Netopalk - palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskindlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks Palk - tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiast ja juurdemaksetest Palgatingimused - palgamäärad, töötajatele makstavad lisatasud ja juurdemaksed, palga arvutamise viisid (palgasüsteemid) ja palga maksmise kord Palgatingimused ja nende muudatused määratakse kindlaks töölepingus Põhivarad - ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikemaajaliselt Rahavoogude aruanne - kajastab ettevõtte rahaliste vahendite laekumisi ja väljaminekuid
varustuse, kütuse, tehnika (kaasa arvatud konteinerid) tarnimisest või osutatud teenustest; 12) laeva ehitusest, ümberehitusest, parandamisest, muutmisest või seadistamisest; 13) sadama, kanali, doki ja muudest veetee maksudest ja tasudest; 14) kapteni, ohvitseride ja teiste laevapere liikmete töötasudest ja muudest summadest vastavalt nende teenistusele laevas, kaasa arvatud repatrieerimise kuludest ning nende eest makstavatest sotsiaalkindlustuse maksetest; 15) laeva ja selle omanike nimel tehtud väljamaksetest; 16) laeva omaniku või laevapereta prahtija poolt või nende nimel laeva suhtes makstavatest kindlustuspreemiatest (sealhulgas vastastikustest kindlustusnõuetest); 17) laeva omaniku või laevapereta prahtija poolt või nende nimel laeva suhtes makstavatest komisjoni-, vahendus- või agenditasudest; 18) vaidlustest laeva omandiõiguse või valduse üle;
vahetustega tööl. Töövahetus võib alata ühel ja lõppeda teisel ööpäeval. · Töönädal on ajavahemik nädalas, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid PALGASEADUS (1. PEATÜKK) · Palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. · Põhipalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk · Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel.
eest annavad eelisaktsiad eesõiguse võrreldes lihtaktsiate omanikuga dividendide jaotamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Tavaliselt on eelisaktsiatele määratud fikseeritud dividendimäär, näiteks 100 eurot aastas. Seetõttu on eelisaktsia põhimõtteliselt nagu võlakiri. Lihtaktsia (inglise keeles common stock) on tavaline hääleõigusega aktsia. Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusust ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest. 12. Riiklikud maksud ja nende olemus Riiklikeks maksudeks on tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. RIIKLIKUD MAKSUD aktsiisimaks; raskeveokimaks; tulumaks; hasartmängumaks; käibemaks; maamaks; sotsiaalmaks; tollimaks. Tulumaks 21%. Tulumaksumäär 21/79. Sotsiaalmaks 33%. Töötuskindlustusmaks 2,8% (töötaja poolt) ja 1,4% (tööanda poolt). Kohustuslik kogumispension 2%.
erakonna huve hakatakse siis esindama. Samuti on selge, et inimesed vajavad vahetust. Kui üks inimene kuulub nii mitmesse erakonda, kaotaks kogu valimine oma põhimõtte, sest too inimene, olenemata erakonnast, pääseks ju nagunii edasi. 1) Kust saab erakond rahalisi jm vahendeid oma tegevuseks? Nimetage kõik legaalsed allikad. 1) Erakonna põhikirja alusel kehtestatud liikmemaksudest. 2) Käesoleva seaduse alusel makstavatest toetustest, mis tulevad riigieelarvest. 3) Käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tehtud annetustest . 4) Saadav tulu tehingutest, mis on sooritatud erakonna varaga 9. Miks teie arvates riik rahastab erakondi? Nimetage kaks põhjust. 1) Et erakondadel oleks võimalus omi põhimõtteid, eesmärke ja lubadusi reklaamida. 2) Et kõikidel erakondadel oleksid võrdsed võimalused. 10. Miks ei rahastata erakondi riigi poolt võrdsustavalt?
5.Ettevõtete finantseerimine. Investeerimine ja säästmine. Aktsiad. Eelis- ja lihtaktsiad. Võlakirjad ja tuletisväärpaberid. Börs. Börsil noteerimise tingimused. Börsil kasutatavad strateegiad. Kapitaliturg ja rahaturg. Esmasturg ja järelturg. Börsi põhinimekiri ja I-nimekiri. Aktsiaindeks. Talse. Investeerimine igasugune kapitali kasvaamine ühiskonna elu edasiviimiseks. Lihtaktsiad tavaline hääleõigusega aktsia. Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusut ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest. Eelisaktsia aktsionäride koosolekul hääleõiguseta või piiratud hääleõigusega aktsia. Eelisaktsia omaniks ei saa ettevõtte juhtimises osaleda, kuid see-eest annavad eelisaktsiad eesõiguse võrreldes lihtakstiate omanikuga dividendide jaotamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Võlakiri - leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja
notarite poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle järelevalve teostamine; Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu tegevuse korraldamine; notarite elektroonilise infosüsteemi haldamine ja arendamine. Järelvalvet Notarite Koja tegevuse üle teostab justiitsminister ja tegevust ei finantseerita riigieelarvest, vaid peamiselt notarite poolt makstavatest liikmemaksudest. Notarite Koda ei tegele notariaaltoimingutega, samuti ei saa Notarite Kojas registreeruda notari vastuvõtule ega notarit koju kutsuda; Notarite Kojal ei ole andmeid notarite poolt tehtud konkreetsete notariaaltoimingute kohta; Notarite Koda ei lahenda notariaaltoimingute tegemisel tekkinud õiguslikke vaidlusi ega anna notaritele konkreetsete notariaaltoimingute tegemiseks kohustuslikke juhtnööre; Notarite Koja
Sealt tulenevalt on välja töödud näiteks ,,töötaja" mõiste erinevus kahe viimase seaduse lõikes. . 5 1. Töötasu arvestamine ja kajastamine Palgaseaduse §2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Palgaseadus seletab ka lahti, mis on põhipalk, lisatasu, juurdemakse , keskmine palk ja palga alammäär: Põhipalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. [5] Üldjuhul kujuneb tunnipalgalise töötaja põhipalk tunnipalga määra ja töötatud tundide korrutisena: Näide 1:
Viljandi maakond 3694 4158 4496 5389 5740 6368 7492 Võru maakond 3517 4006 4737 4977 5405 6284 7177 Mida kõrgem on töötaja kvalifikatsioon, seda kõrgemat palka talle tavaliselt ka makstakse. Enamasti teenivad kõige rohkem ettevõtte tippjuhid, kõrged riigiametnikud, advokaadid. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. 1. PÕHIPALK- on töölepingus kindlaksmääratud tunni-, päeva või kuupalgamäära alusel arvutatud palk töötaja tööfunktsioonide hulka kuuluvate tööde tegemise eest. Palgaseaduse kohaselt peab töölepingus palga kokku leppima brutosummana. 2.LISATASU - on töötaja tööülesannete hulka mittekuuluvate täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast
Eestis maksavad elektrijaamad ühe tonni atmosfääri paisatud CO2 eest 11,5 krooni. CO2 maksud teistes riikides jäävad reeglina 200-1000 krooni vahele. Põlevkivitööstus maksab kasutatud vee eest kümneid kordi vähem kui teised tööstused, ta ei maksa ka maa eest, mis on kaevanduste poolt rikutud. - 1990. aastal tekkis Eestis inimese kohta ca 20 tonni CO2. Kirde Eestis on kümneid asulaid, mille elu sõltub peaaegu ainult põlevkivitööstuse poolt makstavatest toetustest, millega kompenseeritakse kaevandustegevuse poolt tekitatud keskkonnakriisi - põhjavee kadumist, maa vajumist jne. Sotsiaalsed probleemid Ida-Virumaal on lahendatud näiliselt ja tegelikkuses toimib tänane ,,sotsiaalne turvalisus" hoopis kui sotsiaalprobleemide pomm. Siiski on mäeettevõtete tasutud keskkonnamaksud võimaldanud n-ö põlevkivivaldadel renoveerida nii koolimaju kui ka mõisahooneid, parandada teid ja ehitada heitvee puhastusseadmeid
kõige enam pakuvad nad huvi ettevõtte omanikele ja potentsiaalsetele investoritele. 1. TULU ÜHE LIHTAKTSIA KOHTA (T1LAK) näitab kasumit ühe lihtaktsia kohta aruandeperioodil. Lihtaktsia (Common stock) on väärtpaber/aktsia, mille omamine defineerib aktsionäri osaluse ettevõttes; see on tavaline hääleõigusega aktsia. Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusust ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest. Et lihtaktsiaid on oluliselt rohkem puhaskasum eelisaktsiate dividendide summa . kui eelisaktsiaid, T1LAK = lihtaktsiate keskmine arv siis on lihtaktsiate likviidsus ja päevakäive oluliselt suuremad kui eelisaktsial. Selles valemis on tegemist kaalutud keskmisega kui kaua aktsia on olnud aktsionäri omanduses.
8 Töötajate ja ettevõtjate sotsiaalkindlustuse tagab tööturumaks (arbejdsmarkedsbidrag AM- bidrag). Maksumäär on 8%. Ka lähetuse alusel Taanis töötavad isikud on maksustatud tööturumaksuga. Üldine tööjõukulu maks (lønsumsafgift) kehtib enamike ettevõtete kohta, kes pakuvad teenuseid, mille eest ei maksta käibemaksu. Maksumäär ulatub umbes 3%-st kuni umbes 9%- ni kõigist makstavatest palkadest, tulud kaasaarvatud, pluss või miinus aasta avatulemused. Kõigil juhtudel on maksuperioodi pikkus kvartal. Aruanne tehakse iga kvartali järgse kuu 15. kuupäevaks. Töötuskindlustuse saamiseks on töötajal vajalik teha makseid töötuskindlustusfondi (A- kasse). Töötuskindlustusfondi puhul pole tegemist riiklike maksetega, vaid vastavad fondid on eraõiguslikud (ja moodustatud valdavalt erialaste ametiühingute juures).
K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 100 000 EEK K: Muud finantstulud 30 000 EEK 22. Pikaajalise investeeringuna soetatud aktsiate müük ostuhinnast väiksema müügihinnaga Firma A müüs pikaajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiaid soetusmaksumusega 100 000 EEK müügihinnaga 70 000 EEK. Saades müügikahjumit 30 000 EEK D: Arvelduarve 70 000 EEK D: Finantskulud 30 000 EEK K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 100 000 EEK 23. 24. Emaettevõtte osa tütarettevõtte poolt makstavatest dividendidest (kapitaliosaluse meetod) Emaettevõttele kuulub 80% tütarettevõtte aktsiatest. Tütarettevõte eraldas puhaskasumist dividendideks 50 000 EEK a) Dividendide arvestamine D: Viitvõlad (dividendid) 50 000 EEK K: Tütarettevõtja aktsiad 50 000 EEK b) Dividendid laekumine D: Arveldusarve 50 000 EEK K: Viitlaekumised (dividendid) 50 000 EEK MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS 25. Materiaalse põhivara ost Firma A ostis paljundusmasina soetusmaksumusega 7000 EEK +käibemaks 1260 EEK
Täitevkorraldav organ Notarite Koja eestseisus. Järelevalvet Notarite Koja tegevuse üle teostab justiitsminister. Notarite Koja eestseisus valitakse koosoleku poolt kolmeks aastaks 7 liikmelisena. Notarite Koja eestseisus tagab Notarite Koja põhikirja täitmise ning Notarite Koja koosolekute otsuse elluviimise. Notarite Koja eestseisuse istungid toimuvad vähemalt üks kord kuus. Notarite Koja tegevust ei finantseerita riigieelarvest, vaid peamiselt notarite poolt makstavatest liikmemaksudest. Kes on notar Notar on avalikõigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid. Notar on ametitoimingute tegemisel sõltumatu. Notar ei ole ettevõtja ega riigiametnik. Notar peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Notar peab jääma erapooletuks ja usaldatavaks kõigi
töötasu 20 kalendripäeva tasemekoolituse ja tööalase koolituse puhul. Töötasu on töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud või mis tuleneb seadusest või muust õigusaktist. Tööandja täiendavalt teavitab töötajat: 1) majandustulemustelt ja tehingutelt makstavast tasust; 2) töötasu arvutamise viisist; 3) maksmise korrast; 4) sissenõutavaks muutumise ajast (palgapäevast); 5) tööandja makstavatest ja kinnipeetavatest maksudest ning maksetest. Tööandja on kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Samuti on tööandja kohustatud maksma töötajale töötasu: 1) juhul kui ta ei anna tööd; 2) juhul kui töötaja esindab töötajaid; 3) muudel seaduses ettenähtud juhtudel. Töötasu makstakse rahas. Töötasu arvutamise liigid on: 1) ajapalgasüsteem, mille puhul palga
– täpne tööaeg – kindel töötasu – töö tegemise koht – töölepingu kehtimise aeg Firma töötajale arvestatakse palka, aja või tükki töö alusel, vastvalt palga seadusele arvutatakse ja makstakse palk välja rahas. Palk on tasu mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule ja õiguaktidele, samuti muude aktide kollektiivlepingu või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurde maksetest. Töölepingu sõlmimiseks võib tööandja nõuda ja töötaja on kohustatud esitama: – isikut tõendav dokument – tööraamat – tunnistus kvalifikatsiooni või hariduse kohta – vajadusel tervisekontrollitõend Töölepingu tähtaeg- töölepingut võib vormistada: 2. määramata tähtajaks- milles fikseeritakse töösuhte algus, kuid ei fikseerita töösuhte lõppu 3
Kui enne oli olulisem olnud põllumajandus, siis nüüd muutus ollisemaks tööstus. Seda soodustas pärast esimest maailmsõda saadud Elsass-Lotring, kus oli kivisütt ja rauamaaki, ka 15 aastat nende käes olnud Saarimaa. Areng toimus eekätt rasketööstuse arvelt, eriti arendati relvatööstust. Relvi ei toodetud vaid endale, vaid neid müüdi ka Ida-Euroopa liitlastele nagu Poola, Jugoslaavia, Rumeenia. Prantsusmaa sai ka enamuse Saksamaa makstavatest reparatsioonidesse, kuid suur osa sellest läks sõjavõla katteks USA-sse. Toimus ka pööre kapitali paigutamises: enne paigutati kapital Venemaale või hoiti seda pangas. Pärast sõda ei saanud Venemaale kapitali paigutada, kapital hakkas minema kolooniatesse. Selle rahaga hangiti ja töödeldi toorainet. Prantsusmaal oli rohkem kolooniaid kui enne sõda, sest Inglismaa ja Prantsusmaa olid omavahel ära jaganud Saksamaa kolooniad.
erandid jne). 9.MAKSUDE LIIGITAMINE Maksude liigitamine on suhteliselt teoreetilise tähendusega, omades pigem teaduslikku funktsiooni. Samas aitab maksude liigitaminne paremini orienteeruda riigi maksupoliitikas (võrrelda erinevate riikide maksusid ja nende mõisteid nt VAT (value added tax) ei ole sisu poolest sama nagu käibemaks/kaudsete ja otseste maksude võrdlemine jne) ning eristada maksusid muudest riigile makstavatest rahalistest vahennditest. Käibemaks ei ole sama, mis value added tax. Me maksustame kogu aeg ainult seda lisandunud väärtust, elimineerides eelmist (käibemaksu puhul). Maksud liigitatakse reeglina väliste tunnuste ehk maksu elementide järgi. 1. Objekti järgi liigitatakse: a. objektiivsed maksud ehk reaalmaksud on seotud mingi konkreetsemate reaalsete väärtustega ja maksu suurus ei sõltu sellest, kas selle objekti omanik on rikas või vaene, naine või mees
– täpne tööaeg – kindel töötasu – töö tegemise koht – töölepingu kehtimise aeg Firma töötajale arvestatakse palka, aja või tükki töö alusel, vastvalt palga seadusele arvutatakse ja makstakse palk välja rahas. Palk on tasu mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule ja õiguaktidele, samuti muude aktide kollektiivlepingu või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurde maksetest. Töölepingu sõlmimiseks võib tööandja nõuda ja töötaja on kohustatud esitama: – isikut tõendav dokument – tööraamat – tunnistus kvalifikatsiooni või hariduse kohta – vajadusel tervisekontrollitõend Töölepingu tähtaeg- töölepingut võib vormistada: 2. määramata tähtajaks- milles fikseeritakse töösuhte algus, kuid ei fikseerita töösuhte lõppu 3
Kreedit töötuskindlustusemakse võlg (võlad Maksuametile). Tööandja maksab töötajale töötasu vähemalt kord kuus (15). Kui töötasu makstakse sagedamini, tuleb pooltel selles kokku leppida. Tööandjal on õigus otsustada, mil viisil ta töötasu arvutab. Töötasu võib arvestada ja välja maksta mingi perioodi (tund, päev, kuu, aasta) tasuna. Töölepingu seadus kehtestab töötasu arvutamisega seonduvalt vaid nõude, et töötajale peab teatama töötasult makstavatest ja töötasust kinni peetavatest maksudest ja maksetest ning töötasu ei tohi olla alla Vabariigi valitsuse poolt määratud miinimumi, milleks on 4350 krooni kuus või 27 krooni tunnis (22). Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, tuleb töötasu maksta sellele päevale eelnenud tööpäeval. Tööandja kannab töötasu töötaja määratud pangakontole. Töötasu maksmises sularahas lepivad pooled eraldi kokku.
Ajapalgalistele jätkatakse puhkuse ajal kokkulepitud palga maksmist. Puhkusetasu saamiseks korrutatakse päevapalgamäär tööpäeva kohta puhkuse ajale langevate tööpäevade arvuga. Palk on töötasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ning juurdemaksetest. Põhipalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- 64 või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepolse otsuse alusel
olukordi, kus tööandja arvestab töötaja töötasu osana mitterahalisi hüvesid, mis ei lähe arvesse näiteks haigushüvitise või pensionikindlustuse arvutamisel, jättes töötaja nimetatud ootuste osas eksimusse. Täiendavavalt teavitab tööandja töötajat: majandustulemustelt ja tehingutelt makstavast tasust, töötasu arvutamise viisist, maksmise korrast, sissenõutavaks muutmise ajast (palgapäevast), tööandja makstavatest ja kinnipeetavatest maksudest ja maksetest. *Majandustulemuselt ja tehingutelt makstav tasu Kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne. Majandustulemusest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast osa kindlaks määramist,
(3) Kõigi palgale pööratud nõuete alusel kinnipidamise korral peab töötajale maksmiseks või tema pangakontole ülekandmiseks jääma vähemalt summa, mis vastab 80%-le riigi poolt kehtestatud palga alammäärast. (4) Palga piisamatuse korral rahuldatakse nõuded seaduses ettenähtud järjekorras. (5) Töölepingu lõpetamisel töötajale töölepingu seaduse §-de 82 lg.2, 84 lg.1, 87 lg.2, 90, 110 lg.3 ja 113 lg.3 või täiendavalt kollektiivlepingu alusel tööandja poolt makstavatest hüvitustest on lubatud kinni pidada seadusega kehtestatud maksud, käesoleva paragrahvi 1.lõike punktis 2 ja 2.lõikes nimetatud tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest ja tagastamata avansid. (6) [Kehtetu - RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001] [RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001] 31. Mis on puhkus ja millised selle liigid? Põhipuhkus ja lisapuhkus? Vanemapuhkused.
üle kahe kuu.); § 110 lg 3 (TL lõpetamine alaealisega kolmandate isikute nõudmisel - TA on kohustatud maksma alaealisele TL lõpetamisel hüvitust tema ühe kuu keskmise palga ulatuses.) ja § 113 lg 3 ( TL lõpetamine töölevõtmise eeskirjade rikkumisel - TA süül töölevõtmise eeskirjade rikkumisega sõlmitud TL lõpetamisel on TA kohustatud maksma T-le hüvitust tema kolme kuu keskmise palga ulatuses) toodud alustel TL lõpetamisel makstavatest hüvitustest on õigus kinni pidada maksud ja avansid. Kui kõik nõudmised on palgale pööratud, peab T-le jääma vähemalt 80% riigi poolt kehtestatud alammäärast. Lõpparve mittemaksmise lahend riigikohtus: viivis palga eest 0,5% arvestatakse kuni TL lõpetamise päevani. Edasi viivis lõpparve kinnipidamise eest keskmine päevapalk iga viivitatud päeva eest (lõpparve), kuid mitte kauem kui 1 kuu. Kui TR-t ka ei saa saab lisaks eraldi viivist.
informeeritud töötasu arvutamise viisist, maksmise korrast ja palgapäevast. Töötasu arvutamise viisi teavitamise kohustus ei piira töötasu arvutamise viisi valikut ja määramist. Kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, on tööandjal õigus otsustada, mil viisil ta töötasu arvutab, muu hulgas otsustada, kas töötasu arvutatakse ja makstakse tööajapõhiselt (nn ajatöö) või soorituste arvu järgi (nn tükitöö). Töötajat peab teavitama töötasult makstavatest ja töötasust kinni peetavatest maksudest ja maksetest. Viidatud maksud on näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks ning makseteks töötuskindlustusmakse ja kohustuslik kogumispensioni makse. Tööandja peab teavitama töötajat kõigist kokkulepitud hüvedest. Näiteks tuleb kirjalikult kajastada töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt on töötajal õigus kasutada tööandja omanduses olevat mobiiltelefoni, kinnisvara või ametiautot.
ja naiste võrdse tasustamise kohta jm õigusaktid. 57 Töötasu on töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud või mis tuleneb seadusest või muust õigusaktist. Töötasu suuruses lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. Tööandja täiendavalt teavitab töötajat: 1) Majandustulemustelt ja tehingutelt makstavast tasust 2) Töötasu arvutamise viisist 3) Maksmise korrast 4) Palgapäevast ja 5) Tööandja makstavatest ja kinnipeetavatest maksudest ning maksetest Tööandja on kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Samuti on tööandja kohustatud maksma töötajale töötasu: 1) Juhul kui ta ei anna tööd 2) Juhul kui töötaja esindab töötajaid ja 3) Muudel seaduses ettenähtud juhtudel. Töötasu makstakse rahas. Määratud alammäärast väiksemat palka ei tohi maksta. Töötasu arvutamise liigid: 1) Ajapalgasüsteem 2) tükipalgasüsteem
äravõtmisega. Järelevalveasutustest on tänasel päeval tegevuslubade menetlemise ja vastava regulaarse järelevalve pädevus ja kogemus olemas Finantsinspektsioonil, seda ei ole Tarbijakaitseametil. Finantsinspektsiooni kasuks tegevuslubade väljastajana tarbijakrediidi valdkonnas räägib veel ka asjaolu, et Finantsinspektsiooni tegevust rahastatakse turuosaliste endi poolt makstavatest järelevalvetasudest, Tarbijakaitseameti tehtavat järelevalvet aga riigieelarvest. Arvestades, et kiirlaenusektor on Eesti maksumaksjale läbi sotsiaalsete probleemide võimendamise juba üksjagu kulusid põhjustanud, saab Finantsinspektsiooni järelevalvel põhinevat tegevusloa-režiimi pidada õigustatumaks. Samas, tegevusloa menetlemise nõuded ei anna eraldiseisvana õigust
Töötasu - töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud või mis tuleneb seadusest või muust õigusaktist. · Lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. · Määratakse kindlaks brutotasuna, millest tööandja arvestab maha seaduses ettenähtud maksud ja maksed. · Täiendavavalt teavitab tööandja töötajat: majandustulemustelt ja tehingutelt makstavast tasust, töötasu arvutamise viisist, maksmise korrast, sissenõutavaks muutmise ajast (palgapäevast), tööandja makstavatest ja kinnipeetavatest maksudest ja maksetest. Töötasu arvutamise viis · Töötasu arvutamise viis tööandja juures kehtestatud töötasustamise süsteem. · Liigid: ajapalgasüsteem - palga arvutamise ja maksmise aluseks on tööl oldud aeg, mille jooksul töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid, tükipalgasüsteem - palga arvutamise aluseks on töötaja poolt tööaja jooksul valmistatud kvaliteetse
275. Mis on töötasu ja kuidas seda arvestatakse? Töötasu on töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud või mis tuleneb seadusest või muust õigusaktist. Töötasu suuruses lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. Tööandja täiendavalt teavitab töötajat: 1. majandustulemustelt ja tehingutelt 2. makstavast tasustamatatöötasu arvutamise viisist 3. maksmise korrast 4. sissenõutavaks muutumise ajast (palgapäevast) 5. tööandja makstavatest ja kinnipeetevastes maksudest ning maksetest. 276. Kuidas toimub töö tasustaminbe eritingimustes? Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5 kordset töötasu. Öötöö eest makstakse 1,25 kordset töötasu iga öötunni eest, kui ei ole kokku lepitud kõrgemas määras. Öötöö kompenseerimisel vaba ajaga tuleb iga tunni eest anda 15 min vaba aega. Riigipühal on tasu kahekordne. 277. Milliseid tagatisi ja hüvitusi näeb töölepingu seadus ette töötajale?
õigus 1% ettevõtte varale. Aktsionäril on õigus proportsionaalsele osale ettevõtte kasumist, mis jaotatakse aktsionäride vahel dividendidena. Eelnevas näites on aktsionäril õigus 1%-le jaotatavast kasumist. Aktsionäril on õigus osale aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud varast, eelnevas näites 1% ettevõtte varale. Aktsiate liigid: Lihtaktsia on tavaline hääleõigusega aktsia. Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusust ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest. Et lihtaktsiaid on oluliselt rohkem kui eelisaktsiaid, siis on lihtaktsiate likviidsus ja päevakäive oluliselt suuremad kui eelisaktsial. Eelisaktsia on aktsionäride koosolekul hääleõiguseta või piiratud hääleõigusega aktsia. Eelisaktsia omanik ei saa ettevõtte juhtimises osaleda, kuid see-eest annavad eelisaktsiad eesõiguse võrreldes lihtaktsiate omanikuga dividendide jaotamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel
o võrdse töö eest võrdne tasu (diskrimineerimise keeld); o palgatingimuste kindlaksmääramine töölepingus; 87 Õiguse alused o soodsamate palgatingimuste kohaldamine; o töölepingus kindlaksmääratud palgatingimuste õiguslik kaitse; o töötaja poolt palga vaba kasutamise tagamine; o palga saladus; o palga puutumatus. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ning juurdemaksetest. Põhipalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala-või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel.
328. Mis on töötasu ja kuidas seda arvestatakse? Töötasu on töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud või mis tuleneb seadusest või muust õigusaktist. Töötasu suuruses lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. Tööandja täiendavalt teavitab töötajat: 1. majandustulemustelt ja tehingutelt 2. makstavast tasustamatatöötasu arvutamise viisist 3. maksmise korrast 4. sissenõutavaks muutumise ajast (palgapäevast) 5. tööandja makstavatest ja kinnipeetevastes maksudest ning maksetest. 329. Kuidas toimub töö tasustamine eritingimustes? Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5 kordset töötasu. Öötöö eest makstakse 1,25 kordset töötasu iga öötunni eest, kui ei ole kokku lepitud kõrgemas määras. Öötöö kompenseerimisel vaba ajaga tuleb iga tunni eest anda 15 min vaba aega. Riigipühal on tasu kahekordne. 330
Töötasu maksmise korrast teavitamine tähendab töötaja teavitamist töötasu maksmise viisist, st kas töötasu makstakse ülekandega või poolte kokkuleppel sularahas. Seadus eeldab, et tööandja kannab töötaja töötasu pangakontole, kuid pooled saavad kokku leppi- da, et töötasu makstakse sularahas (TLS 33 lõige 4). Seadus kohustab märkima kirjalikku dokumenti ka palgapäeva. Töötajat peab teavitama töötasult makstavatest ja töötasust kinni peetavatest maksu- dest ja maksetest (TLS § 5 lõike 1 punkt 5). Viidatud maksud on näiteks tulumaks ja sot- siaalmaks ning makseteks töötuskindlustusmakse ja kohustuslik kogumispensioni makse. 3.6. Tööandja peab teavitama töötajat kõigist kokkulepitud hüvedest (TLS § 5 lõike 1 punkt 6). Näiteks tuleb kirjalikult kajastada töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt on töötajal
annaabi.ee 
