Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "majandussubjektid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
majandussubjektid, majapidamised, majapidamine, eelarvega, omandit, tööhõiveIgapäeva elus ei õnnestu meil ka parima tahtmise juures majanduses mitte osaleda. Soovime seda või mitte, tuleb meil valikuid ning majanduslikke otsuseid teha iga päev. RATSIONAALNE MAJANDUSLIK KÄITUMINE Ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et erinevad majanduselus osalejad püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames. Sarnaste huvidega majanduselus osalejaid nimetatakse majandussubjektideks. Kes või mis on majandussubjektid? Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. Tarbijad tahavad oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju ja häid tooteid ja teenuseid (edaspidi hüvised). Ettevõtted püüavad saada maksimaalset kasumit selleks, et suurendada ettevõtte omanike omandit. Riigi kui majandussubjekti ülesanne on suurendada ühiskonna heaolu. Keeruliseks muudab olukorra tõsiasi, et mõistet „heaolu“ on üheselt ja objektiivselt raske määratleda.
– Üksiktoote kulud ja üldkulud – Kapitali kujunemise mehhanismid ja firma toimimine – Hinnakujundamise mehhanism – Töö motivatsioon jms. Makroökonoomikast üldist • Makroökonoomika analüüsib majandust kui terviksüsteemi, seda nimetatakse ka õpetuseks turu üldisest tasakaalus. • Uuringuobjektideks on (sisuliselt tegemist on agregaatnäitajatega): – Rahvuslik koguprodukt (SKP, rah. ühik) – Majanduskasv (SKP % muut) – Tööhõive (töötus, % tööjõust) – Inflatsioon (hindade % muut). Majandusteaduse arengud, 1 • E.m.a (Plaaton j.t.) – filosoofilised mõtisklused rikkusest • Merkantilistid (16-18 saj) – Riigid konkureerivad kasumi pärast – Rahva rikkuse mõõtmine rahvaarvuga ja kaubandusega • Füsiokraadid (18 saj) – rahva rikkuse mõõtmine põllumajandustoodanguga ja loodusressurssidega • Klassikaline majandusteooria
MAJANDUSTEADUS Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab kõiki inimesi. Majandusteooria jaguneb: - ettevõttemajandus, mis käsitleb ühte majandussubjekti, ettevõtet; - rahvamajandus, mis uurib, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada: o mikroökonoomika - kuidas majapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappide ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu ja kasumit. Käsitleb ettevõtete käitumist turu keskkonnas, tegeldes nii nõudluse kui pakkumisega; o makroökonoomika - tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, et jõuda parimate majanduspoliitiliste otsusteni ja kavandada ühiskonna arengusuundi;
nemad soovivad oma tegevusest saada võimalikult suurt tulu, et suurendada ettevõtte kasumit ja omanike tulu ● Riigi, kui majandussubjekti ülesanne on suurendada üheskonna heaolu Majandussubjekt Eesmärk Tarbija/majapidamine Kasulikkus(rahulolu) Ettevõte Kasum Riik Ühiskonna heaolu Mõisted ● Tarbija – on kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse ● Majapidamine – on ühise eelarvega majandavate inimeste kogum ● Ettevõte – on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb ● Riik – on kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure Ülesanne 1.2 ● Millise majandussubjekti huvisid ja eesmärke kirjeldavad tabelis esitatud olukorrad. Millised on majandussubjekti
Kaubandus on institutsiooniline majandusharu, mis hõlmab kõiki töötajate ja tarbijate vahendamisega tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest, millega, kus või kui suures või väikeses koguses kaupu müüakse. Tegevuslikus mõttes on kaubandus igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt tarbijale, toimugu see kas raha eest või ilma (barterkaubandus tehingud). Kaubandust võib mõista ka kui kaupade ja teenuste ostu, müüki ja otsevahetust majandussubjektide vahel. Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. 1.1 MAJANDUS, MAJANDUSLIKUD/ TARBIMISLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis.
Piirtulu / -kulu otsusega kaasnev tulu/kulu (lihtsalt otsuse lisatulu või kulu). Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Majandussubjektid: Tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk: oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid (hüviseid). Ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk: saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit. Riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsiooniks ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Eesmärk: suurendada ühiskonna kui terviku heaolu. Majanduse põhivalikud vastused küsimustele: Mida? Kuidas? Kellele? Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmisressursid:
Turuosalised on kõik müüjad ja ostjad, kes turul osalevad (majandusteoorias nimetatakse neid ka nõudjateks ja pakkujateks). Peamisteks turuosalisteks ehk majandussubjektideks on majapidamised, ettevõtted ja valitsus. Kui riik on avatud majandusega, st omab majandussuhteid teiste riikidega, siis lisandub neile neljanda majandussubjektina veel välissektor (teiste riikide tootjad ja tarbijad). Majandusteooria lähtub üldisest eeldusest, et erinevad majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted ja valitsus) käituvad ratsionaalselt ehk maksimeerivad oma heaolu etteantud piirangute raames Majapidamine on majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja kes teevad ühise ostuotsuse. Majapidamise eesmärgiks on saada võimalikult palju kaupu ja teenuseid võimalikult väikeste kuludega. Samal ajal on majapidamiste liikmed ka ressursiomanikud, pakkudes turul ettevõtetele oma tööjõudu, kapitali ja teisi ressursse (loodusressursid jm)
Hinda, kui mitmeid majanduslikke otsuseid päevas teed. Täida järgnev tabel. aeg tegevus Valikuvõimalused valik valiku põhjendus RATSIONAALNE MAJANDUSLIK KÄITUMINE Ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et erinevad majanduselus osalejad püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames. Sarnaste huvidega majanduselus osalejaid nimetatakse majandussubjektideks. Kes või mis on majandussubjektid? Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. Tarbijad tahavad oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju ja häid tooteid ja teenuseid (edaspidi hüviseid). Ettevõtted püüavad saada maksimaalset kasumit selleks, et suurendada ettevõtte omanike tulusid. Riigi kui majandussubjekti ülesanne on suurendada ühiskonna heaolu. Keeruliseks muudab olukorra tõsiasi, et mõistet ,,heaolu" on üheselt ja objektiivselt raske määratleda. Joonis 1
hulgast ja kuidas oma vajadusi rahuldab. 6. Ratsionaalse käitumise olemus majanduses Eeldab seda, et inimesed käituvad eesmärgipäraselt, püüdes maksimeerida kasumlikkust mingite kehtestatud piirangute raames. Inimesed maksimeerivad subjektiivset kasumlikkust. 7. Majandussubjektide olemus, majanduse 3 põhiküsimust Majandussubjektid on tarbijad, majapidamised, ettevõtted, valitsus ja välissektor. Majanduselus osalejad, kes püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasumlikkust. Sellest tulenevad 3 põhiküsimust on: 1) milliseid kaupu ja teenuseid toota? 2) kuidas neid kaupu ja teenuseid toota 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota? 3 8. Majandusteaduse jagunemine
I kontrolltöö teemad 1. Majanduse mõiste ja olemus Majandus on ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. 2. Alternatiivsete valikute tegemine ja ratsionaalne käitumine Ratsionaalne majanduslik käitumine *majanduselus osalejad püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames *Sarnaste huvidega majanduselus osalejaid nimetatakse majandussubjektideks 3. Majandussubjektid Majandussubjektid on: *majapidamised (eraisikud e tarbijad), *ettevõtted *ja riik. 4. Majanduse ringkäigu mudel 5. Vajadused ja ressursside piiratus Vajadus(ed) ehk tarve on puuduse tunne, mida rahuldatakse kaupade (hüviste) ja teenuste tarbimisega Kõikide soovide ja vajaduste täitmiseks lihtsalt ei jätku ressursse. Kõik tehtud valikud moodustavadki suure osa meie igapäevasest majandustegevusest. Ressursid on piiratud, s.t nii palju perekonna rahakotis on raha, kui palju on
· Hinnasüsteem vahetuse tulemusel kehtestatakse toodetele hinnad. Hind kannab endas väga palju informatsiooni. · Turukonkurents piiratud arvu ressurside/toodete pärast võistlemine. · Kasum tulu, mis tuleb, kui kogutuludest lahutatakse kogukulud · Ettevõtja töötab kasu saamise eesmärgil. · Ettevõtlikkus loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus, arukas juhtimine, hoiak ja isikuomadused. · Majapidamine ühise eelarvega majandavate inimeste kogum. Tarbija: majapidamiste liikmed, nad kasutavad tooteid/teenuseid, mida ettevõtted toodavad. Ressursiomanik: omavad nad erinevaid tootmisressursse nagu nt maavara, kapital, tööjõud. Majapidamine pakub ettevõttele tööjõudu jt ressursse. · Ettevõte toodavad tooteid ja teenuseid, mida majapidamised nõuavad. Maksavad tööjõu eest palka, mida kasutatakse ostmiseks. · Toodete ja teenuste turg vabatahtlik vahetus tarbija ja tootja vahel
1. Majanduse olemus Ressursside piiratus - ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove Alternatiiv- ehk loobumiskulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus Piirtulu otsusega kaasnev lisanduv tulu Piirkulu otsusega kaasnev lisanduv kulu Majandussubjektid: - tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk - oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid(hüviseid); - ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk - saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit; - riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Eesmärk - suurendada ühiskonna kui terviku heaolu. Majanduse põhiküsimused: - mida toota? - kuidas toota?
vaadeldakse etteantuina ja muutumatuina (ceteris paribus printsiip). Kuna miljonite individuaalsete majandussubjektide käitumist üksikult pole võimalik uurida, kasutatakse makroökonoomikas asendusena kolme lähenemist. 1. Kõigepealt püütakse mõista üksikute ettevõtete ja majapidamiste käitumise teoreetilisi aluseid. Selleks kasutatakse tavaliselt lihtsustavat eeldust, et majanduses eksisteerib teatud keskmine (esinduslik) majapidamine ja ettevõte. Viimase käitumist uuritakse seejärel mikroökonoomika vahenditega. 2. Majanduse kui terviku käitumise uurimiseks liidetakse (agregeeritakse) kõigi üksikute majapidamiste ja ettevõtete käitumine. Agregeeritud põhinäitajate (hinnad, tootmismahud, tarbimine jne.) alusel tuletatakse seosed nende näitajate vahel ja analüüsitakse nimetatud seoseid. 3. Teooriat täiendatakse empiiriliste andmetega, mis kajastavad tegelikku olukorda ja seoseid majanduses
Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõtte, majapidamiste otsustusi turusuhetes. Makroökonoomika on teadus , mis käsitleb rahvamajandust kui tervikut . Uurib majandust kui tervikut ;kogunäitajate abil. NT. Kogutoodang, rahvatulu, üldine hinnatase, tööhõive, inflatsioon jt. Majanduses kasutatakse mudeleid teoreetiliste seisukohtade selgitamiseks. Majandusteoreetilised mudelid kujutavad endast tegelikkuse lihtsustatud ja vähendatud variante. Eeldatakse, et mittearvestatavad tegurid jäävad muutumatuks. Ceteris paribus " muidu võrdsetel tingimustel " tähendab majanduslikes teooriates tavaliselt eeldust , et muutused toimuvad ainult teoorias arvessevõetud tegureis ja seega
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine – ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine
Põhitunnused: · üldised seaduspärasused tulenevad üksiku ees-märgipäraselt tegutseva ja ratsionaalselt käituva majandussubjekti otsustustest; · ressursid eesmärkide täiel määral saavutamiseks on napid; · eesmärkide saavutamiseks on ressursse võimalik kasutada erineval viisil; · otsustuste kooskõlastamiseks toimivad ühiskonnas erinevad institutsioonid. Mikroökonoomiline tegevusteooria (traditsiooniline neoklassikaline mikroökonoomika): · majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted) maksimeerivad oma kasu kitsenduste piires; · otsused kooskõlastab turg; · riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; · ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuri-ökonoomika (industrial organisation)): · koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; · eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid;
MAJAPIDAMISTEOORIA 1) Majapidamisteooria uurimisobjekt ja eesmärk. Majapidamisteooria ja firmateooria kirjeldavad vastavalt tarbivate ning tootvate majandussubjektide otsustusi oma eesmärkide saavutamiseks. Eristatakse tootvaid ja tarbivaid majandussubjekte ehk ettevõtteid ja majapidamisi. (vt. ringkäigumudelit) 2) Majapidamise mõiste. Majapidamine on majandusüksus, millel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. 3) Majapidamisteooria eeldused. 1) Majapidamised tunnetavad oma vajadusi ning soovivad neid võimalikult hästi rahuldada. 2) Majapidamised oskavad valida võimalike vajadusi rahuldavate alternatiivide seast parima. 3) Majapidamise sissetulekud moodustavad ühtlasi tarbimiseelarve. 4) Tarbitakse ära kogu sissetulek (pole säästmist ega laenuvõtmist). 5) Majapidamine üksinda ei suuda hindu mõjutada ehk võtab hindu fikseerituna. 6) Majapidamine käitub ühtse tarbijana, see tähendab puuduvad konfliktid
Liidan kokku sissetulekud (nt palgad, dividendid) 60+50+90+50+150+50= 450!! Lisandunud väärtused (tulu, mida bensiinitööstusest saab): 110+ (250-110) + (450- 250) = 450 Loeng 8: Majandustsüklid, kogunõudlus ja kogupakkumine Majanduse ABC lk 281-290 Majanduse üldine tasakaal SKP tase määratakse ära kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaalupunktis Kogunõudlus Kogunõudlus AD näitab reaalset kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad, valitsus ja välismaalased soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel Kui hinnatase tõuseb, siis kogutoodangu nõutav kogus väheneb ja vastupidi Kogunõudlusel on neli komponenti C -tarbimine I -investeeringud G -valitsuse kulutused (X-M) netoeksport ehk eksport -import Kogunõudluskõver on negatiivnse tõusuga See tähendab, et mida kõrgem on hinnatase, seda vähem kulutusi soovitakse teha
siis nende ühine seos on see, et nad soovivad müüja kõrgema hinnaga rohkem kui madalama hinnaga. Kuna siis suudavad nad paremini katta oma kulutusi mis kaasnevad toote valmistamisega. 12). Kuidas loob majapidamiste ja ettevõtete vaheline vabatahtlik vahetus raha, toodete ja ressursside ringluse. Majapidamised pakuvad ettevõtetele tööjõudu ja teisi ressursse ja ostavad ettevõtete toodetud tooteid ja teenuseid. Ettevõtted aga toodavad tooteid ja teenuseid mida majapidamised soovivad, ning maksavad kodumajapidamistele palka, mida need siis kasutavad toodete ja teenuste ostmiseks. 13). Miks on ettevõtlikus ja ettevõtlus majanduskasvuks tähtsad? Kuna ettevõtlikus tähendab võimaluste nägemist ja nendele reageerimist, et tuua turule siis uusi või paremaid tooteid. Ettevõtlikus on ühtlasi ka majanduse üks peamisi mootoreid. Ja ettevõtlus siis võimaldab seda uut ideed realiseerida. 14)
kohaselt; majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele L · laffer'i kõver kirjeldab seost keskmise maksumäära ja valitsusele laekuva maksutulu vahel · laienemise SKPlõhe (ka: inflatsiooniline SKPlõhe) situatsioon, kus majandus toodab rohkem kui on potentsiaalne tootmismaht · leibkond -- sotsiaalmajanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest. · leibkond vt. majapidamine · lihtaktsia aktsia, mis annab selle omanikule hääleõiguse ettevõtte tegevuse üle otsustamisel ning millelt makstav dividend on muutlik · liikuv tollimaks tollimaks, mis ei ole määratletud kindla rahasummana või protsendina kauba hinnast, vaid see on seotud mingite teiste teguritega · likviidsuspiirang pankade seatud piirang laenuvõtmisele, mis piirab tarbimise jooksva tuluga
Peamine tähelepanu pöörati majanduskasvuga seonduvate küsimuste uurimisele. klassikaline tasakaal – pikaajaline tasakaaluseisund, kus tegelik tootmismaht on tüüpiliselt võrdne potentsiaalsega kogukasulikkus – kõigist tarbitavatest hüviste kogustest saadud kasulikkus kogukulu – konkreetse tootekoguse tootmise kulu kogumispension – vt. pensioni II sammas kogunõudlus – igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised, ettevõtted, valitsused ja välissektor kogupakkumine – ettevõtete (majapidamiste ja valitsuste ) pakutava kogutoodangu hulka igal konkreetsel hinnatasandil koguränne — riigi sise- ja välisränne kokku. kohustuslik reservimäär – keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpangas hoitava reservi suhte kommertspanga hoiustesse kokkutõmbumise SKP-lõhe – situatsioon, kus majandus toodab vähem potentsiaalsest
Hinnaliider oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised formad omaks võtavad. Sissejuhatus makroökonoomikasse Makroökonoomika valdkonda kuuluvad: · tootmine ja majanduskasv · muutused majandustlikus aktiivsuses ja tööpuuduses · tootmistegurid ja sissetulekute jaotus · inflatsioon · finatsturud ja reaalmajandus · riigi avastus ja maksebilanss Metodoloogia- positivistlik analüüs kirjeldab, kuidas majandus toimib. Kuidas majandussubjektid ühes või teises olukorras käituvad või millised on nähtuse vahelised seosed. Positivislik analüüs põhineb fatkilise materjalil. Normatiivne- annab juhendeid ja soovitusi, kuidas majandus peaks toimima. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jokksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüvise turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsuse mõõt, tootmine võib toimuda ka väljaspool riiki.
Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust: Mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota;
Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma? Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? Mõistmaks kuidas majandus toimib, peab teadma missugustest osapooltest see koosneb ja kuidas need osapooled omavahel seotud on. Majanduse erinevaid osapooli ja nendevahelisi seoseid iseloomustab joonis 1.1. Majandusmehhanism koosneb kolmest suurest grupist majandusotsustuste tegijatest: Majapidamised Ettevõtted Valitsus Majapidamine on inimgrupp, kes elab koos ja teeb ühtseid majandusotsustusi. Majapidamised võivad koosned nii ühest inimesest kui ka perekonnast või lihtsalt inimeste grupist. Meie käsitluses kuulub iga inimene mingi majapidamise koosseisu. Ettevõte on organisatsioon, mis toodab kaupu või osutab teenuseid teistele ettevõtetele, majapidamistele või avalikule sektorile. Kõik sellised tootjad on ettevõtted, sõltumata nende suurusest või toodangust.
eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teist nende eesmärkide saavutamiseks) Majandusteooria – tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus – tegeleb tundmaõpitud majandusteaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides; hõlmab praktilisi valdkondi (turundus, juhtimine, majandusarvestus jne) MAJANDUSTEOORIA JAGUNEMINE 1)Mikroökonoomika – uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit 2)Makroökonoomika – kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele Majanduse kolm PÕHIKÜSIMUST: Mida? – milliseid kaupu ja teenuseid toota Kuidas? – missuguseid tootmistegureid kasutades
Pangad omakorda laenavad säästetud raha edasi ettevõtetele, kes ostavad tootmisvahendeid, ehitavad tootmishooneid jne -- ehk teisisõnu, investeerivad. Investeeringute (I) all mõeldakse kulutusi seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele. Laiemalt võttes peetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasvatamist ühiskonnas. Suletud majanduses saab investeerida ainult nii palju, kui säästetakse. Seega, mida rohkem majapidamised raha säästavad ja pangas hoiavad, seda rohkem saab teha investeeringuid ja seda kiiremini areneb terve majandus. Pangas raha hoidmine on oluline sellepärast, et siis saavad ka teised majandussubjektid seda kasutada. Loomulikult võib inimene ka "sukasäärde" raha koguda, aga majanduslikus mõttes ei ole siis tegemist säästmisega, sest see raha ei ole teistele majandussubjektidele kättesaadav. Raha võib paigutada ka väärtpaberitesse, osta näiteks ettevõtete aktsiad. Aktsiate
Valitsus annab käske mida-, kuidas- ja kellele-otsuste tegemiseks. Tavamajandus on majandus, kus inimesed sõltuvad oma mida-, kuidas- ja kellele-valikute tegemisel eelkõige tavadest ja kommetest Segamajandus on majandusmudel, kus segunevad vabatahtlik vahetus ja riiklikud regulatsioonid. Kogu maailmamajandus põhineb suurelt osalt turumajandusel, kuid peaaegu alati on selliseid tooteid-teenuseid, mida reguleerib riik Majapidamiseks nimetavad majandusteadlased ühise eelarvega majandavat inimeste hulka, majapidamised on ressursiomanikud Raha on vahetuse, varakogumise ja hindade mõõtmise vahend Barter on tehing, mille käigus toimub toodete ja teenuste vahetamine ilma rahata Nõudlus peegeldab toodete ja teenuste koguseid, mida inimene soovib ja suudab osta erinevate hindadega antud ajahetkel Hinnamõju näitab, kuidas inimesed antud nõudluse juures sõltuvalt hinnast ostetavaid koguseid muudavad
Täiendhüvised täiendavad üksteist ja neid kasutatakse koos. Näiteks bensiin ja auto. Ühe täiendhüvise hinna tõus mõjutab teise täindhüvise tarbimist. Näiteks bensiini hinnatõus võib esile tuua autode väiksema läbimüügi. Asendushüvised on tooted või teenused, mida on võimalik asendada. Näiteks kohvi on võimalik teega asendada. MAJANDUSSÜSTEEMID Riigi majanduslik areng ja heaolu sõltub sellest, kuidas erinevad majandussubjektid piiratud ressursside tingimustes vastavad kolmele põhiküsimusele: mida toota? kuidas toota? kellele toota? Erinevates majandussüsteemides on lahendused erinevad. Omandisuhete, hüviste ümberjagamise ja otsustusalase suhtesüsteemi erisuste alusel jagatakse majandussüsteemid: Robinson Grusoe majandus Robinson Grusoe majanduses otsustab (mida, kuidas ja kellele toota?) tarbija. Kes on lugenud Daniel Defoe raamatut Robisin Grusoest, see teab, et tegemist on mehega, kes sattus
ratsionaalsed, ent lähtuvad inimeste erinevatest eelistustest. 3 1.4. Majandusteaduse metoodika Oluline on teha vahet küsimustel "mis on" ja "mis peaks olema". Esimest liiki küsimused on positivistlikud ja teist liiki küsimused on normatiivsed. Positivistlik analüüs kirjeldab, kuidas majandus toimib, kuidas majandussubjektid ühes või teises olukorras käituvad või millised on nähtustevahelised seosed. Positivistlik analüüs põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs annab juhendeid ja soovitusi, kuidas majandus peaks toimima. Normatiivsed väited sõltuvad hinnangutest ja neid ei saa testida. Majandusprotsesside uurimisel peame me kasutama nii positivistlikku kui ka normatiivset analüüsi. Majandusteadust jagatakse rahvamajandusõpetuseks ja ettevõttemajandusõpetuseks.
Majanduse mõisted Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota;
Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kehtestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad Konkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast Motiiv millegi tegemise ajend. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud. See on firma kogutulude ja kogutulude vahe Majapidamine ühise eelarvega majandavate inimeste kogum Majapidamiste rollid: Ressursiomanikena omavad nad tootmisressursse(maavarad, kapital ja inimressurss) Tarbijatena kasutavad nad ettevõtete valmistatud tooteid ja teenuseid Toodete ja teenuste turud on vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Tarbijad vahetavad oma raha toodete ja teenuste vastu, mida ettevõtted toodavad Ressursiturud kujutavad endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel
(kontrollimine vaatluse ja eksperimentide põhjal pole võimalik). Ökonomeetriline mudel tuletatud tegelikust majandussituatsioonist, võrrandiks on tõesed põhjuse ja tagajärje seosed. (järeldusi on võimalik praktikas kontrollida) Homo oeconomicus täiesti ratsionaalne, majaduslikult mõtlev, sõltumatu, egoistlik, tundetu, psühholoogilistest teguritest mitte mõjutatud Majandussubjektid sisemaised tootvad subjektid - ettevõtted ja sisemaised tarbivad subjektid majapidamised, riik ja välismaa Majandussektorid iga majandussubjekti edasist käitumist on võimatu prognoosida, kuna majanduses osaleb sadu tuhandeid majandussubjekte ja toimub lugematul arvul transaktsioone. Ülevaatlikkuse tagamiseks agregeeritakse majandusüksused sektoriteks ja ühelaadsed transaktsioonid agregaatideks. (vaid makroökonoomilise käsitluse puhul mikros eeldatakse, et majsub on sõltumatud ja nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused)
annaabi.ee 
