rahvusvaheliselt kindlal alusel. 1929 Asutati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (1933–34 Eesti Vabadussõjalaste Liit). 1929–33 Majanduskriis. 1931 Asutati Põllutöökoda. 1932, 4. Sõlmiti mittekallaletungileping NSV Liiduga. jaanuar 1932–37 Ilmus „Eesti entsüklopeedia”. 1933, 14.–16. Rahvahääletusel kiideti heaks vapside esitatud uue põhiseaduse projekt. oktoober 1934 24. jaanuar Hakkas kehtima uus põhiseadus. 12. märts Riigipööre K. Pätsi ja J. Laidoneri juhtimisel. 2. oktoober Riigikogu viimane koosolek. 1935 Isamaaliidu asutamine. 1936 Tööliskoja asutamine; asutati Tallinna Tehnikainstituut. Männiku laskemoonatöökoja plahvatused (iseseisvusaja suurim õnnetus, surma sai 15. juuni 60 inimest). 1937 Kilingi-Nõmme 2. algkooli tuleõnnetus (süttisid kinofilmid; suuruselt iseseisvusaja 20. aprill
stalin atatürk mussoliini haile st gestapo maffia genfi rahvasteliit korporatsioonid - kõik pidid kuhugi kuuluma pakt B-K kellogi pakt NEP nsv liidu majanduspoliitika uus kollektiviseerimine westminsteri statuut versalles süsteem hitleri noored/ugend SA- pruunsärklased saksamaa SS nkvd gulag vangilaager 5 aastakud EESTI VABARIIK 1920-1940 ● 11 maakonda, 12 linna Riigikord: ● 1920 hakkas kehtima põhiseadus. ● Põhiseaduse järgi olu kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. ● Seadusandlik võim Riigikogu 100 liiget. ● Täitesaatev võim kuulus valitsusele, kes vastutas Riigikogu ees. Valitsust juhtis riigivanem, kel olid ka mõningad riigipea funktsioonid ● Riigipea puudus Kultuuriautonoomia: Vähemusrahvused said põhiseadusele vastavalt omale kultuuriautonoomia. (Eesti 4 suuremat vähemusrahvust: venelased, sakslased, rootslased, juudid.) Kodanikuvabadused
raharent Pärisorjuse ja sunnismaisuse teke "mees või võlg" annad selle talupoja tagasi või makad tema eest haagi- e adrakohtunikud otsisid üles põgenenud talupojad 1507 relvakandmise keeld Hilary Karu 18 D 11 EESTI AJALUGU Linnad Lüübeki õigus (-raamat, -kogu) Tallinn 1248 vapil kolm lõvi, Taani (1) Rakvere 1302 vapil kroon, Wesenberge (7) Narva 1345 Narwig, kala krooniga (9) Riia õigus Tartu 1262 samasugune vapp kui täna, Darbatensis, linnus ja kaks risti (3) Haapsalu 1279 linnus kotkaga, sam amis täna (4)
Läti tegi seda päev hiljem. Nüüd jälgisid kõik, mida teeb Lääs. Kaalukeeleks sai 24ndal augustil Venemaa tunnustamine. Tema järel ka kõik lääneriigid. Algas piirikontrollimine. ÜRO liikmeks võeti hästi kiiresti, see viis protsessi kiirele ja võidukale lõpule. Keskmeks saab uue põhiseaduse väljatöötamine, selleks moodustati komisjon Ülemnõukogu ja Eesti Komitee liikmetest -Põhiseaduslik Assamblee. Aluseks võeti 1939nda aasta põhiseadus, kuid mitte täielikult. Ka NL lagunes; välja kuulutati SRÜ. Miilits -> politsei. Kaitseväekohustus elukallidus, talongid. Savisaare valitsus ei saa hakkama kõigi probleemidega, asemele tuleb Tiit Vähi valitsus. Rahareform, kehtima hakkavad kroonid. Uus põhiseadus kuulutati kehtivaks referendumi alusel. I Riigikogu valimised toimusid sügisel, septembris. Osa võtavad mitmed parteid, võitis silmapaistvalt Laari juhitud 'Isamaa', parempoolne liberaalne valitsus.
Esmakordselt osalesid: Lääne-India, Maroko, San Marino, Sudaan, Tuneesia, Anguilla, Dominica, Barbados, Antigua, Grenada, Saint Lucia, Trinidad ja Tobago, Saint Vincent, Jamaika, Montserrat, Saint Christopher ja Nevis. Tokio 10. Oktoober 24. Oktoober 1964 Esmakordselt toimusid olümpiamängud Aasias. Mexico 12. Oktoober 27. Oktoober 1968 Esmakordselt osalesid Saksa DV ja Saksa FV eraldi. Eestlastest osalesid: Svetlana Tsirkova võitis floretinaiskonnas kuldmedali, Jaan Talts võitis tõstmise poolraskekaalus hõbemedali, Anatoli Krikun sai korvpallis pronksmedali, Priit Tomson sai korvpallis pronksmedali, Jaak Lipso asi korvpallis pronksmedali, Tõnu Lepik oli kaugushüppes 5., püstitades Eesti rekordi 8.09, mis püsis kauem kui Robert Beamoni maailmarekord 8.90, Laine Erik jõudis 800 m jooksus poolfinaali, Mart Paama oli odaviskes 15, Rein Aun katkestas kümnevõistluse, Tiit Helmja jõudis sõudmises kahepaadil poolfinaali, Toomas Arusoo
kohtuvõimu sõltumatuse näol. 18. sajandil tuldi välja võimu vastastikuse kontrolli ja tasakaalu printsiibiga, mida esmakordselt rakendati USA põhiseaduses, eesmärgiks jälle võimu kuritarvituste vältimine. Näiteks Inglismaal jagasid seadusandlikku võimu kuningas, lordid ja lihtkodanikud, kellest igaühel oli teatud õigus teiste tegevust kontrollida. Inglismaa järgi tehtigi USA põhiseadus. Jean-Jacques Rousseau arvates kuulus suveräänsus mitte valitsejale, vaid rahvale. Tema arvates polnud võimalik seda edasi anda rahvaesindusele, st ta pooldas otsest demokraatiat. Tema tuntuim teos on "Ühiskondlik leping". Tema eeltoodud põhimõttest kujunes 18. sajandil välja esindusdemokraatia idee, mille järgi kõigil kodanikel pole vaja riigivalitsemises osaleda, vaid nad valivad endale esindajad üleriiklikku esinduskokku. EESTI RIIKLUSE JA RIIGIVÕIMU KUJUNEMINE
Eesti kodanikud jäid oma Venemaal olevast varast ilma (metsa kontsessioon kompensatsiooniks) 4) Sõjakahju hüvitamine Eesti sai 15 miljonit Vene kuldrubla 5) Kodanike repatrieerumine 1 aasta jooksul: Eestisse naasis u 50 tuh inimest nt L. Puusepp, A. Adamson Vabadussõja tagajärjed Vabadussõjas hukkus u 3000 meest Kaitsti Eesti Vabariiki Saavutati riigi tunnustamine Venemaa ja rahvusvahelise üldsuse poolt. Sõja ajal töötati välja EV põhiseadus ja riigistati balti-sakslaste maaomand. Eesti Vabariigi valitsemine 1920-1939 Valitsemisperioodid Eesti Vabariigi sisepoliitiline areng jaguneb kahte perioodi 1920-1934 - parlamentaarse vabariigi periood 1934-1940 - autoritaarse vabariigi periood ehk "vaikiv ajastu" Valitsemine 1920-1934 1920 võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse, millega loodi Eestis parlamentaarne vabariik. kõrgema võimu kandja: rahvas valimisõigus oli EV kodanikel alates 20
Inimesed ajas 5.klass 26.peatükk Hariduse levik 17.sajandi alguses sai kogu Eesti alast Rootsi kuningriigi provints. Rootsi vajas hulgaliselt haritud kirikuõpetajaid, ametnikke ja arste, kuid nende koolitamiseks leidus kogu maal vaid üks ülikool. 1632.aastal kirjutas kuningas Gustav ll Adolf alla dokumendile, millega asutati Tartu Ülikool. Õppetöö toimus ladina keeles ja õppuriteks olid linnakodanike, kaupmeeste ja kirikuõpetajate pojad.Esialgu kandis ülikool kuninga järgi Academia Gustaviana nimetus. Maarahva laste jaoks leidus vaid üksikuid koole ja õpetus neis oli väga algeline. Rootsi valitsejad olid omaks võtnud ristiusu luterliku vormi ning püüdsid seda levitada kõigis oma riigi osades. Luteri usu kohaselt pidi iga inimene, ka talupoeg, suutma ise piiblit lugeda. Eesti rahvakoolide esimeseks rajajaks peetakse Bengt Gottfried Forseliust. Ta sündis 1660. aasta paiku Harjumaal kirikuõpet
juba Eesti edu. 6. Millal toimus murrang sõjas? Milles see seisnes? Kellelt sai Eesti abi? 1919. aasta 7. jaanuaril. Seisnes selles, et kui ennem olid edukad venelased, siis nüüd said edukaks eestlased ning läksid üle vastupealetungile. Eesti sai abi Inglismaalt, Soomelt, Taanilt ja Rootsilt. 7. Mis oli Asutav Kogu? Selle põhiülesanded? Tähtsaimad vastuvõetud seadused? Asutav kogu oli Eesti vabariigi esimene valitsus. Selle põhiülesanne oli vastu võtta põhiseadus. Põhiseadus. 8. Mis oli ja millal toimus Landeswehri sõda? 1919. aasta juunis toimunud sõda eestlaste Rahvaväe ja baltisaksa maakaitseväe Landeswehr'i vahel. 9. Millal ja millise lepinguga lõpetati Vabadussõda? Tulemus? 1920, 2. veebruar. Leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri, Venemaa pidi loobuma kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. 10. Selgita mõisted: Landeswehr baltisaksa vabatahtlikest koosnev maakaitsevägi. manifest ametlik teadeanne, näiteks 23
kasvab aja jooksul eestlaste osatähtsus. Paljudel Eesti elanikel ei ole rahvastikuregistris kirjas tegelik elukoht. Peamiselt puudutab see maapiirkonnast suurtesse linnadesse viimase kümne aasta jooksul elama asunuid. Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal. 2008. aasta 20. juulil oli Eestis 47 linna, 10 alevit, 177 alevikku ja 4437 küla. Riigikord Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimise ja rahvahääletusega. Eesti Vabariik kuulub Euroopa liitu, Schengeni ruumi ja euroalasse, mis tähendab seda, et Eesti Vabariik on vabatahtlikult loobunud oma suveräänsuse teatud osast (nt oma monetaarpoliitikast ja rahaühikust) ja nõustus täitma Euroopa Liidu õigusnorme
Vabariigi Valitsuse korraldusel võidakse välja kuulutada ka teisi lipupäevi. Maavanema korraldusel võidakse heisata riigilipud vastavas maakonnas ka mõne kohaliku tähtsusega sündmuse puhul. [viide?] Riigilipu võib heisata avalikel üritustel. Igaühel on õigus riigilippu heisata perekondlike tähtsündmuste puhul Eesti Vapp Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi (leopardi). Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta. Riigivapi kuju on määratud riigivapi seadusega. Seda kasutavad riiklikud ametkonnad oma pitsatitel ja dokumentidel. Riigivapi kujutis on ka rahatähtedel ning mõnede riigiasutuste hoonetel. Suure riigivapi kujutist kasutatakse Eesti Vabariigi seadustel ja Vabariigi Presidendi seadlustel. Vappi ajalugu
mõeldud iseseisvuse väljakuulutamiseks ning tegutsemiseks erakorralistes oludes, oli 3-liikmeline (K.Päts, J.Vilms ja K.Konik) Iseseisvusmanifest – „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“, tekst mille koostasid J. Kukk ja F.Peterson Eesti rahvale ette lugemiseks Maareform – viidi läbi vabadussõja ajal, toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa ning uute talukohtade loomine EV põhiseadused – esimene EV põhiseadus 1920, mille võttis vastu Asutav Kogu – puudus riigipea, põhiõigused ja vabadused olid tagatud. Selle nõrgaks küljeks oli vähene tasakaalustatus võimude vahe, Riigikogu volitused olid väga laiad, mis tingis täitevvõimu nõrkuse. See tõi kaasa seadusandliku võimu liigse kontrolli täitevvõimu üle, mille tagajärjeks olid rohked valitsuskriisid, need omakorda tõid kaasa põhiseaduse ulatusliku reformimise (1933)
soojumikas. Eesti loomastik Hajaasustus ja laiad metsased alad on võimaldanud ilveste, metssigade, pruunkarude ja põtrade karjakaupa säilimist teiste loomade seas. Eesti huntide arv on arvatavasti umbes 200. Lindude hulgas on kaljukotkad ja valge-toonekured. Eestis on viis rahvusparki, neist suurim on Lahemaa Rahvuspark põhjarannikul. Soomaa Rahvuspark Pärnu lähedal on tuntud laiade märgalade tõttu. Matsalu Rahvuspargis on esindatud palju erinevaid linde. Riigikord Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimise ja rahvahääletusega. Eesti Vabariik kuulub Euroopa Liitu, Schengeni ruumi ja euroalasse, mis tähendab seda, et Eesti Vabariik on vabatahtlikult loobunud oma suveräänsuse teatud osast (nt oma monetaarpoliitikast ja rahaühikust) ja nõustus täitma Euroopa Liidu õigusnorme
Eesti huntide arv on arvatavasti umbes 200. Lindude hulgas on kaljukotkad ja valge-toonekured. Eestis on viis rahvusparki, neist suurim on Lahemaa Rahvuspark põhjarannikul. Soomaa Rahvuspark Pärnu lähedal on tuntud laiade märgalade tõttu. Matsalu Rahvuspargis on esindatud palju erinevaid linde. [redigeeri] Riigikord Next.svg Pikemalt artiklis Riigikogu, Eesti Vabariigi Valitsus ja Eesti valimised. Toompea loss, kus asub Riigikogu Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega. Võimude lahususe printsiibi järgi on seadusandlik, täitevvõim ja kohtuvõim seatud üksteist tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega. Eesti on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlikku võimu teostab parlament Riigikogu, millel on 101 liiget
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodustus Baltimaadel kaks erine
Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi (18481909) teise lapsena. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas üles teda lapsendanud Valga linnapea Razumovski perekonnas. Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts. Omas tsaariarmee reservohvitserina Vene impeeriumi personaalset, mittepärandatavat aadliseisust. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte ,,Teataja". 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis v
EESTI PRESIDENDID: NENDE ROLL EESTI AJALOOS Referaat SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.EESTI VABARIIGI PRESIDENT.................................................................................4 1.1.Valimine ja ametiaeg................................................................................................4 1.2. Presidendi kohustused.............................................................................................4 2. KONSTANTIN PÄTS...................................................................................................5 3. LENNART GEORG MERI...........................................................................................8 4. ARNOLD RÜÜTEL.....................................
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirko
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuseaastad 1968-86 Tumeda tuleviku aastad
· riigi loomine - veebr. 1917 Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu (paarkümmend kuni paarsada liiget) - nov. 1917 >vanematekogu (väiksem esindus) - jaan. 1918 >Päästekomitee (3-liikmeline, Maapäeva esindus. Päts, Koni, Vilms) - veebr. 1918 > iseseisvusmanifest > Päästekomitee kuulutab välja > Ajutine Valitsus > tegutseb vaid ühe päeva - aprill 1919 >Asutav Kogu (maaseadus, põhiseadus) - 1920 >Riigikogu · raskused - majanduses: 1920A alguses majanduskriis - 1920.a. demokraatlik põhiseadus - 1.dets. 1924.a. kommunistide riigipöördekatse · Parlament - 1917-1919 Maapäev - 1919-1920 Asutav Kogu - 1920-1923 I Riigikogu - 1923-1926 II Riigikogu rahvahääldus algkoolide seaduse muutmiseks, rahvas vastu st umbusaldus Riigikogule - 1926-1929 III Riigikogu - 1929-1932 IV Riigikogu rahvahääletus põhiseaduse kohta okt. 1933, Riigikogu jäi - 1932-1937 V Riigikogu 3. Demokraatlik periood · sisepoliitikas - palju parteisid, sagedased valitsuskriisid
Sajandi alugl Vene riiki valitses Nikolai II Riigikord: isevalitsuslik monarhia- kogu võim kuulub ühele inimesele Talupoegade maa- enamik elab maal, maapuudus Paljurahvuseline riik- rahvuslik rõhumine Madal haridustase Kiire majandusareng 1904-1905 Vene-Jaapani sõda Port Arturis toimusid sõja põhisündmused Venemaa sai lüüa 1905 aasta revolutsioon- algus Verine Pühapäev 9.jaanuar 1905 Ülldstreik 16. okt 1905 antakse välja tsaari manifest: Kodanikuvabadus Põhiseadus Riigiduuma Revolutsiooni lõpp 1907 Pjotr Stolõpin- vene peaminister, kes viis revolutsiooni mahasurumise lõpuni Stolõpini vagun- inimesed viidi siberisse Stolõpini kaelaside- poomisnöör Kaotab ära külakogukonna Stolõpin tapeti 1911 Soomes olid vanasoomlased(ei tahtnud venemaaga tülli minna) ja noorsoomlased(mässumeelsed), neid eristas keel, ametlik keel 19 saj lõpuni oli rootsi keel, noorsoomlased rääkisid rootsi keeles, vanasoomlased soome keeles
See leidis rahva hulgas massiliselt toetajaid vabadussõjalased muutusid suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks Eestis. Vapsid otsustasid koostada omapoolse põhiseaduse projekti. Vapside ametlikuks juhiks oli erukindral andres larka. Tegelikult aga etendas juhirolli artur silk. 1932 aasta augustis toimus riigikogus koostatud uue põhiseaduse 1936 aasta alguses teatas konstantin päts,et on aeg alustada tagasipöördumist normaalsete olude juurde. Selleks on aga vaja välja töötada uus põhiseadus. Kutsuti kokku rahvuskogu põhiseaduse koostamiseks. Ja esimesel jaanuaril 1938 jõustuski uus, kolmas põhiseadus. Selle kohaselt oli eesti vabariigi riigipeaks president, kes valitakse rahva poolt otsestel valimistel kuueks aastaks. Presidendi kandidaadiks esitati ainult üks isik- konstantin päts. Seetõttu jäid presidendi valimised rahva poolt ära ning aprillis 1938 kinnitati eesti vabariigi esimeseks presidendiks konstantin päts. 1939 aastal algas eesti majanduselus kiire areng
karjakaupa säilimist teiste loomade seas. Eesti huntide arv on arvatavasti umbes 200. Lindude hulgas on kaljukotkad ja valge-toonekured. Eestis on viis rahvusparki, neist suurim on Lahemaa Rahvuspark põhjarannikul. Soomaa Rahvuspark Pärnu lähedal on tuntud laiade märgalade tõttu. Matsalu Rahvuspargis on esindatud palju erinevaid linde. 7 3. RIIGIKORD Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimise ja rahvahääletusega. Eesti Vabariik kuulub Euroopa Liitu, Schengeni ruumi ja euroalasse, mis tähendab seda, et Eesti Vabariik on vabatahtlikult loobunud oma suveräänsuse teatud osast (nt oma monetaarpoliitikast ja rahaühikust) ja nõustus täitma Euroopa Liidu õigusnorme
Kirje üldstruktuur on neljaosaline: - kes (autor); - millal (aeg); - mis (pealkiri); - kus (andmed väljaandmise v asukoha kohta). - Iga osa on kirjes omaette üksus, mille lõpetab punkt. - Vajadusel võib nurksulgudes lisada mingi olulise määratluse, mis laadi asjaga on tegu, kui see muidu kirjest välja ei tule(nt kataloog, infoleht, pressiteade vms). - Jälgi nimekirjutust! Kirjet alustab autori perekonnanimi, selle järel tuleb pärast koma eesnime esitäht. Mõningatel puhkudel (nt lõputööd, intervjuud) kirjutatakse välja ka eesnimi. Pealkirja järel toodud koostaja või toimetaja nimes on initsiaal perenime ees. Kogu maailmas väga laialdaselt aluseks võetavas APA-süsteemis (Publication Manual of the American Psychological Association) on allikakirjetes: - aastaarv sulgudes; - väljaande nimetus kursiivis (st kursiivis on raamatu pealkiri; ajakirja, ajalehe, kogumiku nimi). NB
kohustusi. Vabariigis saavad riigi kodanikud osaleda riigi valitsemises. Rahvuspüha: 24. veebruar (iseseisvuspäev) (1918) Riigipea: Vabariigi President – Toomas Hendrik Ilves Riigikord: parlamentaarne vabariik Põhiseadus: vastu võetud 28. juunil 1992 Eesti Vabariigi sümbolid: Vapp (Eesti VR tunnus) Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta. Lipp Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks. Lipuvärve tõlgendatakse järgmiselt: sinine - usk Eesti tulevikku; must - Eesti mullapind, raske minevik; valge - lootus Eesti ilusasse tulevikku. Eesti rahvushümn- "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Sõnad: Johann Voldemar Jannsen
astunud ja sõjaväe loomine oli alles algusjärgus, ei suutnud eestlased tükk aega korralikku vastupanu organiseerida. 1919. aasta jaanuariks olid punaväed vallutanud umbes pool Mandri- Eestist ja asusid Tallinnast vaid 35 kilomeetri kaugusel. Ametlikult lõppes Vabadussõda Tartu rahu sõlmimisega 2. veebruaril 1920. 1920. aastal, mil rahu oli sõlmitud, võis Eestis hakata omariiklust ulatuslikumalt välja ehitama. Samal aastal võeti Asutava Kogu poolt vastu esimene korraline põhiseadus, millega loodi ka Riigikogu ning kehtestus väga parlamentaarne valitsussüsteem, kus valitsusjuhi ja riigipea kohused olid ühendatud ja neid täitis riigivanem. Üldiselt oli selline süsteem küllaltki ebastabiilne, tulenevalt valimisseadusest sai parlamenti korraga suur hulk erakondi ja koalitsiooni oli keerukas moodustada. Seetõttu hakati kehtivat põhiseadust peagi kritiseerima ja juba 1920. aastate lõpus oli tõsiselt päevakorral selle muutmine.
näiteringid ja orkestrid ning muidugi kutselised muusikud. Maailmasõda ja 1918 aasta Saksa okupatsioon laostasid Eesti majanduslikult. Saksa okupatsioonile järgnenud kommunistliku Venemaa kallaletung ei lubanud eestlastel kohe asuda laastatud majandust taastama. Selle tõttu tuli Tallinna ja teisi linnu 1919. Aasta talvel näljahäda. Näljahirmus Eesti pealinna jõudis 9. veebruaril Inglismaalt nisulastiga aurik Baltonia. Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti vastu 15.juunil 1920 ja see jõustus 21.detsembril 1920. Eesti kehtestati demokraatlik parlamentaarne vabariik, kus olulisemat rolli mängis seadusandlik võim Riigikogu. Juhtivad demokraatlikud suurriigid tunnustasid Eesti riiklikku iseseisvust 1921.aasta algul. 1921 võeti Balti riigid vastu maailma maid ühendanud Rahvasteliitu. See tagas Eestile rahvusvahelistes suhetes võrdväärse partneri rolli. Iseseisvuse üheks lahutamatuks tunnuseks on oma raha. 1
partnereid nii Suurbritannia kui Soome ja teiste Balti riikide näol · Rahvasteliidu mõju suurenedes hakkab Eesti aga end järjest turvalisemalt tundma, eriti peale 1928 aasta Briandi-Kelloggi sõjakeelupakti · 1932 sõlmitakse Eesti ja Venemaa vahel mittekallaletungi leping · Koostöö Rahvasteliiduga näib piisav julgeoleku tagamiseks Poliitiline ja majanduslik areng 1920. Aastatel 1920 võetakse vastu Eesti I põhiseadus, mis on ülimalt demokraatlik. Põhiseaduses olid aga ka omad vead, nt riigipea puudumine, mis omakorda tekitas ohu, et seadusandlik võim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle. Vaatamata puudustele toimis I põhiseadus edukalt, kuni 1930 aasta kriisini. Kujuneb välja mitmeparteiline süsteem. Moodustus väga palju erakondi, mis paratamatult tõi kaasa parlamendi killustatuse. Valimised võitnud erakonnad pidid aga moodustama 4-5 erakonnast koosneva koalitsioonivalitsuse
7 Ülesanded seadusandluses Kuulutab välja Riigikogu vastu võetud seadused · Ükski seadus ei hakka kehtima enne, kui president ei ole seda välja kuulutanud. Sellise asjakorralduse mõte on tasakaalustada ning kontrollide Riigikogu tegevust. Anda aega vaagida, kas seadus vastab meie kõigi huvidele, lähtub põhiseadus mõttest. Ülesanded täitevvõimuga seoses · Määrab peaministrikandidaadi ning nimetab ametisse valitsuse liikmed. (Parlament kinnitab ametisse, kui parlament heaks ei kiida, siis läbi ei lähe) President valib peaministrikandidaadi ning kandidaadi ülesanne on moodustada uus valitsus. · President teeb peaministri ettepanekul muudatusi valitsuse koosseisus st vabastab ametist ja nimetab ametisse üksikud ministrid
1. seaduse ülimuslikkus- kõik osapooled alluvad võrselt seadusele 2. süütuse presumptsioon- keegi pole ennem süüdi, kui kohus ei ole otsust langetanud Eesti kohtusüsteem on kolmeasmeline Esimese astme kohtud- maakohtud- arutavad nii tsiviil-(abielulahutus, rahaline vaidlus) kui ka kriminaalasju (altkäemaks vargus). Halduskohtud- tegelevad ainult haldusõigustega (kaebused, protestid) Teise astme kohtud- ringkonnakohtud: 1. vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu otsuseid 11 (apellatsioon tähendab edasi kaebaist kõrgema kohtu poole) 2. võivad alamastme kohtu otsuse kinnitada või muuta Kolmanda astme kohus- Riigikohus: 1. arutab ja vaatab läbi kohtuotsuse olema solevate dokumentide ja materjalide põhjal 2
Jeltsin oli Venemaa Föderatsiooni esimene president (19911999). Demokraatliku suuna võtmine, turumajandusele üleminek, ettevõtete erastamine, mille tõttu tekkis ebavõrdsus, vabam meedia, NATO ja Venemaa suhte areng, mis Jeltsini ametiaja lõpus jõudis ikkagi sügavasse madalseisu. Keelustas Nõukogude Liidu Kommunistliku partei ja Venemaa Kommunistliku partei tegevuse. Tema valitsusajal võeti vastu uus põhiseadus ning valiti parlament- Föderaalkogu Tagasilöögiks tema poliitikas oli Tsetseenia sõda, mis kaotati. Organiseeritud kuritegevuse tugevnemine ja selle vastane võitlus b) võimu üleminek Jeltsinilt Putinile; Järjest halvenev tervis sundis Jeltsinit endale järeltulijat otsima, 1999. aastal määras ta peaministriks Putini. Ta oli veendunud, et Putin saab riigi juhtimisega hakkama ning 2000
EESTI VABARIIK PÕHISEADUSED Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus sisaldab eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs.
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
