mõjuvatest objektidest või nähtustest. Omadused - püsivus, valivus, mõtestatus, kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. Taju liigid - isikutaju, stereotüpiseerumine, samastamine, kaasaelamine, ülekandmine. Mälu - psüühika nähtus, mis seisneb teadmistel, muljetel, oskustel, meeldejätmises, säilitamises ja taastamises. Põhiprotsessid - meeldejätmine, säilitamine, taastamine ehk reproduktseerimine. Liigid - liikumismälu, emotsionaalne mälu, kujundimälu, sõnalis-loogiline mälu, lühimälu, faktimälu, episoodiline ja protseduuriline mälu. Õppimine - on kogemusel põhinev, suhteliselt püsiv käitumise muutus. Mehhanismid - harjumine; õppimine harjumise teel. Tingimatu refleks - sünnipärane. Tingitud - õpitud. Operantne tingimus - vältida halba, saavutada head. Mõtlemine - vaimne aktiivsus, mis seostub informatsiooni töötlemise, mõistmise ja suhtluses kasutamisega. Ülesannete lahendamine
............................................. 11 6.1. Protseduuriline mälu.............................................................................. 11 7. Eksplitsiitne mälu......................................................................................... 12 7.1. Episoodiline mälu................................................................................... 12 7.2. Semantiline mälu................................................................................... 12 8. Kujundimälu................................................................................................. 13 8.1. Nägemismälu......................................................................................... 13 8.2. Kuulmismälu........................................................................................... 13 8.3. Haistmismälu......................................................................................... 14 8.4. Kompimismälu.......................................
.................................................................... Semantiline mälu.................................................................................................................. Mälu tüübid:.............................................................................................................................. Motoorne mälu...................................................................................................................... Kujundimälu......................................................................................................................... Sõnalis-loogiline mälu.......................................................................................................... Emotsionaalne ehk tundmusmälu......................................................................................... Mehaaniline mälu.........................................................................................
vahendusel. Mälusignaalina toimib sageli just tundmus, seejärel tundmustega seotud info. Selle mäluliigi puhul on oluline omandamisprotsessi emotsionaalsus. Inimene mäletab ennekõike seda, mida ta tundis, oskab seda väga ilmekalt kirjeldada, seda aga, miks ta niimoodi tundis, oskab juba vähem argumenteeritult ja täpselt seletada. Emotsionaalne mälu esineb väga vähestel. · Kujundimälu : rajaneb sageli heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi, proportsiooni, harmoonia jmt salvestamisvõimes ja reprodutseerimises. Sihipärasel kultiveerimisel võib see mäluliik olla kunstiloomingu lätteks. Tänapäevased uurimused on näidanud, et loovisiksusel olgu siis teaduses, poliitikas või kunstis on hästi arenenud või isegi domineeriv kujundiline psüühika (arvatavasti parema ajupoolkera funktsioon).
Jalgrattasõit on oskus, mida inimene kunagi ära ei unusta, kui ta on selle selgeks õppinud. Jalgrattasõit on hea füüsiline treening, mida saad teha vabas õhus. Tasakaalu hoidmiseks peab töötama terve keha. Mälu on oma kogemuse ja omandatud info meeldejätmine, säilitamine, meenutamine ja unustamine. Mälu jaguneb: Psüühilise aktiivsuse iseloomu järgi motoorne mälu emotsionaalne mälu- tundmuste ja tunnete mälu kujundimälu sõnalis-loogiline mälu Tegevuse iseloomu järgi tahteline mälu mittetahteline mälu Lühimälu ja pikaajaline mälu Säilimise aja alusel jaotatakse: 1. Lühimälu Tajutud materjal püsib lühikest aega: kuni 30 sek Piiratud 7+-2 ühikut Sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest Anne-Ly Padrik HT-16
põhilise komponendina isiklikke kogemusi ajas - Semantiline mälu on mälu liik, mis sisaldab intellektuaalselt omandatud teadmisi, mida on õpitud, kuid pole ise kogetud. Mälu liigid 1) Psüühilise aktiivsuse iseloomu järgi mälu liigitus - Motoorne mälu mitmesuguste liikumiste ja nende süsteemide meeldejätmine, säilitamine ja meenutamine - Emotsionaalne mälu on tundmuste ja tunnete mälu - Kujundimälu on kujutluste, elu- ja looduspiltide, häälte, lõhnade, maitsete mälu. Nimetatakse ka nägemismälu, kuulmismälu, kompamismälu, haistmismälu, maistmismälu. - Sõnalis-loogiline mälu sisuks on mõtted, ideed, ei ole võimalik ilma keeleta 2) Tegevuse isseloomu järgi mälu liigitus - Tahteline mälu - Mittetahteline mälu]] MÕTLEMISE OPERATSIOONID
· töödeldava informatsiooni alusel (episoodiline, semantiline, protseduuriline mälu) · eksplitsiitne ja implitsiitne mälu · priming (objektide kui sturktuursete tervikute tajumine, ilmneb äratundmises, teadvustamatu) Mälu saab liigitada: a) domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel: motoorne toimingute, tegevuste salvestamine tegevustes emotsionaalne mäletatakse tundmuste vahendusel, oluline omandamisprotsessi emotsionaalsus kujundimälu- salvestatakse ruumisuhted, vormid, proportsioonid sõnali-loogiline mälu spetsiifiline inimesele b) ajatunnuse alusel sensoorne mälu lühikese ajahetke kestel säilitab tundeorganitest saabuva info töötlemistulemusi (100-400 msek) lühimälu töötleb sensoorsest mälust ja püsimälust saabuvat infot, säilitab info ajutiselt aktuaalsena (10 sekundit, koos kordamisega mitmeid tunde). Operatiivmälu peetakse lühimälu
Mälu Info mällujätmist kujundavad tegurid Materjali kordamine, kodeerimise eripära, motivatsioon, ainevalda süvenemine Mälu kvaliteetni näitavad materjali meeldejätmise kiirus, materjali säilitamise kestus, materjali reprodutseerimise kergus ja matejali meenutamise täpsus. Mälutüübid Motoorne mälu seotud liikumisega. Toetab protseduurilist mälu. Geneetiliselt kõige varasem mäle Kujundimälu visuaalsed ja kuulmise kujundid Sõnalis-loogiline mälu kuidas jätame meelde absraktseid mõisteid, õppimisel kõige juhtivam mälu. Emotsionaalne ehk tundmusmälu kujundab maitseeelistusi, toeks empaatiavõimele, suhtleid. Fakti-, nime-, sõna-, koja-, sündmuse- ja nägudemälu Materjali meeldejätmise tasandid Mehaaniline mälu õpitakse pähe, takerdutakse sõnadesse Sõnalis-loogiline mälu
86% on aju aktiivsus kui kasutatakse metafoore - mitte metafooride kasutamisel mälu teeb vähem tööd Mälu niinimetatud maagilise arvu tõi välja G.A.Miller 201619961986197620 Me saame jätta meelde kängitud numbreid (näiteks aastaarvud) Imik - tahtmatu mälu; 8.-9.kuusel lapsel on meeldejätmise aeg 2-3 nädalat Väikelaps - tahtmatu mälu; teadlikku meeldejätmist pole; sõnamälu ja keeletundlikkus - teab sõnade tähendust Eelkooliiga - väga hea kujundimälu; sõnalis-loogiline mälu hea; juhtiv on tahtmatu mälu Noorem kooliiga - tahteline omandamine muutub juhtivaks vormiks; areneb välja ka mehhaaniline mälu; on ka kujundimälu ja sõnalis-loogiline mälu Noorukiiga - tahteline mälu; treenitakse asjade meeldejätmist ja on enda soov (motivatsioon) asjadest aru saada Metamälu - teadmine iseenda mälu kohta (näide: tean millist strateegiat pean kasutama, et
Seda liiki mäluga inimesed on hea koordinatsiooniga, füüsiliselt osavad ja oma töös head. Nende vilumused toimingutes kujunevad kiiresti. Emotsionaalne mälu – hea arengu korral mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel. Inimene mäletab ennekõike seda, mida ta tundis, oskab seda väga ilmekalt kirjeldada, seda aga miks ta nii tundis, oskab ta juba vähem ja ebatäpsemalt seletada. Emotsionaalset mälu esineb vähestel inimestel. Kujundimälu – rajaneb sageli heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi, proportsiooni, harmoonia jmt salvestamisevõimes ja reprodutseerimises. (teadlased, poliitikud, kunstnikud). Sõnalis-loogiline mälu – sisuks keele vahendusel antud mõtted. Selle mäluliigi inimesed on loogilised ja argumenteerimisosavad. Probleemiks võib olla loovuse vähesus. Kestvuse alusel jaotamine – Sensoorne mälu ehk ülilühiajaline mälu – Automaatne salvestamine, ülikiire
mida on õpitud, kuid pole ise kogetud. · Mälu liigid: o Psüühilise aktiivsuse iseloomu järgi mälu liigutus: Motoorne mälu mitmesuguste liikumiste ja nende süsteemide meeldejätmine, säilitamine ja meenutamine (hea motoorne mälu ,,kuldsed käed", halb ,,koba") Emotsionaalne mälu tundmuste ja tunnete mälu Kujundimälu nägemis-, kuulmis-, kompamis-, haistmis-, maitsmismälu Sõnalis-loogiline mälu mõtted, ideed, ei ole võimalik keelata o Tegevuse iseloomu järgi mälu liigitus Tahteline mälu Mittetahteline mälu · Amneesia - on mälukaotus, unustamise liik. · Igal inimesel kehtivad amneesialiigid, mida peetakse normaalseks (3): o Lapsepõlve amneesia ei mäleta enda elu enne 3. eluaastat
3) Muutuvad mälustrateegiad (seoste loomine jne) 4) Tekib parem teadmine mälust (nt tean, kui kiiresti suudan luuletuse pähe õppida). 5) Üldistamisvõime paraneb Imikuiga tahtmatu mälu, taastundmise periood on 8-9 kuusel lapsel 2-3 nädalat (nt ei tunne ema ja isa ära, kui nad on 2-3 nädalat ära olnud). Väikelaps tahtmatu mälu, sõnamälu võib väga hea olla, kuna see seostub tegevusega. Koolieelik hakkab arenema tahteline mälu, ülekaalus on kujundimälu ja hakkab arenema sõnalis-loogiline mälu. Kooliiga Tahteline omandamine on juhtiv mälu vorm ja intensiivselt areneb sõnalis-loogiline mälu. Murdeiga tahteline mälu, murdeealine tahab aru saada ega taha kasutada mehhaanilist mälu. Murdeeas bioloogiliselt on mehhaanilise mälu hiilgeaeg. Metamälu (teadmine enda mälust) paraneb. Intelligentsus ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet
Orienteerumise ajas ja ruumis tagavad aja-, ruumi ning vormitaju. Mälu psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises, reprodutseerimises. Mälu saab liigitada: a) domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel: motoorne toimingute, tegevuste salvestamine tegevustes emotsionaalne mäletatakse tundmuste vahendusel, oluline omandamisprotsessi emotsionaalsus kujundimälu- salvestatakse ruumisuhted, vormid, proportsioonid sõnali-loogiline mälu spetsiifiline inimesele b) ajatunnuse alusel sensoorne mälu lühikese ajahetke kestel säilitab tundeorganitest saabuva info töötlemistulemusi (100-400 msek) lühimälu töötleb sensoorsest mälust ja püsimälust saabuvat infot, säilitab info ajutiselt aktuaalsena (10 sekundit, koos kordamisega mitmeid tunde). Operatiivmälu peetakse lühimälu
2) AIDA - eeldab võtmeprobleemidena teadvustamist, huvi, soovi / iha ja tegevust. 3) AUB - tähelepanu, teate mõistmist ja unustavuse loomist. Reklaami efektiivsuse infotöötlusmudel (W. McGuire): Teate esitus -> tähelepanu lülitamine teatele -> teate töötlus ja mõistmine -> järeleandmine teate ergumentidele -> teate säilitamine mälus -> käitumine (puududeks on, et mälu vaadeldakse semantilise ja abstraktselt kodeeritul mälua ning ignoreeritakse episoodilist mälu ja kujundimälu). Järeleandmise etappi konkretiseeritakse kognitiivsete protsesside juurdelisamisega, mis toimivad: 1) Poolt- ja vastuargumentide kaudu. 2) Säilitamise etapi konkretiseerimisel lisanduvad tõdemuste ootuste, arvamuste formuleerimise ja muutumise toime. 3) vastavad tõenäosused. Ahelmudelite ühised tunnused: 1) Mudelid on rakendavad ja välja arendatud üksnes tugeva osalusmääraga ning verbaalsetele / loogilistele protsessidele toetuvate teabetöötlusnähtuste puhul.
puutunud, tunneme selle ära. Meenumine- materjal tuleb meelde n-ö iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed Meenutamine- eeldab juba tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist hoopis pärssida. Mnemotehnika- mälutehnika Meeldejätmine, seoste loomine. Silmamälu, numbrimälu, sõnamälu ja kujundimälu. Mälu liigid- liigitatakse lähtealusest olenevalt mitmel viisil. Materjali mälus säilimise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu. · Meeleelundite kaudu tulev informatsioon salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest
Kui seda liiki mälu on arenenud, on inimesel hea koordinatsioon, füüsiliselt osavad. - emotsionaalne mälu – hea arengu korral mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel. Mälusignaalina toimib sageli just tundmus, seejärel tundmusega seotud info. Inimene mäletab ennekõike seda, mida ta tundis ja oskab seda ilmekalt kirjeldada, aga miks ta niimoodi tundis, osatakse vähem argumenteeritult seletada. Emotsionaalne mälu esineb vähestel isikutel. - kujundimälu – rajaneb sageli heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi, proportsiooni, harmoonia jmt salvestamisvõimes ja reprodutseerimises. Sihipärasel kultiveerimisel võib see mälu olla kunstiloomingu lätteks. Uurimused on näidanud, et loovisiksusel on hästi arenenud või isegi domineeriv kujundiline psüühika (arvatavasti parema ajupoolkera funktsioon). - sõnalis-loogiline mälu – on spetsiifiline inimesele, kuna teised mäluliigid on oma madalamates vormides
Emotsionaalne mälu hea arengu korral mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel. Mälusignaalina toimib sageli just tundmus, seejärel tundmusega seotud info. Selle mäluliigi puhul on oluline omandamisprotsessi emotsionaalsus. Inimene mäletab ennekõike seda, mida ta tundus, oskab seda väga ilmekalt kirjeldada, seda aga, miks ta niimoodi tundis, oskab ta juba vähem argumenteeritult ja täpselt seletada. Emotsionaalne mälu esineb vähestel inimestel. Kujundimälu rajaneb sageli heal fantaasial ning seisneb eas vormi, ruumi, ruumisuete, proportsiooni, harmoonia jmt salvestamisvõimes ja reprodutseerimises. Sihipärasel kasutamisel võib see mäluliik olla kunstiloomingu lätteks. Tänapäevased uurimused on näidanud, et loovisikutel (teaduses, poliitikas või kunstis) on hästi arenenud või isegi domineeriv kujundiline psüühika (arvatavasti parema ajupoolkera funktsioon). Sõnalis-loogiline mälu sisuks keele vahendusel antud mõtted
pikaaegne protsess mida enam aega möödub õppimises, seda enam unustatakse. Mälu liigid: Lühiajaline mälu - tajutud materjal püsib mälus lühikest aega, mõnest sekundist poole minutini Pikaajalina mälu - ajaliselt kestev ja suuremahuline Mälu areng: Imikuiga tahtmatu mälu, taastumise (meeldetuletamise) periood 8- 9kuusel lapsel on 2-3 nädalat Väikelaps - tahtmatu mälu Koolieelik - hakkab arenema sõnalis-loogiline mälu; kujundimälu võib olla väga hea Kooliiga (8-9)- tahteline omandamine peaks muutuma juhtivaks vormiks; oht mehhaanilise mälu ületähtsustamine (päheõppimine algklassides) Murdeiga (11,12- 15,16) inimene tahab aru saada ja ning vähem kasutada mehaanilist mälu; samas on see hiilgeaeg päheõppimiseks Õppimisstrateegiad, mis on kasutaja teadliku kontrolli all: organiseerimine- vastuvõetud info korrastamine; harjutamine- info kordamine pärast selle
- Visuaalne. „Hüpermälu”, eidetism. Mälu liigid Domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel liigitatakse mälu: - Motoorseks. Motoorset ehk liikumismälu iseloomustab mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses. - Emotsionaalseks. Emotsionaalse mälu hea arengu korral mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel. - Kujundiliseks. Kujundimälu rajaneb sageli heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi, proportsiooni, harmoonia jms salvestamisvõimes ja reprodutseerimises. - Sõnalis-loogiliseks. Sõnalis-loogiline mälu on spetsiifiline inimesele, kuna teised mäluliigid võivad oma madalamates vormides esineda ka loomadel. Selle mäluliigi sisuks on keele vahendusel antud mõtted. Ajatunnuse ehk materjali mälus säilitamise kestuse alusel liigitatakse mälu:
annaabi.ee 
