lpuks. Koosneb: eratarbimine, investeeringud, valitsuse lpptarbimine, puhaseksport. Eesti geograafilise asendi mju meie majandusele- Paiknemine Lnemere res thendab seda, et Eestil on vimalus meritsi suhelda paljude riikidega, eelkige muidugi Lnemeremaadega. Lbi Eesti, Lti, Soome ning Venemaa enda sadamate toimub toorainerikka Venemaa kaubavahetus muu maailmaga. Teised siinsed riigid on meie konkurendid vistluses tulusa Vene transiidi prast. Majandusreformid Eestis 90ndate algul- 1990. aastate algul veti suund Lne- Euroopa riikidele. Suurim vliskaubanduspartner on Soome. Vljaveos on thtsal kohal ka Rootsi, Lti ja Venemaa.Enim veetakse vlja elektrimasinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Thtsad sisseveomaad on ka Saksamaa, Venemaa ja Rootsi. 1992 teostati rahareform. NSV Liidu rubla asendati krooniga, mis seoti Saksa marga kursiga. 2004. seoti kroon euroga. 1.01.2011 leminek eurole. Majanduspoliitika eesmrgid: 1) elustandardi kasv;
ülevõtmist · moodustati dokument, mille käigus läks kubermangukomissari Jaan Posta võim üle Viktor Kingissepale Enamlaste reformid · kõrgemaks seadsusandlik asutus: Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee · täidesaatev võim-Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee · enamlased olid ebademokraatlikud: valimised, kodanikuõigused · kui saadi teada, et enamlased ei saavuta enamust, siis valimised katkestati Majandusreformid · pankade natsionaleerimine · riigistati tööstusettevõtted,suurärid,hotellid,restoranid · maa kuulutati riigi omandiks
4. 1940 suvel olid ebaõiglased valimised, sest oli ainult üks kandidaat ja valimised olid raske kora all. 5. Võimuaparaadi ümberkorraldamine: Amest tagandati kõrged ametinikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead Võim läks kommunistide kätte Täitevkomiteed moodustati linna- ja vallavalitsuse asemel Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (Vabariigi Valitsus -> Rahvakomissaride Nõukogu) Eesti kohtusüsteem -> Nõukogude rahvakohtu. Miilits. 6. Majandusreformid: riigistamine / natsionaliseerimine (pangad, tööstus-, kaubandus ja transpordiettevõtted). Talude maks suurus 30 hektarit. Majandus käis alla, järsk hinnatõus, krooni asemel rubla, kaupade defitsiit. 7. Kultuuri nõukogustamine: Kultuurirevolutsioon, koolides õpetati marksismi-leninismi. Nõukogude autorite looming teatrites, kinodes ja konstertidel. Peamised ,,kunstiliigid" propagandaplakatid ja paraadportreed. Trensuur, Eesti kultuurielu hävitati. 8
Nõukogude Liidu (1940-1941) ja Saksa (1941-1944) okupatsioonide võrdlemine 1. Täida tabel Nõukogude ja Saksa okupatsiooni võrdlemiseks. Kasuta internetti ja/või õpikut ,,Eesti ajalugu II" lk. 78-95. NB! Jälgi, millise okupatsiooniga on tegu ehk aastaarve! Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal Saksa okupatsiooni ajal · Esimesed majandusreformid, mida · Majanduses ei toonud Saksa Muudatused majanduses, Nõukogude okupatsioonivalitsus läbi okupatsioon kaasa kuigi põhjalikke majanduslik olukord viis, olid Nõukogude raha kehtestamine muutusi. Saksa okupatsioonivalitsus ja tööstuse, kaubanduse ja suuremate kuulutas Nõukogude majandusreformid
3. Vähenes tsensuur. Kommunistiutoopia. Mille poolest on need perioodid sarnased, mille poolest erinevad? · Jätkus käsu- ehk plaanimajandus. · Puudus eraomand · Nõukogude liidus oli kommunistlik partei. Stalini ajal olid repressioonid. Breznevi ajal stagnatsioon. Olude leevenemise aeg, vägivalla vähenemine, represseeritud õigused saavad tagasi. Miks Nõukogude Liidus korduvalt alustatud majandusreformid ei andnud tulemusi? Nõukogude liit oli maha jäänud. Majandussüsteem ei muutunud. Turumajandust ei rakendatud.
mitukümmend miljonit inimest. Suure hüppe poliitika kukkus seega läbi. Majanduses alustati põllumajandust soosivat poliitikat. ,,Õigus õitseda on vaid healõhnalistel lilledel, halva lõhnaga lilled tuleb välja kitkuda" Hiina rahvavabariik Võimuvõitluse jätkumine Mõõdukas tiib(Deng Xiaoping) pooldas Hiina kiiret arendamist koostöös välisriikidega ja Radikaalne tiib(Mao Zedong) pooldas hiina suletust. Deng Xiaopingi majandusreformid Eraettevõtlus, põllumajanduse poliitika, odav ja ulatuslik tööjõud. Hiina ühe lapse poliitika (1979-tänapäev) Rahatrahvid vanematele, meeste ülekaal, rahvastiku vananemine. Hiina võimude repressioonid sajandivahetusel 1999 aasta massirepressioonidel tapeti ligi 2700 Falun Gongi liiget ning enam kui 100 tuhat saadeti sunnitöölaagritesse. Budistlike munkade ülestõus Tiibetis. India 20. sajandi alguses. India oli Ühendriikide koloonia.
sept.1939.a sõlmiti NL ja Eesti vahel vastastiku abistamise pakt mille alusel loodi Eesti territooriumile Nõukogude sõjalaevastikubaasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Majandusraskused.. 3. Mida kujutas endast „Narva diktaat“? - NSV Liidu dikteeritud Eesti-Nõukogude kokkulepe Eesti Vabariigi sõjaliseks okupeerimiseks 1940. a 4. Kirjelda olukorda Nõukogude 1940.aastal okupeeritud Eestis (riigiaparaat, põllumajandus, tööstus) – Majandusreformid, natsionaliseerimine, tööstuse forseeritud arendamine, agraarreform – maa ümberjaotamine, sovhoosid, kolhoosid, MTJ-id jne. Rahareform: 1kr = 1.25 Kultuurirevolutsioon Repressioonid - massiküüditamine 14. juunil 1941 5. Kirjelda Saksa okupatsiooni 1941-1944 okupeeritud Eestis (riigiaparaat, majandus, kultuur) - 6. Millised olid eesti meeste võimalused II maailmasõjas? - Kuulusid Saksa või NL sõjaväkke. Soomepoisid. 7
a Tagajärjed Õppetöö seiskus Vähenes toodang Transport desorganiseerus Elu pärast M. Zedongi surma 1978.a algas terav võimuvõitlus Töötati välja pikaajaline plaan, mille eesmärk oli Hiina muutmine mõne aastakümnega võimsaks suurriigiks Üksikmajapidamise edendamine Olmetehnika tootmine Uuendused kandsid vilja Võitlus demokraatlike vabaduste eest Kommunistlik partei ei loobunud oma võimust Puudus poliitiline demokraatia 1989. a toimusid verised sündmused Pekingis Majandusreformid jätkusid Riigiettevõtete toodang kahanes jätkuvalt Hiina ja muu maailm 1949. a sõlmiti NSVL ga sõpruse, liidu ja vastastikuse abi lepingud 1950. a võitlus ülemvõimu Pärast Kagu Aasias Teravnesid suhted USA-ga 1950. a lõpul halvenesid suhted NSVL-ga jt idabloki maadega 1960. a katsetati esimest oma tuumapommi 1970. a Hiina juhtkond asus otsima sidemeid välismaailmaga Sõlmiti diplomaatilisi suhteid 1980. a hakkasid soojenema suhted NSVL-ga Tänapäev
NSV Liidu lagunemine 1990-1991 Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida 1990. aastal on Ida- ja Kesk-Euroopas sotsialism kokku varisenud Balti liiduvabariikides ülekaal iseseisvusmeelsetel 11.03.1990 Leedu taasiseseisvub 1990 märtsist Eestis ja Lätis üleminekuperiood - poliitilised ja majandusreformid Moskva kuulutab need otsused õigustühiseks, majandusblokaad Mai 1990 interrinde üritused Eestis ja Lätis Ka teised liiduvabariigid kuulutavad ennast suveräänseteks Balti küsimus rahvusvaelisel areenil 1990 NSV Liidu presidendiks M. Gorbatsov, vastasseis Boriss Jeltsiniga NSV Liidu poolt sõjalise jõu rakendamine: 1989 Gruusias, 1990 Aserbaidzaanis, 1991 jaanuaris Leedus Vilniuses teletorni kaitsmisel hukkus 14 inimest, Lätis, Riias, hukkus 5 inimest
Töö organis. uued tööd, teenused tehnoloogiad. Töö organiseerimist mõjutavad: teaduse ja tehnika progress, töötajate tehniline ja kultuuriline tase, rahvamajanduses toimuvad majandusreformid 2 etapis: 1. Tuleb kõrvaldada ebaratsionaalne ajakulu. 2. Otsitakse abi uuringutest jms. Töö organis. 3 põhisuunda: uute täiustatud töövahendite kasutuselevõtt, töötingimuste muutmine antud töövahendite kasutusevõtmisel, elavtööviljakuse suurendamine; 4 suunda veel: optimaalsete töötingimuste loomine, töö meeldivuse suurendamine, töö materiaalse ja moraalse stimuleerimise täiustumine, töökoha katkematu teenindamise korraldamine
1992. aastal alustati reformidega: vabastati 85% hindadest, majandust hakkas reguleerima nõudluse ja pakkumise tulemusena turul kujunev hind, eraäri ja maa eraomanduse legaliseerimise, vaba kaubanduse ja kommertspankade lubamine, riigiettevõtete massilise privatiseerimise, sõjaliste kulutuste radikaalse kärpimise. Elatustase langes 40% inflatsiooni ja hinnakasvu tulemusena. Inflatsioon tegi väärtusetuks enamiku venelaste palgad ja hoiused pankades kaotasid väärtuse Siiski olid majandusreformid edukad: toitluskriis ületati, finantspoliitika saadi kontrolli alla. Kuid ei suudetud käivitada erastamist ega vabastada täielikult hindu, energiakandjate hinnad jäid vabastamata. Kujunesid suured monopolid, neist mõjukaim Gazprom, millest sõltuvad valdava osa Ida-Euroopa ja Kesk-Euroopa riikide energiasüsteemid 1993. aastal surus Jeltsin maha riigipöördekatse, rikkudes ise põhiseadust. Jeltsin otsustas parlamendi laiali saata, aga
2000. aastal valiti presidendiks Vladimir Putin, kelle eesmärgiks oli sõjalise võimsuse ning poliitilise mõjuvõimu taastamine rahvusvahelises poliitikas. Ta taastas ka tsentraliseeritud võimu ning majanduses oli kõige raskemast perioodist üle saadud. 2002. aastaks oli respekt Venemaa vastu suur ning ta arvati maailma suurimate majandusriikide kitsa ringi, G7 liikmeks, mis tähendas, et G7-st sai G-8. Jeltsini ajal ei sujunenud majandusreformid ning rahvas põlgas teda, kuid siiski üritas ta hoida suhteid teiste riikidega. J eltsin oli Balti riikide järjekindel liitlane ning kui ta käis Eestis kaitsmas NL sõjaväelaste eest siis ütles ta, et vaen Baltiriikide vastu on vaen ka Venemaa vastu. Ühtlasti üritas ta uusi suhteid luua USA-ga ning USA linnade sihtimine NL relvadega lõpetati. Putin ajal on välispoliitika peamiseks sihiks kontrollida nõukogudejärgset piirkonda, kaasa arvatud Balti vabariike
Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane (ebaefektiivne) ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel. Seetõttu võivad populaarseks muutuda autoritaarse valitsemise ja nn kindla käe loosungid. Üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele toob reeglina kaasa ka majanduskriisi, mille tagajärjel elatustase esialgu hoopis langeb. Niisugustes oludes on noor valitsus otsekui sundseisus kas valida nn sokiteraapia ja kiired majandusreformid või anda rahva rahulolematusele järele ning võtta vastu populistlikke, majanduse toimimise põhitõdesid eiravaid otsuseid. See võib mõjuda hukutavalt rahandussüsteemile, mille tulemusel elanike elujärg halveneb veelgi. Siirdeühiskonna probleemiks on kujunenud ka reformide ebaühtlane tempo. Põhiseaduse reform ja vabad valimised õnnestuvad tavaliselt kiirelt, demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aga
või veeuputus!" TV 4 · Kuningas nimetas ametisse kõrgemaid riigiametnikke, oli valitsuse juht ja sõjavägede ülemjuhataja · Tema loss ehitati maailma uhkeimaks · Andis välja seadusi ja võis neid igal ajal muuta · Usulise ühtsuse saavutamiseks tühistas Nantes'i edikti, mille läbi saavutas Prantsuse usulise ühtsuse · Kuningas karistas ja võis anda armu 8. Turgot` majandusreformid. TV 5 Reformide põhjus Turgot' majandusreformid Reformide eesmärk Louis XV oli maha jätnud Täita riigikassa ja tuua riik tühja rahakassa kriisist välja Miks ebaõnnestusid? Kuidas püüti ellu viia? Ebaõnnestumise tagajärjed
Jaanika Mardla ja Liina Mälgand Eesti taasiseseisvumine 1985-1991 Perestroika 1985- M. Gorbatsovi võimuletulek, NSV Liidu uus poliitiline periood. Majanduslik pankrot, Moskva suutmatus kaasa minna võidurelvastumise järjekordse ringiga. Alternatiivid: majandusreformid ilma poliitiliste muudatusteta, stalinistliku kasarmukommunismi taastamine. Mihhail Gorbatsov- Nõukogude Liidu viimane riigipea. Uus poliitika siht: ühiskonna sisepingete vähendamine, auru väljalaskmine poliitilise ja majandusliku elu mõningase liberaliseerimise hinnaga, majanduskooperatiivide, rendi- ja ühisettevõtete asutamine, väliskapital maale. Seda saboteeris parteibürokraatia. Sisepoliitikas: kaadrimuutused, reformid.
mille eesotsas oli Jaan Anvelt – kõige olulisemad otsused langetati siiski Petrogradis Demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja omavalitsused asendati enamlaste kontrolli all olevate nõukogudega, kujunes välja ühe partei diktatuur Eesti Asutava Kogu valimised katkestati 1918. A jaanuari lõpul-> Eestis kehtestati piiramisseisukord, algas baltisakslaste ulatuslik arreteerimine Majandusreformid algasid pankade riigistamisega, seejärel tööstusettevõtete, suuräride, hotellide ja restoranidega Kogu maa kuulutati riigi omandiks Iseseisvuse väljakuulutamine Maanõukogu volitused läksid üle vanematekogule 1918. A saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon, et teada saada, kuidas suhtuvad teised riigid Eesti iseseisvusesse Kõige enam loodeti Eesti Asutavale Kogule->jaanuari lõpus katkestasid enamlased Asutava Kogu valimised
tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Fasistidele ning Natsionaalsotsialistidele oli meelepärane rahvuse üllistamine , enda hädades võõrriikide süüdistamine ning reeturitest riigijuhtide tümitamine. Lemmikuks oli neil maha teha teisi rahvusi ja Kommuniste. 8. Loetle USA erakonnad ja Inglismaa erakonnad USA-Demokraadid, vabariiklased Inglismaa-Konservatiivid ja Leiboristid 9.Mõisted 1) Inflatsioon-raha väärtuse langus 2) New Deal-President Roosevelti majandusreformid 3) Börsi krahh-aktsiate hinna väga järsk langemine 4) Majanduslik liberalism-vaba majandus 5) Suur depressioon-majanduskriisi põhjustatud seisund 6) Briti impeerium-Suurbitannia ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi. 7) Henry Ford-Esimene inimene ,kes tegi auto masstoodangu liini. 8) Al Capone-1920.aastate lõpul oli ta Chicago allilma mõjuvõimsamaid inimesi.Pandi vangi maksude maksma jätmise eest.
sept 1940 Liitlased (SB, NSVL, Pr, USA) Atlandi harta sõlmiti 14. august 1941 Ühinenud rahvaste esimene leping 1942, asutamine 1945 II MS lõppes Jaapani kapituleerimisega. Sündmused: Algas Sm kallaletungiga Poolasse 1.09.39 1940. okupeeris Punaarmee Balti riigid. 1941. a suvel algas Sm kallaletung NSVLle 1941.a detsembris Jaapani rünnak USAle Lahingud Stalingradi (17.07.1942 02.02.1943) Midway merelahing (7. juuni 1942) Moskva lahing (1941-1942) EESTI: NSVL´i okupatsioon: uued majandusreformid, rahareform (hindade tõus), range kontroll kultuurielu üle, lubatud vaid kommunistlik partei, majanduses kaotati eraomand, algul kasutati rahvussümboolikat punalipuga. Paljud ühingud suleti, majandus korraldati ümber, kultuuriväärtused kaotati, sund mobilisatsioon, kohalikud kaitsejõud ei eksisteerinud. S okupatsioon: taastati tööstus, Saksa sõjaväe varustamine, kehtestati kohustuslikud müüginormid, töötas vaid NSSTP INIMESED J. Stalin NSVL partei- ja riigijuht
21 juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja ENSV ja võeti NSV kooseisu 6 augustil. Ümberkorraldused. 1)Võimupartei ümberkorraldamine a) Riigiaparaadi lammutamine b) Tagandati ametist kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid c) Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte d) 1940 võeti vastu Nõukogude Liidu koostatud uus põhiseadus e) Tuli Riigivolikogu asemel Ülemnõukogu. 2) Majandusreformid a) Hakkas pihta riigistamine b) Kuulutati kogu maa riigi omandiks c) Talude maksimaalne suurus oli 30 hektarit d) Natsionaliseeriti ka pangad, tööstus-, kaubandus ja transpordiettevõtted e) Majandus langes jõudsalt. 3) Kultuurielu nõukogustamine a) Koolides hakati õpetama marksismi- leninismi b) Teatris, kinodes esitati nõukogude autorite loominguid c) Nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid d) Kehtestati ülirange
· Sellele allus Eesti Omavalitsus, mille juhiks oli Hjalmar Mäe. Tsiviilvalitsuse kõrval tegutsesid Eestis Saksamaa politseiasutused. · Sõjaline okupatsioonireziim oli huvitatud eeskätt kohalike ressursside kasutamisest Saksa sõjatööstuse heaks. Mõne arvestuse kohaselt ületas Balti riikide eksport Saksamaale okupatsiooni ajal Saksa impordi Balti riikidesse vähemalt kümme korda. Saksa okupatsioonivalitsus kuulutas Nõukogude majandusreformid kehtetuks, kuid tööstus jäi edasi riigi omandiks ning maad ei antud talupoegadele tagasi kui isiklikku vara, vaid mõned neist said selle endale "igaveseks kasutuseks". · Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid. · Pettumuseks eestlastele kujunes sakslaste otsus mitte tagastada nõukogude võimu poolt natsionaliseeritud varasid endistele omanikele, vaid jätta need sõjasaagina Kolmanda Riigi käsutusse.
*Eesti kaotas iseseisvust*eesti läks NSVL mõju alla 2.*abi ei olnud loota*sõjavägi oli nõrk .Eesti kaotas iseseisvust,läks NSVL mõju alla3) *viib oma väed sisse*eesti vahetab valitsuse.Ei olnud põhjendatud,sest eesti ei rikkunud lepingut milles teda NSVL süüdistas. 4.*Loodi uus valitsus tehti puhastus riigiaparaadis*Nimetati Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks*Tehti ümberkorraldused riigiaparaadis*Tehti majandusreformid natsioliseeriti ettevõtteid, agraarreform*Massilised repressioonid 5. *Krooni asemel tuli rubla*Varad riigistati*Taludelt tehti äralõikeid*Hakati hävitama NSV Liidule ebasobivat kirjandust*Loodi sovhoosid ja kolhoosid*Purustati mälestussambaid*Teatritesse, kinodesse toodi nõukogude repertuaar 6.*NSVL -
Venemaa Ajutise Valitsuse kukutada. · Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee ja punakaartlased hõivasid Tallinna. · Pärast võimupööret Petrogradis võeti ka Eestis ametlikult võim: kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Enamlaste reformid · Kohalikul tasandil võtsid võimu üle ebademokraatlikult valitud töörahva saadikute nõukogud. · Kujunes välja ühe partei diktatuur. · Kärbiti kodanikuõigusi. · Majandusreformid: pankade ja suurettevõtete riigistamine, maa kuulutati riigi omandiks, mõisatest moodustati suurmajandid. Ettevalmistused iseseisvumiseks · Otoobripöördejärgsed nädalad kaksikvõim. · Maanõukogu otsus novembris 1917: Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle kokkuastumiseni on ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Maanõukogu, kelle korraldused ainsana on Eestis kehtivad. · Hakati otsima toetust Lääne-Euroopa riikidelt.
Tallinnas ja selle ümbruses on töö leidnud 43% Eesti töötajaist (Tallinnas kolmandik). Vähemalt kõrgharidusega töötajate osakaal hõivatutes on ligi 23%, lisaks omab vähemalt keskharidust enam kui 67% töötajaist. Erinevalt paljudest teistest maadest, on Eestis naiste hõivatus kõrge töötajaist moodustavad nad peaaegu poole, nende tööpuuduse tase on meeste omast madalam ning tööealistest naistest töötab 53%. Tööpuudus Majandusreformid tõid paratamatult kaasa mitmete ettevõtete sulgemisi ja koondamisi teistes. Kuigi samal ajal loodi ka uusi töökohti ning Eesti rahvaarv vähenes, hakkas ka töötute arv kasvama. Rängaks osutus 1998.a Vene kriisi järgne aeg, mil ümberkorraldused puudutasid senini ebaefektiivselt töötanud arvukaid põllumajanduse ja toiduainetetööstuse ettevõtteid. 2000. aastal ulatus tööpuudus 12,5%-ni, kuid hakkas seejärel üpriski kiiresti vähenema. Praeguseks
kommunistide kätte; 40 kiideti heaks uus põhiseadus; Riigivolikogu nim. Ülemnõukoguks (esimees Vares); valitusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu (eesotsas Lauristin); valla- ja linnavalitsuste asemel täitevkomiteed; kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtunikega ja politsei miilitsaga; sõjaväest kujundati Punaarmee laskekorpus; Juhtiv Eestimaa Kommunistlik Partei, sekretäriks Karl Säre, viis ellu Moskva tahet *majandusreformid- kogu maa riigi omandiks ja talunikud muutusid maakasutajateks, suuruseks jäi 30ha; natsionaliseeriti pangad, asutused, tööstus, kaubandus; järsk hinnatõus; kaupade defitsiit; kroonide asendamine rublaga *kultuurielu- koolides õpetama marksism-leninismi, Nõukogude ajalugu; teatris, kinodes Nõukogude autorite looming; purustati mälestussambaid; põletati raamatuid; suleti ajalehed ja ajakirjad ning keelustati seltsitegevus.
1990ndad: taastatud iseseisvuse algusaeg Nagu öeldud: Järjekordne „läänelt õppimine“. Vaimuelu vabanemine ja/või orientatsiooni muutumine, samas sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemine Õigusliku järjepidevuse tunnustamis tähtsus, suund liitumisele rahvusvaheliste organisatsioonidega St ühtaegu tagasi (esimesse iseseisvusaega) ja edasi vaatamine Sise- ja välispoliitika lõimusid omavajel Eesti venekeelsete elanike küsimuses Majandusreformid 1990ndatel Majanduslikud muutused võiks võtta kokku kui enesekindlalt neoliberalistliku pöörde (ka võrreldes Läti ja Leeduga), tagamaks noore Mart Laari v-ö maailmavaateline otsustavus
OKTOOBRIPÖÖRE sündmused ja muutused Eestis. · Eestis võim enamlastel · Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee ja punakaartlased hõivasid Tallinna · kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. · Kohalikul tasandil võtsid võimu üle ebademokraatlikult valitud töörahva saadikute nõukogud. · Kujunes välja ühe partei diktatuur. · Kärbiti kodanikuõigusi. · Majandusreformid: pankade ja suurettevõtete riigistamine, maa kuulutati riigi omandiks, mõisatest moodustati suurmajandid Muutused Venemaal: · Ajutise valitsuse kukutamine Maanõukogu 15. (28.) novembri otsus: 1) asutav kogu määrab riigikorra, 2) kõrgeim võim on maanõukogul, 3) kehtivad ainult maapäeva seadused Loodeti kasutada ajavahemikku enamlaste põgenemise ja sakslast saabumise vahel, sest teati
kestis aastatel 1789-1799. Tegemist on maailma tuntuima ja suurima revolutsiooniga. Enne revolutsiooni oli Prantsusmaal absolutistlik valitsemisviis ning aastani 1789 valitses kuningas parlamendist ja konstitutsioonist lahus. Kuid kui riigis hakkasid levima valgustusideed, hakkas ühiskond muutuma ja paratamatult viis see mingisugusele revolutsioonilisele tagajärjele. Põhiliseks ajendiks revolutsiooni puhkemisele oli kindlasti Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid, kui tegelikeks põhjusteks, mis riiki revolutsioonini juhtisid olid hoopis lisaks eelmainitud valgustusest tingitud despootiale veel sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kulutused ja majanduskriis, mis hakkas iganema sõdade ja inimeste toretseva ja priiskava eluviisi tõttu. Prantsusmaa elas revolutsiooni ajal kahtlemata üle oma võimete, unustades, et enam ei toimi riik nii edukalt kui Louis XIV valitsemisajal. Louis XIV mantlipärijad polnud riigi juhtimises
erinevad teenindusharud. Loodusvaradest tulenevalt on Eesti majanduse jaoks olulised kõik metsaga seotud valdkonnad. Eesti energeetika põhineb põlevkivil, mis mujal maailmas on vägagi haruldane loodusvara. Eesti jaoks olulisemad majanduspartnerid on Soome ja Rootsi. Eesti majanduse jaoks on olulised enam kui 2 miljon turisti, kes põhiliselt tulevad Soomest. 2 Majandusreformid ja kiired muutused tõid kaasa tööpuuduse kasvu 90-ndatel aastatel olgugi, et iseseisvuse esimestel aastatel lahkus Eestis rohkesti inimesi (1989. ja 2000.aasta rahvaloenduste vahelisel ajal vähenes Eesti elanikkond vähemalt 194 tuh inimese võrra ehk ca 12%). Praeguseks on siiski olukord hakanud paranema ning tööpuudus on langenud alla 7% ning hõivatute arv kasvab. Palgatõus on ka üpriski kiire, kuna kasvab tootlikkus ning aeg-ajalt napib mõnede erialade töötajatest.
15. nov. · Kokku tuli asutav kogu · Riigikorra määrab Eesti asutav kogu · Seni võim Maapäeval Enamlaste võimule tulek, kukutati Ajutine Valitsus Petrogradis Tagajärjed: · Jaan Poskalt võttis võimu Viktor Kingisepp · Kõrgemaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee · Eestlastest ametnikud asendati enamlaste kontrolli all olevate inimestega · Kujunes ühe partei diktatuur · Majandusreformid · Ettevõtete riigistamine · Ettevalmistused elamute natsionaliseerimiseks · Maa kuulutati riigi omandiks · Mõisnike maavaldused konfiskeeriti 5)Eesti iseseisvumine 1918- sel ajal kui Vene tsaaririik oli purustatud ja Saksa väed alles liginesid Balti aladele kasutati ära võimalust omariikluse loomiseks. 19. veebruar Konstantin Konik, Konstantin Päts, Jüri Vilms-Eestimaa päästekomitee Iseseisvusmanifest- Juhan Kukk, Ferdinand Peterson. See loeti esimest korda ette 23
konfiskeeriti, kindlused hävitati. Keelati duellid. 7) Mõtesta lahti Louis XIV ja Louis XV deviisid "Riik see olen mina!" ja "Pärast mind tulgu või veeuputus!" ,,Riik - see olen mina" - kuningas andis välja seadusi, võis neid igal ajal muuta . Nimetas ametisse kõrgemaid riigijuhte, oli valitsuse juht ja sõjaväe juhatada. ,,Pärast mind tulgu või veeuputus" - Laristas maha kogu riigikassa, ei mõelnud järeltulevate põlvede peale. 8) Turgot` majandusreformid. Likvideeris Prantsusmaal tsunftid ja kaotas viljakaubanduse sisetollid. Üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele. 9) Kuidas kajastus Versailles` õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus? Kuninga tuba asus lossi keskel, tema hommik algas ärkamistseremooniaga. Toimusid peod, ballid ja teatrietendused. Versaille'st on pärit jäätis, mood, kahvel, vahuvein. 10) Puritaanid, nende eetilised tõekspidamised.
15. nov. · Kokku tuli asutav kogu · Riigikorra määrab Eesti asutav kogu · Seni võim Maapäeval Enamlaste võimule tulek, kukutati Ajutine Valitsus Petrogradis Tagajärjed: · Jaan Poskalt võttis võimu Viktor Kingisepp · Kõrgemaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee · Eestlastest ametnikud asendati enamlaste kontrolli all olevate inimestega · Kujunes ühe partei diktatuur · Majandusreformid · Ettevõtete riigistamine · Ettevalmistused elamute natsionaliseerimiseks · Maa kuulutati riigi omandiks · Mõisnike maavaldused konfiskeeriti 5)Eesti iseseisvumine 1918- sel ajal kui Vene tsaaririik oli purustatud ja Saksa väed alles liginesid Balti aladele kasutati ära võimalust omariikluse loomiseks. 19. veebruar Konstantin Konik, Konstantin Päts, Jüri Vilms-Eestimaa päästekomitee Iseseisvusmanifest- Juhan Kukk, Ferdinand Peterson. See loeti esimest korda ette 23
2. Represseeritute vabastamine- nt saksa sõjavangide vabastamine, küüditatute tagasipöördumine siberist. 4. Iseloomusta majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal kahe iseloomuliku tunnuse abil. Vastus: 1. Pidevad ümberkorraldused ja kampaaniad, eriti põllumajanduses (maisi sundkasvatamine, uudismaade üles harimine jne) 2. Rahvamajandusnõukogud andsid liiduvabariikidele rohkem vabadust otsustada, kuidas korraldada majandust. 5. Miks Nõukogude Liidus korduvalt alustatud majandusreformid ei andnud tulemusi? Sõnasta 2 argumenti Vastus: 1. Sest polnud kindlat kava majanduse tõstmiseks. 2.Võim vahetus tihti ja puudus järjepidevus programmi elluviimisel. 6. Miks Hruštšovi ajal maisikasvatuskampaania ebaõnnestus? Nimeta 2 peamist põhjust. Vastus: 1. NSVL-l ei olnud maisipõldude rohimiseks vastavat tehnikat. 2. Väetist ei jätkunud ja nt põhja pool ei olnud maisi kasvatamiseks sobivaid tingimusi. Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Brežnevi ajal
ametiasutustesse ning linnatänavatel asusid patrullima Punakaardi salgad. Saanud teate 3 riigipöörde õnnestumisest Petrogradis alustati riigivõimu tegelikku ülevõtmist. Võimu võtsid üle ebademokraatlikult valitud töörahva saadikute nõukogud. Kujunes ühepartei süsteem ning kärbiti kodanikuõiguseid. Samuti algatati suured majandusreformid, millega riigistati pangad ja suurettevõtted, maa kuulutati riigi omandiks ning mõisatest moodustati suurmajandid. Maanõukogu otsustas 1917. aasta novembris, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle kokkuastumiseni on ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Maanõukogu, kelle korraldused ainsana on Eestis kehtivad. 1918. aastal astuti selle saavutamiseks esimesed sammud, nimelt hakati otsima toetust Lääne-Euroopa riikidelt. 18
PRANTSUSE REVOLUTSIOON Konstitutsiooniline monarhia 1789-1792 REVOLUTSIOONI PÕHJUSED Otsesemateks ajenditeks revolutsiooni puhkemisele olid kahtlemata Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid. Esimesena püüdis neid läbi viia füsiokraat Anne Robert Jacques Turgot, kes oli Prantsusmaa rahanduse juht 17741776. Tema reformide eesmärkideks olid sisetollide ja väljaveopiirangute kaotamine, üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele (mis praktikas tähendas eestkätt hindade vabakslaskmist), feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja valimulike kui peamiste maaomanike maksustamist.
tapeti ka inimesi. See vägivald avas aga ka tee reformidele, sest ärahirmutatud kuningavõim andis end nüüd Asutava Kogu ja selle vastmoodustatud relvajõu, Rahvuskaardi voli alla. Rahvuskaardi juhiks sai markii La Fayette. Järgnevalt hakati läbi viima mitmeid reforme ning koostama põhiseadust, mis pidi kuninga võimu oluliselt piirama. Otsesemateks ajenditeks revolutsiooni puhkemisele olid kahtlemata Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid. Esimesena püüdis neid läbi viia füsiokraat Anne Robert Jacques Turgot, kes oli Prantsusmaa rahanduse juht 17741776. Tema reformide eesmärkideks olid sisetollide ja väljaveopiirangute kaotamine, üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele (mis praktikas tähendas eestkätt hindade vabakslaskmist), feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja vaimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja
Tegelikuses oli komitee tegevus küll üsnagi piiratud, sest olulisemad otsused võeti vastu keskkomitees Petrogradis. Omavalitsused asendati enamlaste kontrolli all olevate töörahva saadikute nõukogudega. Miilitsa asemele asus Punakaart ja rahvusväeosi püüti asendata Punaarmee üksustega. Kohtute asemele rajati tribunalid, mis eirasid kõiki seadusi. Kujunes välja ühe partei diktatuur. Tugev tsensuur. Algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste arreteerimine. Majandusreformid algasid pankade riigistamisega. Hiljem ka suuremad ettevõtted. Kogu maa kuulutati riigi omandiks. Peale oktoobripöörate kujunes Eestis omamoodi kaksikvõim. Võimul olid küll enamlased, kuid Maanõukogu keeldus laiali minemast. 15. novembri otsusega kinnitas Maanõukogu, et on kõrgeima võimu kandja Eesis ja et kehtivad ainult nende loodud seadused. Selles otsuses on tagantjärele nähtud Eesti riiklikuse õiguslikku (de jure) teket. Kuigi enamlased
okt teostasid enamlased ehk bolsevikud eesotsas Leniniga riigipöörde Petrogradis ja haarasid võimu. Kõrgeimaks valitsus organiks sai Eestimaa Nõukogu Täitevkomitee (Anvelt), kuid tegelikult oli kaksikvõim, sest eksisteeris edasi ka Maapäev. 15.nov kuulutas Maapäev end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimisteni. Oma volitused anti edasi Maapäeva Vanematekogule. Valiti Asutav Kogu, kuid enamlased ajasid selle laiali. Kiiresti kujunes välja ühe partei diktatuur. Algasid majandusreformid, eesotsas pankade riigistamisega. Kogu maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti, kuid maad ei antud kehvikutele, vaid mõisatest püüti moodustada sotsialistlikke suurmajandeid mõisamoonakatest koosevate komiteede juhtimisel. Iseseisvumine- Maanõukogu otsususes (15.nov) öeldi jörgmist: 1) Eesti tulevase riigkorra määrab Eesti Asutav Kogu 2) kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu
aasta sündmustes, mis viisid lõpuks Berliini müüri langemiseni. Esimene mõra Tegelikult algas Berliini müüri murenemine Ungari otsusest võtta maha piiritõkked Austriaga. Pea igal Ida-Euroopa riigil oli lähiminevikus mõni hell koht, mille 80. aastate lõpu tormilised sündmused kiskusid lahti nagu armistunud haava. Ungaris oli selleks 1956. aasta rahvaülestõus, millest vene tankid veriselt üle sõitsid. 1980ndate lõpul oli rahvas taas muutumas rahutuks. Majandusreformid olid ebaõnnestunud ja Kommunistlik Partei oli kontrolli riigis kaotamas. 1988 nõudsid üliõpilased Nagy'i korralikku ümbermatmist, kuid politsei peksis meelavaldused laiali. Aasta hiljem aga pidas politsei juba korda, et pidulik ümbermatmistseremoonia, millest võtsid osa mitmed Ungari kommunistlikud juhid, viisipäraselt sujuks. Tseremoonia, milles osales 200 000 inimest, kujunes võimsaks arveteõienduseks minevikuga ja valitseva olukorraga. Samal päeval kui suri Kadar teatas
kõigilt ametipostidelt tagandati ning erru saadeti. Kuna Breznev oli vandenõulaste seas kõige ilmetum kuju tehti temast parteijuht, lootuses, et teda annab vajadusel kõige lihtsamalt üle parda heita. Tal ilmnes aga ületamatu anne kulissidetagusteks intriigideks, mille abil õnnestus tal kõrvale tõrjuda kõik võistlejad ning valitseda NSV Liitu kuni surmani 10. novembril 1982.a. Breznevi valitsemisaja algust iseloomustavad suhteline poliitiline liberaalsus ja majandusreformid, mis aga üsna varsti asendusid üha süveneva jäikuse ja stagnatsiooniga. Omamoodi rajajooneks oli siin 1968. a. "Praha kevade" mahasurumine, mis muutis Breznevi ettevaatlikuks nii poliitiliste kui ka majanduslike muutuste suhtes. 1970. aastate II poolel algas taas Venemaa äärealade venestamine, mis näiteks Eestis tõid 1980. a. sügisel kaasa noorsoorahutused ja "40 kirja". Välispoliitikas jätkas Breznev nõukogude hegemoonia taotlemist Ida-Euroopas (Breznevi
1)Eelisarendati kergetööstust. 2)Majanduslik tõus 4. Iseloomusta majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal kahe iseloomuliku tunnuse abil. V:Majanduslik kergetööstuse tõus kuni 1950ndate keskpaigani, seejärel algas seisak. Hruštšovil puudus kava majanduse arendamiseks. Pidevad muudatused eriti põllumajanduses. 5. Miks Nõukogude Liidus korduvalt alustatud majandusreformid ei andnud tulemusi? Sõnasta 2 argumenti V:Eelisarendati liialt rasketööstust. Puudus läbimõeldud kava, uus plaan ei sobinud üle kogu NL. 6. Miks Hruštšovi ajal maisikasvatuskampaania ebaõnnestus? Nimeta 2 peamist põhjust. V:Sest mais ei valmi igalpool NL alal, puudusid rohimiseks vajalikud masinad ning väetist ei jätkunud. Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Brežnevi ajal. 1
põhiseadus. Nõukogude võimu toodud muudatused 1940. aastal Eesti elus: 1. Võimuaparaadi ümberkorraldamine a) Uus põhiseadus b) Riigivolikogu -> Ülemnõukogu c) Vabariigi Valitsus -> Rahvakomissaride Nõukogu d) Linna- ja vallavalitsused -> täitevkomiteed e) Kohtusüsteem -> nõukogulikud relvakohtud, Politsei -> miilits f) Ainus legaalne poliitiline organisatsioon - EKP (Eesti Kommunistlik Partei) 2. Majandusreformid a) Maareform - kogu maa riigistamine b) Natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, hotellid, apteegid, haiglad, kirjastused, toitlustusasutused, suuremad elumajad jne. c) Järsk hinnatõus d) Kroonide asendamine rubladega. 3. Kultuurielu nõukogustamine a) Koolides õpetati marksismi-leninismi & Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni b) Teatrites, kinodes, kontserditel esitati nõukogude autorite loomingut
aastail 1992-1995 Bosnia kriis. Vaenutsemise ajal rikuti inimõigusi ja rakendati massirepressioone, mille eest vastutavad mitmed tolleaegsed poliitikud anti rahvusvahelise kohtu alla (Serbia eksjuht Slobodan Milosevic). NSVL lagunemine 1990. aastal on Ida- ja Kesk-Euroopas sotsialism kokku varisenud.Balti liiduvabariikides ülekaal iseseisvusmeelsetel.11.03.1990 taasiseseisvub Leedu. 1990 märtsist Eestis ja Lätis üleminekuperiood - poliitilised ja majandusreformid .Moskva kuulutab need otsused õigustühiseks, majandusblokaad .Mai 1990 interrinde üritused Eestis ja Lätis .Ka teised liiduvabariigid kuulutavad ennast suveräänseteks.1991 märtsis üleliiduline referendum NSV Liidu säilitamise küsimuses . Baltimaades oma referendum toetamaks iseseisvust .M. Gorbatsovi populaarsus langes, B. Jeltsini oma tõusis.1991B. Jeltsin Venemaa presidendiks M. Gorbatsov üritab sõlmida liidulepingut, Balti riigid keelduvad.
mõõduka hinnatõusu. Eesti majandus on mitmekesine olulised on nii tööstus ja transport kui ka kaubandus ja erinevad teenindusharud. Loodusvaradest tulenevalt on Eesti majanduse jaoks olulised kõik metsaga seotud valdkonnad; ka põhineb Eesti energeetika põlevkivil, mis mujal maailmas on vägagi haruldane loodusvara. Eesti jaoks olulisemad majanduspartnerid on Soome ja Rootsi. Eesti majanduse jaoks on olulised enam kui 2 miljon turisti, kes põhiliselt tulevad Soomest. Majandusreformid ja kiired muutused tõid kaasa tööpuuduse kasvu 90-ndatel aastatel olgugi, et iseseisvuse esimestel aastatel lahkus Eestis rohkesti inimesi (1989. ja 2000.aasta rahvaloenduste vahelisel ajal vähenes Eesti elanikkond vähemalt 194 tuh inimese võrra ehk ca 12%). Praeguseks on siiski olukord hakanud paranema ning tööpuudus on langenud alla 7% ning hõivatute arv kasvab. Palgatõus on ka üpriski kiire, kuna kasvab tootlikkus ning aeg-ajalt napib mõnede erialade töötajatest.
Seaduslikuks võimuorganiks sai ülemnõukogu,mis moodustati Riigivolikogu ümbernimetamise teel. Täidesaatvat võimu teostas Rahvakommisaride Nõukogu,kuhu kuulus 13 rahvakommisaari.Esimeses johannes lauristin. Kohaliku omavalitsuse süsteemis asendati linnaja vallavalitsused kohalike täitevkomiteega. Konstitutsiooni sätestas kommunistlik partei juhtiva osa ühiskonnas. Eesti seadused asendati Vene NFSV seadustega,mis Eesti oludesse sobimatusega tekitasid hulgaliselt raskusi. Majandusreformid (5) Natsionaliseeriti nii tööstusja transpordi ettevõtted kui ka kaubandusfirmad ja rahaasutused,samuti suuremad elumajad. majandus allutati tsentraliseeritud juhtimusele Algas tööstuse forseeritud arendamine teiste majandusharude arvel ning Eesti võimalusi ja vajadusi eirates. Agrarreformi käigus oodi riiklik maareform,kuhu arvati kirikult,kohalikelt omavlitsustelt ja Eestist lahkunud isikutel konfiskeeritud valdused,samuti ssuurtaludest tehtud äralõiked
III. Maagid · Rauamaak - ei kasutata IV. Keemiatoore · Fosforiit - ei kasutata · Lubjakivi - tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) V. Muud maavarad · Järvemuda - põlluväetis, söödalisand, ravimuda · Meremuda - ravimuda · Järvelubi - söödalisand · Turvas - alusturvas · Majandusharud Eesti on arenenud majandusega riik. Pärast NSV liidu kokkuvarisemist toimunud majandusreformid muutsid Eesti üheks kiiremini arenevaks Ida-Euroopa riigiks ning kujundasid oluliselt ümber tööhõive ja väliskaubanduse. Varem toimus kaubavahetus peamiselt NSV Liidu liiduvabariikidega (1991. aastal 95%), 1990. aastate algul võeti suund Lääne-Euroopa riikidele. Suurim väliskaubanduspartner on Soome. Väljaveos on tähtsal kohal ka Rootsi, Läti ja Venemaa. Enim veetakse välja elektrimasinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Tähtsad sisseveomaad on ka Saksamaa, Venemaa ja
See pani alguse tänapäevasele arusaamisele inimõigustest. IJKÕD tingis mitmete reformide läbiviimise vajadust, olulisemad olid: aadliseisuse kaotamine likvideeriti seisuslik ühiskond haldusreform kaotas vanad ajaloolised provintsid oma eriõigustega, samuti ühtlustati riigiasutuste süsteem kirikureform vaimulikud vaid koguduste valitud, kiriku maad müüdi oksjonitel maha, vaimulikele määrati kindel palk majandusreformid õiglane maksukoorem vastavalt oma jõukusele, vaba turg ja vaba kaubandus Revolutsiooni käik: Bastille'i vallutamisega toimus murrang, sest sai selgeks, et kuningas ei suuda relvade jõul revolutsiooni tagasi hoida. Rahvas keeldus makse maksmast, rünnati aadlike losse ning pandi põlema arhiive. Prantsusmaast pidi saama põhiseaduslik monarhia, kuid kuningas üritas põgeneda enne põhiseaduse vastuvõtmist. 21. septmeber 1792. kuulutati välja vabariik. Vabariigi Rahvuskonvent
1988-1989 → NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1989-1991 → NSV Liidu President Gorbatšov riigijuhina Gorbatšov oli lähedase koostöö pärast Andropoviga teadlik NSV Liidu tegelikust majanduslikust, poliitilisest ja ühiskondlikust olukorras ja alustas see tõttu laiaulatuslikke ühiskondlikke ja majanduslikke reforme (perestroika) Reformid tõid kaasa Nõukogude ühiskonna liberaliseerimise ja demokratiseerumise Majandusreformid tegid lõpu nõukogulikule plaanimajandusele ja taastasid eraomandil põhineva majandussüsteemi Välispoliitikas tunnistas NSV Liit oma kaotust “külmas sõjas” ja alustas suhete parandamist lääneriikide ja USA-ga ja desarmeerimist (väed Afganistanist tagasi) Ida-Euroopa riikidele anti võimalus valida neile sobilik poliitiline süsteem Pärast NSV Liidu laialisaatmist jäi Gorvatšov pensionile Kasutatud kirjandus http://www.hot.ee/laat/nsvl/tekst/mihhail_gorbatsov.htm
all kogu aeg inimesed vahetusid, et keegi ei saaks ohustada Hruštovi võimu. ● Hakati vabastama represseeritud vange. 4. Iseloomusta majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal kahe iseloomuliku tunnuse abil. ● 50. aastate keskel hakkas majandus tõus kuid peadselt jõudis see tupikusse ja tekkis stagnatsioon. ● Tehti paljusid läbimõtlemata ja korduvaid muudatusi. 5. Miks Nõukogude Liidus korduvalt alustatud majandusreformid ei andnud tulemusi? Sõnasta 2 argumenti ● Neid tehti liiga kiiresti üksteise järel, ei saanud olla pikaajalist plaani, mida on majanduses vaja. ● Plaanid ei sobinud just tead, mis hästi NSVL-ile, sest näiteks mais ei kasva väga hästi külmas kliimas, nii, et pole mõtet selle kasvatamist ässitada. 6. Miks Hruštšovi ajal maisikasvatuskampaania ebaõnnestus? Nimeta 2 peamist põhjust.
2. Represseeritute vabastamine- nt saksa sõjavangide vabastamine, küüditatute tagasipöördumine siberist. 4. Iseloomusta majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal kahe iseloomuliku tunnuse abil. Vastus: 1. Pidevad ümberkorraldused ja kampaaniad, eriti põllumajanduses (maisi sundkasvatamine, uudismaade üles harimine jne) 2. Rahvamajandusnõukogud andsid liiduvabariikidele rohkem vabadust otsustada, kuidas korraldada majandust. 5. Miks Nõukogude Liidus korduvalt alustatud majandusreformid ei andnud tulemusi? Sõnasta 2 argumenti Vastus: 1. Sest polnud kindlat kava majanduse tõstmiseks. 2.Võim vahetus tihti ja puudus järjepidevus programmi elluviimisel. 6. Miks Hruštšovi ajal maisikasvatuskampaania ebaõnnestus? Nimeta 2 peamist põhjust. Vastus: 1. NSVL-l ei olnud maisipõldude rohimiseks vastavat tehnikat. 2. Väetist ei jätkunud ja nt põhja pool ei olnud maisi kasvatamiseks sobivaid tingimusi. Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Brežnevi ajal
uus külma sõja laine Välispoliitika: USA tähesõdade kava, Afganistani sõja jätkamine K. Tsernenko 1984-1985 stagnatsioon M. Gorbatsov V. Väljas 1988-1990 Prestroika, glasnost, tsensuuri leevendamine, ,,Eestimaa laul", suveräänsusdeklaratsiion, Balti 1986 Tsernobõli katastroof, poliitilise elu kett, Eesti Kongress liberaliseerumine, mitmeparteisüsteem, poliitilised reformid, majandusreformid, talongid, tagurlike jõudude soov säilitada endine olukord, loobumine Breznevi doktriinist, külma sõja lõpetamine, sotsialistliku süsteemi kokkuvarisemine, NSVL lagunemine
annaabi.ee 
