Vaieldamatult on üks Hispaania kirjanduse tippteoseid Miguel Cervantes de Saavedra „Teravmeelne hidalgo Don Quijote La
Manchast“ „Don Quijote “ esimene osa ilmus 1605. aastal ja teine
osa 1615. Eesti keeles tuli teose esimene osa esmakordselt välja
Teise maailmasõja ajal, teine osa pärast sõda. Mõlemad raamatud
pani eesti keelde tuntud hispanist Aita Kurfeldt.
Pärast teose esmakordset avaldamist tõlgendati seda kui koomilist
romaani. Hiljem seevastu hakati nägema ka teose tõsidust, võib-olla
isegi traagilisust peategelase Don Quijote taustal. Kas traagiline
või koomiline- aga alati on „Don Quijote“ pakkunud kõneainet ja
on olnud kirjanduses tähtsal kohal. Ütles ka ju Miguel Cervantes
ise, et kirjutas „Don Quijote“ kõigi aegade jaoks.
Teose peategelane oli Don Quijote, päris nimega
Quijada või Quesada. Ta oli hidalgo (hijo
de algo ), keda oli Hispaanias sel ajal
palju. Don Quijote hullus rüütliromaanidest ja hakkas kujutama ette, et ta on samuti rüütel püüdes kaitsta kõike ja kõiki kurjade jõudude vastu. Ja sel moel hakkasid peale rännakud, kus oli
tema kaaslasteks hobune Rocinante ja kannupoiss Sancho Panza oma hobusega . Kõigi Quijote rännakute eesmärgiks oli teenida oma
südamedaami Dulcinead.
Väga oluliseks oligi teoses naispeategelane Toboso Dulcinea .
Dulcinea oli ülim Don Quijote jaoks― põhjus, miks ta kõiki oma
tempe tegi (või siis miks ta neid seiklusi ette võttis) Aga
Don Quijote Kirjanikust Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) sündis Madridi lähedal linnakeses Alcal de Henares, arsti perekonnas. Hariduse sai Madridis humanitaarkallakuga koolis, kus hakkas avalduma ka ta kirjanduslik anne. Töötas kardinali sekretärina ja peale seda läks Hispaania armeesse sõjaväkke, pidades seda tähtsaks. Ühes lahingus sai ta vasakust käest halvata, kuid pidas seda oma elu parimaks päevaks. Oli viis aastat Alzeerias mereröövlite käes vangis
Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast I Teose peategelane on don Quijote, kes on pärit La Mancha külast. Don Quijote polnud hoopiski mehe pärisnimi, vaid seda oli Quijada või Quesada, aga äkki oli see üldse Quijana. Põhjus, miks mees tahtis endale uut nime võtta, oli selles, et mehe unistus oli saada kuulsaks rüütliks ning rüütlil peab olema ka vastav nimi. Don Quijote unistus saada rüütliks tulenes tema (liigsest) armastusest rüütliromaanide vastu, mida ta luges ööd ja päevad läbi. Samuti oli ka tema raamatukogu rüütliromaane maast laeni täis. Nagu rüütlitele kohane romaanides, on don Quijotel ka oma südamedaam, kelle pärast võtta seiklusrohkeid rännakuid ette, kelle nimeks on Toboso Dulcinea. Nimi oli don Quijote välja mõeldud, sest rüütli armastatu nimi peab olema lähedane mõne printsessi ja suure daami omale
.....................................................16 Cervantese panus maailmakirjandusse.....................................23 Kasutatud kirjandus..........................................................25 2 Sissejuhatus Valisin Miguel de Saavedra Cervantese kindlatel põhjustel. Esiteks lugesin tema raamatut kui kohustuslikku kirjandust. Teiseks oli minu etlemiskonkursi proosapala valitud Don Quijote 1 osast. Seeläbi sai raamat mulle väga lähedaseks. Leidsin, et Cervantes oli paras veidrik ega erinenud eriti Don Quijotest. Esmasel tutvumisel Cervantese teosega Don Quijote ei osanud ma seda hinnata. Hiljem tekkis isega idee lugeda Don Quijote 2 osa, kuid selleks ei jätkunud aega. Selle asemel hakkasin tegema referaati Cervantesest, et tutvuda lähemalt selle kirjaniku elulooga ja loominguga, see ei
Veebruaril etendus Rahvusooper Estonias muusikal "Mees La Manchast". Muusikal rääkis loo sellest, kuidas maksukoguja Miguel de Cervantes on heidetud vangikongi, kus ta ootab inkvisitsioonikohut. Vangis hakkavad kaaslased aga Cervantese ja tema kannupoisi üle kongisisest kohut pidama. Oma lõpukõnega jutustab Cervantes ümber lõpetamata käsikirja mehest nimega Alonso Quijana, kes tahab taaselustada rüütlikultuuri ja seepärast kutsub end Don Quijoteks. Käsikirja sisu räägibki Don Quijotest ja tema kannupoisist Sancho Panzast nende teel, ning sellest, kuidas Don Quijote armus kõrtsi lõbutüdrukusse Aldonzasse, keda ta kutsus Dulcineaks. Muusikali peaosades olid: Priit Volmer Cervantes/ Don Quijote Ago Anderson Sancho Panza/ kannupoiss Kelli Uustali Aldonza/ Dulcinea Oliver Kuusik Padre
Kurva Kuju Rüütel VAT teatris Kõik teavad Cervantese rüütliromaani ,,Don Quijote’’ peategelast Don Quijotet – Kurva Kuju Rüütlit. Don Quijote on vabameelne, laialdase kujutlusvõimega mees, kes armastas lugeda rüütliromaane. Ta oli neist nii lummatud, et suutis ennast rüütlite asemele panna ja läbi elada kõik seiklused, mis rüütlid raamatuteski. Kogu teekonna võttis temaga ette Don Quijote parim sõber, kannumees Sancho Panza. Don Quijote oli suure südame ja hella hingega rüütel, kes tundis kaasa neile, kellele oli ülekohut tehtud. Tema kõige suuremaks kaotuseks oli tema hobuse Rosinante surm, see oli suur hoop Don Quijotele, kuid see teda ei murdnud. Kurva Kuju Rüütel pidas Sancho Panzat oma parimaks sõbraks, kes oli talle ustav ja võttis osa Don Quijote ettevõtmistest. Don Quijote ja kannumehe eesmärgiks oli päästa neiu röövlite käest, nagu rüütlitele romaanides omane Kurva kuju rüütel lubas oma
Ise kutsus mees end Don Quijoteks, kuigi tema päris nimi oli Alonso Quijana rüütliks, kes on pärit La Manchast. Don Quijotel oli isegi olemas oma kannupoiss, truu ja hea sõber, Sancho Panza. Koos reisisid nad ringi oma hobustel ja otsisid daame, keda hädast päästa, koletisi, kellega võidelda ja losse, kus ööbida ja kehakinnitust saada. Tegelikkuses olid asjad hoopis teisiti. Minu arvates oli antud etenduse mõte Don Quijote naljaaluseks tegemine. Rüütel ööbis kõrtsides, mis tema arvates olid kindlused ning võitles tuuleveskitega, mis tema arvates olid koletised. Lisaks oli Don Quijotel antud etenduse järgi oma südamedaam Aldonza ehk Dulcinea, kes tegelikkuses oli tavaline lõbunaine. Kõige rohkem meeldis mulle tegelastest Sancho Panza, keda mängis Ago Anderson. Ta nägi väga huvitav välja, oli tõsiselt südamlik ja tore ning tahtis oma rüütlile, Don Quijotele, ainult parimat
imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest Teose sõnum: kutse asuda rännule pimedusest valgusese ja armastuse poole. Renessanslik idee. "Don Quijote" Miguel de Cervantes Don Quijote on vaesunud aadlik. Pani ise endale nime don ehk kõrge aadlik. Luges rüütliromaane ja kujutas lõpuks ette, et on ise rüütel. Tema kohus oli minna õigluse eest võitlema. Tal oli südamedaam teenija- karjane Toboso Dulcinea, kellele ta andis kauni nime. Tal oli vaja kannupoissi ning õnnestus leida lihtsameelne talumees Sancho Panza, kellele lubas edukalt retkelt tagasi jõudes saare valitseja kohta. Nad lähevad koos maailma päästma
ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest Teose sõnum: kutse asuda rännule pimedusest valgusese ja armastuse poole. Renessanslik idee. Miguel de "Don Quijote" *Osales Türgi vastases Cervantes Don Quijote on vaesunud aadlik. Pani ise endale nime don sõjas 1547-1616 ehk kõrge aadlik. Luges rüütliromaane ja kujutas lõpuks *Oli kolm korda ette, et on ise rüütel. Tema kohus oli minna õigluse eest vanglas võitlema. Tal oli südamedaam teenija-karjane Toboso *Sündis vaeses aadli Dulcinea, kellele ta andis kauni nime. Tal oli vaja soost arsti perekonnas
Kõik kommentaarid