..........................................................................................4 2. TÖÖVÄÄRTUSTEOORIA EDASINE ARENG....................................................................6 2.1. Adam Smithi tööväärtusteooria.......................................................................................6 2.2. David Ricardo tööväärtusteooria.....................................................................................7 2.3. Karl Marxi tööväärtusteooria..........................................................................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................11 VIIDATUD ALLIKAD.............................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS
Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad. Klassikaline koolkond Adam Smith (ristitud 5. juuni 1723 Kircaldy 17. juuli 1790) oli soti filosoof, ühiskonna- ja majandusteadlane. Kuigi ta oli filosoofiaprofessor Edinburghi ülikoolis, pani just tema aluse tänapäevasele majandusteadusele ning liberaalsele turumajandusele. Smithi raamatu "Rahvaste rikkus" ilmumisega sündis uus teadusharu: majandusteadus. Selles raamatus visandas Smith turumajandusel rajaneva ühiskonna majandussüsteemi. Niinimetatud nähtamatu käsi saab Smithi õpetuse sümboliks. Selleks nähtamatuks käeks on vaba turumajandus, mille vundamendiks on hinnad
Majandusajaloolased ja ühendused Klassikaline poliitökonoomia Klassikaline majandusteadus ehk klassikaline poliitiline ökonoomia on mõtteviis majandusteaduses, mis tegeles majanduskasvuga seotud küsimuste uurimisega. Klassikaline majandusteadus tähendas üleminekut merkantilismilt tänapäevasele majandusteadusele. Klassikalise majandusteooria peamisteks arendajateks peetakse Adam Smithi, David Ricardot, Thomas Malthusi ja John Stuart Milli. Mõnedes käsitlustes loetakse klassikalisteks majandusteadlasteks ka William Petty, Johann Heinrich von Thünen ja Karl Marx.
Sellise lähenemise kohaselt luuakse uut väärtust rohkem, kui kõik kasulikult hõivatud tööliste osakaal on suur. 7 RAHVA RIKKUS (tarbitavad hüvised) Tootlikult hõivatud Tööjõu tootlikkus tööliste arv (spetsialiseerumine) Rahvaarv Kapital Kapital Turu suurus /1 lk 326-327/ David Ricardo hakkas huvituma majandusteaduse probleemidest, peale ,,Rahvaste rikkuse" lugemist ja arendas edasi Smithi seisukohti. Ta hakkas uurima sissetulekute jaotust. Tema jaoks oli oluline põhimõte, et tööstuses on tulukus püsiv, aga põllumajanduses kahanev. Ricardo lähtus eeldusest, et turul valitseb täielik konkurents ning täielik tööhõive. Ta jagas ühiskonna klassideks inimeste teenitava sissetuleku
teenuste ostmise teel. 4. Hüvised Kaubad mida me tarbime ostame 5. Alternatiivkulu - parima alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel 6. Tootmisvõimaluste kõver - iseloomustab võimaliku kogutoodangut, mida saaks toota, kui riigi ressursse kasutatakse täielikult 7. Kasvavate alternatiivkulude seadus 8. Tootmistegurid (nimeta ja kirjelda) - loodusressurssid, tööjõud ja kapital, mida on vaja kauba või teenuse tootmiseks. Nimetatakse samuti sageli ka ettevõtlikkus. 9. Käsumajandus - majandussüsteem, kus põhilistele majandusotsustele - mida toota, kuidas toota, kes saab toodetu - vastab tavaliselt valitsus. 10. Turumajandus - majandussüsteem, mis kasutab turge (vabatahtlikku vahetust) kui põhilist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Nimetatakse ka kapitalismiks ja vabaks ettevõtluseks. 11
Hinna muutused turgudel Investorite eeldustest ja arvamustest sõltub raha suunamine. Kui investorid ennustavad ja eeldavad küllaldlast informatisiooni omades, milliseid liigutusi teised investorid võivad teha (investeeringute suurendamine või nende lõpetamine teatud alal), on investeeringud pigem head ning tasuvad. Samas selline äraarvamine ja eeldamine võivad viia ulatuslike hindade ja turuväärtuste kõikumiseni. Kõik sõltub info kvaliteedist. John Maynard Keynesi järgi „ ...ei ole peamine majanduskriiside põhjus mitte finantsvahendite intressi tõus vaid investeeringute efektiivsuse kiire langus“. (Keynes 1997: 315-317). Optimistlikud ootused investeeringute kõrge tasuvuse kohta buumi hilisemas staadiumis, tõstavad märkimisväärselt investeeringute mahtu ja suurendavad kulusid. See omakorda tõstab laenuintressi. Peatselt märkavad investorid, et 3 investeeringud ei too oodatud tulu ja kasu ning investeerimine peatatakse. Tänu sellele
Otsivad võimalusi määrata kasulikkust kvantitatiivselt, kindlaks teha hindade ja piirkasulikkuse proportsioone. 4. Kuidas seletatakse palka, kasumit ja renti? Need on kolme liiki kapitali- isikliku, liikuva ja maakapitali tegevuse tulemus. (lk 227- 237) 1. Kuidas tõlgendas A. Marshall poliitilist ökonoomiat? (,,Tööstus ja kaubandus", ,,Tööstusökonoomika", ,,Raha, krediit ja kaubandus" Poliitiline ökonoomia, majandusteadus (economics) peab Marshalli arvates uurima materiaalsete hüvede tootmist ja kasutamist nii individuaalses kui ka ühiskondlikus sfääris. Kuid mitte piirduma vaid elutu rikkuse, vaid ka inimese uurimisega. Ta peab majandusteaduse aineks ka majandusliku valiku probleemi, sidumata seda ühiskondliku korraga. Ta üritas majandusteadust deideologiseerida matematiseerimise kaudu ning teha selliselt majandusteadusest rohkem tõeline teadus kõrvuti loodus ja reaalteadustega. 2
vastavalt erinevate inimeste ja majapidamiste erinevatele vajadustele. 3. Võrdsuse (võrdõiguslikkuse) standard (equality standard). Kõigil inimestel peaks olema võrdne õigus samaväärsele (võrdsele) osale ühiskonnas kasutatavatest hüvistest ja teenustest sellepärast, et ollakse antud ühiskonna täis- ja võrdõiguslik liige. 3. Millised on mõiste „majandus“ levinuimad definitsioonid? Milles seisneb nn küberneetilise määratluse eripära? Majandusteadus (e ökonoomia kui majandusteadus kõige üldisemas mõttes), on ühiskonnateadus (sotsiaalteadus), mis uurib majanduse olemust ja arenemise seaduspärasusi. Kõige argisemas tähenduses on mõiste majandus (economy) samastatav majanduseluga (economic life), mis hõlmab kõiki neid tegevusi, millede otsene või kaugem eesmärk on tagada inimühiskonna aineline olemasolu e lihtsamalt väljendudes olukord, kus inimestel oleks vähemalt „kõht täis, riie seljas ja katus pea kohal“.
Karl H. Marx Lühitutvustus Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa 14. märts 1883 London, Inglismaa) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär erinevalt teistest kaasaegsetest polito- ja sotsioloogidest tegeles Marx aktiivselt ka revolutsiooni organiseerimisega. Vastupidiselt Hegelile uskus ta, et natsionalism pole oluline - sotsiaalse ajaloo peamised üksused pole mitte rahvuskultuurid, vaid sotsiaalsed klassid. Marx võttis hegeliaanluselt ära natsionalismi, konservatismi ja revolutsioonivastase iseloomu. Kuigi enamik tänapäeva majandusteadlasi end marksistideks ei pea, teevad seda ikkagi tuhanded inimesed kogu maailmas. Tema suurt panust majandusteaduse arengusse üldiselt ei vaidlustata.
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kadri Pedak, Kristiina Marten KARL MARXI ELULUGU Referaat Juhendaja: lektor M.Kaseorg Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ELULUGU....................................................................................................................4 1.1
Karl Heinrich Marx Elulugu Karl Heinrich Marx oli (5. mai 1818 Treier, Saksamaa- 14. märts 1883 London) saksa filosoof, materialist, majandusteadlane ja üks rahvusvahelise kommunistliku liikumise rajajaid. Ta oli kahtlemata üks19. saj mõjukamaid sotsialistlikke mõtlejaid. Marx oli mitmekülgne isiksus. teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Talle olid iseloomulikud väärtuslikud omadused: lihtsus, südamlikkus ja elurõõm, vankumatu tahtejõud ja erakordne töövõime, kartmatus ja mehisus. Marx sündis 1818 Treieris, Saksamaal ja oli oma päritolult juut, kes oma rahvust eitas. Kuna tema isa oli advokaat, õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust
(TOOTMISE VIIS) mõjutab seda, kuidas inimest ühiskonnas koheldakse. Enamus inimesi töötab rikastele. Jõukad omanikud (JUHTIV KLASS) teenivad väga palju raha(kasumit), samal ajal kui töölised(ALAMKLASS) elavad vaesuses. Marksistid väidavad, et selline kapitalistlik süsteem on EBAAUS. Kpitalism on ebaaus, kuna ühiskonna tootmise suhted (suhe bosside ja tööliste vahel) on ebaõiglased.(st. TÖÖLISI KASUTATAKSE JULMALT ÄRA). Karl Marx tahtis, et kapitalism lõpeks revolutsiooniga alaklassis ning et see asendusk kommunismiga, kus kõik oleks võrdsed. Kuna kapitalistlik infrastruktuur on nii ebaõiglane, peab miski eksisteerima, mis veenaks masse selle õiguses ja aususes.Marxi järgi ilmneb ühiskonna muutus revolutsoonilisel teel, kui töölerakendatud massid (ALAMKLASSID) reageerivad vägivaldselt rikaste VALITSEVA KLASSI vastu. Mõned tänapäeva Marksistid( UUS-MARKSISTID) väidavad,et KAPITALISTLIK seisund sunnib masse
Marksism Karl Marx Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx sündis 1818. aastal Saksamaal Trieri linnas. Ta oli päritolult juut, kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood, kui ka Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mille tõttu
[email protected] Kordamisküsimused Majanduspoliitika alused 1. Majandusteaduse areng Majandusteadus kuulub noorte teaduste hulka. Antiikmaailmas ja feodaalühiskonnas teoreetiline otseselt majandusteadus puudus, see kuulus osaliselt filosoofia kui ühiskonnateaduste hulka. Teke 18. sajandil, koos turusuhete arenguga. Adam Smith ja “Rahvaste rikkus” 1776 - liberaalse turumajanduse teooria sünd. 18. -19. sajandi tööstuspöördega Inglismaal ja Prantsusmaal revolutsioonile järgnes klassikalise poliitökonoomia sünd. David Ricardo. 19. sajandi keskpaigas sündisid erinevad suunad, nagu marksism, sismondism, utoopiline sotsialism, ajalooline koolkond jt. 20
Pluralismi mõiste. Ühiskonda, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks. Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks. Poliitiline ökonoomia. Poliitiline ökoloogia on käsitlus poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete tegurite suhtest keskkonnaküsimuste ja keskkonna muutumisega. Mis on heaoluühiskond. Heaoluühiskonnas on heaolu pakkumise kohustus jagatud riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike endi vahel. TEINE TASE Milliseid muutusi tõi ühiskonnas tööstusrevolutsioon. 18. sajandil hakkas seni valitsenud manufaktuurne tootmine asenduma
....................5 1.1. Ühiskond ja jõukus.........................................................................................................................5 1.2. Klassikud riigi ja majanduse suhetest............................................................................................7 1.2.1. Merkantilistid..........................................................................................................................7 1.2.2. Klassikaline poliitiline ökonoomia......................................................................................... 9 1.2.3. Füsiokraadid............................................................................................................................9 1.2.4. Liberalism............................................................................................................................. 10 1.2.5. Marksism, sotsialism........................................................................
Karl Marx Isa oli rahvuselt juut ja ametilt advokaat, isa jälgedes õppis ka Marx kõigepealt õigusteadust. Isa pahameeleks jättis Marx peagi õigusteaduse sinna paika ja siirdus Berliini kus valitses Hegeli filosoofia. Marx sattus siia viis aastat pärast Hegeli surma. Ta omandas noorhegeliaanliku mõtlemise põhjalikult. Sellest moodustus tema mõtlemise alus, lähtepunkt ja nähtamatu taustraam. Marx võttis Platoni järgi kõige silmatorkavama idealisti Hegeli ja tõlkis ta materialismi keelde. Mõlemad usuvad inimkonna ajaloo suurde plaani ja seaduspärasusse. Mõlemad on süstemaatikud. Mõlema meetodiks on dialektika. Otsustava tõuke annab Marxile Ludwig Feuerbach (1804.1872), saksa materialismi esimene
Üldisloomustus Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline praktika, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ajaloofilosoofilistel ja majandusteoreetilistel vaadetel põhinevad kirjatööd ja mille sihiks on kapitalistliku ühiskonna asendamine sotsialismiga. Marksismi seisukohast põhineb kapitalism töölisklassi ekspluateerimisel -õõra tööjõu oma huvides ära kasutamine)ning tööga loodud lisaväärtuse omistamisel kapitalistide poolt ning on määratud hävingule klassivõitluse ja revolutsioonitulemusena. Marksism kujunes välja 1850.1880
KARL MARX Referaat Õppejõud: Mõdriku 2013 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.KARL MARXI ELULUGU........................................................................................4 2.DIALEKTIKA.............................................................................................................6 3.KLASSIVÕITLUS......................................................................................................8 KOKKUVÕTE...............................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..............
Teemad, mida iga autori kohta lugedes silmas pidada. Marx: 1. Hegel ja Marx Marx on üle võtnud Hegeli sulase-isanda käsitluse. Asendanud indiviidid kollektiividega ja nii saanud kodanlus-proletariaat käsitluse. Peab Hegelit dialektika loojaks. Hegeli käsitluses Die Dingheit (asi) on Marxil kapital. Ka sulane muutub isanda silmis asjaks. Kaob interaktsioonivõimalus. Isanda teadvuse areng peatub, sulasel aga areneb pidevalt – siit võimalik SR. Igasugune DOMINEERIMINE saab tugineda ainult teatud nõusolekule alluva poolt. 2. Ühiskonna materialistlik käsitlus. Tootlikud jõud ja tootmissuhted. Kogu ühiskonna aluseks on MAJANDUS. Tootlikud jõud (inimene+tehnika+organisatsioon+tooraine) ja tootmise käigus tekkinud suhted, ehk tootmissuhted
Merkantilism samastas rikkuse rahaga, pidas kasumi allikaks kauba- ja raharinglust, nõudis riigi aktiivset sekkumist majandusellu, väliskaubanduse arendamist ja kaitsetollide kehtestamist. Merkantilism hakkas tähtsust kaotama 17.saj keskel, kui rikkuse suurendamise peamiseks vormiks kujunes laiendatud kapitali taastootmine. Kaupmeeste ideoloogia 15-17. sajandil. Itaalia keeles mercante tähendab kaupmeest. Termini võttis kasutusele prantsuse filosoof Mirabeau 1763. aastal. Merkantilism oli organiseerimata nähtus, kuna info erinevate maade teadlaste vahel ei liikunud veel. Oli ideoloogia, poliitika, mille ühtsuse tagas majandusliku arengu loogika. Sünd langeb kokku rahvusriikide kujunemisega. Seepärast peeti silmas omakasu. Erinevalt marurahvuslastest puudus merkantilistidel teaduslik-teoreetiline pool. Riiki õnnestus mingil määral üles ehitada tänu ajastu loogikale.
1. Indekseerimine on: a. hinnaindeksi regulaarne kasutamine sissetulekute, maksude ja muude väljaminekute korrigeerimiseks b. majanduse erinevate arenguetappide nummerdamine c. majandusarengu prognoosimine indeksiteooria alusel d. hinnaindeksi kasutamine hindade reguleerimiseks 2 . Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 3. Eeldades, et teil õnnestub osta valitsuse 100000 kroonine võlakiri, mis lunastatakse aasta pärast
Christian Fuchsi on artiklis väidetud, et informatsioonilise kapitalismi ajastul ei tohiks mõistet ,,klass" piirata ainult ühe määratlusena ehk ,,kapitalina" ja ,,palgatööd" teise klassina. ,,Klassi" mõistet tuleks laiendada selliselt, et see hõlmaks kõiki, kes loovad ja taasloovad ühise kogemuse ruume ning need ruumid ja kogemused on omaks võetud ja seeläbi võõrandatud ning ära kasutatud kapitali poolt, et koguda samuti kapitali. Ta arutleb selle üle, kuidas toimus Marxi klassi liigitus meie teadmiste töö teooria käsitlemisel ning kuidas mõista klassi määratlust internetiajastul. Klass Christian Fuchs käsitleb selles artiklis Marxi klassikontseptsiooni määratlust, mis on normatiivne ja poliitiline ning selle eesmärk on kasutamise muutmine ja parlamentaarse demokraatia loomine. Manuel Castellsi hinnangul koosneb majandus tootmise ja arengu omavahelistest seostest,
äriühingud riigile esitada vaid e-arveid ning riik omakorda kohustub samaks ajaks looma e-arvlemiseks sobiva internetikeskkonna. Võtab eesmärgiks, et riigihanke 35 pakkumisi saab esitada ainult elektrooniliselt; Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Seminari teoreetilised küsimused 1. Millised on makroökonoomika eesmärgid? 2 Mida 2. Mid uurib ib makroökonoomika? k ök ik ? 3. Mille poolest erineb klassikalise makroökonoomika ja Keynesi j majandusteooria? 36 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. Suure Depressiooni ajal tõusis töötuse määr 1933 aastaks, mis USAs oli 1929 aastal 3,2 % kuni: a) 10% - ni; b) 15% - ni; c) 20%- ni; d) d) 25%- 25%- ni; ni; e)) 30%- % ni. 5. Turgude iseregulatsiooni võimele, mis viiks tööjõu täishõivele ja tagaks makroökonoomilise tasakaalu loodavad: a) a) uusklassikalise uusklassikalise koolkonna
Marxism ja postmarxism SISSEJUHATUS Selle loengu ülesehitus: · Kultuuri sotsioloogilise tõlgenduse eripära · Marxi teooriat enim mõjutanud ideed · Marx ise, kellele loengus suurim rõhk. Püüan selgitada kogu tema ühiskonna teooriat, sest muidu võib alati tekkida oht, et marksismi kritiseeritakse vulgaarselt - umbes nii, et pannakse ühte ritta plaanimajandus, Lenin, nõukogude võim, Marx ja tegelikult kritiseeritakse hoopis Leninit. · Marxi teoreetilise edasiarenduse kaks võimalust: hegemoonia teooria
D IT Kolledz Kergem on oma põhimõtete eest võidelda kui nende järgi elada. Makroökonoomika olemus 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 17-18. sajandit loetakse kolme Üldist kaasaegse teaduse sünniajaks. 1. Füüsika · kaasaegse füüsika rajajaks oli Isaac Newtonit ·ppõhiteos "Loodusteaduse matemaatilised alused" - 1687 aastal 2. Majandusteadus · kaasaegse majandusteaduse isaks loetakse Adam Smith'i · raamatuga "Rahvuste rikkus" (1776) pani aluse klassikalisele majandusteooriale 3. Keemia · alkeemia muutumise tänapäeva keemiaks andis aga kõige olulisema panuse Antoine Laurent Lavoisier · raamat "Keemia põhimõtted" ilmus 1789 aastal 5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tagajärg Kõigel kolmel juhul oli tegemist revolutsiooniga,
POLIITÖKOMOOMIA 6 FÜSIOKRATISM 7 KAPITALISMIAJASTU 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 2 SISSEJUHATUS Referaat teeb lühiülevaate majandusteooriatest ja arengust. Tutvustatakse erinevaid majandusteadlasi ning teoreetikuid. Majandusteadus on teadus, mis uurib, kirjeldab ja analüsib ühiskonna valikuid nappide vahendite hulgast, et rahuldad oma vajadusi. Samuti kaasab see endasse ja ostu ja müüki ning vahetust kaupade ja teenustega. Majandusteadus saab alguse juba antiikajast. Majandus on praeguse ühiskonna alustaladest ning erinevaid teooriad esitletakse ka veel tänapäevalgi. 3 1. ANTIIKMAAILMA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED 1.1. Vana-Idamaade majandusõpetused
Kuna väiksem kasum jätab vähem tulusid ettevõtjale, siis ei saa enam investeerida. Ricardo arvas, et majandus krahhist päästab see, kui vabastada majandus igasugustest piirangutest, mis võiks vähendada tema võimet saada kasumit. Annab riigile raha juurde, siis voetakse kasutusele uued tehnoloogiad ja maj kasv suureneb. Rahvastiku kasv on kiirem kui ressursside arv. 21) Kuidas areneb kapitalistlik ühiskond K. Marxi käsitluses ja kuhu see areng välja viib? Marxi järgi on kapitalistliku ühiskonna liikumapanev jõud töölisklass. Töölistele makstakse nii vähe kui võimalik. Nii sotsiaalne ebavõrdsus suureneb ( rikkad saavad rikkamaks ja vastupidi, et lõhe suureneb eri kihtide vahel). Sotsialismi tekkele viib klassivõitlus (töölisklass vs kapitalistid). Sotsialismis on ainult 1 klass - töölisklass. Diktatuuri teke. Eraomand likvideeritud. Sotsialismist peab edasi saama kommunism, kus kõigile antakse
Merkantilism küll sillutas teed turumajandusele, kuid samas sulas kokku pärisorjuslike suhetega, tugevdas neid. Lääne-Euroopas merkantilistlik poliitika lammutas feodaalseid suhteid ning valmistas teed ette turumajandusele (sai osta maad). Merkantilismi peamine eesmärk oli rahvariigi võimalikult suur rikastumine ja tugevdamine. Kolooniatest tuli rikkuse allikas (ressurss). Teema 3 Merkantilismi pos ja neg kriitika Keynes rõhutas merkantilismi praktilist elutarkust ning sobivust üksikute riikide puhul. Selgituseks maalib pildi tolleaegsest maailmast, kus puudusid igasugune rahvusvaheline kontroll, monopolipiirangud jne. (positiivne) Smith kritiseeris merkantilismi, kuna oli vastu igasugustele majanduslikele piirangutele, mille tulemuseks on ressursside väärpaigutus. Teema 4 Inglise klassikalise majandusteooria teke
Valitsus ehk avalik sektor on organisatsioon millel on kaks peamist funktsiooni: kaupade ja teenuste pakkumine majapidamistele ja ettevõtetele ning sissetuleku ja heaolu ümberjaotamine. Üheks valitsuse oluliseks funktsiooniks on ka majandustegevuse õigusliku raamistiku loomine. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: Töö Maa Kapital Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 3 Majapidamised varustavad ettevõtteid ja avalikku sektorit tööjõuga. Vastutasuks makstakse majapidamistele palka
piisa globaalse majanduse tekkeks, vahetatavad peavad olema ka tootmistegurid (kapital). Globaalses kapitalistlikus süsteemis on väga tähtsal kohal finantskapital, sest see on kõikidest kapitali liikidest kõige liikuvam. Finantskapitali osa on maailmas pidevalt kasvanud ja praegu on see valitsev osa kapitalist. (Soros 1999: 162-163) Finantskapital liigub sinna, kuhu on tal kõige kasulikum liikuda. (Ibid:157) Riigid hakkavad kapitali pärast konkureerima, sest kapital toob kaasa palju hüvesid, näiteks tootmisvõimsuse suurenemise, tootmistehnoloogia uuendusi ja rikkuse kasvu. (Ibid:158) Globaalsed finantsturud mõjutavad majandustingimusi väga suurel määral. (Ibid: 162-163) Kapitalistlik süsteem ei ole kaugeltki täiuslik. Selles süsteemis tõrjub rahateenimise eesmärk kõik teised sotsiaalsed kaalutlused kõrvale, sest riigid peavad kapitali ligitõmbamist tähtsamaks, kui sotsiaalseid eesmärke
Majanduse alused õppeaine kood 73B 6070/I3B 6070 Mis on majandusteadus? MSc Inna Mazing Euroakadeemia Otsime vastused järgmistele küsimustele: • Miks on majandusteadus tähtis? • Inimeste vajadused • Ressursid: esimene samm vajaduste rahuldamiseks • Nappus • Majanduslik mõtlemine • Piirprintsiibist lähtuv mõtteviis • Otsused mida teevad ettevõtted • Tootmisvõimaluste kõver • Turumajanduse põhilised majandusotsused • Majandusteaduse kaks haru: makro- ja mikroökonoomika Mis on majandus? • Majandus, s.o. ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva
aastal kujuneski Konservatiivne partei. Sarnased parteid kujunesid ka teistes maades. Konservatiivid ei pooldanud uuendusi või arvasid, et neid tuleb läbi viia järk-järgult. Ühiskondlikuks probleemiks kujunes Suure Prantsuse revolutsiooni ajal välja kuulutatud vabaduste kaitse. Sellest kujunes välja liberaalide ehk vabaduse pooldajate liikumine. Liberalismi märksõnadeks olid "vabadus, võrdlus, vendlus ". Liberaalide põhiline nõudlus oli üksikisiku vabaduste kaitse. Põhivabadusteks pidasid nad sõna- trüki-, koosolekute, ühingute ja südametunnistuse vabadust. Liberaalide liikumistel oli põhiroll inglastel ja prantslastel, kuid järgijaid leidus ka teistes maades. Liberalismi rajajaks peetakse John Locke´i. Liberaalide tähtsaim ideoloog Prantsusmaal oli Henri Benjamin Constant de Rebecque, kes rõhutas üksikisiku põhivabadusi. Liberaalide hulka kuulusid ka kuulsad prantsuse ajaloolased
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
