Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Malta transport ja turism 3. osa (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas saab Eesti kodanik Maltasse?
Tõrva Gümnaasium
Klaarika Ilisson
10a klass

Malta
Transport ja turism


Referaat


Juhendaja Laine Tangsoo


Tõrva 2014

Sisukord


Malta Transport ja turism 1
Referaat 1
Juhendaja Laine Tangsoo 1
Sissejuhatus 3
Transport 3
Teede pikkus 3
Transpordi liigid 3
Sadamad 3
Lennujaamad 3
Turism 4
Turistide arv aastas ja vaatamisväärsused Maltas 4
Turistid Maltas 4
Kuidas saab Eesti kodanik Maltasse? 5
Võimalused turismi arendamiseks 5
Kokkuvõte 5
Kasutatud kirjandus 5

Sissejuhatus

Jätkureferaadi 3. osas, pidi leidma infot oma valitud riigi transpordi ja turismi kohta. Transpordi all pidi leidma veel igasugu asju, näiteks seda, kui pikad on seal teed, missugused on transpordi liigid, millised sadamad ja lennujaamad seal on. Ka turisminduse all oli erinevaid punkte, mida pidi täitma. Näiteks kui palju turiste külastab Maltat aastas ja missugused on need vaatamisväärsused, mida nad vaatamas käivad, kuidas suhtutakse turistidesse Maltas ning kuidas saavad Eesti riigi kodanikud Maltasse.

Transport

Teede pikkus

Hoolimata kõrgest linnastumistasemest on Maltas kiirteid vähem kui 100km .

Transpordi liigid

Autode arv on saarel väga kõrge- umbes 607 mootorsõidukit 1000 inimese kohta, Malta on selle näitajaga maailmas 5ndal kohal . Ühistranspordina on kasutusel bussid, mis on omamoodi vaatamisväärsused oma unikaalse, vanaaegse väljanägemise poolest. Raudteevõrgustik Maltas tänapäeval puudub, seega pole ka rongiliiklust. Küll aga oli toimiv rongiliiklus aastatel 1883- 1931 , mis ühendas pealinna Vallettat vana pealinna Mdinaga, kuna see ei tasunud enam ennast ära, siis otsustati see sulgeda.

Sadamad

Kuna Malta on asub keset merd , siis on seal laevandus hästi arenenud.
2002 aastal sõitis Malta lipu all 3143 laeva. Maltas on 3 looduslikku sadamat :
Grand Harbour, mis asub Vallettast idas. Marsamxett, mis asub Valletast läänes ning on mõeldud eelkõige jahtidele. Kaubalaevade jaoks on Marsaxloki sadam, see vabasadam on stabiilselt arenenud alates 1988ndast aastast, kui see avati. Marsaxloki sadamast on saanud tähtsaim kaubalaevade sadam Vahemeres. Malta ja Gozo vahel sõidab ka praam .

Lennujaamad

Maltas on üks lennujaam Luqa, mis asub 6 km eemal pealinnast Vallettast. Lennuühendus on
38 eri riigiga nii Euroopa, Ameerika kui ka Lähis-Idaga.
Kaart Malta transpordi kohta.

Turism

Turismindus hakkas Maltas arenama juba 1950ndatel. Turism on Malta peamine majandusharu ning seega ka olulisim sissetulekuallikas.

Turistide arv aastas ja vaatamisväärsused Maltas

Aastas külastab Maltat üle 1 miljoni turisti. Noored käivad siin suvel, et mõnusasti päikese käes peesitada ning snorgeldada ja surfata. Soliidsemad inimesed, kes panustavad vaatamisväärsustesse enam, käivad siin kevadel või sügisel. Malta ajalooga tutvumine on lihtne, sest saar on väike ja bussiliiklus hästi korraldatud. Pilet maksab kõigest neli krooni. Igal tänavanurgal reklaamitakse lisaks giidiga ekskursioone või renditakse autosid. Tänaseni säilinud linnamüüridel jalutades saab hea ülevaate maailma ühest kõige paremini kindlustatud sadamast. Pealinn Valletta on suurepärane näide renessansiajastu arhitektuurist .

Turistid Maltas

Turistidesse suhtutakse hästi ning nende heaolu eest hoolitsetakse laitmatult. Umbes kolmandik töökohti saarel on seotud turismindusega. Turistide jaoks on ehitatud juurde aina uusi hotelle ja maju, parandatud on ka infrastruktuuri. Eriti populaarne on turistide seas UNESCO kultuuripärandi nimekirjas olev Valletta kesklinn . Turiste meelitavad eelkõige soe kliima ja madalad hinnad. Aastas külastab Maltat üle miljoni inimese, kes toovad riigile sisse üle 600 miljoni dollari.

Kuidas saab Eesti kodanik Maltasse?

Lisaks kehtiva passiga, võib Malta nõuda riiki sisenemisel viisat. Euroopa Liidu kodanikel on õigus vabalt reisida Maltasse, läbimata erilist formaalsuste täitmist. Paljudes Euroopa Liidu riikides elavad inimesed, ei ole kohustatud omama viisat Maltasse minekuks . Praegu saavad „viisalihtsustuslepingut“ kasutada ainult 8 riigi rahvad - Albaania , Bosnia ja Hertsogovina , Moldova, Makedoonia , Venemaa, Serbia ja Ukraina .
Et Eesti kodanik saaks Maltasse, peab ta taotlema viisat ning tal peab olema kindlasti ka kehtiv pass .

Võimalused turismi arendamiseks

Kuna Maltas käib aastas üle ühe miljoni turisti, mis on kolm korda rohkem, kui Malta elanikke, siis turismiinfrastruktsioon on tohutult kasvanud ja mitmes kvaliteetsed hotellid viibivad saarek, siis riigi ülearenemine ja traditsioonilise eluaseme hävitavime on kasvav probleem. Viimastel aastatel on Maltat reklaamitud kui meditsiinilist turismi sihtkohta , kuigi Malta haigla ei ole läbinud sõltumatut rahvusvahelist tervisehoiu akredireerimist. Ning kui Malta soovib oma riiki reklaamida kui meditsiinilise sihtkohta, peab ta läbima rahvusvahelise tervisehoiu akrediteerimise.


Kokkuvõte

Kui ma selle referaadi tegemist alustasin, ei uskunud ma, et Maltas on sellised erinevad transpordi võimalused. Samuti ei teadnud ma seda, et aastas käib Maltas ligi 1,2 miljonit turisti, kes on Maltale nii suur sissetulekuallikas. Selle referaadi tegemisel hakkas see riik mind nii huvitama, et kunagi sooviksin ise ka Maltas ära käia.


Kasutatud kirjandus

http://en.wikipedia.org/wiki/Tourism_in_Malta#Major_event_touris m
http://www.transport.gov.mt/roads-infrastructure
Malta transport ja turism 3-osa #1 Malta transport ja turism 3-osa #2 Malta transport ja turism 3-osa #3 Malta transport ja turism 3-osa #4 Malta transport ja turism 3-osa #5 Malta transport ja turism 3-osa #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-06-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Klaarika Ilisson Õppematerjali autor
Referaat Malta kohta, 3. osa
Natukene informatsiooni Malta transpordi ja turismi kohta.
Mõni fakt võib ka vale olla, ei garanteeri, et kõik on 100% õige.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Malta Vabariik
14
docx

Malta Vabariik

Klass:11A Juhendaja: Ene Sokman Jõhvi 2010 Sisukord TURISM.....................................................................................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................15 Malta Vabariik Üldinfo Pealinn Valletta Pindala 316 km2 Riigikeel malta ja inglise Rahvaarv 413 609 (2008) Rahvastiku 1308,9 (2008) in/km2 tihedus Riigikord parlamentaarne vabariik President George Abela Peaminister Lawrence Gonzi Iseseisvus 21. september 1964 SKT 8,338 miljonit USD 2

Geograafia
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Töötajate tagasiside Teenindusstandardite täitmise jälgimine ja hindamine Media tagasiside Mud tagasiside võimalused Mystery shopping e. teeninduse testimine 12 TURISMIGEOGRAAFIA 28. Turismigeograafia mõiste Distsipliin mis uurib kuidas geograafilisest aspektist lähtuvalt on võimalik vaadelda turismi. Tutvutakse nii sise kui rahvusvahelise turismi nähtustega, uuritake, milliste nähtuste tulemusel on turism kui selline arenenud ning milliste mõjude tagajärjel areneb tulevikus. Turism kui geograafiline nähtus = majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilise suhted inimeste ning ruumi, erinevate keskkonnaruumide vahel Turism ­ turistide liikumist kirjeldav, neile parimat ligitõmmet pakkuda sooviv majandusharu, huvireisimine või matkamine, mis ühtlasi pakub ka aktiivset puhkust.

Turismiettevõtlus
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

lõpuks ühe oma kõige olulisemate perioodide majanduskasvuga, mis algas 1960. Oeiras, Lissabonis Portugali linnastus tegutsevad peakontoris paljud rahvusvahelised ettevõtted. Portugalis on tugev kalandussektori traditsioon ja on üks nendest riikidest, kus on suurim kala tarbimine elaniku kohta. Selleks, et Portugalis külastajate arvu prognoos oluliselt suureneks järgmise viie aasta jooksul on reisimine ja turism jätkuvalt väga olulised. Siiski on kasvava konkurentsiga Ida-Euroopa sihtkohad nagu Horvaatia, kes pakub sarnaseid atraktsioone, aga Portugal on sageli odavam. Portugal peab keskenduma tervisele, loodus-ja maaturismile, et oma konkurentidest üle olla. Alverca, Covilhã, Évora, ja Ponte de Sor on Portugali peamised kosmosetööstuse keskused. 12 Vaade üle Rahvaste Pargi, Ida-Lissabonis.

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun