,tähelepanu talupoegade parandamisele,võrdõiguslik kaitse,rakendab erinevat poliitikat.skytte lõi tartus Ülikooli.1632surmaga lõppeb tugeva kuningavõimu periood.1634-kutsutakse tagasi liivimaale.Iiaadlivõimu Period-est valitsus alustab laialdast maaläänistamist,valitsevad rüütelkonnad,pärisorjuslikk riklik kinistamine 1645pxenlienna1671tatli määrusega.1672karlXI kuulutab reduktsiooni.rigimad rigile tagasi.1680- reduktsion Laiendatakse.patkul põgeneb1694-95näljahäda1696livima majandusreglement,talupojad allutati rigikohtule Kasutusele mereteed,raad-tal,narv,pärn,tart.narv-kaubalin.tsunftikorraldus,linaõiguse kadu.manufaktur puit Tal paber.siseveo-sool,luksus.välja-tera,lina.vasturef-jesuidid,basselinaga1625rotslased val tart.luteri kirik Piiskop-ihering1641abits-fisher1673stahl-gramatika1638forselius gram.1631GAGfil,õigus,med,teadus Põhjasõda1700-21ven merele.1700poola riiat.01karlXIIriia.petIsõjaväeref1702varsavi04narv,tart08küditami
Selleks korraldati iga 7-8 aasta järel adramaarevisjone. 1783. aastal kehtestati pearahamaks.. Mille järel hakati korraldama ka hinge loendusi. Talurahvas oli ikkagi suhteliselt vaene. Võrreldes tänapäeva ilmastikuga oli 17-18. saj märksa kontinentaalsem ning põllumajanduseks ebasoodsam. Talved oli pikemad ja külmemad. Talurahva olukord Rootsi ajal Talupoegadel oli peal sunnismaisus. Talupoeg seati mõisnikust sõltuvusse. 1696. aastal avaldati Liivimaa majandusreglement, mille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisadele. Keelati ära talurahva karistamine. Talurahva olukord pärast Põhjasõda Majandusreglement jäi kehtima ka vene ajal, kuid kroonumõisade arv vähenes. Kõikidel talupoegadel oli omanikuõigus vallasvarale.Talupoegade peamiseks vastupanuvormiks sai pagemine, mis oli eriti ulatuslik 18. saj. Katsed Venemaale pagenud talupoegi tagasi saada ei andnud olulisi tulemusi. Õigeusku astunud või siis õigeusklikega abiellunud
Peatükk 16 - Mõis ja Talu 1. Seletage mõiste mõis. Suur eesõigusteta maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus 2. Iseloomustage muutusi talurahava õiguslikus olukorras 17. Sajandil. Talupoegade karistamine keelati.Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisarentniku peale. 3. Võrrelge talurahavaolukorda 17 ja 18 sajandil. Mis muutus, mis jäi samaks. Majandusreglement jäi kehtima.Muutus see, et rentitutsiooni tõttu riigimõisad vähenesid, palju oli eramõisaid.
,tähelepanu talupoegade parandamisele,võrdõiguslik kaitse,rakendab erinevat poliitikat.skytte lõi tartus Ülikooli.1632surmaga lõppeb tugeva kuningavõimu periood.1634-kutsutakse tagasi liivimaale.Iiaadlivõimu Period-est valitsus alustab laialdast maaläänistamist,valitsevad rüütelkonnad,pärisorjuslikk riklik kinistamine 1645pxenlienna1671tatli määrusega.1672karlXI kuulutab reduktsiooni.rigimad rigile tagasi.1680- reduktsion Laiendatakse.patkul põgeneb1694-95näljahäda1696livima majandusreglement,talupojad allutati rigikohtule Kasutusele mereteed,raad-tal,narv,pärn,tart.narv-kaubalin.tsunftikorraldus,linaõiguse kadu.manufaktur puit Tal paber.siseveo-sool,luksus.välja-tera,lina.vasturef-jesuidid,basselinaga1625rotslased val tart.luteri kirik Piiskop-ihering1641abits-fisher1673stahl-gramatika1638forselius gram.1631GAGfil,õigus,med,teadus Põhjasõda1700-21ven merele.1700poola riiat.01karlXIIriia.petIsõjaväeref1702varsavi04narv,tart08küditami
mõisnikud pidid riigile makse maksma talupoegade töö kasutamise eest. Eesti talurahvast aga ei suudetud ikkagi pärisorjusest vabastada vaatamata keskvõimu püüetele. Mõisnike vastuseis oli suur ja tegelikkuses toimus vastupidine protsess- sunnismaine talupoeg allutati mõisahärra, politsei ja kohtu võimule. Aga talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse. Eestlastest talupoegade olukord paranes korraks alles 1696. aastal kui avaldati Liivimaa majandusreglement selle järgi piirati kodanikuõigust ja keelati taluperemeeste karistamine, fikseeriti koormised, talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus ning talupoegi ei tohtinud müüa ilma maata. Aga antud uuendused puudutasid ainult rigimõisasid ning Liivimaa majandusreglement sai kehtida ainult kuni Põhjasõjani mis algas 1700. aastal. Rootsi ajal oli Eestis kokku 10 linna, neist täiesti uued olid: Kuressaare, mis loodi 1563. aastal ja Valga, mis loodi 1584. aaastal.17
• Pastoraat e kirikumõisad - mõisad, mis olid rüütli- ja kroonumõisatest märksa väiksemad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. 2) Eesti nimetati Rootsi riigi viljaaidaks, sest Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus oli võimalik kasvatada teravilja nii palju, et seda sai ka väla vedada. 3) Taluperedes kasvatati musta villaga lambaid, kitsi ja sigu, lehmad(väiksed karjad) härg ja hobune(veoloomad) 4) Talupoegade olukorras muutus. Majandusreglement-kodukariõigus,(füüsiline vägivald) piirati, talupojad võisid kaevata mõisnike peale, kui ei täidetud vakuraamatus kirjapandut. ➔ Eesti talurahva olukord: • Mõisate arv 17 saj kasvas(500-1000le • Põlluharimine kolmeväljasüsteemis. • Noori e lapimaade süsteem- väljasund • kivikoristus, kiviaiad(vähem lõhutud tööriistu, kvaliteetsem vili) • tööloomad- härjad ja hobused • tööriistad muutusid vähe ➔ Koormised:
* taastati pearahamaks_aadlik maksis talupoja eest ära, kuid pani selle eest tööd juurde* hingeloendused **Uuenduste eesm:piirkonna ühtesulamine MÕIS JA TALU:tüübid*rüütli e eramõisad(balti sks)*kroonum.(renditi aadlikele riigiteenistuse eest) *pastoraadid e kirikum. ,,Eesti on Rootsi viljaait"-eestil oli rootsi ajal rootsit viljaga varustada. Vakuraamat-raamat,kus kirjas talupoegade kohustused. Adramaarevision-pandi kirja töövõimelised talup . Rootsi ajal kehtestati Pärisorjus. Majandusreglement* talupoegade kodukarjaõigust piirati*fikseeriti koormiste suurust*talud päritavaks*õigus kaevata mõisniku peale 1765-talupoegade kaitseseadused *õigus vallasvarale *normeeriti teokoormised 1784-pearaharahutused =Puuaiasõda, Räpinas Gabriel Merkel-kirjutas eestlaste raskest elust. 1802(liivimaal) ja 1804(eestimaal) talurahvaseadused.
1680 keskel- Rootsis nn suur reduktsioon, mille eesmärk oli Eestis, Liivimaal ja saaremal kõik mõisnikele antud maad riigile tagasi võtta. Loodi reduktsioonikomisjon, mõisnike võõim talupoegade üle kitsenes märgatavalt. Reduktsioon vabastas talupojad pärisorjusest. Reduktsiooniga kaasnes põhjalik made hindamine ja kaardistamine, mida tegid adramaarevisjonid.politseilisi ülesandeid hakkasid riigi määratud ametnikud- kresifoogtid. 1696 kehtestati Liivimaal majandusreglement, millega: ei tohtinud suurendada talupoegade koormisi, ei tohtind talupoega väljatõsta ja maad mõisastada, tuli aboteo üle arvestust pidada, piirati kodukari õigust kuni kolme paari vitsteni, anti talupojale õigus esitada kaebusi. 1695-1697 Suur nälg, suri 20% elanikest, puihkes düsenteeria ja plekiline tüüfus. Vilja vedu rootsi ja soome suurenes, mis näitas et rootsi võim oli võõrvõim , mis käsitas baltikumi kui rootsi riigi viljaaita.
Vene ülemvõimu alla või 1721, kui sõlmiti Uusikaupunki rahu, millega lõppes Põhjasõda. Rootsi võim suurendas talupoegade kohustused nagu teoorjus ja talupoeg pidi andma mõisale osa oma viljasaagist ning maksma riigimakse. Seati sisse vakuraamatud, kuhu pandi kirja kõik talupoegade koormised. 1645. aastal fikseeriti sunnismaisus sellega ka pärisorjus Põhja- Eestis. 1696 aastal, aga kõik muutus tänu Liivimaa majandusreglement. Sellega keelati talupoegade karistamine mõisates, fikseeriti koormised, talupojad said talude päritava kasutamisõigus. Sellega oli talupoeg jälle vaba. Rootsi aja algus oli Eesti talupojale väga karm, kuid see lõppes leebelt. Minu arvates oli rootsi aeg talupojale raske aga lõppes kergelt. Vene aeg algas põhumõtteliselt 1710 aastal aga ametlikult algas see alles aastast 1721 ja lõppes aastal 1855. Kui venemaa võttis eesti üle võimu siis jäid alguses alles vanad
5. Ikalduse oht suurem. 7. Rootsi aeg 7.1. Vabadus 7.1.1. Vabaks saamise nurjumine. 7.1.2. Kehtestati taas sunnismaisus. 7.1.3. Talupoja seadmine mõisnikust olulisse sõltuvusse. 7.1.4. Pärisorjastamine. 7.2. Mõisate tagastamine 7.2.1. Karl XI kavatsus pärisorjus kaotada (maapäev lükkas tagasi). 7.2.2. Kroonumaade talupoegade õigusliku seisundi määratlemine. 7.2.3. 1696. Liivimaa majandusreglement. 7.2.4. Mõisarentnike kodukaristusõiguse piiramine. 7.2.5. Taluperemeeste karistamise keeld. 7.2.6. Maast lahus võõrandamine. 7.2.7. Fikseeriti koormised, tasakaalus majandusliku kandevõimega. 7.2.8. Talude päritav kasutamisõigus. 7.2.9. Õigus kaevata mõisarentniku peale. 8. Vene aeg 8.1. Talurahva olukord pärast Põhjasõda 8.1.1. Majandusreglemendi kehtima jäämine kroonumõisatele.
talupojad. 1783. aastal kehtestati pearahamaksu . 3. Võrrelge talupoegade õiguslikku olukorda erinevatel perioodidel: Talurahva olukord Rootsi Talurahva olukord pärast Talurahva olukord 18. ajal Põhja sõda sajandi lõpul 1696. aasta Talupoegade peamiseks majandusreglement jäi vastupanuvormiks oli eriti Sunnismaisusega kaasnenud kroonumõisate jaoks ulatuslik. 18 sajandi talupoja allutamine kehtima ka Vene ajal, algupoolel, kui pärast mõisahärra politsei- ja kroonumõisate eneste arv Põhjasõda leidus veel kohtuvõimule, millega aga vähenes. Enamik neist hulgaliselt tühje talusid.
Kordamisküsimused: Eesti varauusaeg 1.Võrdle talupoegade ja aadlike olukorda 17. ja 18. sajandil. Mis muutus ja miks? (Millised sündmused ja kuidas neid muutusi mõjutasid. (Nt. Talupojad Rootsi ajal: pärisorjastamine, Liivimaa majandusreglement, vakuraamatute sisseseadmine, suur nälg; Vene ajal: Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused, pearaha maksu ja nekrutite andmise kohustuse sisseseadmine, Mõisnikud Rootsi ajal: reduktsioon, Vene ajal: restitutsioon jms) 17saj-Rootsi aeg Reduktsioon- 1680 mõisnike võimu vähendamine võetakse tagasi erakätesse sattunud riigimaad. Rohkem oli neid Liivimaal. Liivimaal langes reduktsiooni alla
Muu: Härgmäe lahing 1560, talurahva ülestõus, Kuramaa hertsogiriik, Üle- Väina Liivimaa, 1570 Tallinna 1.piiramine, 1577 Tallinna 2.piiramine; Rootsi- vastane liit (Saksa)August II Tugev, (Taani)Frederik IV, (Vene)Peeter I; Rootsi aeg 1561-1710; Vene aeg 1710- 1918, 17.saj sisemigratsioon, suur näljahäda; Eestima kubermang (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Liivimaa kubermang ; reduktsioon (1680); Balti erikord1721), restitutsioon; kirkiku-, rüütli ja kroonumõisad; Liivimaa majandusreglement; pearaharahutused; jesuiidid, jesuiitide gümnaasium, tõlkide seminar; pietism, hernhuutlased, ratsionalism Sõjad: Liivi sõda (1558-?); 1582 Jam Zapolski vaherahu Venemaa-Poola; 1583 Pljussa vaherahu Venemaa-Rootsi; 1595 Täyssinä rahu Venemaa- Rootsi/ Läti ala Poolale, Põhja-Eesti Rootsile(Eestimaa), Saaremaa Taanile, ülejäänud Poola-Leedule //// Poola-Rootsi jätkusõda; Stolbovo rahu 1617 Rootsi-Vene, 1629 Altmargi vaherahu, 1645 Brömsebro rahu (Taani kaotab
seevastu talurahva hariduse arengut, samuti see periood oli kergem kaupmeestele ja käsitöölistele. 3) Talurahva õigusliku olukorra muutumine: 1645.a fikseeriti Oxenstierna maakorraldusega sunnismaisus ja pärisorjus Põhja-Eestis. Clas Totti maapolitseikorraldus: kõik pärisorjade järeltulijad on pärisorjad, mujalt tulnud üksikjalad, vabadikud ja sulased muutusid pärisorjadeks esimese lapse sünniga. Talupoegade olukord paranes reduktsiooniga. 1696 Liivimaa majandusreglement: kodukariõigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati, fikseeriti koormised, talude päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisarentniku peale. Keelati talupoegadel põtrade, metssigade ja metskitsede küttimine. Majandusliku olukorra muutumine: talupojal teotööd (rakmetegu, jalategu). Kohustused: osalemine ajujahil, raharent, loonusandam, mõisavoor. Talupoeg pidi tasuma mõisnikule koormisi, mille üle peeti arvestust vakuraamatutes. Riik kontrollis
Peremees ja sulane istusid ühes lauas. Ilmastik 17-18. saj oli ilmastik põllumajanduseks ebasoodsam. Talved olid pikad ja külmad. Oht ikalduseks oli suurem, kui varasematel või hilisematel sajanditel. Olukord Rootsi ajal 17.saj algul nurjusid Rootsi võimude katsed lähendada eesti talupoegade õiguslikku olukorda Rootsi vabade talupoegade omale. Kehtestati sunnimaisus ja pärisorjus. Liivimaa majandusreglement kehtestati 1696.a. Seoses reduktsiooniga määratleti talupoegade õiguslik seisund kroonumaadel: · Kodukari õigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati · Keelati talupoegade võõrandamine maast lahus · Fikseeriti koormised ja viid need vastavusse talu võimalustega · Talude päritav kasutamisõigus · Õigus kaevata mõisarentniku peale Olukord Vene ajal Kroonumõisates jäi kehtima majandusreglement. Balti erikorra tõttu ei kuulunud kuni 18
Rootsi ajal loodi ka kohtukorraldus, mis jäi püsima kuni 19. sajandini. Maakondlikul tasandil tegutsesid meeskohtu ja maakohtud. Sealt edasi raskemate kuritegude korral pöörduti Eestimaa Ülemmaakohtusse või Liivimaa Õuekohtusse. Veel oli võimalik pöörduda ka kõige madalama astme poole ehk Eesti adrakohtu või Liivima sillakohtu poole. Ma arvan, et kohtusüsteem oli päris hästi väljatöötatud. Rootsi ajal aga kehtisid mõisatele Rootsi seadused. Tol ajal tehti ka Liivimaa majandusreglement, mis kehtis ainult kronumõisatele. Nimelt piirati kodukari õigust, keelati talupoegade võõrandamine, peremeeste karistamise õigust. Lisaks viidi majanduskohustused kooskõlla reaalusega, talude pärimisõigus kehetstati ja kõigil oli õigus kaevata mõisnike peale. Kui 1680. aastal tuli troonile Karl XI, kes sai päranduseks tühja riigikassa, alustas reduktsiooniga ehk erakätesse antud riigimaade tagasivõtmisega, siis hakkas tasapisi kogu
tagasivõtmine). Liivimaal riigistati 80% elanikest, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30%. ● Erinevalt Rootsi talupoegadest, jäid siinsed talupojad sunnismaisteks pärisorjadeks ja Rootsi riik kinnistas pärisorjust uute seadustega. ● Riigimõisate talupojad allusid Rootsi keskvõimule ja nende koormised fikseeriti vakuraamatutes. Rikkumisel oli talupojal võimalus kaevata Rootsi kuningale. ● 1696 - majandusreglement. Määrati riigimõisate talupoegade õiguslik seisund. ○ Keelati taluperemeeste karistamine ○ Anti talupojale talu päritav kasutusõigus. ● Era- ehk rüütlimõisatest olenes koormiste suurus mõisniku suvast. ● 17. sajandil oli Eestis umbes 1000 mõisa. Põhisissetulek teraviljakasvatus (rukkis, kolmeväljasüsteem). Loomakasvatusega tegelesid peamiselt talupojad ja seepärast oli saagikus nende põldudel suurem
arvestati adramaade järgi. Adramaarevisjone korraldati iga 7-8 a. tagant, et panna kirja kõik töövõimelised talupojad. Pärisorjamine isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. Liivimaa majandusreglement avaldati 1696. a. ja seal määratleti kroonumaade talupoegade õiguslik seidund. Selle sätted laienesid ka Eesti kroonumõisadele. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlusunde, olles esimeseks sammuks pärisorjuse kaotamisel. Mõis suur maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud.
riigimõisad-anti rendile 3)kirikumõisad e pastoraadid-elatasid kirikuõpetajat 4)Eraldi mõisad linndel ja rüütelkondadel *Tegevusalad-1)teravlijaeksport-rukkis, oder. 2)viinapõletamine-õigus vaid mõisnikel !*Talud:Eestis u40000 !*Koormised !*Vakuraamatud !*Adramaarevisjonid !*pearahamaks-kehtestati 1783 !*Hingeloendused-1783 !*Varanduslik kihistumine-talurahva seas polnud !*Ilmastik-sel perioodil põllumajandusele ebasoodne olukord Rootsi ajal !*Liivimaa majandusreglement-1696 määrati talupoegade õiguslik seisund kroonumaadel olukord Vene ajal *Pagemine-sai talupoegade peamiseks vastupanuvormiks *positiivsed määrused1)tunnustati talurahva omandiõigust vallasvarale 2)piiritleti teokoormised 3)anti õigus mõisniku kohtusse kaevata !*pearaharahutused !*valgustusideed !*Garlieb Merkel Linnad, kaubandus, tööndus *Eesti linnad 17-18saj: liivi sõja alguseks 9 linna:Reval, Dorpat, Fellin, Alt-Pernau, Neu- Pernau, Hapsal, Wei..enstein, Weseuberg, Narwa
Kui Rootsi aja lõpul hakkas talurahva olukord (eriti riigimõisates) paranema, siis uue võimuga kaasnes olukorra halvenemine. Talupoeg oli pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. Nagu talupoeg ise, kuulus ka tema maa ning vara mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polevat millegagi piiratud. Seega pole imestada, et kes vähegi said, need põgenesid Soome, Rootsi, Pihkvasse. 1696. aastal avaldati Liivimaa majandusreglement, mille sätted laienesid ka Eesimaa kroonumõisatele. Mõisarentnike kodukariõigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati. Keelatud oli ka talupoegade võõrandamine maast lahus. Reduktsiooni käigus fikseeriti koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega. Talupoegadele anti õigus kaevata mõisarentniku peale, kui too majandusreglemendist kinni ei pidanud. Erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund ei muutunud
mille käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad *Asehalduskorra kehtestamine ühtlustas pearahamaksu sisseseadmine Baltikumi maksusüsteemi *Hakati reagulaarselt korraldama hingeloendusi, et panna kirja kogu maksukohustuslik elanikkond *Talurahva seas polnud varanduslikku kihistumist Talurahva olukord Rootsi ajal: *Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus *Pärisorjus *1696.a Liivimaa majandusreglement Karl XI tahtis kroonumaadel pärisorjust kaotada ja tegi maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, maapäev lükkas selle tagasi. Nõnda jäi talurahva kaitse korraldamine jõusse vaid kroonumaadel. *Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, samuti õigus kaevata mõisarentniku peale, kui too majandusreglemendist kinni ei pidanud Linnad ja kaubandus: *Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga kaotasid oma õigused ja nad liideti ümbruskonna
uued omavalitsusorganid omavalitsusstruktuuri (lagunes ja muutus allutati riigivõimu demokraatlikumaks) kontrolli alla Laiendati inimeste õigusi ja vabadust Korraldati perioodilisi hingeloendusi 4. Liivimaa maanõuniku von Roseni deklaratsioon 1696.aasta majandusreglement jäi küll kehtima ka pärast Eesti minekut Vene võimu alla, kuid talupoegade olukord halvenes siiski, sest toimus mõisate restitutsioon. Enamus talupoegadest muutus sellega pärisorjadeks. Samas ei langenud eesti talupoeg sellisesse õiguseta seisundisse kui vene talupoeg, sest ta võis mõisniku peale kaevata ja kuni 18.sajandi lõpuni ei pidanud minema nekrutiks (sõjaväelaseks). Talurahva õiguslikust olukorrast Liivimaal saab andmeid Liivimaa maanõuniku von Roseni
Teravilja veeti Eestist peamiselt Rootsi, sest Rootsi halb maastik ei võimaldanud kasvatada piisavalt. ● Kariloomade kasvatus taludes- musta villaga lambaid, kitsi ja sigu toiduks; kanu, härgasid tööloomadeks ja lihaks; vähemalt 1 hobu vankri ette, lehmasid (lihaks) ● Talupoegade õiguslik olukord enne reduktsiooni- taaskehtestati sunnismaisus, pärisorjus ● Talupoegade õiguslik olukord Rootsi aja lõpul (riigimõisate talupojad)- Majandusreglement(...), Vakuraamatud (sinna läks kirja, kes kui palju koormisi maksis), fikseeritud koormised talu võimekuse järgi, õigus kohtusse pöörduda kui mõisnik reglemendist kinni ei pidanud. Siia Forseliuse jms kohta (e-õppepäeva ül.) :) Vaimuelu (eestikeelne kirjasõna jms). ● Puudus ühtne eesti kirjakeel ● (1637.a) H.Staht koostas 1. eesti keele grammetika saksa keele reeglite alusel
Need normid , mis sinna olid kantud, neid aadlik enam muuta ei saanud. Lisaks on oluline see, et need fikseeriti vastavalt talude suurusele. Koormuse suurus sõltus talu suurusest. Talupoegadele oli see väga meeltmööda, et nende koormisi suurendada ei saanud. On arvatud et reduktsiooniga pärisorjus kaotati, kuid päris nii see ei olnud.Vakuraamatud ka üheks põhjuseks, miks öeldakse nö''vana hea rootsi aeg''. 1696 anti välja Rootsi riigi poolt seadus: Liivimaa majandusreglement-seadused talupoegade olukorra kergendamiseks, feodaali võimu piiramiseks. Kinnitati kindlaid koormisi,kinnitati, et mõisnikud ei saa talupoegi sealt välja tõsta.(talupoegade jaoks tähtis). Lsaks piirati abitegu, päevi vähendati ja piirati ka kodukarjaõigust(piirati vitsahoopide arvu jms) Kõige selle kontrollimiseks võis kuningas mõisa saata oma ametnikud, kes järgisid, et mõisnikud seda järgiksid.Loomulikult astuti seadustest üle.
tölkide seminari, mille peaaeesmökr oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hlgast. Kui rootslased 1625.a Tartu gallutasid, löpetas see kogu katoliku ajastu Eestis. 3. Talupoegade olukord, vördlus Rootsi ajal:Koos misate erakätesse minem´kuga taastati södade ajal nörgenenud sunnismaisus.Kujunes sunnismaisus Rootsi ajal pärisorjus seadustatakse (Eestimaal 1648, Liivimaal 1668). 1696. ilmus Liivimaa majandusreglement, mille sätted laienesd ka Eestimaa kroonumöisatele. Möisarentnike kodukariöigust piirati, kusjuures taluperemeest karistamine keelati. Keelatud oli talupoegade vöörandamine maast lahus. Fikseeriti koormised. Talupoegadele anti pöäritav kasutamisöigus, samuti öigus kaevata rentniku peale.reduktsioon a 1680 Vene ajal: Suurem osa sensed kroonutalupoegi sattus eramöisnike valdusesse. Täielik pärisorjus. Ei kuulunud nekrutikohustuse alla. Vöisid omada vallasvara.
sead, kanad, haned, härjad, hobused, lehmi. Talupoegade koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati adramaa järgi. Selleks korraldati iga 7-8 aasta järel adramaarevisjone. 1783. aastal kehtestati pearahamaks.. Mille järel hakati korraldama ka hinge loendusi. Talurahva olukord Rootsi ajalTalupoegadel oli peal sunnismaisus. Talupoeg seati mõisnikust sõltuvusse. 1696. aastal avaldati Liivimaa majandusreglement, mille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisadele. Keelati ära talurahva karistamine. Talurahva olukord pärast Põhjasõda Majandusreglement jäi kehtima ka vene ajal, kuid kroonumõisade arv vähenes. Kõikidel talupoegadel oli omanikuõigus vallasvarale.Talupoegade peamiseks vastupanuvormiks sai pagemine, mis oli eriti ulatuslik 18. saj. Katsed Venemaale pagenud talupoegi tagasi saada ei andnud olulisi tulemusi.
Aastal ühtlustas pearahamaksu sisseseadmine Baltikumi maksusüsteemi kogu riigis kehtivaga ning suurendas oluliselt riigile laekuvate maksude üldsummat. Talurahva olukord Rootsi ajal: · Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. Aastal avaldatud Liivimaa majandusreglemendis, mille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisatele. · Pärisorjustamine Talurahva olukord pärast Põhjasõda: · 1696. Aasta majandusreglement jäi kroonumõisate jaoks kehtima ka Vene ajal, kroonumõisate eneste arv, aga vähenes. Agraarümberkorralduste algus: · 1765. Aasta Liivimaa maapäevale esitas kindralkuberner Browne Katariina II ülesandel nõudmise parandada talupoegade olukorda. · Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde, olles esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele Talurahva olukord 18. Sajandi lõpul: · 1796
· pearahamaksu sisseseadmine Baltikumi maksusüsteemi, suurendas oluliselt riigikassasse tulevat maksute üldsummat, selle järel hakati regulaarselt korraldama hingeloendusi, et panna kirja kogu maksukohustuslik elanikkond · varauusajal moodustasid talurahvas ühtse kihi, sulane sõi talupoegadega ühes lauas · pärisorjastamine sunnismaisusega - koos maaga sai mõisnik ka talupojad · Liivimaa majandusreglement - 1696.a. avaldatud - keelatud oli talupoegade võõrandumine maast lahus, taluperemeeste karistamine keelati, talupojad said talude päritava kasutamisõiguse ning õiguse kaevata mõisarentniku peale, kui too majandusreglemendist kinni ei pidanud(PUUDUTASID VAID KROONUMÕISASID) · 1765.a. talurahvakaitse põhimõtete laiendamine eramõisatele LINNAD, KAUBANDUS, TÖÖNDUS varauusaegsed linnad -
see maa käidi... 10 500 rootslast u 24 000 venelase vastu. Vene vägedele oli kõik negatiivne. Kui tulid rootslaste väed, siis oli lumetorm otse neile vastu. Ja pmst taganesid, osad läksid Rootsi poolele üle. Aeti välja Eestist ja siia jäid vaid väiksed valvelsalgad. Edasi Poola ja Leedu aladel. Kindlalt aitasid võidule kaasa lumetorm venekate vastu + Peeter I lahkumine. Rootsi riigi keskpunktiks jäi talvel Laiuse, sest seal olid nende väed + kuningas. Liivimaa majandusreglement- ja Laiuse on seotud- kui Rootsi kunn oli Eesti aladel, kasutati reaalselt võimalust ja mindi kaebama. Oma muresid????!!?? 1701 lahkusid rootslaste väed pmst igaveseks Eestist. Arvati et venekad ei tee enam katseid siinseid alasid vallutada. Lüüasaamine andis venelastele aga indu ja uute ümberkorraldustega mindi uuesti sõdima ja edukalt. Vallutati Narva ja Tartu. (1704) (ida-eesti). Muudel aladel venelastel väga ei vedanud. Suurem sõjategevus tol ajal Poola aladel
sajandil erakätesse antud mõisaid. Endistel omanikel lubati tavaliselt jääda rentnikuks. Talupoja õiguslik staatus ja majanduslik olukord 17. sajandil: Sunnismaisusega allutati mõisahärrale. Liivimaa maapäeva ettepanekul vabastati rüütelmõisa talupojad pärisorjusest. Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. aastal avaldatud Liivimaa majandusreglemendis, mille sätted levisid ka Eestimaa kroonumõisatele. Piirati kodukariõigust. Vene ajal : Majandusreglement jäi kroonumõisate jaoks kehtima. Talurahva koolide tegevus jäi peamiselt lühiajaliseks. Enamik kroonumõisaid anti endistele omanikele tagasi. Balti erikord vältis talupoegade langemist pärisorja tasemele. Osalesid maakaubanduses. Talupoegade pagenemine. 5. Linnad Tartu linna majanduslik allakäik. Eesti ala suurimaks Linnaks oli Vene- ja Rootsi ajal Tallinn. Sellest põhjapoole enam suurimaid linnu polnud. Tartu ja Narva elanike arv ei ületanud 3000-4000. tänu soodsale asendile Vene
võinud teha kuningalt luba Kujunes välja aadlipositsioon, küsimata. st aadelkond lõhenes. Rootsi aja algul talupoegade olukord halvenes, sest paljud mõisad anti erakätesse ja mõisnikud rõhusid talupoegi rängalt. 1645.aastaks olid Eestimaa talupojad pärisorjad ja sunnismaised, umbes 40 aastat hiljem langesid pärisorjusesse ka Liivimaa talupojad. 1696. aastal anti välja Liivimaa majandusreglement, mis parandas redutseeritud mõisate talupoegade olukorda: 1) Talupojad kuulutati kuninga alamateks, st neist said sisuliselt vabad riigi talupojad. 2) Talupoegade rõhumise vähendamiseks mõisamaad hinnati ja kaardistati (seda nimetati adramaade revisjoniks), nende tulemuste põhjal seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu.
Koormisteks peamiselt teotöö (6 päeva nädalas) ning jagunes 3-ks: 1) rakmetegu 2) jalategu 3) abitegu loonusrent - talupoja tasu kasutatava maa eest mõisnikule kirikukümnis - Euroopas kirikule kogutav maks Kohustuslik mõisavooris käimine ning teede korrastamine/ehitus. Muutused talupoegade õiguslikus olukorras: Anti välja maapolitseikorra seadus pärisorjuse fikseerimiseks 1671.a Tuli kasutusele vakuraamat, mis hoidis koormised kindlal joonel. Majandusreglement - 1) Keelati kodukariõigus 2) talusid sai pärida 3) õigus kaevata mõisniku üle Pearahamaks - maksustatud seisuste nö hingemaks (ainult mehed) Pearaharahutused - 1784.a toimunud eesti ja läti talupoegade väljaastumised (pearahamaks) Talurahva eluolu: Elasid suitsuses rehetares. Viljakasvatus kolmeväljasüsteemis. (sööt, talivili, suvivili) Tööloomadeks härjad ja hobused. Riietuseks linariided, pastlad. Toiduks rukkileib, aganaleib, soolasilk, jahu- või tangupuder, herned ja oad.
keelati, fikseeriti koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, samuti õigus kaevata mõisarentniku peale, kui too majandusreglemendist kinni ei pidanud. Need puudutasid vaid kroonumõisasid, erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund talupoegade seisund ei muutunud. TALURAHVA OLUKORD PÄRAST PÕHJASÕDA 1696.aasta majandusreglement jäi püsima ka Vene ajal, kroonumõisate arv aga vähenes. Enamik neist anti endistele omanikele tagasi, nõnda sattus suurem osa seniseid kroonutalupoegi taas eramõisnike valdusesse ning nende suhtes Rootsi- aegne talurahvakaitse enam ei kehtinud. Balti erikord vältis siiski siinsete talupoegade langemist täielikkude pärisorjade tasemele, nagu seda oli vene talupoeg. Kuigi siinsed rüütelkonnad väitsid, et mõisnikel on täielik õigus talitada
Enne oli maksud kõigil samasuurused, kuid nüüd sõltus suurusest ja maksuvõimest. See oli talupoegadele meeltmööda. Reduktsiooniga ei kadunud siiski pärisorjus, kuigi talupojad mõnes kohas seda mõtlesid. "vana hea rootsi aeg" vakuraamatud ka üheks põhjuseks. Vee ajal likvideeriti ja uuesti kogu võim aadlikele. 1696 anti välja rootsi riigi poolt seadus, mis oli talupoegade olukorra kergendamiseks Liivima majandusreglement. Need olid ka seadused feodaali võimu piiramiseks. Sellega : kinnistati kindlad koormised taas, mõisnikud ei saa talupoegi talust välja tõsta (vahel olukord ebastabiilne talupoegadel , kuid nüüd ei kaotanud ta vähemalt oma talu) , piirati abitegu (vähendati päevi) , piirati kodukarjaõigust (ei kaotatud, kuid nt piirati vitsahoopide arvu). Kõige selle täitmise kontrollimiseks võis kuningas saata mõisa oma ametnikud, kes jälgisid seaduste täitmist
Reduktsiooni põhjuseks võib pidada seda, et kuningriigi sissetulekud ning riigikassa olid pidevates finantsraskustes kuna aadelkonnale kingitud riigimaade eest riigimakse tasuda ei tulnud. Seoses mõisade tagastamisega tõusis päevakorda ka talurahva õiguslik seisund. 2.1 Reduktsioon Eestis ja Liivimaal Üks tähtsamaid õigusakte, mille alusel hinnata talurahva olukorda Liivimaal oli majandusasehaldurite instruktsioon 28.augustist 1691 ja majandusreglement 21.märtsist 1969. Ettekirjutuste eesmärgiks ei olnud talupoegade õiiguste fikseerimine, vaid kindla ja püsiva sissetuleku tagamine riigistatud mõisadest 1 . Riigi huvi ressursside kogumiseks muutis riigitalupoegade õigusliku olukorra võrreldes eratalupoegadega kaitstumaks. 1690. aastal seati Eesti distriktis kroonumõisade haldamiseks ametisse majandusasehaldurid, kelle ülesandeks oli kaitsta seal elavaid talupoegi kõiksugu
· Saadeti laiali maanõunike kolleegiumid ja raed; · Linnades said kodanikuõigused majaomanikud, sõltumata rahvusest ja tegevusalast; · Moodustati linnaduumad (rae asemel); · Seati sisse pearahamaks hakati korraldama hingeloendusi; 2) talupoegade olukord Põhjasõja järel, õigusliku olukorra muutumine; positiivsed määrused, pearahamaks ja pearaharahutused · Jäi kehtima 1696. aasta majandusreglement kroonumõisate jaoks. · Kroonumõisate arv aga vähenes enamik neist anti tagasi endistele omanikele; · Paljud talupojad sattusid eramõisnike kätte neile ei kehtinud enam Rootsi-aegne talurahvakaitse; · Balti erikord vältis siinsete talupoegade langemist täieliku pärisorja tasemele, nagu seda oli vene talupoeg; · Balti erikorra tõttu ei kuulunud nad 18. sajandi lõpuni ka nekrutikohustuse alla;
Rootsi aeg algas Altmargi vaherahuga 1629.aastal. Talupojad olid tol ajal pärisorjad. 1680. aastal toimus reduktsioon Rootsi kuninga Karl 11. Poolt. See tähendas riigimaade tagasivõtmist.Eesmärgiks oli suurendada riigikassa tulusid. Tagasivõetud mõisad anti tagasi nende endistele valdajatele, kes pidid osa tuludest loovutama rendimaksuna riigile. Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. (1696.majandusreglement) Samas oli ka väga palju eramõisaid, kus reduktsiooni läbi ei viidud ning kus pärisorjus säilis vanal viisil. Talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses täitsa palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust. Keskvalitsus ja Balti erikord 19.saj Katariina 2. Vastu võetud asehaldusaja jooksul tehtud muudatused vähendasid oluliselt Balti aadli õigusi. Kuid juba keiser Paul 1
Reduktsiooni käigus toimunud mõisate ülevõtmisel kutsuti kohale ka talupojad, ning ametnikud tegid neile arusaadavas keeles selgeks, et nüüdsest on nad kuninga alamad. 4 Osa ajaloolasi on seisukohal, et reduktsiooni käigus pärisorjus Eesti- ja Liivimaal kaotati. Riigi tähelepanu ja kaitse all muutus kroonutalupoegade õiguslik olukord märkimisväärselt paremaks. 1696. aastal Liivimaa kroonumõisates kehtestatud majandusreglement piiras mõisarentnike kodukariõigust ning keelas neil taluperemeeste karistamise. Talude koormised viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega. Kui mõisarentnik majandusreglemendi nõuetest kinni ei pidanud, oli talupojal õigus rentniku peale ametivõimudele kaevata (Laur, 2003). Kuningavõimu tugevnemine mõjutas ka siinset kiriku- ja vaimuelu. 1690. Aastal avati Tartus taas ülikool. 17. sajandi ususõdades sai Rootsist protestantismi kants Euroopas
Tähtsuse kaotasid aadlimatriklid ning kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Linnades said kodanikuõigused kõik majaomanikud. Kehtestati ühtne riiklik maks pearahamaks. Sellega seoses hakati korraldama rahva- ehk hingeloendusi. Korra nimeks sai asehalduskord, mis tulenes Eesti- ja Liivimaa ühiseks valitsejaks nimetatud asehalduri ametinimetusest. vakuraamat Vakuraamat oli talude ja nendel lasuvate koormiste (maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel Liivimaa majandusreglement 1696 ei tohtinud talumaid enam mõisastada ega talupoegi taludest välja tõsta. Piirati mõisnike kodukariõigust. jesuiidid Katoliku mungaordu Jeesuse Selts liikmed, ordu asutamise eestvedajaks oli Ignatius Loyola koos kuue sõbraga, Tartusse saadetud jesuiitide juhtimisel algas rekatoliseerimine. kindralsuperintendent reformatsiooni järgse protestantliku kiriku teatava ringkonna vaimulik juht. Eestimaa ja Liivimaa aladel oli pärast Rootsi võimu kehtestamist kõrgeimaks
annaabi.ee 
