Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majandussüsteemid, maksusüsteemid, Euroopa Liit". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maksud, rahvastik, kapital, tulumaks, tollimaks, vabakaubandus, hõive, inimressurss, käibemaks, kaubandusbilanss, tolliliit, tööjõud, initsiatiiv, järelvalve, mikro, makromajandus, loodusressurss, maavarad, reaalkapital, finantskapital, väärtpaberid, majandussüsteemid, naturaalmajandus, effektiivsus, plaanimajandus, tootmistegurid, käsutusesKordamiseks 12.klassile (ühiskonna majandamine): 1. Tootmistegurid. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. - loodusressursid - maa, maavarad, hapnik jmt. - inimesed ehk tööjõuressurss, mille puhul on oluline selle kvaliteet ja motivatsioon; ettevõtlikkus kas omaette ressurss või inimkapitali omadus. - kapital - mis jaguneb omakorda : 1) reaalkapital (tehased, masinad jmt.) 2) raha- ehk finantskapital (investeeringud) 2. Alternatiivkulu (võimalused). Alternatiivkulu loobumine teatud soovide ja vajaduste rahuldamisest, valiku tegemine piiratud ressursside tingimustes ehk ka saamata jäänud tulu, loobumiskulu. 3. Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlused.
Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär. Kuidas arvutatakse, mida näitavad: Rahvamajanduse ja sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks, tarbjajahinnaindeks Mida näitab impordi ja ekspordi tasakaal, miks see on oluline?
IAI- iminarengu indeks) pakkumine. IAI näitajad: Oodatav keskmine eluiga Haridus SKP per capital Heaoluühiskond on ühiskond, kus riik tagab elanikkonnale sotsiaalse turvalisuse Sotsiaalpoliitika mudelid: Sotsiaaldemokraatlik (paks riik) – mudeli juhtmõte on solidaarsus, peamine heapakkuja on riik s.t. riik tagab kõik sotsiaal hüvesid kõigile. Riigi tegevuse rahastab kõrged maksud Liberaalne (õhuke riik) – põhiväärtused: inimesed on vabad ja võrdsed; riigivõim sekkub kodanike ellu vähesel määral. Riigilt saavad toetused vaid väga vaesed ja penionäärid. Sotsiaalne sidusus on ühiskonna võimekust tagada kõigi oma liikmete heaolu ja vähendada erinevusi. Sotsiaalhoolekanne – vahendite süsteem, mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku. Sotsiaalteenus – isiku/perekonna toimetulekut soodustav
kuulutab selle välja, avaldatakse riigi teatajas ja seaduses. Kui vastu võtta ei suudeta, siis võetakse kasutusele eelmise aasta riigieelarve ja igas kuus võib sellest kulutada 1/12. Kui riigikogu ei ole 2011 aasta riigieelarve prioriteedid: haridus, kultuur, investeeringud. Maksud Maksud on kõige tähtsam riigi sissetuleku allikas Maks on maksumaksjale pandud rahaline kohustus riigi või kohaliku omavalitsuse töö korraldamiseks. Kaudsed maksud ja otsesed maksud. Kaudne maks on nt. aktsiis toodete ja teenuste maks, mille tarbija maksab kinni tarbides. Otsene maks on maks, mida makstakse sissetulekutelt. Maksukoormus iseloomustab, kui suur osa SKP-st kuulub maksudele. Madal maksukoormus õhukese riigi mudel Maksukoormus 2011 39,1% SKP-st ja on suunaga languse poole Õiglase maksupoliitika põhimõtted: * lihtsus * suunatus * neutraalsus/võrdsus Maksu määr maksude liigitamise alus teenitud tuludest maksudeks minev osa.
Majandus ja poliitika Riigi majandusressursid Tootmistegurite liigid: Tootmistegurid MAA KAPITAL INIMKAPITAL Loodusressursid Reaalkapital Tööjõud Kliima Finantskapital Ettevõtlikkus Maa Tootmistegurid: Tootmistegurid majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Jaotus: · Maa maa, mets, maavarad, kliima
väheneb-> võõrtööjõud, et tõsta maksulaekumust). Rahvastiku kvaliteet (tööpotentsiaal, kaasatus). Põhimõtted: keskkonnakaitse, elukvaliteet, lõhede vähendamine regioonide ja sots klasside vahel, kultuur- mitmekesisus, erinevate seisukohtade kuuldavus poliitikas. Võimu legitiimsus (rahvaga sama väärtuste jagamine). ÜRO "Agenda 21" üleilmne keskkonnastrateegia MAJANDAMINE MAJANDUSRESSURSID- tootmistegurid: maa (kliima, maavarad), inimkapital, kapital (reaalkapital, finantskapital) MAJ ARENGU PLANEERIMINE- Eesmärgid: täistööhõive, hindade stabiilsus, õiglane tulude ümberjaotamine, kõrge ja püsiv maj kasv RAHAPOLIITIKA raha stabiilsuse tagamine. Keskpanga ül madala inflatsiooni hoidmine. Reguleerib raha pakkumist (käibel oleva raha hulka) või raha hinda (intresse, määrab investeeringute mahu. Madalate korral võtavad ettevõtted meelsasti laenu, et tegevust laiendada)
Maksud Maksukoormus- näitab, kui suur osa SKP-st kulub maksudele Kaudne maks toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks (aktsiisimaks) Otsene maks sissetulekutelt makstav maks (tulumaks, sotsiaalmaks) Maksusüsteemid proportsionaalne maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaolistelt kehtiva protsendiga progressiivne maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele regressiivne maksumäär alaneb tulude suurene Tööturg ja hõive tööturg töötajad ja tööpakkujad tööjõud tööealine elanikkond, töötajad (palgatöötajad, mittepalgalised töötajad) + tööotsijad (töötud, kes soovivad leida täis-, või osaajaga tööd) majanduslikult aktiivsed hõivatud e momendil töötavad + töötud e töötukassas töötuna registreeritud majanduslikult mitteaktiivsed ehk ülalpeetavad- pensioniealised, õpilased, täiendõppel täiskasvanud, laste või teiste pereliikmete eest hoolitsejad, haiged
Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud 18. Hariduspoliitika 19. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika 20. Euroopa Nõukogu ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II3 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja normid Rahvusvaheline julgeolek sõltub kolme liiki faktoritest:
meditsiinitöötajad jne) Milline heaoluriigi mudel sobib Eestile/on Eestis? Liberalism , Põhjenda: 1)Eestis on võimul Reformierakond, kelle vaated on eelkõige liberaalsed 2)Inimese võimalus saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema sissetulek 3)Mida kõrgemad kutseoskused, seda kõrgem palk ehk karjäär ja läbilöögivõime tööturul on inimese enda teha (põhimõte, et igaüks on oma õnne sepp) 4)Madalad ja võrdelised VÕI nõrgalt astmelised maksud Kas Eesti on siirdeühiskond? (totalitarism- >kapitalism) Siirderiik. Põhjenda: 1)Rahvas pole eluga Eestis rahul (nagu nt Rootsis), reformid on elujärge halvendavad ja ebaühtlase tempoga jne. 2)Kapitalismile omast globaliseerumist pole, Eestis on turg kindlalt piiritletud 3)Kapitalismi põhimõtted pole juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades –ja suhetes ? 3)Rahvas avaldab võimule küll pidevat survet, teisest küljest on reformid õiguspärased s.t
· Teenuste osutamisvabadus · Kapitali ja maksete vaba liikumine o Keelatud on kõik kapitali liikumise piirangud liikmesriikide endi vahel ja nende ja kolmandate riikide vahel 6. Kaupade vaba liikumise põhimõtted: tolliliit, koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed, vastastikuse tunnustamise põhimõte · Tolliliit (art 23): Kõik ekspordi- ja impordi-tollimaksud ja kõik samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel on keelatud · Art 28-29: Kõik koguselised piirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed liikmesriikide vahel on keelatud · Vastastikuse tunnustamise põhimõte: Kaubad, mis on seaduslikult turustatavad ühes liikmesriigis, peavad seda olema ka teistes liikmesriikides 7. Mittetariifsed piirangud: füüsilised, tehnilised ja fiskaalsed tõkked · Füüsilised tõkked: tollikontroll; teetranspordi litsentsid jms
paljusus. (Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid, sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. ) Võimude ressursid 1) Ainelised · Omand, kapital 2) Vaimsed · Teadmised, kogemused 3) Sotsiaalne kapital · Suhted, usaldus, koostöö 4) Inimkapital · Teadmised, oskused · Võimu tunnused ja teostamise meetodid Tunnused o Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. o Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle.
orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. · sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas, mis toob kaasa kõrged maksud. · liberaalne heaolumudel USA, Jaapan, - minimaalriik, tagada kõrge tööhõive ja inimeste valikuvabadus ning konkurents kõigis valdkondades. Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda Majanduskriisi tingimustes on riigi võimalused oma kodanike heaolu tagada piiratud. Et taolisest eesmärgist siiski mitte loobuda, on vaja jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike vahel ära. Taoline vastutuse laiendamine tähendakski üleminekut h
· Sotsiaalne staatus indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalsüsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid. · Sotsiaalne mobiilsus inimeste/gruppide liikumine ühest ühiskonnakihist teise Mille alusel inimgruppe eristatakse? Varanduslik, regionaalne, ideoloogiline ja rahvuslik erisus. 8. Võimu ressursid I. Ainelised kõige tähtsam läbi aegade on MAA; kapital II. Vaimsed teadmised, oskused, kogemused 9. Võimu teostamise meetodid: I. Sund inimesed alluvad hirmust vägivalla, karistuse ees. II. Autoriteet inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. (traditsioonid) 10. Riigivõimule ainuomased tunnused 1) Kehtestada seadusi, kontrollida täitmist 2) Koguda makse
ratifitseeriti. EUROOPA INTEGRATSIOONI LAIENEMINE JA SÜVENEMINE Eesmärgid Ühendustel on ühised institutsioonid alates 1965. a. Eesmärgid: majanduse harmooniline ja tasakaalustatud areng, inflatsioonivaba majanduskasv, majanduse kõrge arengutase, kõrge tööhõive ja sotsiaalne kaitse, elatustaseme ja elukvaliteedi parandamine jms. Eesmärkide saavutamiseks on ühenduste raames loodud hulk poliitikaid ja muid meetmeid, millest olulisim on ühtne siseturg (kaubad, isikud, teenused ja kapital liiguvad piirideta). 1960ndate algul leppisid EÜ maad kokku ka ühises põllumajanduspoliitikas, mis muu hulgas tagas farmeritele nende saaduste eest kindla hinna. Kõige tihedam on koostöö kaubandus-, tolli-, põllumajandus- ja kalanduspoliitikas. Majandusliku integratsiooni lõppeesmärk oli Euroopa poliitiline ühendamine. Kuldajastu Hoolimata vaidlustest, kas Euroopa Ühenduste tulevik on föderaalne Euroopa või mitte, olid Euroopa Ühendused edukad
Vastutab riik.(Rootsi, Taani, Soome). 2. Konservatism - Sotsiaalhüvitised palka teeninutele, lähtudes suurusest. Vastutab tööandja ja tõõtaja, pere.(Saksamaa, Prantsusmaa). 3. Liberalism - Sotsiaalhüvitised vaestele. Vastutab igaüks ise.(USA, Suurbritannia). Liik - Inimene - Riik SD - Kodanikuõigus saada toetusi - Kogub makse(rikastelt rohkem) ja jagab inimestele. Tasuta teenuste suur osakaal. K - Tööpanuse suurusest - Järelvale sotsiaalkindlustuskeemide haldamise üle. L - Maksud minimaalsed, saavad vähe toetusi - Riik on oma ülesanded laiali jaganud. Toetab kõige vaesemaid. Minimaalriik. 3.3 Siirdeühiskond - Ühiskond, kus valitsemiskord on äsja muutunud diktatuurist demokraatiaks. Tegemist on üleminekufaasiga. Siirdeühiskonda iseloomustavad järgmised tunnused: 1. Kiired ja pöördelised reformid. 2. Inimesed ootavad kiireid muutusi. 3. Elatustaseme mahajäämus. 4. Sagedased valitsuskriisid. 5. Kõik demokraatia tunnused pole täielikult välja kujunenud. 3
koostöövorme, mille hulka arvatakse vabatahtlikud organisatsioonid ja sotsiaalhoolekanne, heategevusorganisatsioonid, spordiklubid, sihtasutused, huvigrupid ning tervishoiu, keskkonna, kultuuri ja filantroopiaga seotud ühingud. Igaüks neist juhindub oma sotsiaalsest, religioossest või eetilisest missioonist ja on suunatud kodanike osaluse ja ühiskondliku algatusvõime edendamisele. Kolmanda sektori läbi kasvab ühiskonna sotsiaalne kapital - inimestevahelised võrgustikud ja usaldus, mille kaudu toimub inimeste lülitumine ühiskonna ellu.(Robert Putnam sotsiaalse kapitali uurija) 9. Ühiskonna sotsiaalne struktuur (lk.38-41) Sotsiaalne kihistumine jagab ühiskonda vertikaalselt, hierarhiliselt Sotsiaalne kiht (klass) on sarnaste ressursside (näit. sissetulek, omand) ja sotsiaalsete parameetritega (näit. haridus, päritolu) inimeste kategooria. Tavaline jaotus: kõrgklass, keskklass, alamklass.
sekkumine. Sotsiaalpoliitika: igaüks on oma õnne sepp, pole õiglane karistada ettevõtlikke kõrgete maksudega, riiklik sotsiaalabi minimaalne. Valitsemine: avalikkuse kontroll, konstitutsiooniline valitsemine, ametnike volituste piiramine, tugev kodanikuühiskond. Kodanikuõiguste, -vabaduste tagamine Riik peab sekkuma inimeste ellu nii vähe kui võimalik, nii palju kui vaja. Naistele valimisõigus Vabariigi taotlemine Ettevõtlus, konkurents, turumajandus, vabakaubandus (Reformierakond) Tavamaailmas liberaalide ja konservatiivide vaated hakkavad kokku saama. Reform: Thomas Jefferson Abraham Lincoln Woodrow Wilson Praegu: Andrus Ansip- reform Mari Kiviniemi- Soomest Konservatism Kujunes 18. saj liberalismi vastandina. Loojaks E.Burke`i "Prantsuse revolutsiooni vastukajad". 1790 1. ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, kristlik moraal, rahvuslikud väärtused, mitte mõistuse jõud 2
EUROOPA INTEGRATSIOONI LAIENEMINE JA SÜVENEMINE Eesmärgid Ühendustel on ühised institutsioonid alates 1965. a. Eesmärgid: majanduse harmooniline ja tasakaalustatud areng, inflatsioonivaba majanduskasv, majanduse kõrge arengutase, kõrge tööhõive ja sotsiaalne kaitse, elatustaseme ja elukvaliteedi parandamine jms. Eesmärkide saavutamiseks on ühenduste raames loodud hulk poliitikaid ja muid meetmeid, millest olulisim on ühtne siseturg (kaubad, isikud, teenused ja kapital liiguvad piirideta). 1960ndate algul leppisid EÜ maad kokku ka ühises põllumajanduspoliitikas, mis muu hulgas tagas farmeritele nende saaduste eest kindla hinna. Kõige tihedam on koostöö kaubandus-, tolli-, põllumajandus- ja kalanduspoliitikas. Majandusliku integratsiooni lõppeesmärk oli Euroopa poliitiline ühendamine. Kuldajastu Hoolimata vaidlustest, kas Euroopa Ühenduste tulevik on föderaalne Euroopa või mitte, olid Euroopa Ühendused edukad
KORDAMISKÜSIMUSED 2013 Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni 1. Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ,,idalaienemine", lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas peamised faktorid. maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse EL tekkimise eeldused (vajadused): põhimõttel. *II maailmasõja järgne majanduslik ülesehtustöö 9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel. Liberaalne heaolumudel Riik sekkub ainult siis, kui väga vaja; inimesed on ise peamised vastutajad heaolu eest. Näiteriigid: Jaapan ja USA. Korporatiivne (konservatiivne) heaolumudel Heaolu keskseks kandjaks on eelkõige töölisühendused ning ka perekonnad. Oluline on inimese enda tööpanus. Näiteriigid: Saksamaa, Belgia. Sotsiaaldemokraatlik heaoluriik Kehtivad väga kõrged maksud, kuid selles süsteemis on keskseks heaolu eest vastutajaks riik ise. Näiteriigid: Soome, Rootsi. Jätkusuutlikkus Ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid. Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkuse neli komponenti: eesti kultuuri elujõulisus, heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus. Hea valitsemine: legitiimne, efektiivne, läbipaistev, kodanikke kaasav.
I EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE 1. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) tekke eeltingimused (Nugent) Sisemised: Hoida terase tootmist kontrolli all. kellel teras, see on sõjaliselt võimekam. Ruhr'i piirkond Saksamaal. Terase abil sai hoida kontrolli all tervet Saksamaad. Saksamaa oli nõus, sest see oli viis, kuidas ta saaks enda mainet taastada. Saksamaa poliitiline ambitsioon Berliini blokaad Välised: Rahvasteliidu näide - esimene suurejooneline rahvusvaheline organisatsioon. Sõjaline kogemus aitas luua ÜRO, mis jällegi tekitas huvi uute rahvusvahelistele organisatsioonidele ja riikidevahelisele koostööle. Loodi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ning Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD). Väljatoodud organisatsioonid hakkasid mõjutama majandust, kuid koostöö takistuseks peeti kinnist turgu. NSV liidu ja USA vastukaaluks - eraldi riigid ei suudaks konkureerida nende turuga. Trumani doktr
• ELTL artikkel 28 lg 1 - liit hõlmab tolliliitu, mis laieneb kogu kaubavahetusele ning millega kaasneb impordi- ja ekspordimaksude ja kõigi samaväärse toimega maksude keelustamine liikmesriikide vahel, samuti ühise tollitariifistiku vastuvõtmine nende suhetes kolmandate riikidega. • ELTL artikkel 29 - kolmandast riigist toodud tooted loetakse liikmesriigis vabas ringluses olevaks, kui on täidetud impordiformaalsused ning tasutud tollimaksud või samaväärse toimega maksud, mida tuleb maksta selles liikmesriigis, ja kui selliseid tolli- või muid makse pole täielikult või osaliselt tagastatud. • ELTL artikkel 30 - liikmesriikide vahel on keelatud impordi- ja ekspordimaksud ja samaväärse toimega maksud. See keeld kehtib ka fiskaalsete tollimaksude suhtes. C-7/68 Euroopa Komisjon vs Itaalia Kaup - tooteid, mille väärtust on võimalik rahaliselt hinnata ning mis saavad sellisena olla äritehingute objektiks
Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). 2) Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia). 3) Liberalism riigi esmane ülesanne ei ole jagada kõigile heaoluteenuseid, vaid tagada suur tööhõive. Maksud on suhteliselt väikesed, palgad suhteliselt suur, iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta raha paigutab. Sellele mudelile on iseloomulik karjäär, läbilöögivõime ja raha kogumine (USA, Jaapan). Infoühiskond Alates 1970-ndatest aastatest algas Läänes teadus- ja tehnikarevolutsiooni ja majanduse süveneva tööjaotuse raames üleminek infoühiskonda. Seda kiirendas oluliselt ka esimene suurim sõjajärgne energia- ja majanduskriis 1973. aastal. Üha selgemalt teadvustus samuti
maksud Rootsi, Norra, Taani. Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgema palgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid. Selle mudeli järgi ei taheta näha naist tööturul ning sellepärast ei tee riik erilisi kulutusi lasteaedade rajamisele Saksamaa, Belgia. Liberalism riigi esmaseks ülesandeks ei ole heaolu teenuste jagamine kõigile, vaid kõrge tööhõive tagamine inimestele. Maksud on suhteliselt madalad, palgad suhteliselt kõrged, iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta oma raha paigutab lastele hariduse andmiseks, tervishoiu jaoks või koguma vanaduspäevadeks. Sellele mudelile on iseloomulik karjäär ja läbilöögivõime ning raha kogumine USA, Jaapan. Infoühiskond. Alates 1970. aastatest algas Läänes teadus- ja tehnikarevolutsiooni ja majanduse süveneva tööjaotuse raames üleminek infoühiskonda. Seda kiirendas oluliselt ka
sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia). Liberalism riigi esimene ülesanne ei ole jagada kõigile heaoluteenuseid, vaid tagada suur tööhõive. Maksud on suhteliselt väikesed, palgad suhteliselt suur, iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta raha paigutab
reformid, kogukong üksikisikust olulisem, majandus Riigi sekkumise vastu,Vabaturumajandus, Segamajanadus, valitsus eraomanduse ja maksudekonkurents, avatud turud,reguleerib, suurem tulu = poolt, kaitsevad rahvuslikkuminimaalne riigi sekkumine kõrgemad maksud, kapitali ja ettevõtjaid sotsiaalpoliitika Sotsiaalsele erisusteMadalad maksud, kõik onIgale inimesele väärikas säilitamine, traditsioonidesünnilt võrdsed, motiveeribelatustase, kõigil abirahad ja kooslus, abirahade maksminetöötama, eitoetused perekonnata isikutele sotsiaalprogrammidele välispoliitika Eesti erakonnad 3.5 Eesti Keskerakond
(kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesidkõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia). Liberalism riigi esima üelsanne ei ole jagada kõigile heaoluteenuseid, vaid tagada suur tööhõive. Maksud on suhteliselt väikesed, palgad suhteliselt suur, iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta raha paigutab. Sellele mudelile on iseloomulik karjäär, läbilöögivõime ja
Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähistab rahvusriikide kadu või hoopi
käitumist teatud olukorras. moraalinorm on eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Õigusriik õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks , õigusriik toimib vaid siis, kui seadused on avalikud ja kättesaadavad kõigile. RIIK . Riik on sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. ( põhitunnused : rahvastik ,territoorium ,iseseisev avalik võim ) . Riigi territooriumina käsitletakse maaala mis allub riigi võimule . Riigi elanikkonna ehk rahvastiku moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafiliselt jagatakse rahvastik rahvustunnuse alusel põhirahvuseks ja rahvusvähemuseks . Rahvastiku poliitilise tõlgenduse aluseks on kodakondsus .
Revalveerima vahetuskurssi tõstma. (vaja RK luba) Igal kuul peab Eesti pank avalikustama oma andmed reservide kohta. FISKAALPOLIITIKA Riigikassa poliitika riigi kulude ja tulude arvestus üheks aastaks. a) Riigieelarve poliitika (KOV'i eelarve) 1. Kulud poliitilise kokkuleppe küsimus. Selle üle vaieldakse kõige rohkem. Need kirjutatakse eelarveridade kaupa. Ühelt realt teisele summasid tõsta on keelatud. 2. Tulud põhiosa moodustavad maksud. Tulumaks on suurim. Laenud. Kui tulu prognoos ei täitu, siis võtab riik vastu lisaeelarve. 1. positiivne lisaeelarve oodatust suuremad tulud, raha jääb üle 2. negatiivne lisaeelarve tulud ei laeku nii nagu loodeti 3. Eelarve põhitulud: maksud, riigilõivud, trahvid, riigi vara müük, laenud b) Maksude eesmärgid 1. Valitsuskulude ja avaliku sektori kulude kinni maksmine (nt haridus, tervishoid) 2
inimkapitaliks, kapitaliks ja maaks ehk loodusressurssideks tootmiskulud tootmisprotsessis kasutatud ressursside maksumus (nt palk, materjalikulu) totalitarism, totalitaarne ühiskond diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim ja kõigi ühiskonnasfääride, sh eraelu allutamine riigi ja ainupartei kontrollile tulugrupp ühik, mida kasutatakse rahvastiku sotsiaalse kihistumuse iseloomustamiseks; tavaliselt jagatakse rahvastik inimeste sissetuleku suuruse alusel kümneks tulugrupiks ehk detsiiliks turumajandus majandussüsteem, kus hüviste müüjate ja ostjate käitumine ehk pakkumise ja nõudluse suhe ning tootjate konkurents määravad hinnad ning kaubavaliku turg ehk turumehhanism hindade ja koguste muutumine, kus tarbija maksimeerib kasulikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel oma võimalusi arvestades, ning tootja optimeerib oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt
Ressursid või tootmistegurid-on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks:füüsiline jõud;teadmised;oskused;ettevõtlikkus Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki loodulikke ressursse mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada:haritav maa;maavarad;matsad;veeressursid;kliima Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus:tootmisvahendid;tootmishooned;masinad;seadmed;materjalid Finantskapital- Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusressurssi Postivistlik ja normatiivne analüüs Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad
annaabi.ee 
