Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majandussüsteemid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konkurents, vabaturu, vabaturumajandus, plaanimajandus, naturaalmajandus, segamajandus, tehnoloogia, majanduselu, turg, eraomand, tööpuudus, monopolide, plaanimajanduse, dikteerib, majandussüsteem, organisatsioonid, varustab, piisab, suudad, kahjude, kaubad, tarbijani, mitmekesisus, pankrott, sulgemine, kihistumine, omandivorm, riigiomand, tasustamineMajandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka
Vallavanem Georg Pelisaar. Miks oleks vaja haldusreformi? Milles see seisneks? Millised on selle head ja halvad küljed? Korruptsioon. 6. Majandus. Millised on majanduse põhiküsimused? Mida? Kellele? Kuidas? Millised on tootmisressursid? Loodusvarad, inimressurss, kapital, ettevõtlikkus. Milliseid majandussüsteeme tead? Millised on nende tugevused ja nõrkused? Naturaalmajandus - kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Vabaturumajandus - Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest; kaup - müügiks valmistatud toode. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse; turg - kõik
Majandussüsteem Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas. Majandussüsteem sisaldab majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid. Eksisteerib neli majanduslikku vormi : Esimene-Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena. Teine majanduslikuvorm on Käsumajandus(või plaanimajandus). Plaanimajandus oli majanduse korraldamise viis NSV Liidus (aastast 1917) ja nn sotsialismimaades. Tänapäeval ei eksisteeri puhtakujulist plaanimajandust üheski riigis. Plaanimajanduses puudub konkurentsi , inimesed ei ole huvitatud oma töö tulemustest ja tootja ei ole huvitatud uue tehnoloogia
Vabaturumajanduse plussid ja miinused Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas. Majandussüsteem hõlmab majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadusi, tavasid, teavet ja organisatsioone. Ühiskonna ajaloos on eksisteerinud ja eksisteerib ka praegu neli majanduse liiki. Need on naturaalmajandus, vabaturumajandus, plaanimajandus ja segamajandus. Käesolevalt arutlen vabaturumajanduse positiivseid ja negatiivseid külgi. Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Sellele majandusliigile on iseloomulik eraomand. See tähendab, et tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. See toob kaasa omaniku väga suure vastutuse
Tootmistegurid: loodusvarad, tööjõud, kapital + ettevõtlikus Milles seisneb majanduse põhiprobeem? - Inimvajadused on piiramatud - Ressursid on piiratud Majanduse põhiküsimused: - Mida toota? - Kuidas toota? - Kellele toota? NATURAALMAJANDUS ● Kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis ● Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga ● Tootmine ja tehnoloogia on algelised ● Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks ● Oli levinud keskajal ja tänapäeval arengumaades TURUMAJANDUS ● Määrav on turg ● Tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine ● Omanik vastutab kõige eest ● Tekkis Euroopas ja arenes järk- järgult 15.- 19. sajandil. Kasutusel demokraatlikes riikides - Kaup: toode või teenus - Turg: kaup jõuab tarbijateni ostu- müügi teel
Brexit: Oleneb Suurbritannia Euroopa Liiduga edasisel suhtlemisest – kas nad jäävad Euroopa Liidu ühisturule, sõlmivad vabakaubanduslepingu või tuleb edaspidi Suurbritanniaga suhtlemisel arvestada tollitariifidega. Viimasel juhul saab Euroopa Liidu ühisturg väga tõsise löögi. Nende lahkumine toob kaasa muutused Euroopa Liidu liikmesriikide vahelistes jõujoontes Rootsi – on ELs, aga ei kasuta eurot 10.Majandussüsteemid Naturaalmajandus – vanim ja lihtsaim majandamise viis o Tootja varustab end ise o Tootmine ja tehnoloogia on algelised o Toodang enda tarbeks Vabaturumajandus o Nõudlus, turg, konkurents o Eraomand- eesmärk on võimalik suur kasum, huvitatud tootmise laiendamisest o Turg - valik mida osta ja kui palju o Vaba konkurents - kauba mitmekesisus o Riik ei sekku tootmisesse
Kuidas toota – määravad tavad. Kellel võim, sellel õigus (vähearenenud riikides) Naturaalmajandusel baseeruv süsteem, kus tootmine toimub väikestes majandus üksustes, on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele. Kõik vajalik luuakse kinnises keskkonnas, tegeletakse põhiliselt põllumajanduse ja käsitööga, jaotamine toimub kogukonna vanemate otsuste alusel. Käesoleval ajal enamjaolt veel vaid Ida-Siberis ja Lõuna-Ameerikas 2) 2. Plaanimajandus - mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi kehtestatud plaanile. (Nt. Nõukogude Liit) 3) 3. Käsumajandus - Planeerijad ütlevad, poliitiline juhtkond annab käsud. Planeerijad kehtestavad palga, intressimäärad, kasumi, rendi, ning vastavad sellega küsimusele kes saavad kauba ja teenused. (Hiina) Otsused ressursside jaotamise suhtes võtab vastu keskvõim (enamasti üks poliitiline
lihtsalt ei jätku ressursse. Kõik tehtud valikud moodustavadki suure osa meie igapäevasest majandustegevusest. Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Majanduse põhimõistete ja –seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Majandust tundev inimene teab, miks asjad just nii toimuvad, majandust mitte tundva inimese jaoks asjad lihtsalt juhtuvad. Igapäeva elus ei õnnestu meil ka parima tahtmise juures majanduses mitte osaleda. Soovime seda või mitte, tuleb meil valikuid ning majanduslikke otsuseid teha iga päev. RATSIONAALNE MAJANDUSLIK KÄITUMINE
Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid, vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg, ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2.2. Majandusressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena 2.3. Tootmisvõimaluste kõver ja ressursside alternatiivne kasutamine 2.4. Majandusprobleem ning erinevad majandussüsteemid 2.5. Üldmajanduslikud sõltuvussuhted ja lihtne ringlusskeem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised
piires; • otsused kooskõlastab turg; • riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; • ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuriökonoomika (industrial organisation)): • koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; • eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; • ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); • ratsionaalne on partner “reeta”, et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooniökonoomika): • reeglid peavad muutma üldisele arengule kasuliku tegevuse kasulikuks igale indiviidile; • koostoimiv kollektiiv ei käitu kasu maksimeeriva indiviidina; • maksimeerimisparadigma asemel reeglite pooldamise idee (koordineerimisparadigma); • ühiskond on “ettevõte koostöökasude saamiseks” (J Rawls).
1. Mis on majanduse põhiprobleem? Valitseb nappus. Maj. peab sellele andma vastuse kuidas nappivate ressursside tingimustes saab tarbija maksimeerida rahulolu ja ettevõtted kasumist 2. Mis on majanduse põhiküsimused? · mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed
· börsimaakler professionaalne väärtpaberivahendaja, kes viib kokku klientide ostu ja müügisoovid C · ceteris paribus printsiip muude tingimuste samaks jäädes; uurimismeetod mille korral lubatakse muutuda vaid ühel muutujal, hoides muud tingimused konstantsetena. · Chicago koolkond Chicagos ja Chicago ümbruse koolides esile kerkinud grupp liberaalseid majandusteadlasi, kes väitsid, et turg on parimaks alternatiiviks ükskõik missugusele muule ühiskonna organiseerimise moodusele. D · defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus · deflatsioon inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab · demograafilised sündmused -- sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne fikseeritakse ametlike dokumentidega.
börsiindeks – näitab indeksisse kuuluvate väärtpaberite hinnaliikumisi börsimaakler – professionaalne väärtpaberivahendaja, kes viib kokku klientide ostu- ja müügisoovid C ceteris paribus printsiip – muude tingimuste samaks jäädes; uurimismeetod mille korral lubatakse muutuda vaid ühel muutujal, hoides muud tingimused konstantsetena. Chicago koolkond – Chicagos ja Chicago ümbruse koolides esile kerkinud grupp liberaalseid majandusteadlasi, kes väitsid, et turg on parimaks alternatiiviks ükskõik missugusele muule ühiskonna organiseerimise moodusele. D defitsiit – tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus deflatsioon – inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab demograafilised sündmused — sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne – fikseeritakse ametlike dokumentidega.
1.3 TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER (TVK) Selleks, et luua teooriaid, konstrueeritakse erinevaid majandusmudeleid, so. erinevate eelduste, hüpoteeside ja seoste kogum. Siin peame kasutama ka ceteris paribus printsiipi, st. kõik teised muutujad välja arvatud uuritav muutuja on konstantsed (ehk muudel võrdsetel tingimustel). Ressursside piiratus mõjutab valikuvõimalusi kogu ühiskonnas tervikuna. Piiratud on näiteks loodusressursid, tootmisvahendid, kasutatav tehnoloogia. 2 N.: oletame, et meie ühiskonna ressursid on piiratud. Me toodame ainult leiba ja raamatuid, mille valmistamiseks on 4 töötajat. Kui kõik 4 töötajat valmistavad leiba, ei toodeta ühtegi raamatut ja vastupidi. Sellest näitest johtuvalt saame joonistada selle ühiskonna tootmisvõimaluste kõvera: Tootmisvõimaluste kõver näitab ühe kauba tootmise taseme juures maksimaalset võimalikku teise kauba tootmise mahtu.
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 43 9. Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses. 9.1. Turumajandus ja efektiivsus Juba päris õpiku alguses püstitasime kolm olulist küsimust, millele iga majandussüsteem peab vastuse leidma. Eesmärgiks on anda küsimustele, mida toota, kuidas toota ja kellele, toota parim võimalik vastus. Kõigi vajalike hüviste optimaalsete koguste tootmise tagab turg, mis jagab ressursse tööstusharude vahel vastavalt tarbijate nõudmisele. Kui me soovime tarbida rohkem sokolaadi, hakkavad ressursid liikuma teistest tööstusharudest sokolaadi tootmisesse. Piimatoodete tarbimise vähenemine omakorda toob kaasa nii tööliste kui muude vajalike ressursside liikumise piimatööstusest teistesse harudesse. Sedasi ressursse jagades tagab turg nõudmise ja pakkumise tasakaalu. Uurides valituse rolli majanduses peame vastama
5. MAJAPIDAMISTEOORIA: TARBIMISEELARVE JA KASULIKKUS 31 6. ASENDUSEFEKT JA SISSETULEKUEFEKT 38 7. INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA 39 8. FIRMATEOORIA 40 9. KONKURENTS 56 10. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA OLIGOPOL 77 1. Sissejuhatus majandusteooriasse 1.1. Ressursside piiratus Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimise, palkade ja kapitalitulude, tööpuuduse
suudavad müüa erinevaid hulki kõikide võimalike hindadega. Pakkumine muutub kui toodete arv suureneb või väheneb iga hinnaga. Pakkumise suurenedes liigub pakkumiskõver paremale, vähenedes vasakule. Turupakkumine Kõikide müüjate koondpakkumine Pakkumist mõjutavad - Muutused tootmise piirkuludes (materjalide tegurid omahind, tööjõuhind, energiakulu, tehnoloogia muutus) - Muutus müüjate või tootjate arvus - Ootuste muutus Piirkulu Kulud, mida tootjad kannavad, et toota kaupu piir- (lisa)kogustes. Kuidas individuaalne bensiini pakkumine annab kokku turupakkumise (hinnad kroonides) Tabel 1 Alfa Beeta Gamma Teiste Liitri hind pakkumine pakkumine pakkumine pakkumine kokku
Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu Pere Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Moraal kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub Õigus riigivõimupoolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum Avalik elu ühiskonna osa kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja aktid
Võibki öelda, et füsiokraatide üheks peamiseks panuseks majandusteaduse edasisse arengusse oli majandusliku ringkäigu mudeli arendamine. Nägemus sellest, et majanduse erinevad sektorid on omavahel seotud. Klassikaline majandusteadus Klassikaline majandusteadus seab esikohale inimese töö. Vaid inimese töö muudab looduses olevad varad inimesele kasutamiskõlblikuks. Esindaja Adam Smith, kelle nägemuses on ideaalseks majandussüsteemiks isereguleeruv turg, mis automaatselt rahuldab kõik rahvastiku majanduslikud vajadused. Adam Smithi peamiseks panuseks majandusteaduse arengusse võib pidada uurimust täieliku konkurentsiga turust, kus hind hakkab pikaajaliselt võrduma tootmiskuludega. Tema käsitluse kohaselt vajab konkurents suurt hulka müüjaid, ehk ressursiomanikke, kes on teadlikud palkadest, rentidest ja kasumitest, ning tootmistegurite vaba liikumist tööstusharude vahel.
Turunduse majandusteooriast eristavad momendid. Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos- tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.Turundus jaguneb: praktiliseks tegevuseks ja teoreetiliseks käsitluseks. 2.Turunduse tuummõisted (vajadus, soov, nõudlus, toode, vahetus, tehing, turg) Vajadused- tarbed, soovid- nõudlus- tooted- vahetus- tehingud- turg 3. Turunduse arenguprotsess: põhilised kontseptsioonid (tootmiskontseptsioon, tootmiskontseptsioon, müügi-kontseptsioon, turunduskontseptsioon, ühiskondliku turunduse kontseptsioon).Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad. Fookusesse tõuseb kulude kontroll, mille poole püüeldakse läbi tootmisprotsessi täiustamise
Läänemaa, Järvamaa, Virumaa ühes Narva linna ja tema ümbruskonnaga, Tartumaa, Võrumaa, Viljandimaa ja Pärnumaa ühes Lääne mere saartega - Saare-, Hiiu- ja Muhumaaga ja teistega, kus Eesti rahvas suures enamuses põliselt asumas. 2. 1) Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue – vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: - kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Seadused ja õigusnormid Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum
vaadeldakse etteantutena ja muutumatutena (ceteris paribus). 1.2. Struktuuriökonoomikat iseloomustab tegeleb turule orienteeritud ettevõtete tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustamine). Püütakse selgitada, millistes situatsioonides peaks riik majandusse sekkuma (soodustama konkurentsi, maksud, jne) Institutsiooniökonoomikat iseloomustab teooria loomisel püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid, nagu konkurents (turg), normid, heategevus ja bürokraatia. (turumajandus arvestab vaid konkurentsi ja plaanimajandus bürokraatia kadu avalduvat avalikku võimu). 1.3. Majandusteoorias on vaja lihtsustavaid eeldusi, sest tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, arvestatakse vaid väikest kõige tähtsamat osa tegelikkusest (majandusmudel). Agregeerimine, sest üksikute majandussubjektide käitumist võimatu prognoosida. 1.4
Nt tööandjate ning ametiühingute kaasamine Võrgustik tööandjate ja ametnike kooslus, kõigil on üks ja sama eesmärk. POLIITILISED IDEOLOOGIAD 1. Ideoloogia korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi; ideoloogia üks liik on poliitiline ideoloogia, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele 2. Vasakpoolsed ideoloogiad sarnasused Parempoolsed ideoloogiad Liberalism ülim väärtus Inimeste heaolu Vabaturumajandus, indiviidi vabadus. heaoluriik konkurents Maksimaalne Ei ole õiglane rikkaid tegevusvabadus, vabaduse karistada kõrgete maksudega kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi Liberalism abil. Konservatism ühiskond Suurema tulu saajad peavad tugineb traditsioonidel,
HÕIVATUTE ÜLEKAAL JA TEHNOLOOGILINE MASSIKULTUUR. Kujunes 20. sajandi viimaseks veerandiks, lisaks eelpoolmainitule eristas seda kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Suurim muutus oli teenindussektoris hõivatute osatähtsuse kiire kasv hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Kui tööstusühiskonnas tähtsustati tööstustootmist ja tootmisvõimsust, siis postindustriaalse ühiskonna juures teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses. Tööstustööliste asemel vajati haritud spetsialiste. Kujunes keskklass kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötavad ametnikena büroodes ja pankades, pakuvad haridus-, tervishoiu- ja nõustamisteenuseid. Ühiskonna juhtimine muutus, varem koordineeris riik ainult poliitikat ja õiguskorda, nüüd ka majanduse arengut.
SISSEJUHATUS- ETTEVÕTLUS MAJANDUSE KONTEKSTIS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Ettevõtluse ja majanduse põhimõistete ja seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline on Sinu valik? Hinda, kui mitmeid majanduslikke otsuseid päevas teed. Täida järgnev tabel. aeg tegevus Valikuvõimalused valik valiku põhjendus
Erasektoris olevate ettevõtete omanikud võivad olla majapidamised või ka teised ettevõtted. Avaliku sektori ettevõtete omanikuks on riik, tihti on riigi osalus ettevõttes osaline, näiteks on riik 30% aktsiate omanik. 3.3.Tulude ja kulude ringkäik Tulude – kulude ringkäik iseloomustab majandusagentide omavahelisi seoseid. Põhimõtteliselt on majanduses ühe majandusagendi tulu teisele agendile kulu. TULUDE – KULUDE RINGKÄIK Hüviste turg Majapidamised Valitsus Ettevõtted Tootmistegurite turg 4 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs Positivistlik analüüs: *Selgitab, kuidas majandus toimib. *Analüüsib nähtuste omavahelisi seoseid. *Ei sisalda hinnanguid.
Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ja oskus töötada meeskonnas ning rakendada teadmisi Suurem tegevusvabadus Hinnatakse laiapõhjalist ettevalmistust Inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustub *elatustaseme tõus *masstootmine *massikultuur Massimeedia
Iga teooria kehtib vaid tehtud eeldustel. Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat. Traditsiooniline (neoklassikaline) mikroökonoomika eeldab majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende egoistlikku tegutsemist oma eesmärkide saavutamisel ja ratsionaalset käitumist. Saab näidata, et kui riigi poolt on loodud vajalikud seadusandlikud raamid, osutub sellistel eeldustel põhiliseks majanduselu reguleerivaks institutsiooniks turg ja regulaatoriks konkurents. Ühtlasi tagab konkurents nappide ressursside parima (tehnilise efektiivsuse mõttes) kasutamise. Küsimustele, milline peaks olema optimaalne ressursijaotus ja kuidas seda tagada, otsibki vastust struktuuriökonoomika (industrial economics). Struktuuriökonoomika tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustrateegia). Analüüsi tulemusena võib selguda, et riik peab turuprotsessi mingil viisil sekkuma.
Kui on teada kauba kogused, mis vastavad mingile hinnatasemele, siis saab analüüsi vahendina kasutada tabelit. Parema ülevaatlikkuse huvides kasutatakse majandusteoorias sageli graafilist väljendusviisi. Kahe muutuja - hinna ja koguse seost kujutatakse kahemõõtmelises teljestikus. Mudel-tootmisvõimaluste kõver Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate kaupade või teenuste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju kõver langeb alati paremale alla Alternatiivkulu printsiip- Piiratud ressursside puhul peavad majandussubjektidoma vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel millegi kasuks otsustamine tähendab loobumist millestki muust. Teatud toote tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste kaupade ja teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega
20. sajandi viimaseks veerandiks omandas 19. sajandil kujunenud tööstusühiskond sedavõrd palju uusi jooni, et hakati rääkima uuest ühiskonnatüübist postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühiskonnast, millele on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassikultuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kiiresti kasvas tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsus hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Tööstusjärgse ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud kui tööstusühiskonnas valitsus peab hea seisma ka majanduse arengu eest. Mänedzeride revolutsioon (juhtide ja ärikorraldajate arvukuse ning mõjukuse kasv postindustriaalses ühiskonnas). Kujunes keskklass. Inimeste elustiilide lähenemine. Masstootmine ja massikultuur. Massimeedia.
pea kohal“. Majandus on kogu ühiskonna ja kõigi selle liikmete püsivaks olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi kui süsteemi elemente ja nende mis tahes järku või laadi ühendusi kui süsteemi allsüsteeme, kõigi nimetatute mis tahes laadi majanduslikust huvist ajendatud aktiivsusavaldustes (e majandustegevuses) ning seejuures kujunevates suhetes (e majandussuhetes). Selliselt on majanduselu e majandus igasugune majanduslik tegevus (sh äritegevus) ja selle korraldamine mis tahes tasandil, s.o • üksikindiviidi, perekonna, kodumajapidamise, • ettevõtte (firma), • majandusharu, piirkonna, regiooni või • kogu riigi (ühiskonna) tasandil. Majanduse nn küberneetilise definitsiooni kohaselt käsitletakse majandust kui ühiskonna funktsionaalset allsüsteemi, mis tegeleb loodusvarade, hüviste ja informatsiooni töötlemisega, et tagada sel teel ühiskonna
tegemisse investeerib. Auto puhul tähendaks see võimalike autoturgude külastamist, internetis surfamist ja lõpuks kompromissi leidmist oma soovide ja võimaluste vahel. Kahtlemata kehtib reegel, et mida kallimat asja me ostame, seda rohkem oleme nõus investeerima aega turu uurimistele. Leiva ostame sageli esimesest ettejuhtuvast kioskist. Televiisorit valides teeme ilmselt ringi peale kõigile linna suurematele poodidele, kus televiisoreid müüakse. Auto puhul laieneb läbiuuritav turg sageli kogu Eestile. Seega: mida põhjalikumalt ma autoturgu uurisin, seda suurem on tõenäosus, et ma saan just sellise auto, mida ma soovisin. ? ? Joonis 1.5. Valik autode ja poliitikute vahel. Kuidas on poliitikute vahel valiku tegemisega. Kas siin kehtib samasugune investeerin rohkem aega saan parema tulemuse reegel? Täpsemal vaatlemisel selgub, et ei kehti. Minu
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
annaabi.ee 
