Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Märgalad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahvuspark, muraka, soos, märgalad, matsalu, vilsandi, soomaa, lihula, emajõe, suursoo, pedaja, lika, nigula, pohl, murakas, sookail, sinikas, küüvits, turbasamblad, soovõhk, kukemari, sookurg, põder, kiil, rästik, mäger, lepatriinu, hallõgija, põldlõoke, kärnkonnmärgalade kaitseks ja esitama vähemalt ühe märgala rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse. Konventsiooniga on tänaseks liitunud 158 osapoolt, teiste hulgas ka Eesti (1993. aastal), ja rahvusvaheliste märgalade nimekirjas on 1828 ala kogupindalaga 169 000 000 hektari. Eestist on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirjas üksteist märgala kogupindalaga üle 200 000 hektari. Rahvusvahelise tähtsusega märgalad Eestis on: - Matsalu rahvuspark, - Alam-Pedja looduskaitseala, - Emajõe Suursoo ja Piirissaar, - Endla looduskaitseala, - Hiiumaa laiud ja Käina laht, - Muraka looduskaitseala, - Nigula looduskaitseala, - Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala, - Soomaa rahvuspark, - Vilsandi rahvuspark, - Laidevahe looduskaitseala.
.......................................................................................... 5 MÄRGALADE KAITSE EESTIS..............................................................................................................6 RAHVUSVAHELISE TÄHTSUSEGA MÄRGALAD EESTIS..............................................................8 MATSALU MÄRGALA................................................................................................................................. 8 VILSANDI RAHVUSPARK............................................................................................................................9 HIIUMAA LAIUD JA KÄINA LAHT...............................................................................................................9 LAELATU-PUHTU-NEHATU MÄRGALA.....................................................................................................10 ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA...............................................................
E. Kumari; _Nimetatud institutsioonide tööna valmistati ette looduskaitseseaduse eelnõu. Seadus "ENSV looduse kaitsest"; · 7. juunil 1957. võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse "Eesti NSV looduse kaitsest"; · 11. juulil 1957. andis Eesti NSV Ministrite Nõukogu välja määruse nr 242 "Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s" 5. augusti 1958 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 277 1. Kinnitada Matsalu, Nigula, Vaika ja Viidumäe riiklike looduskaitsealade piirid vastavalt lisadele. 5. juuni 1959 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 218 3. Kohustada rajoonide ja linnade TSN täitevkomiteesid võtma oma otsusega kaitse alla kõik rajoonis või linnas kohalikku tähtsust omavad ja kaitset vajavad pargid. Looduskaitse areng Eesti 1957 Esimene looduskaitse päeva tähistati 1957. a. novembris, 1959. aastast alates peetakse looduskaitse päeva maikuu teisel pühapäeval (emadepäeval)
Lihula Gümnaasium Referaat Ramsari konventsioon Juhendaja: Marje Loide Koostaja: Raili Kivisalu Lihula, 2010 Sisukord Ramsari konventsioonist............lk 3 Matsalu Rahvuspark...................lk 3 Alam-Pedja looduskaitseala.......lk 3 Emajõe Suursoo ja Piirissaar......lk 4 Endla looduskaitseala.................lk 4 Muraka looduskaitseala..............lk 4 Nigula looduskaitseala................lk 5 Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala...lk 5 Soomaa Rahvuspark...................lk 5 Vilsandi Rahvuspark..................lk 6 Laidevahe looduskaitseala....
1955 asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse komisjon 1957 võeti vast EV kolmas looduskaitseseadus, tähistati esimest looduskaitse päeva 1958 Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering 3 1960 Looduskaitseteatmik 1966 Eesti Looduskaitse Selts 1970 alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete loodusorganisatsioonidega (nt IUCN) 1971 loodi Lahemaa Rahvuspark, Eesti esimene rahvuspark !!! 1973 ilmus algupärane käsiraamat “Looduskaitse” 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks !!! 1979 koostati esimene Eesti Punane Raamat !!! 1980 Looduskaitse kuu 1981 “Soode sõja jätk”, moodustati 28 sookaitseala 1985-1987 Fosforiidisõda !!! 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm 1989 Moodustati Keskkonnaministeerium !!! 1990 Lääne Eesti Biosfääri Kaitseala (esimene Eestis) ja neljas looduskaitseseadus
2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Antud seaduse järgi on kaitsealad inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad jagunevad järgmisteks tüüpideks: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark), programmiala. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. LOODUSKAITSEALA on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
Soode arv ja pindala on kasvanud aastasadadega. Praegu moodustavad sood ja rabad umbes viiendiku Eesti pindalast. Kõige 4 rohkem leidub meil soid, mis on alguse saanud kunagistest järvedest, mida oli pärast jääaega rohkesti. Üheaegselt järvemuda settimisega asustasid veekogu kaldavööndit soo- ja veetaimed. Järved hakkasid kinni kasvama ja neist hakkasid kujunema sood. Sood tekivad seal, kus vesi ei valgu pinnaselt ära. Soos on pinnas hapnikuvaene ja veega küllastunud. Seetõttu jääb osa orgaanilist ainet lagunemata. Sellest moodustub surnud taime osadest turvas, mis koosneb poolkõdunenud taimedest, peamiselt turbasamblast. Turbasammal kasvab igal aastal ühe sentimeetri võrra kõrgemaks ja alumine osa muutub pidevalt turbaks. Meie soodesse tekib igal aastal juurde umbes üks millimeeter turvast, sügavamates soodes on aga turbakihi paksus üle kaheksa meetri. Mida paksemaks turbakiht
Esimesena nimetatud loom langeb teisena nimetatud looma saagiks. Konkurents võib olla liikidevaheline või liigisisene osavõitlus piiratud keskkonna ressursside pärast. Näiteks metsvindi pesad on teineteisest 100 2000m kaugusel. Vältides toidule konkurentsi. Suhe taimetoidulise looma ja taime vahel Näiteks jänes sööb talvel puukoort, karu sööb marju, põder sööb samblikke. 5. Energia liikumine toitumistasemel. Produtsendid soos on näiteks samblad, jõhvikas, sookail. Herbivoorideks on jänes, metskits, põder. Nad toituvad ainult taimedest Karnivooriks kes toitub põhiliselt teistest loomadest on soos rebane. Tippkiskjaks on hunt. Hunt murrab haige loomad maha. Seega ei saa haigused levida Kiskjad ei saa elada saakloomata. Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. Ökoloogilise püramiidi moodustavad ökosüsteemi troofilised tasemed. Rebane
Ala oli suurte jõgede deltaala, kus toimus intensiivne settimine. Harujõed muutsid tihti oma asukohta, vee liikumiskiirus oli erinev. Liivad ja savid settisid põimjaskihiliselt. Peaaegu kogu devoni ajastu vältel olid kalad kõige kõrgemalt arenenud loomadeks, alles ajastu lõpus ilmusid esimesed maismaa selgroogsed. Devoniajastu setetes on säilinud fossiilsete kalade jäänuseid. Neid on leitud eriti rohkesti Aruküla lademe setetes Aruküla koopad, Kalmistu paljand, Tartus Emajõe ääres, Tamme paljand Võrtsjärve ääres, Kallaste paljand. Meres elasid rüükalad kõhrkalad, kelle pead ja keha eesmist osa kattis luuplaatidest rüü. Pea ja keha vahel oli luuliiges. Neid esines 9 seltsi. Suuremad nendest on olnud 5 m pikad, pisemad 3-4 cm pikkused. Enamus neist olid lepiskalad. Aruküla koobastest leitud luuplaatide järgi on üks siinne liik saanud nimeks Tartuosteus Giganteus.
Kordamisküsimused kontrolltööks teemal – Taimekooslused ja sood 1. Mis on taimekooslus? Kooslus on taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel kui ka organismide ja keskkonna vahel. 2. Nimeta 6 näitajat, millega iseloomustatakse taimekooslust. 1) Liikide arv, loetelu, 2) iga liigi ohtrus, liigi suhteline hulk teiste liikidega võrreldes, 5- palli skaalas), 3) tihedus - isendite arv pinnaühikul, 4) katvus - isendite elusate maapealsete osade poolt kaetava pinna suurus %, 5) sagedus - esinemissagedus subjektiivse skaala järgi; 6) vitaalsus ehk eluvõimelisus, 7) puistu puhul selle liigiline koosseis, puude kõrgus ja liituvus (paiknemistihedus) 3. Iseloomusta järgmisi metsatüüpe (nimeta enamus puuliigid, iseloomulikumad alustaimestiku liigid), võrdle kasvukohatingimusi (mullaviljakus, niiskusolud, valgusolud) : nõmmemets, palumets, laaneme
kilomeetrit ekselda. Ja kui ta niimoodi ringi liigub, võib ta kergesti mõne kiskja toidulauale sattuda. Võimsad 6070 aasta vanused vanad haavad ("metsahuntid"), mis on lendorava seisukohalt olulised, raiutakse lihtsalt maha, kuna metsameeste silmis on haab metsaumbrohi, mis ei lase oma laia võraga metsamajanduslikus mõttes väärtuslikul puul kasvada. Pealtnäha sobilikud vanad metsad võivad siiski olla lendorava poolt okupeerimata, kui nad on ümbritsetud avatud maastikuga (järved, märgalad, lageraie alad või põllud). Seega on oluline, et lendoravale sobilikud alad oleksid vähemasti hajumiskoridoridega ühenduses. Lendoravad asustavad meil vanemaid segametsi, haavikuid ja parke, kus leidub pesitsemiseks ja varjumiseks sobivaid õõnsusi. Pesapuuna eelistavad nad haaba, harva kaske või okaspuud. Soomes kasutavad lendoravad ka pesakaste ja vanu oravapesi. Kuna lendorav on videviku ja
1925 – Hiiumaa jugapuud 1927 – Linnulaht; I veepuhastusjaam Eestis 1930 – Abruka lehtmets 1935 – Eesti I looduskaitseseadus 1936 – alustati looduskaitseregistri pidamist; Looduskaitse Nõukogu (Teodor Lippmaa); Riigiparkide Valitsus (Peeter Päts) 1938 – Eesti II looduskaitseseadus 1940 – Eestis 47 mitmesugust kaitseala 1955 – ENSV Teaduste Akadeemia 1957 – seadus „ENSV looduse kaitsest“; Matsalu rahvuspark; I looduskaitse päev 1958 – Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR) 1966 – Eesti Looduskaitse Selts 1970 – „Soodesõda“; ENSV maakoodeks 1971 – Eesti I rahvuspark – Lahemaa rahvuspark 1972 – ENSV veekoodeks; ÜRO I Keskkonna- ja Arengukonverents Stockholmis 1973-1976 – Euroopa Liidu I keskkonnaprogramm 1976 – Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks; ENSV maavarade koodeks
5. Soo marjad 5.1 Sinikas 5.2 Murakas 5.3 Jõhvikas 6. Soo samblad 6.1 Karusammal 6.2 Soosammal 6.3 Soovildik 6.4 Turbasammal 7. Soo taimed 7.1 Alpi jänesvill 7.2 Sookail 7.3 Küüvits 7.4 Pikaleheline huulhein 7.5 Ümarleheline huulhein 8. Kokkuvõte 9. Lisad 10.Kasutatud kirjandus 2. SISSEJUHATUS Valisin enda töö teemaks sootaimed , kuna olen alati huvitunud, mis soos kasvab ning kuidas tekivad sood , mille abil ? Nüüd oli mul suurepärane võimalus teada saada, mille tõttu tekivad sood, mis soos alati pea valutama ajab, kus kasvavad murakad, mis nii hästi maitsevad. Kui kooli tunnis saime teada, et Eestis on palju soid, siis huvitusin, et kuidas saab olla Eestis palju soid, kui olen ise käinud 2 soos , ning juba need olid tohutult suured, täis erinevaid puid ja puhmaid. Tahaksin teada, mis taimed kasvavad meie soodes
Esinduslikemate Eesti luhamassiivide iseloomustus. Soomaa luhad • Keskseks voolusooneks on Navestisse suubuv Halliste jõgi millesse suubub omakorda Raudna jõgi, millel on vaja vastu võtta Lemmjõe ja Kõpu jõe veed. • Üleujutatud ala pindalalt suurim kogu Eestis, nõrga üleujutuse korral 3000- 4000 ha, keskmisel aastal 5000 hektarit, maksimaalse veeseisu korral umbes 21000 hektarit (u. Võrtsjärve pindala). • Suurem osa Soomaa luhaniite on tekkinud lammimetsadest. Lagedat lammi ilmestavad üksikud puud ja põõsad andes talle kohati hõreda puisniidu ilme. • Säilinud luhaniite on Soomaal umbes 1000ha, neist hooldatavad vaid ca 200. Alam-Pedja luhad • Kogu üleujutusala võib küündida kuni 9200 hektarini, luhtasid umbes 2500 ha. • Hooldatavaid luhtasid ca. 1000 - 1500 ha. • Emajõe luht on arvatud Ramsari konventsiooni märgalade hulka.
Nõukogude periood. 1951.a. jätkas tööd Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsesektsioon, Loodusuurijate Seltsis moodustati komisjon looduskaitsemääruse projekti koostamiseks (A. Karu, K. Eichwald, E. Varep ja E. Kumari); Karl Orviku raamat "Looduskaitse küsimusi Eesti NSVs 1950. aastal asutati Puhtu zooloogilis-botaaniline keeluala, mis kuni looduskaitseseaduse kehtestamiseni allus ENSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudile; 1954 asutati Ministrite Nõukogu määrusega Matsalu ornitoloogiline ja jahiteaduslik õppe-katsemajand Põllumajandusministeeriumi ja Teaduste Akadeemia alluvuses. 1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis prof. E. Kumari; Nimetatud institutsioonide tööna valmistati ette looduskaitseseaduse eelnõu. 7. juunil 1957. võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse "Eesti NSV looduse kaitsest"; Võeti riikliku kaitse alla looduskaitse objektid määrati abinõud ja kahju tekitamise trahvid 11
joomapidu. Osati oli neil õigus, sest 1997. aastal Kärdlas said korraldajad joodikute käest päris korraliu keretäie . Nägu oli peakorraldajal täiesti segi ja paistes . 1998.a. 15-17 mai - Kuidas elad, Eestimaa süda? Rapla-Mahtra-Paunküla-Väätsa-Paide. Osalejaid umbes 800 . Osalejate hulk hakkas tasapisi kasvama . 1999.a. 14-16 mai - Kuidas elad, Tartumaa? Tabivere-Alatskivi-Vastse-Kuuste-Tartu. Osalejaid umbes 1300 . 2000.a. 12-14 mai - Kuidas elad, Soomaa? Olustvere- Hüpassaare Tõramaa Olustvere. Osalejaid umbes 2200. 2001.a. 11-13 mai - Kuidas elad, Rannamaa? Vasalemma Peraküla Veskijärv -Padise. Osalejaid umbes 3000. Osavõtumaks 210 krooni; õpilased, üliõpilased ja pensionärid 180 krooni, eelkooliealised tasuta! 5 2002.a. 10-12 mai - Kuidas elad, Lahemaa? Kadrina Vihula Käsmu - Tsitre - Joaveski. Osalejaid umbes 2800
Kaitsealad on: 1. rahvuspark; 2. looduskaitseala; 3. maastikukaitseala (looduspark) Rahvuspark - on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. Looduskaitseala - on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ja haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja looduse üksikobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks.
Kasutati heina varumiseks, harvem karjatamiseks. Puisniidud – ühed vanimad inimese ja looduse koostööl tekkinud ökosüsteemid. Nüüdseks suur osa hävinenud. Liigirikkad. Liivia-Maria Laasimer eristas: (I) Lääne-Eesti mandriosa ja saarte niitude ja puisniitude rajooni (II) Loode-Eesti ja Põhja-Eesti rannikuvööndi aruniitude rajooni (IV) Pedja jõe basseini soode ja lamminiitude rajoon (VII) Emajõe alamjooksu ja Peipsi järve edelaranniku lammisoode rajoon Puhkemaistud on puhkajate teenindamiseks ja viibimiseks kohaldatud maistud. Rekreatiivala – spordi- ja puhkemaastik, mis on aastaringselt kasutuses ja ettevalmistatud nii tehniliselt kui looduslikult. Tööstus- ja kaevandusmaistud Akultuurmaistud ehk vastandiks kultuurmaistudele. Enamasti keskkonnaohtlikud (Põhjavee-, pinna- ja õhureostus. 3. Inimmõju kujunemine Eesti maastikes asustuse ja põllumajanduse näitel. Erinevad
mullad soolasteks. -sõltuvalt pinnamoest ja maapinna kõrgusest levib taimkate vöönditena. Ranniku kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Rannikuniidud on kujunenud kas mereranniku kerkimisel või karjatamisel. -Eestis esineb saartel ja laidudel ning mandri rannikualal. Rannikuniitude pindala on viimastel aastakümnetel kiiresti vähenenud (loomade karjatamine on jäänud väheseks) -suurimad ja esinduslikumad rannikuniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal -puu- ja põõsarinne esineb harva, koosnedes harilikust kadakast, kibuvitsast. -rohurinne on sõltuvalt vööndist erineva liigirikkusega. Seal võib kasvada pilliroog, randaster, merihumur, rand-seahernes, liiv-vareskaer, rand-orashein, punane aruhein, hanijalg, pajuvaak, tuderluga, randristik, suur robirohi, harilik hiirehernes, soolikarohi, harilik nõiahammas, hobumadar, aasnelk, kukesaba. -kaitsealuseid liike: niidu-asparhernes Soostunud niidud
Õppegrupp: G-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 MURAKA SOOSTIK............................................................................................................... 4 MURAKA SOOSTIK JA SEALSED RABAD......................................................................4 Veestik.................................................................................................................................4 Muraka raba....................................................................................................................... 5 Ratva raba......................................................................................................
Tartu KHK Eesti rahvuspargid Koostaja: Rauno Malmiste 2007 Karula Rahvuspark See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jm. umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp hajuküla
Põhimõisted: · Ökoloogia uurib loodust erinevatel organisatsioonitasemetel: - Ökosfäär - Ökosüsteem - Kooslus - Populatsioon - Organism Mida kõrgem tase ,seda vähem on uuritud. · Populatsioon- rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas (teatud metsapiirkonna oravapopulatsioon) · Kooslus- mingi piirkonna kõiki elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum- Emajõe luhaniidu kooslus ( nii taimed kui ka loomad) - Kooslus kitsamas tähenduses: näiteks piirkonna linnupopulatsioonide kogum, heinamaa kimalaste kogum- koosneb mitme eri liigi populatsioonidest · Ökosüsteem- koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. (Läänemeri kui ökosüsteem)
4) olulisemate kokkuvõtvate raamatute ilmumine. 1929 töötas komisjon (Andres Mathiesen, Edmund rahvuspark Ameerika Ühendriikides (1872), Saksamaa Spohr, Artur Luha, Gustav Vilberg (Vilbaste)) 1947 moodustati 7 jahikeeluala: Vigala, Matsalu, linnukaitseseadus (1888) Nimetamata on jäänud nüüdisajal aktiivselt välja esimese looduskaitseseaduse projekti. Vilsandi, KursiKärevere, Tudulinna, Kuressaare ja 9 rahvusparki Rootsis (1909). tegutsevad isikud ning vaid põgusalt on käsitletud See ei leidnud valitsuse heakskiitu, sest kardeti lahed ja Vooremaa järved.
MATSALU RAHVUSPARK Lääne-Eestis asub Matsalu rahvuspark, mis asub Hanila, Lihula, Martna ja Ridala valla territooriumil. Rahvuspark loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Matsalu rahvuspargis on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukaimad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Matsalu rahvuspargi pindala on 48 610 ha ja see hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Soomaa rahvuspargi
,,Põlluharimine ja metsad käigu käsikäes." Vältida veereostust, kaevata linaleostus tiigid, igal talul peab olema oma väike park, elukoht ilma roheluseta on aga Jakobsoni meelest ,,nagu roog ilma soolata ehk nädal ilma pühapäevata", kõiki olendeid looduses peame austama, kõikidel paisudel olgu kalatrepid. A. Mathiesen- metsateadlane, 1929 töötas komisjon välja I looduskaitseseaduse projekti (ei toimunud) A. Toom- tema algatusel loodi Vaika linnukaitse ala 1910. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. G. Vilbaste- botaanik, 1929 töötas komisjon välja I looduskaitseseaduse projekti (ei toimunud), ajakiri Loodusvaatleja, I riiklik looduskaitse inspektor, 1927 ja 1931 trükiti tema koostatud ülevaated ,,Eesti loodusmälestusmärke". Th Lippmaa- Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees. E. Kumari- Loodusuurijate Seltsis moodustatud komisjoni liige, mis moodustati
liikidest: kuldking, maarjasõnajalg, metspipar, karulauk, palju linde, püsik-seljarohi, näsiniin, kopsurohi, salu-tähthein. Kõige viljakamad kkt naadi ja sõnajala. Soovikumets- Vahe- ja Kirde-Eestis madalamatel osadel. Üldised tingimused: niiskus, puud kehvad ja peened, mets kidur. Puu- ja põõsarinne: kidurad ja peened lehtpuud. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: tarnad, osjad, sõnajalad, käpalised, angervaks. Osja tarna andervaksa Lammi- ja lodumets: Soomaa, Alam-Pedja, Emajõgi, üleujutatud alad. Üldised tingimused: liigniiske ala, üleujutused, mättaline pind. Puu- ja põõsarinne: sanglepp, sookask, harvem kuusk. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kollane võhumõõk, valgeselg kirjurähn, laanesõnajalg. Samblasoomets – siirdesoo ja raba. Rohusoometsad- lodu -Viljakad, märjad, õhukesed madalsoo v lammi mds mullad. Sanglepik. Alusmets ja taimestik liigirikas. Tarnad, kastikud. Pajud, näsiniin, lodjapuu jm. ja madalsoo kkt
RABA Koosluse nimetus, taimekooslus. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kõverad rabamännid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Esimesed neist on rohkemate taimedega. Laukad meenutavad väikesi järvekesi. PUURINNE Puurindes kasvavad hõredalt üksikud harilikud männid, sookased. Click to edit Master text styles Second level Mänd on igihaljas okaspuu, ta Third level Fourth level Fifth level kasvab umbes 40 meetri
Lahemaa rahvuspark Referaat Nimi: Johanna Berit Sild Klass: 8.c Juhendaja: Helina Reino/Tiina Naissoo 2011 Sissejuhatus Rahvuspargid ehk natsionaalpargid on erilise rahvusliku väärtusega alad looduse ja kultuuripärandi kaitseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on viis rahvusparki: Lahemaa, Vilsandi, Karula, Soomaa ja Matsalu. Neist tähtsaim on Lahemaa rahvuspark, mis on terves Euroopas väga oluline. Lisaks rahvusparkidele on Eestis ka loodus- ja maastikukaitsealad. Näiteks Alam-Pedja Looduskaitseala, Endla Looduskaitseala, Haanja Looduspark, Hiiumaa Laidude maastikukaitseala, Kõrvemaa Maastikukaitseala jne. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0104/uudo.html Lahemaa rahvuspark
1920- alustas LUS-i juures tööd looduskaitsesektsioon *1924-loodi järvseljale eesti esimene metsareservaat 1929-töötas komisjon välja esimese looduskaitseseaduse projekti. 1933-hakkas ilmuma LUSi ajakiri eesti loodus *1935-võeti vastu esimene eetsi looduskaitse seadus,mil asus tööle ka esimene riigi looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste ning loodi Riigiparkide Valitsus. 1938-teine looduskaitseseadus 1947- moodustati 7 jahikeeluala, vigala, matsalu, vilsandi jne. *1955- Looduskaitse komisjon, mida juhtis E.Kumani. 1957-võeti vastu esimene looduskaitse seadus toonas Nkogude liidus. *1957- tähistati 1. korda looduskaitsepäeva, võeti vastu uus looduskaitseseadus. *1958- Tartu Üliõpilaste looduskaitse ring, juhendas J.Eilart 1960-ilmus „looduskaitse teatmik”, TA Looduskiatse komisjoni eestvedamisel. *1966-asutati eesti looduskaitse selts(ELS) *1970- alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete looduskaitse
pindmine horisont turvastunud, turba tüsedus üle 30 cm, nad on suure liigniiskusega, soomuldadel kasvavad taimed, mis on kohanenud selliste kasvutingimustega ja millede juured ei ulatu turbaalusesse kihti. Soomuldi Eestis: 23,2% , metsas 36,7%, haritaval maal 7,9% Iseärasused: 1) soo kasvab turba kasvamisega, kujundab ala mikroreljeefi; 2) soomuld kasvatab endale lähtekivimit -turvast, turba alune osa on mineraalne aluspõhi; Vesi, mis tsirkuleerib turbas, etendab olulist osa soos kasvavate taimede toitumisel. Soomuldades esineb 3 toitumise põhitüüpi: 1. Toitumine põhjaveest. Võimalik kahte moodi: 1. Survega e. allikaline 2. Surveta Paremaks loetakse surveta põhjaveest toitumist, aluspind rõhtne või kaldu. Esimesel juhul seisev põhjavesi, teisel liikuv põhjavesi. Taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega toitumine. 2. Üleujutusveest. Üleujutustest toitumine esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe 3. Sademetest.
marjavarud, meevarud ravimtaimed soo taimkate seob süsinikdioksiidi ja vabastab hapnikku väävlirikkad raviveed turbamuda raviainena 31. Soode levik Eestis Eesti on soode rikkuselt 2. riik maailmas. Ca 20% Eesti pindalast moodustavad sood. Soodega on kaetud 22,3% Eesti territooriumist. Soostumise poolest oleme Soome järel maailmas teisel kohal. Sood on levinud üle kogu Eesti. Kõige suuremad on Puhatu, Epu-Kakerdi, Endla, Lavassaare, Suursoo ning Peedla soostikud. Enamik meie suurematest soostikest on looduskaitse all. Tuntumad sookaitsealad on Soomaa Rahvuspark, Endla looduskaitseala, Nigula looduskaitsela, Alam-Pedja looduskaitseala ning Emajõe Suursoo maastikukaitseala. 32. Kuivendamise hüdroloogiline mõju Soode, eriti aga rabade massiline ja arutu kuivendamine viiks samal ajal meie mageveevarude vähenemisele. 33. Kaitsealuste soode osatähtsus, enim kaitset vajavad sootüübid
hambaid. 9.Seadused 9.1 Agenda 21 - säästlik majandamine 21.sajandil, säästva arengu programm, kõikide riikide tegevuskavade koostamise aluseks. 9.2 Londoni 92.aasta leping - merekaitse üldleping - keelustab jäätmete merre uputamise 9.3 Helsingi 92.aasta leping - Läänemere kaitse leping HELCON 9.4 KYOTO protokoll - Kliimamuutuste konventsioon 9.5 Rio de Janeiro leping- Keskkonna - ja Arengu konverents, 5 dokumenti 9.6 Ramsari konvetsioon- Märgalade kaitseks (Matsalu rp, Nigula lka, Soomaa rp) 9.7 Washingtoni konvetsioon e CITES- Kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime- ja loomaliike ning reguleerib nende sisse -ja väljavedu. 9.8 Berni konvetsioon- Euroopa looduskaitse leping (Eestis: pruunkaru, ilves) 10. Bioindikatsioon - keskkonnaseisundi hindamine teatud kitsa ökoloogilise amplituudiga liikide järgi (ebapärlikarp); Lihhenoindikatsioon - samblike esinemise järgi õhu puhtuse määramine 11
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 1Lahemaa rahvuspargi andmed..........................................................................................3 2Miks asutati Lahemaa rahvuspark?..................................................................................4 2.1Lahemaa rahvuspargi piirid............................................................................................5 2.2Taimkate ja loomastik......................................................................................................7 Kokkuvõte..............................................................................................................................8 Kasutatud materjalid...
annaabi.ee 
