Õpetaja ütleb reas istuvale esimesele lapsele vaikselt sõna. Laps ütleb kuuldu edasi paremal 1 käel istuvale naabrile ja too omakorda ütleb sõna edasi kuni kõik lapsed on sõna edasi öelnud. Viimane laps ütleb sõna kõvasti. Õpetaja küsib kõigi laste käest, mis sõna ta kuulis ja viimane laps, kes õige sõna ütles, saab järgmiseks sõnade etteütlejaks. 3. Mänguasjade kauplus. Eesmärk. Harjutada leidma sõnades „r“ häälikut. Vahendid. Kaupluse silt, lett, mänguasjad jne. Reegel. Osta võib ainult selliseid esemeid, mille nimetuses on häälik „r“. Käik. Valitakse kaks müüjat. Ülejäänud lapsed on ostjad. Ostjad peavad kaupluses käituma viisakalt. Osta võib ainult selliseid mänguasju, mille nimetuses on häälik „r“. Ostmisel peab ütlema sõna selgelt ja kõvasti. Seejärel läheb ostja ostetud leluga mängima. 4. Õige või vale. Eesmärk
karjamaad imiteerivale alusele. Liikumistegevus: (20 min.) Eesmärgid: Aktiivselt võtab osa harjutustest ja mängudest. Sooritab harjutused vabalt, kergelt, rütmiliselt. Ei sega teisi lapsi. Suhtleb hästi. ,,Käskudele" reageerib kiiresti. Esialgu teeme natuke venitus ja soojendus harjutusi. (2-4 min.) Pärast tantsime tibutantsu muusika järgi ringis tibu tantsu. Siis teeme prääksuga kükke ja kükikõndi, nagu pardid. Järgmiseks hüppavad kõik nagu jänkud koha peal; ette ja taha.Viimaks mängime ,,hobuse" mängu. (lisa 7.) (15 min.) Ning enne seda kui lõpetame teeme veel lõdvestavaid, maharahustavaid harjutusi. (2 min.) Kolmapäev-metsloomad. Kuulamine ja kõnelemine: (25 min.)Eesmärgid: Laps oskab tähelepanelikult kuulata. Aktiivselt räägib teema põhjal kaasa. Nimetab vähemalt neli metslooma. Teab kus metsloomad elavad. Tunneb metsloomad teiste loomade seast ära.
korrata sõna ka üksikutel lastel. Seejärel ütleb õpetaja uue sõna. Kes on pildil? Eesmärk. Süvendada sõnade selget ja õiget hääldamist. Kinnistada oskust matkida loomade ja lindude liikumist. Vahendid. pildid ( koer, kass, lammas, lehm, kana, kukk, karu jne ). Käik. Õpetaja näitab lastele pilte ja palub nimetada, kes on pildil. Üheskoos korratakse looma või linnu nimetust. Siis palub õpetaja lastel näidata, kuidas loom või lind liigub. Arva, kes teeb nii! Eesmärk. Harjutada sõnade selget hääldamist. Käik. Õpetaja matkib mitmesuguseid helisid: tuut- tuut, tikk- takk, tsuhh tsuhh jne. Lapsed arvavad ära, mis see on. Seejärel matkitakse üheskoos kuuldud heli ja sooritatakse kaasa ka liigutusi. https://jmadisson.wordpress.com/2012/09/04/didaktilised-mangud-3-aastastele/
Postimees loeb aadressi ette. See laps, kelle aadress ette loeti, tuleb kirjale järele. Üksteise järel saavad kõik kirja. Nüüd avatakse need. Lapsed vaatlevad kirju veidi aega. Kes soovib oma pildi järgi jutustama hakata, annab käega märku. Pildid võivad olla vastavalt nädala teemale. Samuti võib kaardi asemel olla ümbrikus hoopis mõistatus, mille laps teistele ette loeb ja mida koos mõistatatakse. VÕRDLEMIS- JA ARVUTAMISMÄNGUD NUMBRIMÄNG Eesmärgid: harjutada hulkade loendamist ja lausete moodustamist, õppida seostama hulka arvuga Vanus: 5-7 a Osavõtjad: terve rühm Vahendid: kaardid, mille ühel pool on värviline number, teisel pool sama värvi ja sama palju täppe Mängu käik: Lapsed istuvad ringis. Õpetaja jagab igale lapsele kaardi, rütmimängu "Võtan- annan" rütmis. Saanud kaardi, hoiab laps seda nii, et teistele paistab täppidega pool. Nüüd
2) arendada keelelisi ja vaimseid oskusi ning äratada huvi eesti keele vastu: · õpetada kuulama ja tajuma eesti keele kõla; · arendada oskust tähelepanelikult kuulata ja mõista eestikeelset kõnet tuttavates olukordades; · julgustada vajaduse ja võimaluse korral kasutama eestikeelseid väljendeid; · sisendada usku oma keelevõimekusse; · arendada õiget hääldust ja intonatsiooni; · tutvustada uut sõnavara õppekavas ette nähtud teemade raames; · harjutada uue sõnavara kasutamist töölehtedel kujutatut kirjeldades ning nende põhjal vesteldes; · arendada jutustamis- ja vestlusoskust tuttavates situatsioonides; · arendada oskust asju ja nähtusi võrrelda, seostada, järjestada, üldistada; · seostada keeleõpetus seda toetava liikumisega (liikumismängud, sõrmemängud, pantomiim, tants jms). 8 Õpetajaraamat
muutub vajaduseks. Mängu abil saab selgitada loomade arvukuse muutumist ning selle seost loomade vajadustega. Kui vajadused on täidetud, siis loomade arv suureneb. Kui loom vajadusi rahuldada ei saa, loomad hukuvad, loomade arvukus väheneb. NB! Tagaajamise lõpetamise märguandeks peaks õpetaja kasutama vilet! Kasutatud allikas: Metsloomad, 17. november 2009, aadressil: http://www.box.net/shared/kmxxembpzb KODULOOMAD, METSLOOMAD, LINNUD Mängu eesmärk: Harjutada kodu- ja metsloomade ning lindude nimesid; treenida mälu Mängu sisu: Mängijad istuvad/seisavad ringis. Juhtmängija liigub ringi sees, peatub ühe mängija ees, hüüab "koduloomad" ning loeb kõva häälega viieni. Selle ajajooksul peab mängija nimetama mõne kodulooma. Kui juhtmängija hüüab "metsloomad" või "linnud", peab talle vastama metsloomi või linde nimetades. Õpilane, kes antud ülesandega hakkama ei saa, on järgmine juhtmängija. Mängijate arv: 5 8 NB
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Psühholoogiateaduskond Thea Kaljur 2-7 aastaste laste arengu jälgimine ja analüüs Praktika 2 Juhendaja: Maie Joaveski Sisukord Praktika sisu............................................................................................................................3 Lasteaia kord........................................................................................................................3-4 2-4 aastased lapsed........................................
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE LEKTORAAT Marina Buinitskaja Õppeaine P2NC.00.549 Keelekümbluse alused Kodutöö Juhendaja: Ene Kurme Narva 2015 Ülesandeid t suulise keeleoskuse arendamiseks 1) Laste vanus: 6.-7.a Tegevuse teema: „Riided ja jalatsid“ Eesmärgid: *Eneseväljenduslikud: laps saab kuuldust aru ja reageerib sellele sobivalt; saab küsimustest aru ja vastab õpetaja küsimustele õpitud sõnavara piires; *Keelelised: teab ja nimetab riietuste nimetusi ja kuhu neid pannakse; aktiviseerib varem õpitud sõnavara; kordab järele uusi sõnu ja kasutab neid mängutegevustes. Laps vastab küsimustele täislausega. Vahendid: karp, ilmakarud, karu riided
Rahvapärimusi kurest: 1. Kes kurepesa ära lõhub, munad ehk pojad häävitab, siis kurg võtvat tuletuki ja viivat sinna katusele, kus pesalõhkuja elab, panevat tare põlema. 2. Toonekurg ei hakka pesitsema pesaalusel, mis sisaldab rauda (kardab, et pikne lööb sisse). 19 TOONEKURG Vanasõnu kurest: 1. Kured toovad minnes öökülmad, haned päevakülmad, luiged toovad lund. 2. Kui jüripäeval on kurg kuhjapesas, siis on ka haug jõesuus. Mõistatusi toonekurest: 1. Ühe jala peal seisab, sarvega vett joob. 2. Pikk on mul nokk ja pikad jalad, maiuspalaks konn ja kalad. Mu pesas tihti külas tuuled, sa harva minu laulu kuuled. Kluu-kluu-kluu, kluu-kluu-kluu. q Küpsuseksam Venda Sõelsepp Siis kui sina esimesi koolipäevi kokku loed, küpsuseksamile lendab, üle maa ja mere rändab pikajalgne kurepoeg.
laulda võib ja mängida. (Ulata lapsele mänguasi.) Siin on pesa, mõnus pesa, kus mu linnupojake minna võib nüüd tudule." (Kiiguta last õrnalt ja tee, nagu jääksid magama). LEMMIKLUULETUSED · Otsi lapsele humoorikaid ja sõnamängulisi luuletusi. · Loe luuletusi koos lapsega. · Loe ilmekalt, näitle kaasa ja püüa etendada lapsele luuletuste sisu. · See on väga hea võimalus lapse sõnaliste oskuste arendamiseks. JÄRJESTAMINE · Enese eest hoolitsemist (käte pesemine, riietumine, hammaste pesemine jne) on hea alustada tegevuste järjestamisega. · Laula: "Hommikul käsi pesen nii, pesen nii, uut päeva algan rõõmsalt." · Küsi lapselt, mida järgmisena teha. Kui ta vastab, et peseb hambaid, laulge seda lauset koos esimesega. · Lisa iga kord uus osa (kammin juukseid, harjan hambaid jne). PEIDETUD AARDE JAHIL · Peida aeda kolm-neli asja.
1. Viisid, kuidas jagada mänguseltskonda rühmadesse. · Mitmeks loe. Näiteks öelda lastele, et kolmeks loe ja siis vastavalt jagunevad number ühed ühte rühma, kahed teise jne... Liisusalmidega. Reastada lapsed pikkuse järgi ja siis järjest rida nii mitmeks teha, mitut seltskonda vaja on. Rühmitada lapsed näiteks sünnikuupäevade järgi. Lasta lastel endal teha rühmad. Lasteaia nimekirja järgi rühmitada. 2. Slaidide lahtimõtestamine. · Psühhomotoorne mäng- Laps hakkab mängima enda kätega/jalgadega. Väikelastel on näiteks mängumatid, kus küljes ripuvad mänguasjad, millega laps mängib. Laps alles õpib mängima. Lapse esimesed mängud. Oluline on, et last juhendada ja suhelda lapsega mängimise ajal. Sümbolmäng- Lapsed kasutavad esemeid teistel otstarvetel (nt. Harjavart puuhobusena) nad annavad esemetele teise tähenduse. See saab tekkida ainult tänu mõtlemise ja keele arengule, kuna siis laps suudab iseseisvalt juba luua seoseid erinevate
· Anna kõristi lapsele ja korda laulu. · Imikud armastavad laulmist. Rääkima õppides üritavad nad kuuldud hääli imiteerida. 11 UURINGUTE ANDMETEL areneb väikelapse aju tänu tagasisidele ümbruskonnast. Aju täiustub saadud kogemuste kaudu. Pildi ja heli kombinatsioon aitab imikul seoseid luua. TEGEVUSE JÄLGIMINE · Imiku nägemise ja kuulmise arendamiseks tee erinevaid näoilmeid ja häälitsusi. · Mõned ideed: - lauldes liiguta suud rohkem kui tavaliselt, - pilguta silmi, - aja keel suust välja, - väänuta suud, - liiguta hääletult huuli, - köhata või haiguta. UURINGUTE ANDMETEL õpivad imikud teise elukuu jooksul eristama nägudele iseloomulikke jooni. Imikutele meeldib jälgida nägusid, eriti armastatud inimeste nägusid. SÕRMEMÄNG · Hoia last süles või pane ta selili.
Võidab see kes esimesena mängujuhi juurde jõuab. 8. INTELLEKTUAALSED MÄNGUD 8.1 Segiaetud sõnade kokkupanek Laste vanusekategooriad: kaheteist- kuni üheteistaastased mängijad; viieteistaastased ja vanemad mängijad. Sobiv nii poistele kui tüdrukutele. Mängijaid kas 5-10 või 11-30. Mänguga harjutatakse loogilist mõtlemist. Vahendid: paberid, pliiatsid. 20 Mängujuht kirjutab tahvlile kümme 5- 10-sõnalist lauset. Sõnad on lausetes segamini aetud ja laused seega mõttetud. Võidab see, kes tõstab sõnad kõige kiiremini ringi nii, et lausetel oleks selge mõte. 8.2 Ühe lause lugu Paigutus: Õpilased istuvad ringis, õpetaja ütleb loo pealkirja (näiteks "Peetri imelised seiklused", "Must kass", "Pannkoogid" vm). Mängu käik:Väljamõeldud pealkirjale hakatase lugu välja mõtlema. Igaüks saab öelda vaid ühe lause, mida kõrvalistuja täiendab oma lausega jne.
11 Kõverjoon, sirgjoon, punkt ja sirglõik Tööraamat lk 14 ja 15 Selles tunnis tutvuvad lapsed mõistetega kõver ja sirge, punkt ja sirglõik. Esmalt vaadeldakse ja võrreldakse mitmesuguseid esemeid ümb- ruses ja tööraamatu piltidel. Siin sobib näitlikustamiseks jupp nööri. Kui nöör pingule tõmmata, saab kujutada sirget joont; kui nöör lõdvaks lasta, saab kujutada kõverat joont. Õpetaja joonestab tahvlile sirgeid ja kõveraid jooni. Õpilased näita- vad, missugused jooned on sirged ja missugused kõverad. Õpilased joonestavad paberile kõveraid jooni. Seejärel laseb õpetaja joonestada ka sirgeid jooni. Õpilased märkavad, et need jooned ei ole päris sirged. Sirget joont ei ole lihtne joonistada. Sirgete joonte joonestamiseks kasutatakse joonlauda. Õpetaja näitab tahvlil, kuidas sirgeid jooni joonestada. Nüüd proo- vivad õpilased joonestada sirgeid jooni ka paberile.
Seda võib pidada ka kõne planeeriva allfunktsiooni kujunemise alguseks. Kuuendal-seitsmendal eluaastal läheb egatsentriline kõne üle sisekõneks, vastavalt muutub ka oma tegevuse reguleerimine-planeerimine järjest rohkem sisekõne funktsiooniks. Mis on suhtlemine, suhtlemise strateegia ja taktika? Suhtlemine on partnerite vastastikune mõjutamine, selle abil püütakse lahendada sotsiaalseid ülesandeid. Suhtlustegevust iseloomustavad spetsiaalsed osaoskused, mida tuleb õppida ja harjutada. Strateegia kajastab suhtluseesmärgi saavutamise meetodit. Erinevateks strateegiateks on näiteks selgitamine, palumine, meelitamine, ähvardamine, veenmine. Eesmärgi püstitamine ja strateegia valik eelneb ütluse loomele. Strateegia valimise juurde käib ka keelevahendite valik, intonatsioon, toon jne., mis võib toimuda osaliselt ebateadlikult. Suhtlemistaktika on eesmärgi ja strateegia konkreetne realiseerimine: sõnavalik, ütluse
Referaat LAPSE KÕNE ARENG 0-7nda ELUAASTANI Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KÕNE ARENGU PERIOODID.............................................................................................................................4 0-1 ELUAASTA EHK KÕNE EELNE SUHTLEMINE..................................................................................................4 1-2 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................5 Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel..................................................................
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Lizett Käst TERVISLIKE ELUVIISIDE KUJUNDAMINE LASTELAULUDE KAUDU tervisemapp Juhendaja: Vilja Vendelin-Reigo Tartu 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID ................................................................................ 5 NÄDALAPLAAN ........................................................................
1. LAPSEGA KOOSMÄNGIMISE ROLL KAASAEGSES PEREKONNAS Mäng on koolieeliku põhitegevus, mille käigus toimub lapse arenemine. Praegu võib näha seda tendentsi, et suureneb vanemate nõue lapse haridusele, samas kui mängu tajutakse kasutu ajaviitena. 1.1. Mängu ja mänguasja mõiste lapse arengus V. Suhhomlinski väitis, et ei ole ning ka ei või olla täielikku vaimset arengut ilma mänguta. ,,Mäng on suur särav aken, mille kaudu voolab elustavaid ideid lapse maailma. Mäng on elurõõm, milles põleb uudishimu sädemeke" ( 1979, lk 103-104 ). Mäng on täiskasvanute elu peegeldus. Mängudes laps imiteerib täiskasvanuid ning moduleerib sotsiaalkultuurilisi olukordi ja suhteid, kuna mäng on oma olemuselt ja sisult sotsiaalne tegevus, mille kaudu toimub lapse otsene kokkupuude teda ümbritseva keskkonnaga, laiemalt võttes kogu ühiskonnaga. Mäng on reaalsuse tajumine läbi lapse vaatenurga (Roots 2003, , 2005). Mäng
SISSEJUHATUS Oktoober võib juba kõledat ja vihmast palet näidata, kuid vapramad sügislilled sellest ei hooli. Tuntumatest taimedest on vihmale, õhuniiskusele ja öisele jahedusele vastupidavad kaunis kukehari, paljud sügisel õitsevad astrid, kuldvitsad, päevakübarad ja mitmed suvelilled. Suvelilledest on sügisel kaua õierohked suuterad, tiiviklilled, laiuv salvei, karvane päevakübar, hall salvei, kosmos, päevalill, lutiklill, mungalill jt. Sügislilled pakuvad silmailu lumeni! Lasteaialaps võiks ära tunda lille erinevad osad juur, vars, leht ja õis. Minu arvates võiks laps sügislilledest tunda ära astrid, gladioolid, saialilled, lõvilõua ja krüsanteemi. Oma õpimapis toongi põhjalikumalt välja need 5 lilleliiki, nende tähtsamad tunnused ja omadused. Veel toon ainevaldkonniti välja erinevaid tegevusi ja mõtteid sügislillede õpetamiseks lastele. 1. SÜGISLILLED 1.1 Aster
Minu õpimapp sisaldab: 1. Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud) 2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks: Näpumängude kasutamine koolieelseseas Väikelapse kõne areng ja selle toetamine „Peitusmäng“ Tähesõnastik 3-D (SABLOONID) Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab jär
2. Meelespidamise toetamiseks päeviku kasutamine. 3. Õppematerjali omandamise aja ja materjali mahu (sh kodutööde mahu) reguleerimine. 4. Töömälu mahtu arvestav materjali liigendamine ja kohandamine (sh lausepikkus). 5. Tunni algul uue materjali paremaks meeldejätmiseks eelmise tunni materjali kordamine, õpitava materjali seostamine varemõpituga ja teistes ainetes õpitavaga. Meeldejätmiseks on vaja õpetada ja harjutada last looma teda toetavaid individuaalseid seoseid 6. Verbaalse materjali seostamine näitliku ja skemaatilise materjaliga või isikliku kogemusega 7. Mäluvõtete õpetamine ja kasutamine: mõtestatud kordamine - motoorsete vilumuste, sõnade, faktide jm omandamiseks; vaheaegadega kordamine - seaduspärasuste, valemite, luuletuste jms õppimiseks ning kontrolltöödeks ja eksamiteks valmistumisel; märksõnade, skeemide, tabelite kasutamine -
Lastekirjandus ja lugemise juhtimine 2014 Koolinäidend I kooliastmele Muinasjutt „Lumeeit“ Vendade Grimmide järgi Näidend III vaatuses Tegelased: võõrasema kukk võõrasema tütar lumeeit võõrastütar õunapuu(d) leivapätsid lumehelbed I VAATUS Toas on võõrasema oma tütrega ja võõrastütrega.Võõrasema seisab keset tuba. Võõrasema tütar sööb kuivikuid ahju peal. Võõrastütar astub tuppa. Võõrasema:(pöördub oma võõrastütre poole, kurja näoga ja käed puusal) Siin sa oledki! Kas sul on juba toad koristatud? Võõrastütar:(rõõmsalt) Jah, ema. Kas ma tohin oma nukuga nüüd mängida? Võõrasema: Mis jutt see on, sa pole ju veel vett toonud. Mängimiseks pole aega. Võõrastütar: (kohkunult näitab k
1. Mängu mõiste, olemus ja ajalooline areng. Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi. Eesmärk on temas eneses, teda saadavad põnevus, rõõmutunne, teadmine, et ta on `teistsugune` `tavalise eluga` võrreldes. Olemus ( Huizinga) Vaba tegevus, pole tegelik elu, iseloomustab lõpetatus, on loov, mängus on kord, pinge, reeglid, sotsiaalne sümboolne. Ajalooline areng??? 2. Mängu määratlusest ja tunnustest. Inimese vaimse arengu kõige tormilisem periood on eelkooliiga. Last iseloomustab suur aktiivsus, mis avaldub pidevas tegutsemistahtes ja iseseisvuspüüdes. Laps loob endale arusaadava mängumaailma matkimaks seda, mida ta ümbritsevas igapäevases elus enda jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused, et laps saaks mängi
8. Mis on ühist kristlusel, islamil ja judaismil? Mõlemal on üks Jumal, said alguse Vanast-Kreekast ja kõikide sisu põhimõtteliselt ühtivad aga kohtade ja isikute nimed on erinevad. 9. Mida tohib süüa üks tõsiusklik juut ja mida mitte? Ühe ja sama söögikorra ajal ei tohi tarvitada liha- ja piimatooteid. Juudi kodus võidakse süüa näiteks lamba- ja veiseliha ehk loomad peavad olema sõralised ning mäletsema. Lindudest on lubatud kodulinnud nagu kanad, pardid, haned ja kalkunid. Keelatud on kumera noka ja röövlinnu küüntega isendid. Sealiha ja koorikloomad on keelatud. Kalal peavad olema uimed ja soomused. Söögiks tarvitatav loom peab olema tapetud vastavalt juudi seadusele - loom ei tohi tapmisel valu tunda ja veri tuleb looma kehast võimalikult viimseni välja voolata lasta. Piibli järgi sisaldab veri elu ja elu kuulub jumalale. Judaism keelab rangelt vere söömise. 10
LOODUSNÄHTUSE D VANARAHVA KÄSITLUSES ÕPIMAPI SISU: 1. Sisukord .................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... 22 5. Ülesanded, katsed ja töölehed
ALUSHARIDUS, MINA JA KESKKOND, LOODUSÕPETUS I konspekti ülesanded Meenutage ja kirjeldage üht/kahte loodusõpetusega/loodusega sotud tegevust, milles osalesite lapsepõlves. Mis see tegevus meenub? Käisime Tallinnas (Õismäel) oma lasteaia rühmaga sealsete garaazide pealt (mis asendasid mägesid) kelkudega talvel liugu laskmas korduvalt ning külastasime ligital asuvat Astangu metsa ja Harku parki külastamas. Tulevad meelde see, et lasime kelguga mäest alla, tegime lumememmesid, sõime pargis toitu, mille olime vist vanematel lasknud kodus valmis teha (ei mäleta täpselt, aga kahtlen selles, et meile lasteaias see toit anti). Metsas rääkis õpetaja erinevatest puudest, meenub seik, kus õpetaja seletas, miks garaazi peal on mustad suured tornid (ventilatsioon), et kui kole on, kui prügi metsa all on ja pärast korjasime kõik toidu jäätmed ühte kotti, mille õpetaja kusagile pani. Meenub ka see, et me kutsusime õpetaj
teel ja mäng pakub selleks palju võimalusi. Groosi mänguteooria aitas oluliselt kaasa mängu mõistmisele nii ühiskonna kui ka lapse arengu seisukohalt nähtuna, tema ideed on leidnud laialdast vastukaja kogu maailmas. Groos väitis, et peamine lapsepõlve põhjus ongi see, et mäng võiks aset leida: „võib-olla on terve noorsoo eksistents võimalik valdavalt mängu pärast“. Seda seepärast, et mäng andis võimaluse harjutada ja arendada ellujäämiseks vajalikke oskusi. Moritz Lazarus(1824-1903)- lõdvestus- ja puhkuseteooria üks olulisemaid esindajaid. Märgib, et pärast väsitavat tööd vajab inimene puhkust, kuid tõelist puhkust, kuid tõelist puhkust on võimalik saada ainult seesuguses tegevuses, mis aitab täielikult vabaneda tööst. Mäng täidabki edukalt seda kosutavat funktsiooni. Ta püüab mängu kui tegevust teistest tegevustest eristada
teel ja mäng pakub selleks palju võimalusi. Groosi mänguteooria aitas oluliselt kaasa mängu mõistmisele nii ühiskonna kui ka lapse arengu seisukohalt nähtuna, tema ideed on leidnud laialdast vastukaja kogu maailmas. Groos väitis, et peamine lapsepõlve põhjus ongi see, et mäng võiks aset leida: ,,võib-olla on terve noorsoo eksistents võimalik valdavalt mängu pärast". Seda seepärast, et mäng andis võimaluse harjutada ja arendada ellujäämiseks vajalikke oskusi. · Moritz Lazarus(1824-1903)- lõdvestus- ja puhkuseteooria üks olulisemaid esindajaid. Märgib, et pärast väsitavat tööd vajab inimene puhkust, kuid tõelist puhkust, kuid tõelist puhkust on võimalik saada ainult seesuguses tegevuses, mis aitab täielikult vabaneda tööst. Mäng täidabki edukalt seda kosutavat funktsiooni. Ta püüab mängu kui tegevust teistest tegevustest eristada
Tunnikonspekt Teema: S hääliku kõnesse viimine sõna algul enne Ö ja Ü häälikut. (laps on 5-aastane) Eesmärgid: 1) laps õpib õigesti hääldama s häälikut sõna alguses labialiseeritud täishäälikute (Ö, Ü) ees; 2) kinnistada s hääliku hääldamist labialiseerimata vokaalide ees; 3) laps õpib eristama kuulmise teel s häälikut. Töövahendid: 4 nukku, söökide/kingituste pildid, mänguauto, lauamäng, pilt sünnipäevast. Tunni struktuur: Etapp, võte, harjutus Logopeedi tegevus ja kõne Märkused Ettevalmistav etapp Logopeed kõneleb: ,,Tere! Kuidas sul läheb? Küsimused tunni alguses on Sissejuhatus: Mida sa teinud oled? lapsega kontakti saavutamiseks. lapse häälestus, Alustame tunniga. kehahoiu Kuidas me istuma peame?" Tähelepanu pöörate sellele, et korrastamine,
Järgnevalt kahe lastepsühholoogi soovitused kuidas aidata lapsel lasteaiaga/- sõimega kohaneda. Lastepsühholoog Aet Lass NÕUANDED LASTEAEDA MINEKUKS Lasteaiaga kohanemise aeg on 1-2 kuud. Kauem harjuvad poisid ja eriti kaua harjuvad tundlikud poisid (kui on tundlik ema, on ka tundlik laps). 2-4 aastased lapsed, eriti poisid, on veel emas väga kinni ja peaaegu samastavad ennast emaga, seetõttu tuleb kõike teha pikkamööda ja harjutada kaua. See on normaalne, et laps ei taha emast lahkuda ja nutab. See ongi aeg, mil laps hakkab emast eemalduma. Selles vanuses vajab laps palju lähedust. Ära mingil juhul lükka teda endast ära, ega sunni teda kuhugi minema, ega midagi tegema. Alguses on lapsele kõik huvitav ja uus ja alguses võib tunduda, et ta on valmis jääma ja talle meeldib, aga kui ta hakkab aru saama, et ta peabki seal käima, võib tulla emotsionaalne tagasilöök. Mida teha? · Laps peab saama lasteaeda
TPS Aine Mäng Mapp Mängude kogumik Mängude kogumiku koostan sõimelastele, kuna siis saan mänge ehk tulevases praktikas kasutada. Enda vaatamine Eesmärk: Mäng aitab lapsel erinevaid kehaosi tundma õppida ning arendada oma vaatlusoskust. Ütle lapsele: ,,Kui sul on kingad jalas, siis hüppa üles-alla." Last võib aidata suunavate küsimustega, näiteks: ,,Kas sul on kingad jalas? Näita, kus kingad on?" Osuta lapse kingadele ja palu tal üles-alla hüpata. Võib-olla peab lapsele ette näitama, kuidas üles-alla hüpata. Iga kord, kui esitad küsimuse, osuta küsitavale kehaosale ja näita liigutusi ette. Teisi võimalusi: -Kui sul on sokid jalas, siis keeruta. -Kui sul on kleit seljas, siis plaksuta käsi. -Kui sul on püksid jalas, siis nooguta pead. Väike armas jänkupoeg Eesmärk: Selle mängu abil saab omandada ruumilisi mõisteid. Mängu võiks
- suhtlemisoskus - käitumuslik intelligentsus - kommunikatiivne kompetentsus - sotsiaalne kompetentsus - sotsiaalsed oskused Õpetaja on lapse suhtlemis- ja käitumisoskuste omandamisel pidevalt mudeliks. Kui õpetaja on autoriteediks ja lapse kodu seda toetab, siis on lapse õpetamine/suunamine lihtne. Mida järjekindlamalt pakub õpetaja õigeid mudeleid ja tunnustab lapsi , seda järjekindlamalt vormud lapse käitumine. Lapse igakülgseks arendamiseks peaksid täiskasvanud pakkuma ja võimaldama lapsele: - tunda aktsepteeritust, armastust, lugupidamist - maksimaalset eneseavalduse võimalust - minimaalselt alistamist ja tõrjumist õpetaja oskus end jagada - harmoonilisust sõprade vahel - maksimaalselt positiivseid emotsioone Konfliktide lahendamisel tuleb olla õiglane. Lapse suhtlemisoskuse areng: - usaldatavus (mitte kunagi ei tohi last süüdistada selles, mille sooritamises pole täiskasvanu täiesti kindel
Lapsed mõtlesid välja väga erinevad ettekanded. Oli naljakas, liikuv, arenes esinemisoskus, julgus, suuline eneseväljendus. 3. JUTUSTAN PÕNEVA LOO Klass jagatakse pooleks. Pool klassist on väljakutse esitajad (A- rühm), teine pool on jutustajad (B- rühm). Klassi taga on põrandal/ laual on VUNK- kaardid pildiga laua poole. Koos hakatakse väljamõeldud juttu looma ja jutustama. A-rühm: Üks õpilastest jookseb VUNK- kaartide juurde ja toob klassi ette tahvlile pildi. B-rühm: Esimene laps, kellel tuleb idee, hakkab jutustama (Püsti seistes, kiikudes päkalt kannale) Nii kordub seni, kuni õpetaja tahab või kui kõik õpilased on saanud vastata. Tuleb kokku väga naljakas lugu. Lisaks areneb õpilastel loovus, suuline eneseväljendus. 3. Tugi- ja liikumiselundkond Õpetaja näitab inimese mulaazil lihaseid ja õpilased nimetavad lihaseid nende nimetuste järgi (Nt rinnalihas, deltalihas, trapetslihas, kõhusirglihas jne).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
