Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Malta". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valletta, telefonikood, 1321, saareriik, saarest, lähistroopiline, vahemereline, aastaaega, joogivesi, halvim, koondis, võitjaks, ?gladiaator, ?trooja, suurbritannia, ametlikku, rahvuspuu, tuletatud, ?mee, hommeUurimustöö Malta MALTA 1. GEOGRAAFILINE ASEND KAART Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest - Malta saarest, Gawdexi (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning 4 asustamata saartest. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas. 2. ÜLDANDMED Pealinn Valletta Pindala 316 km2 Riigikeel malta ja inglise Rahvaarv 413 609 (2008) Rahvastiku 1308,9 (2008) in/km2 tihedus Riigikord parlamentaarne vabariik President George Abela Peaminister Lawrence Gonzi Iseseisvus 21. september 1964 SKT 8,338 miljonit USD SKT elaniku 20,281 USD kohta Rahaühik euro Usklikud katoliiklus Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Telefonikood 356 2. LOODUSLIKUD TINGIMUSED
Viimaste aastatega on turism Maltas laialt arenenud. Esimene peatükk räägib Malta asukohast ning kirjeldab üldiselt riiki. Teises peatükis on juttu Malta ilmast, soodsast ajast reisimiseks ja mida Maltas näha võib. Kolmas peatükk räägib, kuidas arstiabi saada riigist ning kuidas ravimeid saada. Neljandas peatükis on juttu Malta ajaloost ja sealsetest vaatamisväärsustest. 2 1. MALTAST ÜLDISELT Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas - keset Vahemerd. Asustatud on ainult kolm suuremat saart: Malta, Gozo ja Comino.(1;2) Malta strateegiliselt soodsa asukoha tõttu on sealt ajaloo vältel läbi käinud mitmed erinevad võimud.(1) Malta on tänu oma asukohale keset Vahemerd tuhandete aastate pikkuse ajalooga tsivilisatsioonide sulatuskatel. Malta on olnud asustatud alates umbes 5200. aastast e.m.a
Pärnumaa Kutsehariduskeskus MALTA Referaat Pärnu 2009 Riigihümn: LInnu Malti Pealinn: Valletta Pindala: 316 km² Riigikeeled: malta ja inglise Rahvaarv: 0,4 miljonit Rahvastiku tihedus: 1267,2 in/km² President: Edward Fenech Adami Peaminister : Lawrence Gonzi Iseseisvus: 21. september 1964 Rahaühik: euro [EUR] Ajavöönd: KeskEuroopa aeg Tippdomeen:.mt Telefonikood: 356 Poliitiline süsteem: vabariik Rahvastik: maltalased (96%), muud (4%) ELiga ühinemise aasta: 2004
TURISM.....................................................................................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................15 Malta Vabariik Üldinfo Pealinn Valletta Pindala 316 km2 Riigikeel malta ja inglise Rahvaarv 413 609 (2008) Rahvastiku 1308,9 (2008) in/km2 tihedus Riigikord parlamentaarne vabariik President George Abela Peaminister Lawrence Gonzi Iseseisvus 21. september 1964 SKT 8,338 miljonit USD 2 SKT elaniku 20,281 USD kohta Rahaühik euro Usklikud katoliiklus Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
keelest eesti keelde. Just informatsiooni puudulikuse tõttu on töö maht väga väike kuid ülevaatlik ning sisaldab põhiteadmisi. Töö autor pole referaadis kasutanud sõna sõnalt maha kirjutamist vaid on oma sõnadega on püüdnud saadud informatsiooni ümbersõnastada arusaadavalt. Eliisa Sarv 3 1. Tutvustus: Malta on sõltumatu väike vabariik, mis koosneb seitsmest saarest. Seitsmest saarest on asustatud vaid kolm. Neist suurim saar on Malta nimeline, oma 146 ruutkilomeetriga, teisel kohal on saar nimega Gozo mis katab 67-t ruutkilomeetrit ning kolmandal kohal on saar nimega Comino, mis koos ülejäänud kolme saarega katab 316-st ruutkilomeetrist ülejäänud 103-e ruutkilomeetrit. Maltat peetakse vahemere südameks. Malta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas. Malta pealinn on sadamalinn Valletta. Valletta linn on ametlikult registreeritud UNESCO(vt
.................................11 9. Turism.........................................................................................13 9.1. Populaarseimad kohad........................................................................13 Kokkuvõte..........................................................................................13 Kasutatud kirjandus..............................................................................,,14 1.Üldiseloomustus Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Tegemist on ainsa valdavalt katoliikliku maaga Aasias ning ühe läänelikuma Aasia riigiga. Filipiinide kultuur on ainulaadne Kagu-Aasia ja Lääne kultuuri segu, mida on mõjutanud Filipiine koloniseerinud Hispaania ja USA kultuur. 2 Filipiinide 7107 saarest on asustatud ainult u. 800
Suuremad jõed ja järved Jõed: Shannoni jõgi- 386 km on Briti saarte pikim jõgi ja tema veejõudu kasutatakse hüdroenergia tootmiseks; Liffey jõgi- 125 km (Dublinis- joogivesi); Boyne'i jõgi- 112 km. Järved: Lough Neagh (Briti saarte suurim järv)- 392 km2; Lough Corrib- 176 km2; Lough Derg (Shannon)- 130 km2. Jõestik on tihe ja jõed on veerohked Poolsaared ja saared Achill- (Iirimaa läänerannikul, seal elab u. 2700 in) 148 km2 Arani saared on kolmest saarest koosnev saarestik Iirimaa lääneranniku lähedal Galway lahe suudmes, elab 1200 in. Valentia- Iirimaa lääne kaugem punkt- elab 665 in33 km2 Mäed Corrán Tuathail (Carrauntoohil)- 1,038m, Binn Chaorach (Beenkeragh, Benkeeragh)- 1,010m, Cathair na Féinne (Caher)- 1,001m Fauna ● 26 liiki imetajaid ● 3 liiki kahepaikseid loomi ● 400 liiki linde ● 11500 liiki putukaid ● 375 liiki kala ● Roomajatest ainult 1 sisalik ja mitte ühtegi madu ● Lambaid ja hobuseid
puna- ja kollamullad, kõrgemal metsamullad. Soo- ja soostunud muldi leidub mingil määral igas mullastikuvööndis, kõige enam Põhja-Euroopas. (5 lk 636). Euroopa taimestik on võrreldes teiste maailmajagudega liigivaesem. Põhja- lõuna suunas vahetuvad järgmised vööndid: · Tundra ja metsatundra · Metsavöönd (taiga, segametsavöönd ja laialeheliste metsa vöönd) · Metsastepi- ja stepivöönd · Poolkõrbevöönd · Lähistroopiline vahamerelise taimkatte vöönd.(5 lk 636) 2 Loomageograafiliselt kuulub Euroopa holaarktilise riikkonna Euroopa ja Vahemere regiooni. Euroopa loomastik sarnaneb väga Aasia omaga, kuid on sellest vaesem. Iseloomulikke liike on rohkem mäestikes (mägikits, alpi kaljukits jt), omapärane on ka laialeheliste metsade loomastik (metsnugis, hirv, metskits, roherähn jt.) (5 lk 636)
Anatoolia kiltmaa idaosas asub ka Vahemeremaade kõrgeim tegevvulkaan, peaaegu 4000 meetri kõrgune Erciyes. Madalikke on vaid kitsal rannikuala ja jõgede alamjooksu piirkonnas. Türgi ala on seismiliselt aktiivne ja võrdlemisi tihti on seal tugevaid maavärinaid. Türgi asub lähistroopikavööndis, kuid pinnamoe ja mere mõju tõttu on kliimaerinevused suured. Niiske ja pehme on vaid Musta mere ranniku kliima. vahemere ja Egeuse mere ranniku kliima on vahemereline, Anatoolia kiltmaal on talv pikk ja külm ning suvi kuum. Mägedes on talvel püsiv lumikatte. Jõgesid on palju (v.a. Anatoolia kiltmaal), nad on kärestikulised, kõikuva vooluhulgaga ja väga energiarikkad. Türgis on nii soolase kui ka magedaveelisi järvi. Umbes 80% muldadest on õhukesed mägimullad, viljakaimad on rannikumadalike ja jõeorgude alluviaal- ja punamullad. Musta mere rannikul on lähistroopiline taimestik, kõrgemal aga okasmets ja alpiniidud. Vahemere rannikul aga torkvõsa
unustamatuid emotsioone, annab reipust ja energiat terveks aastaks. Küpros asub Vahemere kirdeosas, 380 km kaugusel Egiptusest, 105km kaugusel Süüriast ja vaid 75km kaugusel Türgist. Saare suurim pikkus idast läände on 241km, põhjast lõunasse 100km. Küprose kummaline siluett meenutab päikeses tardunud sisalikku. Saare põhjarannik on katkendlik ja kaljune, aga lõunas on pikad liivarannad. Peaaegu pool saarest on mägismaa - saare edelaosas on Troodose mäestik, kus asub saare kõrgeim 1952m kõrgune Olümpose mägi. Küprosel on väga rikas kultuur. Kato Pafos, Palaepafos ja Choirokoitia linnad ja saare üheksa Bütsantsi mägikirikut on lisatud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Peaaegu igal nädalal toimuvad mingisugused pidustused, näiteks värviküllad festivalid või austusavaldused pühakutele. Panigiri on traditsionaalne vabaõhupidu, mis toimub peamiselt külades mõne
kilomeetrit. Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Hispaania asub Euraasia laama edelas, ääres. Aafrika ja Euraasia laamade piir jookseb täpselt Hispaania ja Aafrika vahel Gibraltari väinas. Laamtektoonika tõttu esineb Hispaania lõunaosas maavärinaid. [2] 6 7 [6] 8 Kliima Hispaania asub lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Seal on kolm selgesti eristuvat kliimavöödet. Põhjarannikualal on paraskliima jaheda suve ja maheda talvega. Kataloonia ja Valencia Vehemere-äärsel rannikul, Andaluusia madalikul ja Baleaaridel valitseb Vahemere kliima. Suvi on päikesepaisteline ja kuiv,talv aga pehme ja puhuti vihmane. Hispaania on üks kuivemaid riike Euroopas, seal sajab keskmiselt 350-500 millimeetrit, idas ja lõunas kohati vähem kui 200 millimeetrit aastas, mis on väikseim Euroopas. Põhja- ja loodeosa on Euroopa
Ladina-Ameerikast saabunud katoliiklased on katoliku kiriku positsiooni tugevdanud. Judaism oli pea olematu 19. sajandini, mil juudid jälle riiki lubati. Praegu on Hispaanias umbes 50 000 juuti (1% elanikkonnast), kes saabusid eelmisel sajandil. Enne inkvisitsiooni moodustasid juudid 8% elanikkonnast. 6 Kliima Hispaania asub lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Seal on kolm selgesti eristuvat kliimavöödet. Põhjarannikualal on paraskliima jaheda suve ja maheda talvega. Kataloonia ja Valencia Vehemere-äärsel rannikul, Andaluusia madalikul ja Baleaaridel valitseb Vahemere kliima. Suvi on päikesepaisteline ja kuiv, talv aga pehme ja vihmane. Hispaania on üks kuivemaid riike Euroopas, seal sajab keskmiselt 350-500 millimeetrit, idas ja lõunas kohati vähem kui 200 millimeetrit aastas, mis on väikseim Euroopas
sademeid. · Talvemussoon Talveperioodil on asi vastupidine. Maa kohal on kõrgrõhkkond, külm. Mere kohal on madalrõhkkond, soe. Maa on külmem kui meri, mistõttu puhuvad tuuled maalt merele, jättes talveperioodil mussoonkliimaga alad sademeist ilma. Mussooni ja briisi tekkepõhjused on sarnased, kuid mussoon on briisist tunduvalt ulatuslikum ja püsivam nähtus. Mussooniks nimetatakse ka aastaaega, mil tuul merelt maale puhub, tuues kaasa niiske kliima. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia. Mussoone liigitatakse ka sõltumata nende suunast troopilisteks (Lõuna-Aasia) ja parasvöötmelisteks (Jaapan, Korea, Venemaa). TROMB EHK TORNAADO on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Teadlased kasutavad tavaliselt terminit "tornaado". Vastupidiselt laialt levinud arvamusele ei
troopiline heitlehine mussoonmets. Lääneosa mägedes ja riigi kaguosas on igihaljas laialehine mussoonmets ning Malaka poolsaarel leidub ka troopilist vihmametsa. Khorati lavamaal vahelduvad bambusetihnikud savannimetsa või põõsassavanniga, rannikul on mangroove. Tai rahvusloom on india elevant, rahvuslind prelaatfaasan ja rahvuspuu torukassia. 3. Kliima Tais on troopiline kliima. Tailased ise naljatavad, et Tais on 2 aastaaega: kuum ja veelgi kuumem. Tegelikkuses jaotatakse aasta kolmeks: kuum ja kuiv veebruarist maini (keskmine temperatuur 34C ja 75% niiskust), vihmaaeg koos vahelduva päikese paistega juunist oktoobrini (keskmine ööpäevane temperatuur 29C ja 87 % niiskust) ning külm hooaeg novembrist veebruarini (keskmine ööpäevane temperatuur 32C). Merevesi on aastaringselt 28 kraadi. 4. Ajalugu Kõige varasemad arheoloogilised leiud inimasutustest Taimaal pärinevad kirdeosas asuvaist
(Nt Hawaii). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. Rift maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. Vulkaanide jagunemine ja ehitus: o Kilpvulkaanid tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Nt. Mauna Loa, mis moodustab suure osa Hawaii saarest. o Kihtvulkaanid moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris, moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatuslikud vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. Viskoossus vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Ta on vedeliku sisehõõrde mõõt
Jaapanis on ka palju väikseid jõgesid ja järvi. Jaapan asub Vaikses ookeanis, seal kus tekivad taifuunid, mis rikud palju viljasaaki. Seega on Jaapanis keeruline põllumajandust edasi arendada. 13 8.1.3 Kliima-kliimavööde, agrokliima iseloomustus. Honsiu saare poolitab põhjaks ja lõunaks kahe kliimavöötme piir: põhja jääb parasvööde, lõunasse niiske lähistroopiline kliima. Üle Jaapani kirdeosa jookseb mussoonkliima. Kliima on enamasti pehme, kuid varieerub märkimisväärselt erinevates piirkondades, enamasti tänu kontinentaalsetele õhuvooludele loodest, mis domineerivad talvel ja ookeanilistele õhuvooludele kagust, mis annavad tooni suvekuudele. 4 aastaaega on selgelt eristatavad. Suvekuude alguses on paarinädalane vihmaperiood, mis saab alguse lõunast ning levib üle terve maa. Suvi on soe ja niiske ning algab juuli keskel
konkurentsivõimelisemad Ukraina ja Poola ettevõtted. Välissidemed Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. Hispaania väliskaubanduse maht on pidevalt kasvanud, kuid majanduskriisi tingimustes 2009. aastal maht siiski langes. Kaubandusdefitsiidi põhjuseks peetakse Hispaania toodete madalat konkurentsivõimet, kütuse, kemikaalide ja masinate kasvanud impordinõudlust ja kütusehindade kasvu. Kaubandusdefitsiiti kompenseerib mõnevõrra ülejääk teenustekaubanduses, eriti turismi ja finantsteenuste osas. Vastavalt WTO 2010
LõunaAmeerika Liisi Marks Anabell Kinkar Marian Kübar Merlin Miido RK3 Üldine info: Maailma suuruselt neljas manner LõunaAmeerikas asub 13 riiki, millest suurim on Brasiilia (8 456 510km2) ja väikseim riik on Suriname (161 470km2) Rahvaarv on umbes 343,3 mln Suurim linnSao Paulo, Brasiilia ja 15,1 mln elanikku Tihedaima asustusega riik on Ecuador, 41 inimest 1km2 kohta Suurim järv on Titicaca, Boliivia/Peruu, 8340km2 Pikim jõgiAmazonas, Brasiilia, 6516km Kõrgeim tippCerro Aconcagua, Argentiina, 6959m Madalaim koht on Valdesi poolsaar, Argentiina, 40m allpool merepinda 13 riiki Lõuna Ameerikas: Argentiina *Peruu Boliivia *Prantsuse Guajaana Brasiilia *Suriname Colombia *Tsiili Ecuador *Uruguay Guyana *Venezuela Paraguay Pealinn: Buenos Aires Rahvaarv: 34,6mln Rahaühik: Agentina peeso Riigikeel: hispaania Iseseisvus saavutati 1850a. Mitmeparteiline
puhub tugev, tormine tuul. Ida- Hiina põhjaosas valitseb parasvöötme mussoonkliima. Seal on talv suhteliselt külm ja lumevaene ( külmema kuu keskmine temperatuur Harbiinis 20 °C, Pekingis 5 °C, mistõttu pinnas külmub sügavalt), suvi soe (kõige soojema kuu keskmine temperatuur Harbiinis 23 °C, Pekingis 26 °C) ja mõõdukalt vihmane; aastas sajab 400 650mm. Ida- Hiina kesk ja lõunaosas (Qinlingist lõunas) valitseb lähistroopiline, Lõuna- Hiina mere rannikul lühikese sooja talve ja niiske kuuma suvega troopiline mussoonkliima (keskmine temperatuur Guangzhous külmimal kuul 13 °C, kõige soojemal 29 °C), sajab 7002000mm (Taivanil üle 3000mm) aastas. Sademete ebaühtlase jaotumise tõttu on Hiinas kohati põuda või uputusi (eriti Huanghe jõe piirkonnas). Augustis- septembris on Ida- Hiinas taifuune. Eesti ja Hiina kliimal suurt vahet pole Hiinas on
madalatest mäekinkudest, mille tõttu on Prantsusmaal head eeldused põllumajandusega tegelemiseks.Põllumajandus on raskendatud Edela,- Kagu,- ja Kirde- Prantsusmaal, kuna seal asuvad kõrged mäeahelikud.(Vogeesid,Püreneed ja Alpid)Prantsusmaal on suurepärane kliima põllumajanduseks. Prantsusmaa asub parasvöötmes. Prantsusmaal domineerib mõõdukas pehmete talvedega kliima. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis, ning vahemereline lõunas ja Cote d'Azuris, Rivieras. Lääneosas sajab palju vihma ja temperatuuride vahe talvel ja suvel on väike. Suuremas osas Prantsusmaal (ida- ja keskosas, Pariisis) on soe suvi, külm talv ja mägedes lumi. Lõuna- Prantsusmaal on kuum ja kuiv suvi ning pehme ja niiske talv. Talvel ja kevadel võib mitu päeva vahet pidamata puhuda le mistral, külm, kuiv ja tugev põhja- või loodetuul, mille kiirus ulatub ligi 100. kilomeetrini tunnis.
Loodus Lõuna-Prantsusmaal on kuum ja kuiv suvi ning pehme ja niiske talv. Talvel ja kevadel võib mitu päeva vahetpidamata puhuda le mistral, külm, kuiv ja tugev põhja- või loodetuul, mille kiirus ulatub ligi 100 kilomeetrini tunnis. Talv on Prantsusmaal jahe, kuid mitte külm - riigi keskosas on jaanuari temperatuur tavaliselt +5 C ringis. Suved on soojad, juulis keskmiselt +20 C. Vahemere rannikul on tunduvalt soojem, seal valitseb lähistroopiline kliima. Õhk on võrdlemisi niiske, sest miski ei takista Atlandi ookeanilt puhuvaid läänetuuli. Tasandikel sajab kuni 1000 mm / a, Atlandi rannikul ja mägede läänenõlvul isegi 1500 - 2000 mm / a. Niisiis on taimekasvuks niiskust küllaldaselt.Tähtsamad maavarad on kaali- ja kivisool, raua- ja uraanimaak, boksiit ning maagaas. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning
Briti saartel Põhja-Euroopas asuvad Inglismaa, Sotimaa ja Wales. Koos Põhja- Iirimaaga moodustavad nad Ühendkuningriigi. Suurem osa Inglismaast moodustab madalik, kusjuures kõige tasasemad alad on ida pool. Kõrgemate kohtade hulka kuuluvad Lake District (järvepiirkond) ja Penniinid. Sotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa on Inglismaast mägisemad. Ühendkuningriigi kõrgeim tipp on Sotimaal asuv Ben Nevis (1343 m). Suurim järv on Loch Ness Põhja- Iirimaal ja pikim jõgi on Severn (354 km), mis voolab läbi Walesi ja Inglismaa lääneosa. Enamikus paikades on suvi üldiselt jahe ja talv pehme, vihma sajab aastaringselt. LINN JA MAA Suurbritannia on rahvarohke riik. Neli inimesi viiest elab linnades. Kõige tihedamini asustatud on Inglismaa, eriti kaguosas Londoni ümbruses. London on üks maailma suurimaid kultuurikeskusi. Ühendkuningriigis on ulatuslik teedevõrk ja arvukalt kiirteid ning Londoni Heathrow´i lennujaam on maailma kõige tihedama rahvusvahelise liiklusega lennujaam.
Selle kollasel kilbil näeme rahu sümboliseerivat õlipuuoksaga tuvi ning seal all on arv 1960, mis märgib riigi iseseisvumis aastat. Kilpi ümbritseb õlipuuokstest pärg. Hümni pealkiri on eesti keelde tõlgituna ,, Hümn vabadusele". Hümn on Küprosel Kreekaga ühine. Küprose rahvuslill on roos. 3 2.3. Kliima Kõigist Vahemere saartsest pakub Küpros kõige soojemat ja kuivemat kliimat. Saarel valitseb soe lähistroopiline vahemereline kliima. Suved on pikad, kuumad ja kuivad, talved jahedad ja niisked. Kõige kuumemad kuud on juuli ja august, nendel aegadel võib temperatuur ületada 40°C. Samas on keskmine temperatuur suvel umbes 30°C. Vältimaks kuuma aja perioodi oleks kõige parem Küprost külastada märtsist kuni mai lõpuni või siis septembris ja oktoobris. Nendel aegadel püsib ilm meeldivalt soe ja temperatuur püsib 25°C ringis. Talvekuud nagu ka Eestiski on detsember, jaanuar, veebruar. Nendel kuudel on ilm
Ateenat ümbritseb suur linnastu, mis moodustab suurema osa linnarahvastikust ja arvatakse sageli rahvaarvu hulka. 2011. aasta seisuga elas Ateena linnas 655 780 inimest3, ent koos eeslinnade jt aladega kasvab see 3 812 330 inimeseni. Ateena asub riigi kaguosas Vahemere ääres ning on olnud aastatuhandeid suure kaubandusliku ja kultuurilise tähtsusega. Linn on rajatud Akropolise mäele, mis on ühe maailma kuulsaima monumendi, Parthenoni, asukoht. Ateena kliima on valdavalt vahemereline. Ateenas võib suvel olla talumatult palav, seda leevendavad tugevad tuulehood ja jahedad õhtud. Üha suuremaks probleemiks Ateenas on õhu saastatus. Olukorra parandamiseks on laiendatud metroosüsteemi ning piiratud vananenud sõidukite liikumist. 19 Joonis 20: Ateena vaade Pnyx'i mäelt. Vasakul all - Hephaistose tempel, paremal - Akropolis Teine suur linnastu Kreekas on Thessaloniki (joonis 21)
oliive, kuna need sopid on erakordselt viljakad. Need alad on ka tihedalt asustatud. Suuremad kõrgused on metsaga kaetud, välja arvatud viimased 1000 meetrit, mis on kaetud laava, tuha ning enamuse aja aastast ka lumega. Tipukraatrile ronimine on lihtne ja populaarne, kuigi see on ohtlik ning hirmutav vulkaanilise tegevuse ajal. Kliima Itaalia asub vahemerelises, lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Suvi on siin harilikult kuum ja kuiv, talv aga vihmane. Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on 7 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada
põhjaosas. Autoteede kogupikkus on 388 008 km, kaasa arvatud 3358 km kiirteesid. Autoteede kogupikkuselt on Suurbritannia maailmas 13. kohal. Raudteetransport on samuti hästi arenenud, raudteevõrgu tihedus on rohkem kui 100 km 1000 km2 kohta. Raudteede kogupikkus on 165 867 km, sellest 5243 km on elektriraudtee ja 460 km Põhja-Iirimaa raudtee. Raudteede kogupikkuselt on Suurbritannia maailmas 19. kohal. Kuna Suurbritannia on saareriik on väga hästi arenenud meretransport. Veeteesid on 3200 km ulatuses. Suuremad sadamad on Dover, Harwich ja Southampton jt. Kaubalaevastiku suurus on 2008 aastal 474 laeva. Õhutransporti Suurbritannias kontrollib riiklik lennukompanii British Airways Group. London on maailma suurima reisijate arvuga lennuliikluskeskus. Kokku on Suurbritannias 13 449 lennujaama. Peaaegu 90% reisijatest sooritavad rahvusvahelisi lende. Kõige tihedama
14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. 2015. Aasta seisuga on seal 255 993 674 inimest. Pealinn on Jakarta, kus elab umbes 9 mln inimest. Kokkuleppeline riigikeel on malai keelel põhinev bahasa Indonesia; lisaks u 700 kohalikku keelt. Rahaühik on ruupia ja üks euro on 70 ruupiat. GEOGRAAFILINE ASEND Ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel, asuv Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jagatakse Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraaliaga. Indoneesia asub ekvaatori lähistel, India ja Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani. See koosneb 17 508 saarest, neist elatakse 6000-l püsivalt. Riik ulatub idast läände ligi
I loeng EUROOPA LIIDU AJALOOLINE KUJUNEMINE ehk EUROOPA INTEGRATSIOONI KRONOLOOGIA Sissejuhatus: · Mis asi on Euroopa Liit ühine raha; inimeste vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine, kapitali vaba liikumine; · Mingi hulk riike on kasvanud üksteisega kokku, see on suur protsess. · Euroopa nõukogu, parlament, kohus, erinevad komiteed jne. · Euroopa Liit on loodud teatud eesmärkide saavutamiseks. On palju plusse ja miinuseid. Väga raske on määratleda, kas on negatiivne või positiivne. · Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile. Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev 1950 kuulutati see idee välja, Prantsuse välisminister ütles, et neil Saksamaaga on plaan luua midagi sellist. 1958 Rooma Leping loodi EL majandusühendus, mis
kool Brasiilia Nimi Klass Õpetaja: koht Asukoht ja reisihind Sao Paulosse on kõige mõtekam minna lennukiga. Lennupiletite hinnad algavad 1100 kuni 1900. Brasiilia riigi üldinfo Pindala: 8 511 960 km2 (5. maailmas) Rahvaarv: 190 824 000 (2009. 5. maailmas) Pealinn: Brasilia (2 260 000 el.) Haldusjaotus: 26 osariiki Riigikeel: Portugali keel Rahaühik: reaal (BRL); 1 BRL - 6,6 EEK; (-2,2 EUR; -3.1 USD) Riigitähis: BRA, BR Religioon: 80% katoliiklased. Protestandid (nelipühilised). Afrobrasiilia usundid- quimbanda (macumba),candomblé ja umbanda. Brasiilia: on Lõuna-Ameerika suurim riik. Kuulus oma jalgpalli ja Rio De Janeiro karnevalide poolest. Ta on väga suurte kontrastide maa Sao Paulo linnamosaiigist, kultuurilise Pernambuco ja Bahia ja puutumatute Amazoni vihmametsadeni välja. Brasiilia on maailmas suuruselt viies riik. Ta on jagatud viieks regiooniks, peamiselt osariikide järgi, kuid see jaotus järgib looduslikke piire. Naabriteks
Põhjas moodustavad looduslikku piiri Alpid, pikuti läbivad poolsaart Apenniinid. Itaalia asub lähistroopilises vöötmes. Lõuna-Itaalia on seismiline, Etna ja Vesuuvi vulkaani poolest tuntud piirkond. Ühendatuna Vana-Rooma valitsuse ajal, lagunes Itaalia järgnevail aegadel mitmeks rivaalitsevaks riigiks, mis taasühinesid täielikult alles 1870. aastal. (Vaata Lisa 2, foto 2) Looduslikud tingimused Kliima: Lõuna-Itaalias valitseb vahemereline, põhjas mõõdukas kliima. Suvi on soe ja kuiv, seda eriti lõunas. Sardiinias ja Sitsiilias ulatub temperatuur 41-45 ° C-ni. Lõunaosas on talv pehme, põhjaosas jahedam ja niiskem. Mägedes on tavaliselt paks lumekate. Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme
kuhikud. Sademete rohkuse tõttu on jõgedevõrk tihe. Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega. Külmade tuulte eest varjatud jõeorgudes edeneb hästi viinamarjakasvatus, mis muidu on iseloomulikum vahemerelisele kliimale. Kliima Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas ja Cote d'Azuris, Rivieras. Lääneosas sajab palju vihma ja temperatuuride vahe talvel ja suvel on väike. Suuremas osas Prantsusmaal (ida- ja keskosas, Pariisis) on soe suvi, külm talv ja mägedes lumi. Pariisis kõigub temperatuur 3 C jaanuaris kuni 23 C juulis. Lõuna-Prantsusmaal on kuum ja kuiv suvi ning pehme ja niiske talv. Talvel ja kevadel võib mitu päeva vahetpidamata puhuda le mistral, külm, kuiv ja tugev põhja- või loodetuul, mille kiirus ulatub ligi 100
Gruusia naaberriigid on põhjas Venemaa, edelas Türgi, lõunas Armeenia ja kagus Aserbaidzaan. Riigipiiri kogupikkus on 1814 km, merepiiri pikkus on 310 km. Riigi pindala on 69 700 km² ning rahvaarv on 2011. aasta seisuga 4 469 200. Rahvastikutihedus on 65 inimest/km², mis on väiksem kui Euroopa Liidu riikide keskmine, milleks on 117 elanikku/km², kuid siiski suurem Eesti rahvastikutihedusest, mis on 30 inimest/km². Gruusia lääneosas valitseb pehme talve ja pika sooja suvega lähistroopiline kliima. Gruusia kontrollib suurt osa Kaukasuse mäestikust ja teedest, mis läbivad mäestikku. Gruusias esineb ka maavärinaid. Gruusia asend on näha lisades joonisel 1. 1.2 Abhaasia geograafiline asend Valdav enamik maailma riike peab Abhaasiat de jure Gruusia koosseisu kuuluvaks autonoomseks vabariigiks. Abhaasia asub Gruusia loodeosas Musta mere ja Suur- Kaukasuse vahel. Pindala on 8660 km² ja rahvaarv 2011. aasta seisuga 240 705,
mitmekülgne. Kasutusel on aatomi-, tuule-, hüdro-, tõusu-mõõna, lainete, päikeseenergia. Samuti toodetakse energiat munitsipaal- ja üldtööstuslikest, spetsiaaltööstuslikest, ja põllumajanduse ning metsanduse jäätmetest. (http://www.keskkonnaveeb.ee/kirjandus/kirjandus.php?kkt=13 28/03/08) Kuna Suurbritannia on saareriik, on tal väga head eeldused just tuule- ja hüdroenergia kasutamiseks. Riigi suuremad linnad asuvad just ranniku lähedal, mistõttu energiakadu toodetud energia tarbijani transportimisel on võrdlemisi väike. 2001. aastal oli elektrienergia toodang 3829 kg õli inimese kohta elektrienergia tootmiseks. Maailma riikide hulgas annab see 32. koha, edetabeli juht on naftariik Qatar. Minu arvates saaks riigi energiamajandust tõhustada tuumaelektrijaamu rajades. Näiteks
annaabi.ee 
