Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Makroökonoomika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valuuta, ettevõttele, valuutat, kasulikum, maksud, kolledž, makroökonoomika, 2017, otsest, inflatsioon, ostuvõime, hinnatase, nendest, suurenemist, kurss, soodne, maksumuudatused, käibemaks, tööjõumaksud, sotsiaalmaks, tööandja, miinimumpalga, oodatavad, arengud, tooraine, puiduliikide, kaubanduspiirangudmõjutada ei saa. Oluline on prognoosida sõltumatuid muutusi, nende muutuste arengut ja kasutada võimaluse korral muutusi ettevõtte huvides. Makrokeskkonna analüüs käsitleb makromajanduslikke muutusi riigis, kus me tegutseme ning riikides, kus asuvad meie kliendid/konkurendid. Makrokeskkonna faktorid on näiteks: Poliitiline keskkond (seadusandlus, majanduspoliitilised prioriteedid jne). Majanduslik keskkond (majandustsüklid, töötus, inflatsioon jne). Sotsiaalne keskkond (demograafiline seisund, religioossed iseärasused jne). Tehnoloogiline keskkond (uurimis-ja arendustöö tase, tootearendus jne). Seadusandlik keskkond (kehtivad seadused, väliskaubandusbarjäärid jne). Ökoloogiline keskkond (keskkonnaõigus, ilm jne). Et prognoosida oma võimalusi tulevikus ja maandada ärikeskkonnast tulenevaid riske: vali välja ettevõtte seisukohast olulised ärikeskkonna faktorid; leia allikad, kust saad infot faktorite kohta;
Valitsussektori ülevalpidamine.Valitsus saab igal tasandil osa oma sissetulekuid otseste maksude näol- ettevõtte ja üksikisiku tulumaks. Eksport ja import. 42. Milline on majapidamiste roll tulude-kulude ringkäigus? 43. Kuidas mõjutab valitsussektor tulude-kulude ringkäiku? Valitsuse kulutused-valitsuse ostud, toetused e tulusiirded. Valitsus ja ettevõtted on seotud valitsuse ostude kaudu. Tulud- otsesed ja kaudsed maksud. Toetuste ehk tulusiirete kaudu on seotud majapidamised ja valitsus. 44. Kuidas leitakse ja kuidas on omavahel seotud SKP väärtus lähtudes (a) tuludest, (b) toodangust ja (c) kuludest? SKP tuludest lähtuvalt saame, kui liidame kõik palgad, rendid, intressid ja kasumid ning lisame veel amortisatsiooni ja kaudsed maksud. Rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide teenitud kogutulu. SKP kulude alusel saame, kui summeerime erinevate majandussubjektide poolt
*algkapitali vajadus; *vahendid; *teadmised ja kogemused; *oskused midagi toota või teenust osutada; *kust saada ideid. Pole plaani (eesmärki) pole arengut (tulemust), iga päev, iga nädal, iga kuu,iga aasta, 5 aasta pärast, 10 aasta pärast. Kulud · IT, riistvara, virtuaalvara, programmid; · reklaam (internet, ajalehed, raadio, kataloogid); · vahendite soetamine ja korrashoid; · tegevuskoht - oma- ja rendipinnad; · maksud ja muud kaudsed finantskulud; · finantsarvestus - aruandlus (Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet, Keskkonnaamet, investorite (fondid) huvide rahuldamine, ohutustehnika, esmaabi ja tervishoid, volglased ja oigusabi kulud); · tooaja arvestus ja ulalpidamiskulud. Kaubad · nomenklatuur;
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine – ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias
Pigem fragmenteeritud kui kontsentreeritud Pigem kasvav kui kahanev Müüvad tooteid ja teenuseid, mida tarbijad "peavad omama" mitte ei "soovi omada" (nõudlus ebaelastne) Ei ole üleküllastatud (konkurents) Pigem kõrgete marginaalidega Ei sõltu mõne võtmetooraine madalast hinnast (bensiin, jahu vms) Sihtturu atraktiivsus Alustavale ettevõttele on atraktiivseks sihtturuks turg, mis on kavandatavale ettevõttele piisavalt suur, kuid liiga väike selleks, et ahvatleda suuri konkurente. Sihtturu atraktiivsuse hindamine on sageli keerukam, kui haru atraktiivsuse hindamine. Vaja on leidlikkust. · Organisatsiooniline valmisolek- Eesmärk: hinnata, kas kavandatav ettevõte omab piisavat juhtimisalaseid oskusi, organisatsioonilisi kompetentsusi ja ressursse, et edukalt turule tulla.
Pigem fragmenteeritud kui kontsentreeritud Pigem kasvav kui kahanev Müüvad tooteid ja teenuseid, mida tarbijad "peavad omama" mitte ei "soovi omada" (nõudlus ebaelastne) Ei ole üleküllastatud (konkurents) Pigem kõrgete marginaalidega Ei sõltu mõne võtmetooraine madalast hinnast (bensiin, jahu vms) Sihtturu atraktiivsus Alustavale ettevõttele on atraktiivseks sihtturuks turg, mis on kavandatavale ettevõttele piisavalt suur, kuid liiga väike selleks, et ahvatleda suuri konkurente. Sihtturu atraktiivsuse hindamine on sageli keerukam, kui haru atraktiivsuse hindamine. Vaja on leidlikkust. · Organisatsiooniline valmisolek- Eesmärk: hinnata, kas kavandatav ettevõte omab piisavat juhtimisalaseid oskusi, organisatsioonilisi kompetentsusi ja ressursse, et edukalt turule tulla.
o Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) o Finantseerimiskulud (intressid) 17 18. Kuluarvestuse meetodid, nende iseloomustus. Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike, sellest sõltub ressursside võimalikult optimaalne ja efektiivne kasutamine, mille tulemuseks on omanike kasumi maksimeerimine. Kuluarvestus on hea abivahend ettevõttele juhtimisotsuste langetamisel Põhilised kuluarvestusmeetodid on: o Protsessipõhine o Tootepõhine o Tegevuspõhine Protsessipõhine kuluarvestus on sobiv kui: o ettevõttes toodetakse ainult ühte toodet (nt elekter, vesi, jahu vms), o tootmisprotsess on pidev, kus ühtki toodet ei ole võimalik eristada iseseisva projektina, o ühiku omahind saadakse mingi perioodi kõigi kulude jagamisel tooteühikule
rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Mis just, see sõltub lisaks kõigele muule ka teoreetiku isiklikest tõekspidamistest.
nõrgeneb. Porteri viie konkurentsijõu mudel aitab välja selgitada tegevusvaldkonna (tööstusharu) olukorra ning analüüsida ettevõtte kohta seal. Mida suuremad on konkurentsijõud, seda väiksemad on ettevõtte võimalused hinna tõstmiseks ja suurema kasumi teenimiseks. Ideaaljuhul on kõik konkurentsijõud nõrgad. Kui ainult osa konkurentsijõude on nõrgad, siis võib tegevusharu osutuda atraktiivseks tugeva turupositsiooniga ettevõttele, mille strateegia pakub kaitset konkurentsijõudude surve vastu. Porteri viie jõu analüüs peaks eelnema SWOT-analüüsile ja strateegia valikule. Põhjalikku analüüsi vajavad just tugevamad konkurentsijõud, et vajadusel saaks kavandada vastumeetmeid. Michael Porteri viie konkurentsijõu mudeli kohaselt määravad konkurentsiolukorra tegevusharus: • Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel. • Teiste harude ettevõtete katsed lüüa tarbijaid üle asenduskaupadega.
ärile. Kindlasti on neil peas mingi plaan, ükskõik kui lühiajaline, kuidas äri tulevikus ajada. Olgu see tulevik siis järgmisel nädalal või kümne aasta pärast. Planeerimine on tuleviku kavandamine. Planeerimine on protsess, mis on ühtviisi oluline ettevõtte igas arengufaasis. Äriplaan on planeerimise protsessi tulemusel tekkiv kirjalik dokument. Kirjalik äriplaan muutub hädavajalikuks niipea, kui tegemist on mitme äripartneriga või kui soovitakse kaasata võõrkapitali või kui ettevõttele värvatakse juhti. Isegi kahe äripartneri korral tuleb oma seisukohtade, plaanide ja prognooside kirjapanek kasuks, kuna see ennetab hilisemaid vaidlusi ja võimaldab näha, millistest eeldustest lähtudes üks või teine otsus vastu võeti. Võõrkapitali kaasamine ilma äriplaani koostamata on aga võimatu. Enne kui investor otsuse langetab, tahab ta näha, kuidas tema raha tagasi teenitakse. Ta peab nägema ka analüüse ja uuringuid, mis rahalisi prognoose kinnitavad
Mõõtes dollarites oleks käive võrdne piirkonnaga OAEB. Vahetuskurss (USD/EUR) Pakkumine (EUR) E A Nõudmine (EUR) O B Valuuta hulk (EUR) Joonis 11.1 Valuuta nõudmine ja pakkumine (EUR) Maksebilansi tasakaalu iseloomustab järgmine seos: CA + B = L kus CA on jooksevkonto ülejääk, B on välislaenamine ja L iseloomustab muutust rahvusvahelises likviidsuses. Maksebilansi tehingud iseloomustavad välisraha liikumist. Seega on valuutaturgu arvestades antud tingimus täidetud. Vabalt ujuvate vahetuskursside puhul keskpank valuutaturule ei sekku ning vahetuskurss kujuneb valuuta
ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõtte, majapidamiste otsustusi turusuhetes. Makroökonoomika on teadus , mis käsitleb rahvamajandust kui tervikut . Uurib majandust kui tervikut ;kogunäitajate abil. NT. Kogutoodang, rahvatulu, üldine hinnatase, tööhõive, inflatsioon jt. Majanduses kasutatakse mudeleid teoreetiliste seisukohtade selgitamiseks. Majandusteoreetilised mudelid kujutavad endast tegelikkuse lihtsustatud ja vähendatud variante. Eeldatakse, et mittearvestatavad tegurid jäävad muutumatuks. Ceteris paribus " muidu võrdsetel tingimustel " tähendab majanduslikes teooriates tavaliselt eeldust , et muutused toimuvad ainult teoorias arvessevõetud tegureis ja seega
majanduse üldiseid seaduspärasusi. Eeldatakse, et eksisteerib ,,keskmine" MP ja EV. Makroökonoomika tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantutena ja muutumatutena (ceteris paribus). 1.2. Struktuuriökonoomikat iseloomustab tegeleb turule orienteeritud ettevõtete tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustamine). Püütakse selgitada, millistes situatsioonides peaks riik majandusse sekkuma (soodustama konkurentsi, maksud, jne) Institutsiooniökonoomikat iseloomustab teooria loomisel püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid, nagu konkurents (turg), normid, heategevus ja bürokraatia. (turumajandus arvestab vaid konkurentsi ja plaanimajandus bürokraatia kadu avalduvat avalikku võimu). 1.3. Majandusteoorias on vaja lihtsustavaid eeldusi, sest tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, arvestatakse vaid väikest kõige tähtsamat osa tegelikkusest (majandusmudel)
12. Mis asi on sotsiaalne diskontomäär (EDR) ning milleks/kus seda kasutatakse? Sotsiaalse diskontomäära (EDR) valik – edasilükatud tulude hind, määratakse üldjuhul riiklikul tasandil, kuid selle puudumisel võib ise määrata. Sotsiaalne diskontomäär - alternatiivkulu riigi jaoks. Tavaliselt madalam kui WACC 13. Kuidas mõjutab amortisatsioon NPV-d? Kui amortisatsiooni arvestamine toimub kiirendatult, suurendab see projektist saadavat maksuefekti ning projekti NPV-d. 14. Kuidas inflatsioon mõjutab NPV-d? Inflatsiooni mõjul väheneb maksusääst amortisatsioonilt (v.a. juhul kui maksusüsteem võimaldab amortisatsiooni inflatsiooniga korrigeerida). Kui inflatsioon ületab ootusi, siis on projekti tegelik NPV oodatust madalam ja vastupidi. Samas inflatsioon ei mõjuta kõiki projekti tulusid ja kulusid ühtmoodi. 15. Investeeringute finantsanalüüsil on võimalik kasutada staatilisi indikaatoreid. Nimetage nende kasutamise 1 puudus ja 1 eelis.
Selliseid tagatisi omav organisatsioon omab teistega võrreldes olulisi konkurentsieeliseid. Intellektuaalne kapital on mõiste, millega iseloomustatakse kombinatsiooni mittemateriaalsetest väärtustest, mis võimaldavad organiatsioonil eksisteerida. Ettevõtte väärtus = Käegakatsutavad väärtused + Intellektuaalne kapital Intellektuaalne kapital on teadmiste, omandatud kogemuste, organisatsiooniliste, tehnoloogiliste, kliendisuhete ja professionaalsete oskuste kogum, mis annab ettevõttele turul konkurentsieelise Intellektuaalse kapitali kui kogumi väärtuse leidmiseks on välja pakutud mitmeid suhteliselt lihtsalid valemeid. 1) Kõige laialtlevinum, kuid samas ka primitiimsem moodus leida intellektuaalse kapitali suurus on arvutada välja ettevõtte raamatupidamisväärtuse ja potensiaalse investori poolt pakutava ostusumma vahe. Ehk valemi kujul: Intellektuaalne kapital= ettevõtte turuväärtus- bilansiline väärtus
Majandusteadus erineb teistest sotsiaalteadustest sellega, et suuremat rõhku pööratakse mõõdetavatele teguritele nagu raha ja matemaatilsed meetodid. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbjate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse ühest majandussubjektist. Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsuseid kui ka nende tulemustena kujunenud sündumste ja protsesside kogumit. 3. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisojektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused (nt. töötus, tööhõive, üldine hinnatase). Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel ka otseselt seotud. 4. Piiratuse majandusseadus väidab hüvised (kaubad, mis me tarbimine) olevat piiratud, kuna ei ole piisavalt tootlikuse ressursse kõigi nende hüviste valmistamiseks, mida ühiskonnas soovitakse tarbida
· omame antud valdkonnas väga häid oskusi ning teadmisi ning näeme välisturul edu saavutamiseks potentsiaali; · kaitsta end koduturu kõikumise riskide vastu; · saada prestiizi, mida annab rahvusvahelise firma imidz. Soovime alustada oma toodete tutvustamist välisturul juba esimeste selleks ettenähtud ja kavandatud investeeringute toel. See tähendab: firma kasumi suurenedes, eraldame finantse toodete edendamiseks välisturul. Lõppkokkuvõttes loome ettevõttele mitu müügikanalit, seeläbi kindlustame end oluliste hinna alanduste ja tellimuste lõppemise eest. 3. MAJANDUSKESKKOND 4. TEGEVUSALA TÄHTSAMAD REGULATSIOONID · Tähtsaim seadus, millest mööblitootja peab lähtuma, on Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. · Puidutöötlemise puhul on väga oluline järgida mürataset, mis seaduse kohaselt ei tohi ületada 85 dB (detsibelli). Juhul, kui see siiski ületab nimetatud suurust, tuleb
võrreldes olulisi konkurentsieeliseid. Intellektuaalne kapital on mõiste, millega iseloomustatakse kombinatsiooni mittemateriaalsetest väärtustest, mis võimaldavad organiatsioonil eksisteerida. Ettevõtte väärtus = Käegakatsutavad väärtused + Intellektuaalne kapital Intellektuaalne kapital on teadmiste, omandatud kogemuste, organisatsiooniliste, tehnoloogiliste, kliendisuhete ja professionaalsete oskuste kogum, mis annab ettevõttele turul konkurentsieelise Intellektuaalse kapitali kui kogumi väärtuse leidmiseks on välja pakutud mitmeid suhteliselt lihtsalid valemeid. 1) Kõige laialtlevinum, kuid samas ka primitiimsem moodus leida intellektuaalse kapitali suurus on arvutada välja ettevõtte raamatupidamisväärtuse ja potensiaalse investori poolt pakutava ostusumma vahe. Ehk valemi kujul: Intellektuaalne kapital= ettevõtte turuväärtus- bilansiline väärtus
aga näiteks mõnikord unustanud ajakirjanike päringud juhile edasi anda või kippunud ise oma pädevuse piiridest väljapoole jäävat kommenteerima · probleem mõjutab organisatsiooni teravalt, sest massimeedias ilmuv informatsioon kahjustab organisatsiooni imagot ning sellest tulenevalt suhteid sihtgruppidega. Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust. Küllaltki tõenäoline on, et meediaga suhete rikkujaks oli organisatsioon ise, jättes meedia päringud tähelepanuta, andes vastakaid ning "hämavaid" kommentaare ning jättes suure osa informatsioonist üldse avaldamata
tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust: Mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; Kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; Kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidastoodetud hüvised jaotada.
tähtsuse järjekorras); 2. eeldame, et kaupade kogus on piiratud, st. sissetulekud piiravad seda. N.: sukkpüksid (ka sokid): 1. külmakaitse, 2. mood, 3. et king jalga ei hõõruks, 4.et raha koguda. Vastavalt situatsioonile on näiteks toodud kaupade tähtsuse järjekord erinev. Kasulikkuse teooria järeldused: I Mida vähem on kaupa ja mida olulisemat vajadust see rahuldab, seda kasulikum see kaup on ja seda suuremat väärtust omab ta tarbija jaoks. N.: joogivesi kõrbes. II Iga järgnev kaubaühik annab teatud kogusest alates kahanevat kasulikkust. N.: sefiirikoogike 1.kook maksimaalne kasulikkus 10punkti; 2.kook kahaneb, 8 punkti; 3.kook isu saab täis, 4 punkti; 4.kook 0 punkti; 5
) Lühiajalised finantsnäitajate parandamise sammude põhjused Finantsraskused Strateegiliste sammude pidamine riskantne Lühiajaliste tulemuste saavutamise suurem ahvatlus Pikaajaliste eesmärkide olulisus Fikseerida tulemused viie aasta pärast või veelgi kaugemas tulevikus Kaalutakse tänaste juhtide sammude mõju tulevikule Lühiajaliste eesmärkide olulisus Fikseerivad edasiliikumise kiiruse ja mingi perioodi tulemuste oodatava taseme. Eesmärgid tuleb ... püstitada nii ettevõttele tervikuna, kui ka üksikutele allüksustele seada ülalt alla Ettevõtte üldine strateegia tuleks seada ja fikseerida esimesena. Strateegiat vajatakse selleks, et teada, kuidas saavutada püstitatud eesmärke ja järgida organisatsiooni missiooni. Küsimusi strateegia väljatöötamiseks KUIDAS.... suurendada turuosa? saavutada püsiv konkurentsieelis? edestada konkurente? siseneda välisturgudele?
- Nuudlid valikuliste lisanditega 40.- Riis valikuliste lisanditega 40.- · Joogid Mahlad 15.- / 25.- Coca Cola joogid 12.- / 20.- Lisanduvad teenused: Toitlustuskoht pakub võimalust ruumides korraldada sünnipäevasid ja pidustusi. Selleks on ruumis võimalus paigutada lauad ühte suuremasse gruppi. 9. TURUSTAMINE Reklaam: Hea ja läbimõeldud reklaam on firma edukuse üheks aluseks. Reklaam loob eelised konkurentide ees, tõstab ettevõtte käivet, loob ettevõttele hea maine. Samal ajal ei ole mõtet teha reklaami peale liigseid kulutusi ja see pole ka võimalik, kuna algaval ettevõttel pole lihtsal ressursse. Täiesti asjatu on näiteks nn. reklaam posti teel, sest inimesed on tüdinenud sellest pahnast, mida neile postkasti topitakse ja keegi seda ei loe. Samuti ei tule kõne alla (vähemalt esialgu) raadio- ja telereklaam, kuna see on kallis. Ettevõtte reklaamimiseks kasutatakse järgmisi vahendeid:
Nõudluse elastsust mõjutavad: Kauba/teenuse asenduskaupade olemasolu Hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus (mõne kauba puhul võib lühikesel perioodil nõudlus olla elastne, pikemal perioodil mitteelastne) Asjaolu, kui suurt osa oma sissetulekust kauba või teenuse ostmiseks tarbija kulutab. Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne. Konkurents hoiab tarbija jaoks hinnad allpool, tagab innovatsiooni ettevõttele, toimub efektiivne tootmisressursside paigutus. Peamiseks majandust reguleerivaks institiutsiooniks on turg! Kapitali kahanemise seaduse tõttu tahab ettevõte alati müüa kallimalt! Ettevõtte roll Tööjõud Tarbeesemed Kapital Tootmisvahendid Maa Teenused Info Saastamine
Ettevõtlus ja väikeettevõtte juhtimine Kordamisküsimused eksamiks - 2009/2010 õppeaasta 1. Ettevõtja mõiste - majanduskirjanduses ja Äriseadustikus. · Ettevõtja on isik, kes kulutab oma aja ja jõu oma ettevõtmisele, võttes enda kanda finants-, psühholoogilise ja sotsiaalse riski, saades tasuks rahulolu saavutatuga ja edu korral ka kasumi. · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. · isiklik huvi, kasumi motiiv · millegi uue käivitamine, organiseerimine, planeerimine · erinevus kapitali andja funktsioonist · initsiatiivi ülesnäitamine · riski, vastutuse võtmine ÄS: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. 2. Ettevõtja ja omanik-juht. Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orientee
Seega tuleb äriplaani kirjutama hakates meeles pidada, et: 1) äriplaani (3 EAP) ei ole võimalik koostada ühe õhtuga, kuigi on olemas käsiraamat „Äriplaan 30 minutiga“; 2) töö tuleb kirjutada ise ja panna sellesse sisse oma teadmised – ei ole mõtet kopeerida olemasolevaid äriplaane, sest teadmisi ja oskusi nõnda juurde ei tule; 3) enne kirjutamist tuleb tutvuda äriplaanile esitatavate nõuetega – nii sisuliste kui ka vormistuslikega; 4) äriplaan tuleb koostada loodavale ettevõttele – äriplaan ei saa olla juba turul tegutseva ettevõtte eduloo kirjeldus. Samuti ei saa äriplaanina käsitleda tööd, kus ettevõtte töötaja hakkab samast ettevõttest FIE-na palga asemel teenuste eest osutatud tulu saama ning sellega „ettevõtjaks olemine“ piirdubki. Äriplaani koostamise kergendamiseks on olemas töövihik, mille küsimustikud aitavad oluliselt kirjutamisele kaasa. Seetõttu ei ole käesolevas juhendis võimaliku dubleerimise põhjusel rohkem
Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes.
kui monopolile. Ei tooda võimalike madalamate tootmiskuludega (ATCmin) Ettevõtte nõudluse kõver on seda elastsem, mida rohkem on konkurente. MC-piirkulu AVC-keskmine muutuv kulu MR-piirtulu D-nõudlus MAKROÖKONOOMIKA Uurib majanduse kui terviku käitumist Majandusteadus kui ühiskonnas toimuvate protsesside selgitaja Makromajandus-kogu majanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemne käsitlus Majanduskasv, inflatsioon, tööpuudus, jne Põhiraamistik Majandusprotsessid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist Protsesse saab juhtida majanduspoliitika kaudu Majandusšokid on vältimatud: midagi juhtub sp et see juhtub; maj ei reageeri tavapäraselt Majandussubjektide käitumine on soetud ootustega Näitajate liigitus: Vood (mingi perioodi puhul; SKP) Vood (momendinäitajad-tööpuudus) Vood=varude muutus Majandusinstitutsioonide vahelised seosed
on firma vajaduste rahuldamine. 16. Äritegevuse üheks eesmärgiks on erinevate meetodite abil (näiteks soodusmüük, allahindlus jne.) lahti saada ka seismajäänud kaubast. 17. Äritegevus see on kõik, mis puudutab kliendi ja firma heaolu. 10 2. TURUNDUSKESKKOND Turunduskeskkond hõlmab kõiki tegureid, mis avaldavad organisatsioonile otsest või kaudset mõju. Kõik organisatsioonid on seotud oma keskkonnaga ja mõjutatud viimase poolt. Seetõttu tuleb keskkonna kohta pidevalt andmeid koguda ja neid analüüsida. Eraldi käsitletakse sisese ja väliskeskkonna tegureid. Väline tegevuskeskkond jaguneb omakorda mikro- ja makrokeskkonnaks. VÄLINE MAKROKESKKOND Demograafilin Majanduslik Sotsiaal- Poliitiline Tehnoloogiline Looduslik e kultuuriline (seadusandlus
3) KAPITAL varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukt, mida saab kasutada hüviste valmistamiseks: a) reaalkapital e füüsiline kapital b) inimkapital e inimene koos teadmiste ja oskustega c) finantskapital on vajalik kahe eelneva kapitaliliigi hankimiseks 4) ETTEVÕTLIKUS millegi uue välja töötamine või olemasoleva arendamine 5) INFO võib väljuda ka tootmisprotsessist infona 4. Mikro- ja makroökonoomika erinevus. (Makromajandus tegeleb majandus agregaatnäitajatega) Mikroökonoomika- kodumajapidamised ja ettevõtted Makroökonoomika- riigi ja maailmamajandus uurib SKP, inflatsiooni, töötust e majanduse agregaatnäitajaid Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta
9 Firmast maksimaalselt hea kuvandi loomine on üks avaliku arvamuse kujundamise, suhtlemistegevuse viise. Kuvandist võib eraldi rääkida ka iga toote või teenuse korral, seejuures on üldised kuvandiprintsiibid sarnased eeltooduga. 10 2. TURUNDUSKESKKOND Turunduskeskkond hõlmab kõiki tegureid, mis avaldavad organisatsioonile otsest või kaudset mõju. Kõik organisatsioonid on seotud oma keskkonnaga ja mõjutatud viimase poolt. Seetõttu tuleb keskkonna kohta pidevalt andmeid koguda ja neid analüüsida. Eraldi käsitletakse sisese ja väliskeskkonna tegureid. Väline tegevuskeskkond jaguneb omakorda mikro- ja makrokeskkonnaks. VÄLINE MAKROKESKKOND Demograafilin Majanduslik Sotsiaal- Poliitiline Tehnoloogiline Looduslik e kultuuriline (seadusandlus
1. Tarbeasjade tootmine. 13.2 Loodusvarade kasutamise viisid 13.3 Töö tähtsus inimese majanduslikus tegevuses. 14.1 Majanduslik töö 14.2 Majandusliku töö mõiste. 15.Tööviljakus. 16.Töövahendid - seadmed, hooned, rajatised, maa . 17.Kapitali mõiste. 18.Põhikapital ja käibekapital. 19. Sissetulek. 20. Makromajandus ja sisemine koguprodukt(kogutoodang) (SKP) 21. Tulude-kulude lihtsustatud skeem 22. Tööturg, tööaeg, töötasu. 23. Töö nöudmine ja pakkumine Tööturg 24. Inflatsioon ETTEVÖTLUSE ALUSED 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste 1.2. Ettevötjaks kujunemine 1.3. Naiste eripära ettevötjana 1.4. Väikeettevötte omamise plussid ja miinused 1.5. Ettevötlusega kaasnevad riskid 2. Keskkond 2.1. Keskkond ja jätkusuutlik areng 2.2. Ettevötluskeskkond 3. Ettevötlusega alustamise erinevad vöimalused 3.1. Frantsiis 3.2. Tegutseva ettevötte ost 3.3. Uue ettevötte asutamine 3.3.1.Äriühingu asutamise protseduurid 3.3.2
annaabi.ee 
