms); 5) pealkiri või lühike sisukokkuvõte; 6) dokumendi lisade nimetused ja arv; 7) dokumendi kuupäev ja vajadusel kellaaeg; 8) vormingu tüüp (digitaaldokumendi puhul); 9) mil viisil dokument saabus või väljastati (elektronposti, posti, faksi või kulleriga või anti isiklikult üle); 10) dokumendi saatja poolt märgitud viit; 11) juurdepääsupiirangud (kehtestamise aeg, alus, tähtaeg, juurdepääsupiirangu kehtetuks
kasutamine on ette nähtud õigusaktides. § 12. Plankide vorminõuded (1) Asutusel, struktuuriüksusel, kui see on ette nähtud asutuse või struktuuriüksuse põhimääruses, ja ametnikul või töötajal, kellel on õigusakti andmise õigus, peab olema asjaajamiskorras kehtestatud vormi kohane üldplank, mis on nii paberkandjal kui digitaalsel kandjal. (2) Üldplangile kantakse asutuse või asutuse ja tema struktuuriüksuse nimetus või ametniku või töötaja ametinimetus (edaspidi dokumendi väljaandja) nimetavas käändes ning vapi kujutis või muu sümbol. (3) Paberkandjal plangile kantakse soovitavalt turvaelement. (4) Turvaelemendiks võivad olla: 1) vesimärk; 2) reljeef- või värvitrükis vapi või muu sümboli kujutis; 3) plangi number; 4) reljeefpitsatiga, polügraafiliselt või muul viisil valmistatud element.
Kaitsvad õigusnormid on juriidilist vastutust kehtestavad ja reguleerivad riiklike kaitsevahendite (sunnivahendite) kasutamist. Riik tagab õigusnormi toimimist sanktsiooniga. Sanktsiooniks nimetatakse karistust, mida kohaldatakse normirikkujale. Sellisteks sanktsioonideks on näiteks eriõiguse äravõtmine, rahatrahv, arest, vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine. Seadusloome Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule, kes võtab vastu seadusi ja otsuseid. Seaduse vastuvõtu protsess: Seaduse algatamine parlamendile ülevaatamiseks Seaduseelnõu arutamine seaduse lugemine Seaduse vastuvõtmine - hääletamine Seaduse väljakuulutamine Seaduse avaldamine riigiteatajas. 10p pärast avaldamist seadus jõustub. Riigiteataja Riigi Teatajas avaldatakse õigusaktid ja muud dokumendid vastavalt Riigi Teataja seaduse § 2. Ilmub alates 28. novembrist 1918. Ilmub Internetis alates 1997. aastast. Ametlik elektrooniline Riigi Teataja (eRT) võeti kasutusele 1
5) tagab Riigikontrolli eelarve projekti ja majandusaasta aruande õigeaegse koostamise ning esitamise seaduses sätestatud korras 6) esindab Riigikontrolli tsiviilõiguslike toimingute tegemisel või volitab Riigikontrolli esindama mõne teise isiku. 7. Riigikontroll ja kodanik Riigikontroll ei osuta otseselt avalikke teenuseid ega teeninda elanikke, kuid Riigikontrolli poole saavad pöörduda teabenõude, märgukirja ja selgitustaotlusega kõik nii eraisikud kui ka asutused ja organisatsioonid. Riigikontrolli poole pöördumisel saab vastuse seaduses ette nähtud aja jooksul vastamise aeg sõltub sellest, kas tegu on teabenõude või märgukirja/selgitustaotlusega. · Teabenõudega saab Riigikontrollilt küsida mingit teavet, näiteks dokumenti, mis on juba olemas. Teabenõudele saadakse vastus hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast teabenõude registreerimist.
3.5.7. juurdepääsupiirangud (kehtestamise aeg, alus, tähtaeg, juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamine ja muud olulised andmed). 3.6. Saabunud ja väljasaadetavate dokumentide kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 3.6.1. saatja või saaja nimi või nimetus ja vajadusel dokumendi registreerija andmed 3.6.2. saabumise või saatmise kuupäev; 3.6.3. saatja posti- või elektronposti aadress või muud sideandmed; 3.6.4. dokumendi liik (avaldus, märgukiri, resolutsioon, teabenõue, kiri vms); 3.6.5. pealkiri või lühike sisukokkuvõte; 3.6.6. dokumendi lisade nimetused ja arv; 3.6.7. dokumendi kuupäev ja vajadusel kellaaeg; 3.6.8. vormingu tüüp (digitaaldokumendi puhul); 3.6.9. mil viisil dokument saabus või väljastati (elektronposti, posti, faksi või kulleriga või anti isiklikult üle); 3.6.10. sarja tähis; 3.6.11
Dokumendi- ja arhiivihaldus Dokument on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu ja vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Arhivaal on dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. Arhiiv on arhivaalide kogumise, säilitamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasutus. Asutuse või isiku arhiiv on asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide kogum. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine kuni nende üleandmiseni arhiivi. Sari on on organisatsiooni ülesannete täitmise käigus tekkinud üheliigiliste või üheotstarbeliste arhivaalide kogum, mida on võimalik tervikuna hallata. Säilitustähtaeg on minimaalne ajaperiood, mille jooksul asutus
DOKUMENDIHALDUS 1) Asjaajamine dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi Asjaajamise eesmärk- on toetada asutuse eesmärkide saavutamist. Asjaajamisse korraldus peab olema mõistlik, põhjendatud, kõigile arusaadav ja efektiivne. Ülesanded juhtimisaparaadis 2) Põhimõisted -Dokument: jäädvustatud teave. Dokumendist jäädvustatud teavet on võimalik taasesitada ja edastada läbi aja ja ruumi. Elukäik: toimingud dokumentidega alates selle loomisest või saamisest kuni hävitamiseni. Aktiivsed dokumendid(kasutatakse igapäevases tegevuses), poolaktiivsed dokumendid(kasutatakse igapäevases tegevuses harva), passiivsed dokumendid(igapäevategevuses enam ei kasutata). Sisu: sündmused ja faktid, mida dokument sisaldab. Tüüp: selgitab dokumendi sisu edasiandmise viisi: teksidokumendid, fotod, helisalvestised. Vo
- haldusorgani jaoks - vältida puudulikust teabest tulenevat valeotsuse tegemise riski, - kohtuliku kontrolli jaoks. EESMÄRK – otsus on objektiivne ja kõiki asjaolusid arvestav 10 … koguda kõik asjas tähtsust omavad tõendid HMS § 38. Tõendid (1) Haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. (2) Tõendiks võib olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. (3) Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid
(1) Saabunud ja väljasaadetavate dokumentidena registreeritakse § 18 punktides 4 kuni 6 nimetatud dokumendid koos kõikide lisadega. (2) Saabunud ja väljasaadetavate dokumentide kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) saatja või saaja nimi või nimetus ja vajadusel dokumendi registreerija andmed; 2) saabumise või saatmise kuupäev; 3) saatja posti- või elektronposti aadress või muud sideandmed; 4) dokumendi liik (avaldus, märgukiri, resolutsioon, teabenõue, kiri vms); 5) pealkiri või lühike sisukokkuvõte; 6) dokumendi lisade nimetused ja arv; 7) dokumendi kuupäev ja vajadusel kellaaeg; 8) vormingu tüüp (digitaaldokumendi puhul); 9) mil viisil dokument saabus või väljastati (elektronposti, posti, faksi või kulleriga või anti isiklikult üle); 10) dokumendi saatja poolt märgitud viit; [RT I 2007, 54, 365 - jõust. 14.10.2007]
Ilma esindaja nõusolekuta võib ka kohus seda teha, kui kohus leiab, et laiendamata jätmine on vastuolus alaealise huvidega. Kohus võib mõjuvatel põhjustel ka selle tühistada. 2) Vaimselt terve, ehk inimene peab olema suuteline on oma tegude eest vastutama. Piiratud teovõimega inimesed on alaealised, mingi psüühikahäirega isikud, kes ei suuda oma tegudest aru saada. Eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle on eestkostja määratud. Nad saavad kehtivaid tehinguid teha oma esindaja nõusolekul. Täisealise isiku p. Tv. Mõjutab isikute tehingute kehtivust üksnes selles ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada v neid juhtida. Teadmata kadunud: Loetakse isik, kellle elus oleku v surna kohta puuduvad andmed sellise aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on kahtlusi tema elusoleku suhtes. Sellisel juhul määratakse tema varadele hooldaja. Temal on siis õigus esinada kadunud isikut
(2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. §9. Vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõime laiendamine (1) Kohus võib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt. (2) Alaealise piiratud teovõimet võib laiendada tema seadusliku esindaja nõusolekul
(2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. §9. Vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõime laiendamine (1) Kohus võib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt. 6
Justiitsministeerium- minister Raivo Aeg, kukk! peaülesanne on kavandada ja ellu viia riigi õiguspoliitikat, sh kriminaalpoliitikat. ka kohtupidamise sujuvuse tagamine,. justministeeriumi haldusalas on andmekaitseinspektsioon, patendiamet, konkurentsiamet, ka prokuratuur!! kohtutäiturid, pankrotihaldurid, notariaat Keskkonnaministeerium- ((igasugused ametid)) Rene(e) Kokk! menetlusosaliste õigused ja kohustused menetlusosalisel on õigus saada organilt täielik selgitus, sh millised on tema õigused ja kohustused, milles asi on. Lisaks kasutuses olevate dokumentide tutvustamise kohustus, veel üks õigus/kohustus on menetlusosalise ära kuulmine. HMS näeb ette ka menetlustoimingule ilmumata jätmise, haldusorgan lahendab mitte ilmumise korral asja iseseisvalt Haldusmenetlus algab: 1) haldusorgani initsiatiivil 2) osalise taotlusega Taotlusele tuleb alati vastata, ka siis, kui tegu keeldumisega. Tuleb jääda neutraalseks, isikule
kuni otsuse vastuvõtmiseni, kui ei ole muud alust teabele juurdepääsu piirata. (3) Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid sisaldavale teabele kehtib juurdepääsupiirang selle saamisest või dokumenteerimisest alates 75 aastat või isiku surmast alates 30 aastat, või kui surma ei ole võimalik tuvastada, siis 110 aastat, alates isiku sünnist. 15. Järelevalve seaduse täitmise üle Käesoleva seaduse täitmise üle teostavad oma pädevuse piires järelevalvet: 1) Andmekaitse Inspektsioon käesolevas seaduses sätestatud korras; 2) kõrgemalseisev organ või asutus teenistusliku järelevalve korras; 3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium käesolevas seaduses sätestatud korras. 16. Isikuandmete kaitse seaduse reguleerimisala ja eesmärk (1) Seaduse eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja - vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. (2) Seadus sätestab:
Domeeninimi - Interneti aadressi kasutamise reeglid määrab harilikult tippdomeeni valdaja, kuid alati tuleb lähtuda kaubamärgi-, ärinime- ja konkurentsiõigustest. Kõlvatu konkurents - Ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas: eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine; konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine. Tähtsamad IO organisatsioonid Rahvusvahelised World Intellectual Property Organization (WIPO) Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon www.wipo.int International Intellectual Property Alliance (IIPA) Rahvusvaheline Intellektuaalomandi Liit www.iipa.com European Patent Office (EPO) Euroopa Patendiamet www.european-patent-office.org Office of Harmonization for the Internal Market (OHIM) Siseturu Ühtlustamise Amet www.oami.eu.int
Haldusõigus Kevad 2011 Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on täidesaatva riigivõimu organite kogum. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone. Haldusõigus regu
I Põhimõtted Vt proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise jms kohta varasemalt loengutes räägitud haldusõiguse põhimõtted. 1.1. Uurimisprintsiip (HMS §-d 6 ja 38) § 6. Uurimispõhimõte Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. § 38. Tõendid (1) Haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. (2) Tõendiks võib olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. (3) Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib
(1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. § 1. Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab Riigikohtu kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevuse, kohtusse pöördumise ja kohtumenetluse korra. § 2. Riigikohtu pädevus Käesoleva seaduse alusel Riigikohus: 1) lahendab taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele; 2) lahendab taotlusi kontrollida välislepingu vastavust põhiseadusele; 21) lahendab taotlusi anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega; 3) lahendab taotlusi ja kaebusi Riigikogu otsuste peale;
.. need normid siis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat avaliku võimu kandjat. Sisuliselt need normid reguleerivad avaliku võimu teostamist. Eraõigus on see, mille normid kehtivad igaühe jaoks, ka avaliku õiguse kandja võib esineda eraõiguslikes suhetes, kui siis ta ei teosta avalikku võimu. Avalik õigus on riigi eriõigus ja eraõigus on igamehe õigus. Seda teooriat on laialt tunnustatud. Vigadeks on, et tal puudub materiaalne selgitus eristamise sisu osas. Üldine arvamus pole üldist teooriat, vaid konkreetse normi jaoks peab kasutama kõiki kolme doktriini, selgitamaks välja, millega konkreetselt tegemist on. Oluline kohtuvalimise korral. Kõige üldisemalt on siis avalik õigus õigus, mis korraldab suhteid isiku ja riigi vahel ning avaliku õiguse hulka kuuluvad järgmised õigusharud: 1. rahvusvaheline avalik õigus 2. riigiõigus 3. konstitutsiooniõigus 4. kirikuõigus 5. haldusõigus 6. kriminaalõigus 7
materiaalõigussuhtes hagejaga. Hagi esitatakse kohtu kaudu kostja vastu. Hageja on isik, kes on esitanud hagi ja kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud. Poolteks võivad olla jur ja füüsil isikud, kuna materiaalõigussuhted saavad tekkida vaid isiku vastu. Poolte õigused ja kohustused: Hagejal on õigus 1. Muuta hagi alust või eset. Hageja ei tohi muuta nii hagi alust ja eset korraga, sest juhul oleks tegemist uue hagiga. 2. Suurendada või vähendada nõuet. 3. Loobuda hagist. Kostjal on õigus 1. Hagi õigeks võtta. Pooltel on õigus 1. Kohtulahendi peale kaevata 2. Lõpetada asi kompromissiga 3. Nõuda kohtulahendi sundtäitmist. 3. Menetluskaaslus on mitme subjekti esinemine ühes ts.asjas kas hageja või kostja poolel. Kohus saab menetluskaaslust lõpetada igal ajal, kui leiab, et nõuete eraldi menetlemine on otstarbekas. Aktiivne protsessikaaslus mitu hagejat võivad olla pooleks ühiselt ühe kostja vastu.
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut JURIIDILISED ISIKUD. JURIIDILISE ISIKU ORGANID JA VASTUTUS. Kodutöö õppeaines "Õigusõpetus" Tartu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................4 1. JURIIDILISED ISIKUD.........................................................................5 1.1 Juriidilise isiku mõiste.......................................................................5 1.2 Eraõiguslik juriidiline isik..................................................................5 1.3 Avalik- õiguslik juriidiline isik.............................................................7 1.4 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime........................................................7 1.2 Juriidilise isiku asutamine............................................................................8 1.2.1 Täisühin
Isiku teosvõime määratlemisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud teovõime määratlusest. Kohtul on kohustus asja menetluse võtmisel ja ka menetluse käigus kontrollida isiku tsiviilkohtumenetlus-teovõimet . Täisealise füüsilise isiku puhul eeldatakse, et ta on teovõimeline, kui talle ei ole eestkostjat määratud. Samas on teovõime faktiline seisund, seega kui kohtul kohustus määrata isikule esindaja või astuda samme eestkostja määramiseks, kui kohtumenetluse käigus selgub, et isiku teovõime on piiratud. Tsiviilkohtumenetlus-teovõimet ei ole piiratud teovõimega isikul st alaealisel ega täisealisel piiratud teovõimega isikul. Juriidilise isiku tsiviilkohtumenetlus-teovõime oleneb juriidilise isiku seadusliku esindaja teovõimest ning on tihedalt seotud juriidilise isiku esindamisega kohtus. Kohtumenetluses isikul kas on või ei ole tsiviilkohtumenetlus-teovõimet, see ei saa olla
on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. 1 Eraõigus Agnes Kullap TLÜ Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. 4.JURIIDILISED isikud, LIIGID, ÕIGUS- ja TEOVÕIME (2 osa üldsätted, II peatükk) a) MÕISTE- Juriidiline isik(õiguskäibe lihtsustamine ja vastutuse piiramine) on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik
Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid Haldusõiguse printsiibid tulenevad põhiseaduse §-st 10, kus tuuakse ära mõiste „sotsiaalne ja demokraatlik õigusriik“. Siin sisalduvad põhimõtted on aluseks haldusõigusele, samuti avaliku halduse teostamisel. Haldusõiguse printsiibidest on need juhtivad põhimõtted, millest lähtuvalt kujuneb ja funktsioneerib avaliku halduse organisatsioon. Haldusõiguse printsiibid määravad ära avaliku administratsiooni seisundi, tema pädevuse, tegevuse iseloomu ja vahekorra üksik- ja kollektiivisikutega. Õigusriigi printsiip 7 elementi Õigusriigile ja selle põhimõtetele on õigusteadlased pühendanud väga suurt tähelepanu. Esiteks, õigusriigi printsiip eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste süsteemi olemasolu. See süsteem on sätestatud põhiseaduse II peatükis. Avaliku halduse seisukohalt võib siin nimetada näiteks § 13, mille kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti
annaabi.ee 
