Rocca al Mare Kool Jaan Erik Lepp 5.a Mees La Manchast Retsensioon Tallinn 2012 Etendus toimus Rahvusooper Estonias 4. aprillil algusega kell 19.00. Helilooja: Mitch Leigh. Lavastaja: Neeme Kuningas. Neeme Kuningas on Rahvusooper Estonia lavastaja.Ta on lõpetanud Muusikaakadeemia lauljana. Dirigent: Mihhail Gerts. Mihhail Gerts on lõpetanud Teatri- ja Muusikaakadeemia klaveri erialal ning hiljem orkestri dirigeerimise alal. Aastast 2007 on ta Rahvusooper Estoonia dirigent. Cervantes/Don Quijote:Rene Soom ja Priit Volmer
Kool Nimi Klass MEES LA MANCHAST Retsensioon Linn aasta Muusikal "Mees La Manchast" toimus 8. novembril 2013 aastal, algusega kell 19:00 Eesti Rahvusooperis Estonia, Tallinnas. "Mees La Manchast" muusika kirjutas Mitch Leigh'. Eesti Rahvusooperi etenduse lavastas Neeme Kuningas. Neeme Kuningas on muusikalavastajana loonud üle kaheksakümmne ooperi-, opereti-, muusikali- ja tantsulavastuse Eestis, Skandinaavias, Saksamaal, Leedus, Venemaal, Hiinas ja mujal. Ta on pärit Kilingi-Nõmmelt. 2013 suvest tegutseb ta vabakutselisena. Etenduse muusikaline juht ja dirigent on Jüri Alperten ja Mohhail Gerts. Lavakujunduse tegid Ott Evestus ja Neeme Kuningas
Muusikaarvustus Käisin vaatamas operetti ,,Mees La Manchast" Rahvusooper Estonias 15.02.2013. Seal esinesid Priit Volmer, Tõnu Kark, Hanna-Liina Võsa, Mart Laur, Kadri Kipper, Oliver Kuusik, Märt Jakobson, Janne Sevtsenko, Juuli Lill, Urmas Põldma, Marten Kuningas, Kristo Ukanis, Aare Kodasma, Sander Valk, Alvar Tiisler, Jan Oja, Andres Kask, Kaja Kreitzberg, Seili Loorits-Kämbre, Rahvusooper Estonia mimansiartistid ja Rahvusooper Estonia orkester. Esitati helilooja Mitch Leigh muusikat ja sellele laulutekstid on kirjutanud Joe Darion.
8. novembril käisime koos eesti keele õpetajaga ning osade klassikaaslastega Estonia teatris vaatamas ja kuulamas kontserti pealkrijaga ,,Mees La Manchast". Etendus algas kell 19:00 ja oli ühe, umbes 15-minutilise, vaheajaga ning kestis kokku 2 tundi ja 30 minutit. Saal oli rahvast täis ja kõik olid pidulikult riides. Kogu etendus oli üles ehitatud Miguel de Cervantese teose ,,Don Quijote" põhjal ning esmakordselt esitati seda Estonias 1971. aastal, kui kaasa tegid sellised kuulsad eestlased nagu Georg Ots, Endel Pärn ja Helgi Sallo (Rahvusooper Estonia, 2013). Varem ma Estonia teatris
nende heaks teinud ning et see kõik on just Dulcinea armastuse nimel tehtud. See panigi mind mõtlema, et kas päästetud selle ülesande ka tegelikult täita üritasid, kuigi Toboso Dulcinea oli tegelikult teise nimega, milleks oli Aldonza Lorenzo. Ta oli üks väga ilus talutüdruk ning elas La Manca naaberkülas Tobosos (kust ka Don Quijote nimi pärit). Seiklustest võttis osa ka kannupoiss Sancho Panza, kes oli pärit La Manchast nagu don Quijotegi. Sancho Panza oli olnud talupoeg, kes elas don Quijote naabruses. Sancho Panza nõustus don Quijotega kaasa minema, kui too käis talle peale, et tulgu Sancho Panza talle kannupoisiks. Nimelt lubas don Quijote anda Sancho Panzale anda valitseda mõne saare, kui too teenib don Quijotet hästi. Kaasa lubas ka naise muidugi. Need põhjused sobisid Sanchole väga hästi, et oma senine elu maha jätta (tal oli ka naine ja lapsed). Sancho ratsutas eesliga.
v Oli neljas laps Abielu v Oli abielus vaid 1 korra v Catalina de Salazar y Palacios v Talumehe tütar v Ei olnud lapsi v Armulugu Ana Franca de Rojasiga ja sai temaga tütre Isabel de Saavedra v Lahutas oma seaduslikust abikaasast Teosed v `` Don Quijote `` v ``Hispaania rüütli Don Quijote imelikud teod ja juhtumised `` v `` Kõlbmatu uudishimu `` v `` Don Quijote La Manchast`` v ``Vaimukas rüütel Don Quijote La Manchast`` `` Don Quijote `` v Edukaim raamat v On tõlgitud mitmesse keelde
Muusikaarvustus „Mees La Mancast“ 09.01.13. käisin Rahvusooperis Estonia vaatamas muusikali „Mees La Manchast“. Muusikali esitasid Rene Soom, Tõnu Kark, Hanna-Liina Võsa, Olari Viikholm, Kadri Kipper, Andres Köster, Märt Jakobson, Janne Ševtšenko, Juuli Lill, Urmas Põldma, Marten Kuningas, Rasmus Puur, Aare Kodasma, Sander Valk, Alvar Tiisler ja Jan Oja ning peaosatäitjate nimed olid Rene Soom, Tõnu Kark ja Hanna-Liina Võsa. Lavakujundus oli suhteliselt minimaalne. Alguses rippusid laval trellid,sest muusikali alguses oli kujutatud vangikongi
27. Veebruaril etendus Rahvusooper Estonias muusikal "Mees La Manchast". Muusikal rääkis loo sellest, kuidas maksukoguja Miguel de Cervantes on heidetud vangikongi, kus ta ootab inkvisitsioonikohut. Vangis hakkavad kaaslased aga Cervantese ja tema kannupoisi üle kongisisest kohut pidama. Oma lõpukõnega jutustab Cervantes ümber lõpetamata käsikirja mehest nimega Alonso Quijana, kes tahab taaselustada rüütlikultuuri ja seepärast kutsub end Don Quijoteks. Käsikirja sisu räägibki Don Quijotest ja tema
antiikteater,koosnes elukutselistest näitlejatest,näidendi valmistekst puudus,olid vaid stsenaariumid,KÕNEKOOMIKA Kirjutajad+teosed W.Shakespeare-1564-1616 Suveöö unenägu,Tõrksa taltsutus,Veneetsia kaupmees,Palju kära eimillestki,Nagu teile meeldib,Windsori lõbusad naised,Kaheteistkümnes öö,Talvemuinasjutt,Torm, Julius Caesar+ igast valitsejanimelised teosed Cervantes-,,Teravmeelne hidalgo don Quiote La Manchast",galatea,Õpetlikud novellid,Kaheksa komöödiat ja kaheksa intermeediumi,Teekond Parnassile,Persilese ja Sigismunda kannatused Till Eulenspiegel-rahva seas ringlenud lood osavast trikimehest Tillist,kelmiromaan Montaigne-Esseedest Boccaccio-Dekameron,Filostrato,Armunägemus,Ameto nümfid, Fiesole nümfid,Fiammetta Petrarca-Africa,Laulude raamat,Saladus Jacopo Sannazaro-Arkaadia(pastoraalromaan) Dante-Jumalik komöödia Miks renessanss hääbub
imelise häälega lauljana. Laulmist õppis ta konservatooriumi ettevalmistusosakonnas professor Tiit Kuusiku juures aastatel 1967 kuni 1969. 4 - töö Pärast õppestuudio lõpetamist 1965. aastal sai temast Estonia rahvusooperi koosseisuline solist. Tal on olnud üle viiekümne rolli ooperites, operettides ja muusikalides. Suurematest rollidest loobus ta aastal 1998. Nende hulgas on Denise "Mam'zelle Nitouche'is", Pipi "Pipi Pikksukas", Aldonza "Mees La Manchast", Nikitina/Satrova "Kahes kevadpäevas", Frasquita "Carmenis", Lõbus Naisterahvas "Ohvris", Madeleine "Savoy ballis", Sally Bowles ja Fräulein Schneider "Kabarees", Maenka "Müüdud mõrsjas", Ilona "Krahv Luxemburgis", Notsu "Puhhis" jne. Rollidest tõstab lauljatar-näitlejatar ise esile oma esimest osa teatri koosseisulise artistina - Pepit "Viini veres", Aldonzat muusikalis "Mees La Manchast", kui oma näitlejabiograafia üht olulist etappi
Euroopa riigis, kus eriti armastatuks sai Soomes. Ta on saanud ka Nõukogude Liidu rahvakunstniku nimetuse, mis kõige kõrgem tunnustus tol ajal. Etendused, milles tal on roll olnud: · Jevgeni Onegin · Papageno · Jeletski, Escamillo · Rigoletto · Renato · Jago · Don Giovanni · Porgy · Figaro · Mees La Manchast · Deemon (tema tuntuim nimiosa on sealt) Georg Ots on mänginud ka filmis ja tema loominugutee parimaks saavutuseks on olnud ,,Mister X" , mis tehti opereti ,,Tsirkuseprintsess" põhjal, kuid on ka mänginud filmides ,,Kolme katku vahel", ,,Colas Breugnon". Pärast ,,Mister X-i" linateost hakkas tema hääl kõlama igas raadios ja telekanalil üle kogu Venemaa. Kõik tema välja antud plaadid kadusid poelettidelt välkkiirusel
Estonia laval laulis ta alates 1951. aastast kuni oma surmani. Teda kutsuti regulaarselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle Nõukogude Liidu, mitmel korral ka Moskva Suurde Teatrisse. [3; 2008, 02.02] Tema repertuaari kuulusid sellised rollid nagu Jevgeni Onegin, Jeletski, Escamillo, Renato, Don Giovanni, Papageno, Rigoletto, Jago, Porgy, Figaro, nimiosa Kabalevski ,,Colas Breugnon" 'is, kaksikroll Cervantes/Don Quijote Leigh' muusikalis ,,Mees La Manchast". Tema tuntuim roll oli nimiosa Rubinsteini ,,Deemonis". [3; 2008, 16.01] Andumusega kunstile kaasnes G. Otsal suur ühiskondlik töö. Kohtumised töötajatega, esinemised töölistele, maatöötajatele ja Nõukogude armee sõjameestele moodustasid tema elu lahutamatu osa. Ta oli NLKP liige 1946. aastast ja valiti mitmel korral teatri parteiorganisatsiooni sekretäriks. [2 lk 283] Partei ja Nõukogude valitsus hindasid G. Otsa teeneid kõrgelt. Teda oli autasustatud
võimust rumaluse, lihtsameelsuse, kurjuse üle. Teos hindab ausust, loomulikkust, arukust, naeruvääristab eluvõõrust, silmakirjalikkust. Novell- lühike ühele sündmusele keskenduv üllatusliku lõpuga jutt. 5. Miguel de Cervantes 1547-1616 oli tuntumaid hispaania kirjanikke, esitab renessansi kirjandust. Õppis Madridis, astus sõjaväkke, võitles türklaste vastu ja oli 5 aastat mereröövlite käes vangis. Hiljem oli maksukoguja. ,,Teravmeelne hidalgo don quijok da Manchast" on kaheosaline romaan, parodeerib rüütliromaane. Räägib rüütliromaanide lugemisest hulluks läinud mehest, kes rändab määda Hispaaniat koos oma paksu kannupoisi Sancho Panzoga. Sanchol puuduvad vaimsed hüved, juhindub praktilistest väärtustest. don quijote südamedaam on Dulinea, kellele pühendati kõik ,,kangelasteod". Enamasti sa1 ta võitluses armutult lüüa.
Tuntuim proosaist Francois Rabelais, kelle peateos on ,,Gargantua ja Pantagruel" 5 osaline romaan. Montaigne toob prantsuse kirjandusse essee. Hispaania kirjanduse kuldseks sajandiks on 16. sajand uusargse romaani eelkäijaks on kelmiromaan. Esimene anonüümne kelmiromaan oli ,,Tormise Öazarillo elukäik". Autorid olid oma kaasaja suhtes kriitilised, eitasid togmaatilist usukummardamist. Kuldse sajandi kuulsaima kirjaniku Cervantese peateos on ,,Teravmeelne Hidalgo Don Qujote La Manchast". Selles parodeeritakse rüütleid. Peategelane Don Qujotel on kannupoiss kes erineb oma isandast mõistuse poolest. Tema südamedaamiks on Dulcinea. Daami nimel sooritab ta mitmesuguseid kangelastegusid. Inglise renessansi põhiliigiks on näitekirjandus. Suurim autor enne Shakespeare'i oli Christopher Marlowe. Tema tuntuimad tragöödiad on ,,Tämerlan Suur", ,,Malta juut", ,,Eduard II" ,,Doktor Faustuse traagiline lugu". Shakespeare´i (1564 1616)
raamat", "Africa" Giovanni Boccacio (1313-1375) - "Dekameron", "Fimmetta ehk Eleegia madonna Fimmettale" Marthin Luther (1469-1536) Saksa keelne Piibel Rotterdami Erasmus (1469-1536) "Narruse Kiitus" Niccolo Machiavelli (1469-1527) "Valitseja" Thomas More (1478-1535) "Utoopia" François Rabeliais (1494-1553) "Gargantuna ja Pantagruel" Miguel de Cervanties (1547-1616) "Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast" William Shaksepeare (1564-1616) "Romeo ja Julia", "Hamlet", "Kuningas Lear" ja "Othello" Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse 14. sajandil Madalmaades. Populaarsemaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal Renessanssiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontserdimuusikana. Nii tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed missad,
- humanismi tähtsaim esindaja - munk, arst, kirjanik jne - mungana luges salaja antiikteoseid, mis viisid humanismiideede juurde - tõi huumori ja satiiri tõsikirjandusse - Groteski (jämekoomiline kujutlusviis, vastandikud nähtused) looja - ''Gargantua ja Pantagruel'' esimene uue aja romaan, groteskne ja kirev lugu folkloorse algupäraga hiidude tegutsemisest HISPAANIA: Miguel de Cervantes (1547-1616) - ''Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast'' rüütliromaanide paroodia - tõrjus välja rüütliromaani Elvi Sobolev, 10C
kirjandust, filosoofiat, kreeka jaladinakeelt ning antiikkultuuri. Kirjutas ladinakeelse teose ,,Utoopia"- seikluslik reisiromaan. · Francois Rabelais(1494-1553)- Prantsuse humanismi tähtsaim esindaja. Ta on olnud: munk, arst, anatoomiaprofessor, küree ja kirjanik. Ta kirjutas ,,Garantua ja Pantagruel"-see oli tema peateos. · Miguel de Cervantes(1547-1616)-tema peateoseks oli ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast"-oli loodud rüütliromaanide paroodiaks. · William Shakespeare(1564-1616)-renessansi suurvaim, tuntuim näitekirjanik ja kõigi aegade kuulsamaid kirjanikke ültse. Ta kirjutas: ,,Romeo ja Julia"-armastusromaan, ,,Hamlet"-tragöödia. Nüüd räägin natuke ka renessansi kunstist ehk maalidest ja loomulikult ka nende maalijatest. Eriti soodus oli renessansiaeg kunsti arengule. Maalikunsti tõi renessans uue hinguse ja pühaliku meeleolu
konkreetne ajalooline ühiskond), kelviromaanid (peetakse uusaegse realisliku romaani eelkäiiaks põnev, seiklulik, ohtlik) Miguel De Cervantes Saavedra sündis vaese aadlisoost arstiperekonnas, õppis jesuiitide kolleegiumis ja Madridis humanitaar kallakuga koolis, Hispaaniasse sõites sattus ta mereröövlita kätte, valesüüdistuse tõttu pidi ta vanglasse minema. Tema peateos oli ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast" Peategelane don Quijote, teda saatis ta hobune Rocinante ja kannupoiss Sancho Panza. William Shakespeare 18-aastaselt abiellus ta endast umbes seitse aastat vanema Anne Hathawayga. Sündisid tütar Susanna ning kaksikud: tütar Judith ja poeg Hamnet.
", 1996). https://et.wikipedia.org/wiki/Helgi_Sallo#Elulugu http://www.opera.ee/estoonlane/helgi-sallo/ http://www.efis.ee/et/inimesed/id/2917/fotod Rollid Helgi Sallo on loonud arvukalt armastatud rolle nii muusikalides, sõnalavastustes kui ooperites. Nendest olulisemad on Maria (Bernsteini ,,West Side Story"), Loe Lane/Bianca (Porteri ,,Suudle mind, Kate"), Pipi (Vinteri/Raudmäe ,,Pipi Pikksukk"), Aldonza/Dulcinea (Leigh' ,,Mees La Manchast"), Zerlina (Mozarti ,,Don Giovanni"), Musetta (Puccini ,,Boheem"), Irina Nikitina/Veera Satrova (,,Kaks kevadpäeva", Dunajevski muusikale), Fran Kubelik (Bacharachi ,,Tõotused, tõotused..."), Ännchen (Weberi ,,Nõidkütt"), proua Pfeil ja proua Krone (Mozarti ,,Teatridirektor"), Maenka (Smetana ,,Müüdud mõrsja"), Sally ja preili Schneider (Kanderi ,,Cabaret"), Mary Poppins (Shermani ,,Mary Poppins"), Golde (Bocki
1 Balletijuht Mare Toomingas Tunnustus 1989 Eesti Teatriliidu noore koreograafi aastapreemia lavastuse ,,Koit" ja ,,Valge öö" eest 1992 Eesti Teatriliidu noore balletikunstniku preemia lavastuse ,,African Sanctus. Barcelona" eest 1995 Eesti Teatriliidu muusikateatri aastapreemia muusikali ,,Mees La Manchast" eest 2004 Tartu Kultuurkapitali aasta loominguline stipendium I.D.A. festivali korraldamise eest 2006 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden 2007 Eesti Teatri Aastaauhind parima balletilavastuse kategoorias tantsulavastuse ,,Peer Gynt" eest 2008 Eesti Kultuurkapitali näitekunsti aastapreemia panuse eest Vanemuise teatri balleti arendamise 2009 pälvis Tartu medali muusikajuht ja peadirigent
Estonia laval laulis ta alates1951. aastast kuni oma surmani. Teda kutsuti regulaarselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle Nõukogude Liidu, mitmel korral ka Moskva Suurde Teatrisse. Tema repertuaari kuulusid sellised rollid nagu Jevgeni Onegin, Jeletski, Escamillo, Renato, Don Giovanni, Papageno, Rigoletto, Jago ,Porgy, Figaro, nimiosa Kabalevski "Colas Breugnon"'is, kaksikroll Cervantes, Don Quijote Leigh muusikalis "Mees La Manchast". Tema tuntuim roll oli nimiosa Rubinsteini "Deemonis" Mitmete eesti heliloojate looming on laiemalt tuntuks saanud just tänu Georg Otsale. Tema loomingutee üheks tippsaavutuseks oli Imre Kalmani opereti "Tsirkuseprintsess" ainetel Lenfilmi stuudios valminud film "Mister X". Sellest alates hakkas tema hääl kõlama raadios ja televisioonis üle kogu Venemaa, ka tema plaadid osteti poest kiiresti ära. Eesti kinoajalukku kirjutas Georg Ots ennast filmiga“Kolme Katku vahel“ (Jaan Kross
,,Lugu Igori Martin Luther, Thomas More (tipp)teosed. Oidipus", Sokrates, Platon sõjaretkest". (,,Tristan ja ,,Utoopia", Francois Rabelais ,,Pidusöök", Aristoteles Isolde" keldi eepos.) ,,Gargantua ja Pantagruel", Miguel ,,Poeetika" Lood lustakast Robin de Cervantes ,,Teravmeelne Rooma: Vergilius ,,Aeneis", Hoodist. hidalgo don Quijote La Manchast", William Shakespeare ,,Hamlet", ,,Romeo ja Julia" Mida uut tõi Kirjandusse tulid Rahvakeelse kirjanduse Inimene muutus individuaal- ajastu mütoloogilised teemad, mis teke. Loodi oma kirjakeeled. semaks. Maalikunstis rakendati kirjandusse
Kelmiromaan realistliku romaani esimene etapp. Omamoodi rüütliromaanide paroodiaks. Iroonia nende idealismile. Ajalooline konkreetsus, antakse edasi minajutustusena, peategelase autobiograafia, tõepärase mulje jätmine on tähtis, enamasti räägitakse noorukiea seiklustest, ühiskonna väärnähtuste kriitika. Cervantesel oli seiklusrikas elu. Värvati sõjaväkke ja jäi sõjas halvatuks. Langes mereröövlite kätte vangi Peateos oli "Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast" Astus suure sammu uuemate aegade romaani poole. Oma peateose kirjutas, et naeruvääristada rüütliromaane. Draama areng oli hilisem ja aeglasem. Itaalias matkiti antiikteatrit. Commedia dell´arte Omalaadne ja algupärane rahvalik teater. Võrreldes keskaegse teatriga olid elukutselised näitlejad. Kogu tekst improviseeriti. Kanti maske. Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis. See hääbus aga mõjutas komöödiaid. Inglise rahvusdraama Teater muutus väga popiks
See tähendas ka inimese isiksuse vabanemist keskaja kirikudogmadest ja inimese individuaalsuse rõhutamist. Autorid/Teosed Dante peoteos ,,Jumalik komöödia". Teos kujutab patuse inimese hinge rännakut teispoolses elus, jagunedes kolmeks osaks: ,,Põrgu", ,,Puhastustuli", ,,Paradiis". Cervantes mõõtmatu sammu edasi uuemate aegade romaani poole tegi XVII saj. Hakul hispaania kirjandusgeenius Miguel de Cervantes. Saavedra oma peoteoses ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast". See on maailmakirjanduse üks humoristlikumaid romaane ja nagu autor ise ütles, kirjutatud romaanide paroodiana. William Shakespeare William Shakespeare on renessansi kuulsaim näitekirjanik ja üks kõigi aegade kuulsamaid kirjanikke üldse. Kuigi nappidele andmetele toetuv Shakespeare'i elukäik on tagasihoidlik, oli ta juba eluajal kirjanikuna kuulus. Ta tegutses näitleja ja dramaturgina Londoni teatrites, kaasa arvatud kuulsas ,,Globe'i" (,,Gloobuse") teatritrupis
Eristatakse itaalia ehk Petrarca ja inglise ehk Shakespear'i sonetti. Petrarca ,,Laulude raamat" · novell uudisjutt, lühike proosajutustus, ühe tegevusliini, teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega lugu. Rajajaks peetakse G.Boccaccio't teosega ,,Dekameron". · rüütliromaani paroodia naerab välja rüütlite elukauged fantaasiad ja jaburad seiklused, Miguel de Cervantes ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast" · utoopia mõttekujutuslik ideaalriik; teostamatu unistus; Thomase More ,,Utoopia" · essee - lühem arutlev kirjutis, mis väljendab ja mõtestab selgitavalt autori arusaamasid või seisukohtasid; esseed käsitletakse sageli ka filosoofilise kirjutisena; Macchiavelli ,,Valitseja" 3. Klassikalise suletud novellitüübi tunnused · Vähe tegelasi · Väike ajavahemik · Vähe sündmusi
7-tapjad,vägivallatsejad,suitsiidesed(keeva vere jões) 8-altkäemaksuvõtjad,võltsijad,vargad(peaalaspidi kukuvad) 9-reeturid(jää sees kinni) viimane ring on kuradi lõugade vahel Puhastustuli: hing pääses pattudest mäest üles kõndides,mäetipus oli puhastustuli,sealt jõuti maisesse paradiisi 9 taevast on pärast puhastustuld,millest viimane on Taevane Paradiis 7 surmapattu: ahnus,kadedus,viha,uhkus,laiskus,kitsidus,liiderlikkus ''Teravmeelne hidalgodon Quijote La Manchast'' 1605-1615 Hispaaniast,aadlik don Quijote- naiivne, abivalmis,sirgejooneline,sihikindel,lahinguvalmis, võime ohverdada end ideaali nimed,kõrged ideaalid,käskiv,jäärapäine. Sancho Panza- pessimistlik,sõbralik,lihtsameelne,rahumeelne,alalhoidev, suudab elada nii päris kui ka don Quijote maailmas korraga, toob loo juurde inimlikkuse ja praktiline. Ideaalne maailm- seiklused, õilsus, vaprus,sihikindlus, rüütellikkus, abivalmidus, eneseohverdus, aatel
Varaseim teadaolev kelmiromaan on anonüümne ,,Tormese Lazarillo elukäik" . 2.Miguel de Cervanter Sündis vaese aadlisoost arsti perekonnas, õppis jesuiitide kolleegiumis ja Madridis humanitaarkallakuga koolis. Viis aastat veetis Alzeerias mereröövlite käes. Kodumaal ei leidnud tunnustust vaid pidi elatuma vaeselt ja valesüüdistuste tõttu pidi vanglas olema. Seal sündis idee kirjutada Don Quijote. Viimasel eluperioodil oli vaimulik."Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast ,, oli loodus rüütliromaanide paroodiaks. Oma teose loomisel kasutas rüütliromaani, pastoraal- ja kelmiromaani ning itaalia armastusnovelli.
9. Michel de Montaigne, olulisus, looming Uusaaegse Prantsusmaa esimene väljapaistev filosoof, elas 1533-1592, tuntud teos “Eseedest”. 10. Giovanni Boccaccio, olulisus, looming Novelli algataja, elas 1313-1375, tuntud teos “Dekameron”. 11. Miguel de Cervantes, olulisus, looming Hispaania kirjandusgeenius, elas 1547-1616, tuntud teos “Tervameelne hidalgo don Quijote La Manchast”. 12. Martin Luther, olulisus, looming Wittenbergi usuteaduse professor, nõudis katoliku kiriku poolt võetavate maksude tühistamist, elas 1483-1546, kuulsaim luuletus “Üks kindel linn ja varjupaik” • Francois Rabelais- • Roterdami Erasmus- tollase Euroopa kuulsaim humanist, elas 1469-1536, kuulsaim teos “Narruse kiitus”. 13. Francois Rabelais, olulisus, looming
peateose „Dekameron“ kujutab endast raamjutustust, nn üks jutustus on teise sees. • Raamat räägib 3 noormehest ja 7 neiust, kes katku eest põgenevad suurde suvelossi ja Hispaanias Cervantes - “Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast” (rüütlite täiuslikkust parodeeriv) Inglismaal Shakespeare, nt. “Hamlet” tänapäeval eristatakse 3 tüüpi novelle: 1. suletud e klassikaline - tihe sündmustik, puändiga, Boccacio 14. saj 2. cervanteslik - vabama ülemehitusega, 17.saj 3. avatud e tšehhovlik - lõpplahendust ei anta Eestis Tuglas, Gailit, Unt, Valton Renessansi (itaallaste) mõjud tänapäeval: Dante „Jumalikku komöödiat” peetakse tänini itaalia kirjanduse kõige suuremaks saavutuseks
Vaieldamatult on üks Hispaania kirjanduse tippteoseid Miguel Cervantes de Saavedra ,,Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast" ,,Don Quijote" esimene osa ilmus 1605. aastal ja teine osa 1615. Eesti keeles tuli teose esimene osa esmakordselt välja Teise maailmasõja ajal, teine osa pärast sõda. Mõlemad raamatud pani eesti keelde tuntud hispanist Aita Kurfeldt. Pärast teose esmakordset avaldamist tõlgendati seda kui koomilist romaani. Hiljem seevastu hakati nägema ka teose tõsidust, võib-olla isegi traagilisust peategelase Don Quijote taustal.
Kui Poloniuse poeg Laertes saab teada, kes tappis ta isa, liitub ta kuninga plaaniga tappa Hamlet. Kuninganna joob mürki, mis oli tehtud kuninga poolt Hamleti tapmiseks ning sureb. Võitlus. Laertes riivab Hamletit mürgise rapiiri otsaga, saab ka ise haavata. Seejärel surevad kuningas, Laertes ja Hamlet. (Rozencrants, Guildenstern,- ülik. kaaslased, Horatio- sõber) MIGUEL DE CERVANTES ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast" Peategelaseks on rüütliromaane armastav mees, kes ajab segi teose ja päris maailma. Ta otsustab minna võitlusse, et päästa maailm ning võidelda kauni daami nimel. Ta relvaks on roostetanud oda, ratsuks armetu setukas Rocinante, kannupoisiks kohalik külamees Sanco Panza, südamedaamiks naaberküla karjatüdruk Aldonza (nim. Toboso Dulcineaks) MÕISTED Antiik- vana, muistne Renessanss- (taassünd), vaimne ja kultuuriline üleminek keskajast
D romaan, mis on Beatrice vastu, kasutas Boccacio, tähendab Cervantese ,, Terav- kirjutatud kahekõne rahvuskeelt, vaen paavsti kümmepäevak, 10 Meelne hidalgo Don vormis, nt ,,Celestina" vastu,kirjutas ,,uues mahedas päeva 10 noort Quijote La stiilis". Teosed: ,,Jumalik räägivad igal päeval Manchast" komöödia","Uus elu", ühe loo, kokku 100 peategelane traktaadid ,,Pidusöök", novelli, sarnaneb "Monarhia" hiliskeskaegse linnaproosaga, süzeed laenatud, mille
sellest oma teksti looma. 41. Hüpertekstuaalseid tekste luuakse: teisendades ehk transformeeridest paroodia ja travestia, jäljendades ehk imiteerides pastiss, võltsing, apokrüüf. 42. Paroodia teisenemise levinum vorm. Pilav jäljendus, mis naeruvääristab ja pilkab teise autori teost või selle osa. Moonutab jäljendatava teose sisuarendusi või stiili, kuid järgib selle vormi. Nt Cervantese ,,Teravmeelne hildago don Quijote la Manchast". 43. Travestia alusteksti satiiriline moonutamine. Enamasti tegu tõsise kirjandusteose süzee koomilisse või jämekoomilisse vormi ,,ümberriietamisega". Alusteksti sisu säilib, kuid vorm muutub ning tegelased ja sündmused kaotavad oma väärikuse ja ülevuse. Sageli allikaks eeposed, müüdid. Nt A.Kivirähki ,,Romeo ja Julia" 44
Hiljem hakkas Kaire kaasa lööma ka muusikalides. Kaire debüüt muusikalilaval oli 1999. aastal Hermani ja Fiersteini muusikalis ,,La Cage aux Folles", kus ta osales kooriansamblis.Juba kandvam roll oli Kairel 2000.aastal muusikalis ,,Vampiiride tants" ning alates sellest ajast mööduvad vaid vähesed muusikalid ilma Kaireta. Kaire võib enda nn.muusikalide kontosse kanda ka rollid muusikalides: No, No Nanette, Miss Saigon,Viiuldaja Katusel, Hull Sinu Järele, Mees La Manchast, Evita, Väike õuduste pood, Georg. Samuti lugematutel kordadel on ta kaasa löönud *Öölaps* kontserditel. Kontserdi algusest ma suurt ei mäleta, küll aga mäletan naljakaid väljaütlemisi Tyrone Jacksoni poolt, mis panid rahva naerma ning plaksutama. Muusikalis oli tõesti palju tantsu ja laulmist, eelkõige meeldisid mulle breiktantsijad, sest see on tants, mis läheb mulle peale. Siiski ei saa maha teha balletti, mis oli tõsiselt võrratu.
Helgi ja Uno pole kunagi olnud abielus. Helgil on kaks lapselast: Reti Maria ja Johannes. (2) 2. KUULSAIMAD ROLLID "West Side'i lugu"Maria (1964) See oli Sallo esimene suurem roll. "West Side'i lugu" esietendus Estonias 30.detsembril 1964. "Viini veri" mannekeen Pepi (1965) "Minu sõber Bunbury" Cecily Cardew (1971) Peale etenduse vaatamist ütles lavastaja ja teatriteadlane Voldemar Panso, et Helgil tuleb kõik vabalt, loomulikult, vahenditult, lusti ja särtsuga. "Mees la Manchast" Aldonza-Dulcinea (1971) Helgi Salloga koos mängis ka Georg Ots. Helgi on öelnud, et Georg Otsaga koos laval olemine oli tema jaoks tipphetk. "Savoy ball" Madeleine (1982) "Kabaree" Sally Bowles, Preili Schneider (1982) Preili Schneideri rolli mängis Sallo ka 2003. aastal Georg Malviuse lavastatud "Kabarees" "Montmartre'i kannike" Ninon (1983) "Hallo, Dolly" Dolly (1977) 5 "Viiuldaja katusel" Golde (1989)
Markii de Faublas `d kehastas sedapuhku bariton Renè Soom, kelle etteastega võib üldjoontes rahule jääda, kui jätta seejuures mainimata kohati arusaamatu diktsioon nii dialoogide kui laulunumbrite juures. Tõepoolest, näitlejameisterlikkuse eest saab Soom suured plusspunktid, kuna tema kehastatud Aristide mõjus publikule ääretult loomutruuna ning muheda karakterina. Tema rollide hulgas on Estonias olnud Jevgeni Onegin (Tsaikovski ,,Jevgeni Onegin"), Don Quijote (Leigh' ,,Mees La Manchast"), ,,Achillas (Händeli ,,Julius Caesar"), Juss (Raadiku ,,Vargamäe tõde ja õigus"), Aristide de Faublas (Ábrahámi ,,Savoy ball"), Edwin ja Boni (Kálmáni ,,Silva Tisenhusen"), Parun Douphal (Verdi ,,La traviata"), Teine külaline ja Ameerika kindral (Tüüri ,,Wallenberg"), Marullo (Verdi ,,Rigoletto") jpt. Värske näona mõjus Daisy Darlingtoni kehastanud Maris Liloson, kes oma üdini positiivse hoiakuga ning meeldivalt vallatu käitumisega
Väino Aren tegi oma raadiodebüüdi Boris Kõveri operetis ``Ainult unistus´´. Üha enam kaasati teda neil aastail nii operetti, muusikali kui ka ooperisse. Näiteks muusikalis ``Suudle mind, Kate!´´, operetis ``Pühapäev Roomas´´ ja ``Kuninga looz``. Sellel aastal oli menukas ka ``Pipi Pikksukk´´, selles oli tal kolm rolli: Varas, Isa ja Momo. Ooperis ``Barbara von Tisenhusen´´ mängis ta pruudi isa. Sellele järgnes episoodiline roll muusikalis ``Mees La Manchast´´ jm. Balletitantsija nõutav tööstaaz oli 20 aastat ja siis tavaliselt nad pensionile ka saadeti. Väino Aren oli 37-aastane, kui ta ametlikult pensionäriks arvati. Paralleelselt inspitsienditööga jätkas ta tantsimist mitmetes varieteedes, osalemist operettides ja muusikalides: ``Kabaree´´, ``Viini veri´´, ``Hallo, Dolly´´, ``Poissmehed´´, ``Sinihabe´´ jm. ``Pipi Pikksukk´´, Varas Väino Aren, Pipi Anu Kaal
Miguel de Cervantes (1547-1616) Kirjanduslik pärand suur: komöödiad, intermeediumid, rahvuslik tragöödia ,,Numancia", luuletused ja poeemid, lamburiromaan ,,Galatea", kogumik ,,Õpetlikud novellid", rüütliromaan ,,Persilise ja Sigismunda kannatused". Viimane kirjutatud pärast ,,Don Quijotet" ja pidi seda zanri parodeerima. Tulemus oli igastahes tähendusrikkam. 1605. a ilmus ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast". Rüütliromaani eelkäijaks ongi kelmiromaan e picaro. Rüütliromaane kirjutati 16. saj kogu Hispanias. Cervantes viis picaro´de sissetallatud suurele teele oma romaani peategelase, kuulsusest ja kangelastegudest unistava õilsa rüütli. ,,Don Quijote" Tekst algab pühendusega nimekale soosijale ja on allkirjastatud autori rõelise nimega. Jutustus Don Quijote elust ja surmast tähendas uue inimese ja uue kirjanduszanri romaani sündi
Kuna koka amet segas näitlejaks õppimist, vahetas ta selle töö tikkimise vastu. Lõputöid etendas ta Draamateatris täismajale. Helgi mäletab uhkuse tunnet, kui pärisnäitlejad käisid õnnitlemas ja rääkimas kui huvitav neil oli Helgi Sallot vaadata. Helgi on oma elu jooksul etendanud väga palju tähtsaid rolle. Rollidest tõstab lauljatar-näitlejatar ise esile oma esimest osa teatri koosseisulise artistina - Pepit "Viini veres", Aldonzat muusikalis "Mees La Manchast", kui oma näitlejabiograafia üht olulist etappi. See roll "kulutas" teda palju, kuid talle oli lausa eluliselt tähtis koostöö Georg Otsaga; Irina Nikitina/ Veera Satrova kaksikrolli "Kahes kevadpäevas", kus oli väga huvitav ja nõudlik lavastajatöö Georgi Ansimovilt; Frasquitat "Carmenis", mis pakkus muusikaliselt enam kui eelnenud osad. Algul loomusele ja senisele ampluaale võõrad Madeleine'i "Savoy ballis" ja Ilonat "Krahv Luxemburgis"
kunstirikkustega katedraal. Kahtluseta võib väita, et Toledos on omavahel põimunud juudi, mauri ja kristlik kultuur. Sõit jätkub läbi La Mancha, kurva kuju rüütli kodumaa. Meie teele jäävad ka kuulsad tuuleveskid, millega Don Quijote võitles. Puerto Lapice linnas külastame kõrtsi, kus Don Quijote rüütliks löödi ning võimalusel naudime siin ka lõunasööki. Jätkame sõitu ning jõuame La Manchast Andaluusiasse. Majutume Cordobas hotellis****. 9. päev CORDOBA - ANDALUUSIA PÄRL SEVILLA, LEND MALAGA- TALLINN Hommikusöök hotellis. Cordoba kuulsaim vaatamisväärsus on kunagine mošee - La Mezquita. Mošee ehitamist alustasid Hispaaniasse tunginud moslemid 8. sajandil. 16. sajandi keskel, peale rekonkistat, ehitati aga mošee keskele hiiglaslik katedraal. Mošee palvesaalis on 850 graniit- ja marmorsammast, mis kaunistatud puna-valgete triipudega.
Neid rahvalikke lühijutte ja naljandeid hakati koguma kokku kogudeks. 7. Novellikogu ,,Dekameron" kes on autor, millest teos räägib? Boccaccio novellide kogumik, kus kokku 100 novelli. Tegelasteks on 7 neidu ja 3 noormeest, kes 10 päeva jooksul jutustavad iga päev kaaslastele ühe loo. Teemad: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimeste patud ja nõrkused. 8. Romaan ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast" kes on autor, millest teos räägib? Cervantese peateos, mis on maailmakirjanduse üks humoristlikumaid romaane ja on kirjutatud rüütliromaanide paroodiana. Tegelased on don Quijote ja Sancho Panza. Peategelane on rüütlivoorustega, kuid samas lõpevad kõik tema ettevõtmised halenaljakate läbikukkumistega. Sancho on tema kannupoisiks, hobune on Rocinante ja oma südamedaami nimetab ta Dulcineaks. Üks naljakas
-16. sajandil muutus Hispaania suureks impeeriumiks. Impeeriumi nõrgenedes kaotas Hispaania oma Ameerika kalooniad. Verise kodusõja järel, mis toimus aastatel 1936-1939, kehtestas Francisco Franco diktatuuri, mis kestis kuni 1975. aastani, siis rajati kuningas Juan Carlos I juhtimisel demokraatlik riik. 1986. aastal sai Hispaania Eurooma Liidu liikmesriigiks. Hispaaniast pärineb mitu olulist kirjandusteost, millest tuntuim on Miguel de Cervantese ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast". Tänapäeva tuntuimate Hispaania autorite hulka kuuluvad Juan Ramón Jiménez, Federico Garcia Lorca ja Camilo José Cela. (Tea laste ja noorte entsüklopeedia, lk 266) Hispaania veinid Alustagem seda uut lugu tagasivaatega traditsioonile. Rioja on Hispaania punane vein, mida teab igaüks. Erinevalt teistest veinidest on sel oma kindel retsept: Ebro jõe ülemjooksul Baaskimaast lõuna pool kasvatatakse savimullal ja lubjakivipinnasel Tempranillot, mis
varasematest klassikalistest süzeemudelitest, on nõnda keeruline, et seda hiljemgi keegi pole üritanud matkida (küll aga on jäljendatud ja taasmõtestatud "Don Quijote" süzeedsituatsiooni). 2:OSA"Don Quijote" 2. osast algab uusaja kirjanduse esimene metaromaan. Lugeja võib sattuda hetkeks hämmingusse, kui Sancho päris 2. osa alguses don Quijotele teate toob, et nende seiklustest on juba kirjutatud romaan pealkirjaga "Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast". See on siis romaan romaanis, romaan romaani kohta, midagi niisugust, millega romaani lugejad järgnevalt puutuvad kokku alles XX sajandi alguses, Pirandello, Unamuno ja Azorini teostes. Taolise ebatavalise üleminekuga tõstab Cervantes korrapealt oma kangelased romaanist "välja", asetab nad lugeja enda kõrvale, s.t. lugejaga samale tasandile romaani 1. osa suhtes. Ta lähendab tema enda poolt loodava müüdi ajaloolisele maailmale sel määral, kui müüt reaalsusele üldse läheneda saab
pimedusest. 1. Kelmiromaan tekkis Hispaanias 16. sajandi keskel. 2. Kelmiromaani nimetatakse teisiti ka pikareskne ehk hispaania keeles "kelm ja petis" 3. Kelmiromaani ülesehitus on lineaarne. 4. Minajutustus on jutustus ühes isikus st pole võimalik kindlaks teha kus kõneleb tegelane ja kus autor. 5. 16. sajandi tuntuim kelmiromaan on "don Quijote" ja selle autor on Miguel de Cervantes Saavedra. 6. "Teravmeelne hidulgo don Quijote La Manchast" 7. Sancho Panza seikleb temaga, sest Sanchost oli lubatud teha vallutatud saare valitseja. 8. Panza tähendab hispaania keeles kõhtu või magu. 9. Rocinante oli tema hobune. 10. Don Quijote võitleb oma "südamedaami" Dulcinea pärast. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval 14. märtsil tähistatakse alates 1996. aastast Emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Igaühel on võimalik anda
Eriti populaarseks sai rüütliromaan 16.sajandi alguse Hispaanias. Teiseks levis renessansiajal pastoraalromaan. Kelmiromaan ehk pikareskne romaan oli uusaegse realistliku romaan esimene aste. Oma nime on see zanr saanud romaanide peategelastelt, kelle prototüüpe pisipettureid, valemängijaid jm sulisid 16.sajandi Euroopas palju ringi liikus. Uusaja romaani esimene suurkuju oli Cervantes (1547-1616). Tema peateos oli ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast". See idee sündis tal vanglas. Oli loodud rüütliromaanide paroodiaks. Ta naeruvääristas rüütliromaanide kangelaste elukauget ja sisutut askeldamist. Donkihhote on saanud omakasupüüdmatu ja ohvrimeelse, kuid elukauge idealisti piltlikuks nimetuseks. Renessanss (14 16 sajand) [filosoofia, utoopia/Shakespeare/inglise teater] Renessansiks nimetatakse Euroopas toimunud vaimset murrangut, uut mõtteviisi, mis hülgas
maksukogujaks ja läks jälle vangi. Lõpuks hakkas teatritele näidendeid kirjutama. 1605 kirjutas ta ,,Don Quijote I" ja 1615 ,,Don Quijote II". Need olid küll väga menukada romaanid, kuid vaeseks jäi ta sellegipoolest. ,,Don Quijote" on paroodia, mis naeruvääristab rüütliromaane. Don Quijote on vaesunud aadlik, kes loeb rüütliromaane ja läheb nende tõttu hulluks. Ta hakkab ette kujutama, et on rändrüütel. Ta võtab omale uue nime Don Quijote (pirukas) La Manchast (mõttetu koht Hispaanias). Kannupoisiks võtab ta endale Sancho (peenike) Panza (kõht), kes oli rumal aga nutikas. DQ lubas saare vallutada ja tema valitsejaks panna sinna. Omale võttis DQ hobuse ja SP pidi eesliga sõitma. Oma südamedaamiks valis ta Dulcinea, vaese talutüdruku. DQ ja SP lähevad maailma rändama, kuid see on nende vastu üsna karm. DQ on hästi idealistlik ja SP realistlik inimene. SP hakkab sellepärast DQd kutsuma kurvakuju rüütliks
erinevalt varasematest klassikalistest süzeemudelitest, on nõnda keeruline, et seda hiljemgi keegi pole üritanud matkida (küll aga on jäljendatud ja taasmõtestatud "Don Quijote" süzeedsituatsiooni). "Don Quijote" 2. osast algab uusaja kirjanduse esimene metaromaan. Lugeja võib sattuda hetkeks hämmingusse, kui Sancho päris 2. osa alguses don Quijotele teate toob, et nende seiklustest on juba kirjutatud romaan pealkirjaga "Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast". See on siis romaan romaanis, romaan romaani kohta, midagi niisugust, millega romaani lugejad järgnevalt puutuvad kokku alles XX sajandi alguses, Pirandello, Unamuno ja Azorini teostes. Taolise ebatavalise üleminekuga tõstab Cervantes korrapealt oma kangelased romaanist "välja", asetab nad lugeja enda kõrvale, s.t. lugejaga samale tasandile romaani 1. osa suhtes. 19
Organiseeris palju põgenemisi, kuid jäi alati vahele. Lõpuks ta osteti siiski vabaks sealt. Et ära elada, hakkas ta kirjutama näidendeid ja luuletusi. Pastoraalromaaan ,,Galatea". Galatea oli kuju, mille skulptor valmistas ja armus sellesse- jumalanna karistus naiste vihkamise eest. C läks rahapuuduse tõttu sõjaväkke. C usaldas raha vale inimese kätte ja läks jälle vangi, kuid sai varsti vabaks. Viimased 15aastat elas kitsikuses. 1605 ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast". 1614 andis keegi teine välja teise osa. C kirjutas ka näidendeid ja novelle jne. Kirjutas teatrist- arvas, et teater peab olema kasvatuslik mitte ainult lõbus ja et teater on inimeste elu peegel. Peategelane on don Quijana, kes on lugenud liiga palju rüütliromaane ja arvab, et ka tema on seal sees. Muretseb südamedaami, muudab enda, naise ja hobuse nime, paneb habemekausi pähe, muretseb kannupoisi jne. Dulcinea- naine, Rocinante- hobune, Sancho Panza- kannupoiss, Don Quijote- ta ise
saj noorukiromaani tekkeks); räägitakse kuidas ühiskond alguses inimest alla käima sunnib. Jutustatakse oma teenistusest mitme peremehe juures. · Ühiskonna väärnähtuste kriitika. Satiir, naturalistlik grotesk; kehaliste piiride inimesele meelde tuletamine; · Barokile üle minnes muutus naer kelmiromaanis kibedamaks ja sarkastilisemaks. Miguel de Cervantes · Peateos ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast". Astus suure sammu uuemate aegade romaani poole. 17. saj algus. · Seiklusrikas elu isehakanud arsti poeg, sattus Itaaliasse, värvati sõjaväkke seal; kaotas merelahingus türklastega KÄE (jäi halvatuks tegelt). · Langes hispaaniasse tagasi minnes mereröövlite kätte vangi, istus Alziiris vangis, oli korduvalt surmaohus aga alati pääses üle noatera. Oli vaesuses, istus paar korda veel vangis oli maksukoguja ja vahel tekkis puudujääke
tštenije dlja serdtsa i razuma). XVIII sajandi venekeelsest lastelektüürist moodustasid olulisema osa maailmakirjanduse tõlked, näiteks Aisopose valmid ja Charles Perrault’ muinasjutud. suur oli huvi ka saksa kasvatuspublitsisti, keeleteadlase, teoloogi ja noorsookirjaniku Joachim Heinrich Campe loomingu vastu. paljud algselt täiskasvanutele mõeldud teosed adapteeriti ning nõnda muutusid Venemaal lastelektüüriks M. de Cervantes Saavedra Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast, J. Swifti Gulliveri reisid, F. Feneloni Telemaque. Romantism muutis suhtumist lapsesse, huvitus lapse sisemaailmast. Kirjanikud ei suhtunud lapsesse enam kui kasvatusalusesse tabula rasasse, vaid nagu isiksusse. Peale- tükkivast didaktikast hoidudes püüdsid omaaegsed kirjanikud toetuda lapse tundeelule ning selles vaimus ennast väljendada. XIX. saj. kirjanikud- Antoni Pogoreleski (1787- 1836), Vladimir Odojevski (1803 või 1804- 1869) jt. kujutasid last tema
annaabi.ee 
