TULUD 2015 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Jõusaal 3720 4092 4297 4383 Rühmatreeningud 2480 2728 2864 2922 Solaarium 496 595.2 625 637 Masaaž (15% käibelt) 150 150 158 161 Toidulisandid (15% käibelt) 232.5 232.5 244 249 KOKKU 7079 7798 8188 8351 TULUD 2016 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Jõusaal 5215 4954 4954 4954 Rühmatreeningud 3476 3303 3303 3303 Solaarium 986 1035 1035 1035 Masaaž (15% käibelt) ...
PALGA TEISENDAMINE BRUTOST NETOKS Tulumaks 21,0% (2006. aastal 23 %) Töötuskindlustusmaks, töövõtja osa 2,8% Töötuskindlustusmaks, tööandja osa 1,4% Kogumispensioni II sammas 2,0% Sotsiaalmaks 33,0% Maksuvaba miinimum kuus 2 250 kr Brutopalk 10 800 kr Tulumaksu- Töövõtja Tööandja Kogumis- vaba Töötus- töötus- Kogumis- Maksu- töötus- Sotsiaal- pension miinimum kindlustus Brutopalk kindlustus pension vaba kuus Tulumaks Netopalk kindlustus maks Palgakulu ja ja ja 10 800 302 216 2 250 1 687 8 595 151 3...
Välja makstav netopalk( maksuvaba tulu (2250 kr/kuus)sissearvestatud) nimi brutopalk(kr) netopalk(kr) Palgafond(firmal)-kuu jooksul välja makstavate palkade 1)Mai 10000 8151 Brutopalk-palk,kus pole veel makse maha arvestatud. 2)Kadri 5000 4 312,00 Töötuskindlustusmaks-(tööandja) 3)Anu 9956 8 117,00 Sotsiaalmaks-on pensionikindlustuseks ja riikli 4)Kevin 15000 11 991,00 Töötuskindlustusmaks-(töötaja)-2,8% 5)Markus 7400 6 155,00 Tulumaks-on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekul 6)Mihkel 8504 7 003,00 Netopalk-palk,kus on maksud maas 7)Jaanus 20100 15 907,00 1)Palgafond: 13 440,00 2)Palgafond: 6 720,00 Sotsiaalmaks: 3 300,00 ...
Majandusõpetus Rikkus on vara mida mõõdetakse rahas ja teatud kindlal ajahetkel. Raha ja pangandus Raha 1.Mis on raha? Üldiselt võib raha defineerida, kui hüviste vastu vahetamiseks mõledud korduvkasutatavat üldtunnustatud instrumenti. 2.Mida kasutati vanasti raha asemel ? Nendeks olid erilised teokarbid, trofeed ja ehted. 3.Tänapäeva maksevahendid Sularaha,sendid,pangakaart,krediitkaart,ülekanded,tsekk,mobiilimakse 4.Raha ülesanded raha võimaldab bartertehingutele, kus vahetatakse kaup kauba vastu, läbiviia vahetust universaalse maksevahendi vastu. 5.intress,inflatsioon ja valuuta *Valuuta on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma. *Intress( näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. *Inflatsioon on seega üldise hinnataseme (H) tõus või sruve selleks , millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 6.Raha omadused (milline peaks ol...
kokku on 340 000 8) Statistilise meetodi väärtusvähendi moodustamise raamatupidamiskanne 9) Algvaru oli 150 hind 14.-, ost detsembrikuus 45 hinnaga 16 , müük 35 hinnaga 12.- , lõppvaru 200 tk hinnaga x , leia kas kasutatakse Fifo lifo vms meetodit vastus LIFO on vastus . 10) Töötaja palk oli 900 euri . sotsmaks jt maksud olid ka antud ja pidid valima õige variandi , et kui palju tööandja kulu on ! sinna lisad 900+ sots maks+ töötuskindlustusmaks ja ongi olemas. 11) Milliste kannetega kajastatakse intresside arvestamist ( D: intressikulu; K:intressivõlg) 12) Omakapitali küsimus õige omakapital=vara-kohustised 13) Lühiajalised finantsinvesteeringud bilansis vahetult pärast ''raha'' 14) Pliiatsi ostmine peab vastama millisele printsiibile (konservatiivsuse, tulude-kulude vastandumise printsiibile, olulisuse printsiibile, majandusüksuse printsiibile, objektiivsusprintsiibile )
Töötaja on esitanud avalduse tulumaksuvaba miinimumi rakendamiseks antud ettevõttes ning liitunud kogumispensioni fondiga (kuid ei ole esitanud avaldust kogumispensioni maksete jätkamiseks). Töötajale makstav netopalk: 9000-252-1365=7383.- Töötaja kogumispensioni makse: 0.- Töötaja töötuskindlustusmakse: 9000*0,028=252.- Töötaja tulumaks: (9000-252-2250)*0,21=6498*0,21=1365.- Tööandja sotsiaalmaks 9000*0,33=2970.- Tööandja töötuskindlustusmaks 9000*0,014=126.- Tööjõukulud kokku: 9000+2970+126=12096.- Arvutage järgnevad näitajad juhul, kui töötaja on esitanud avalduse kogumispensioni maksete jätkamiseks: Töötajale makstav netopalk: 9000-180-252-1327=7241.- Töötaja kogumispensioni makse: 9000*0,02=180.- Töötaja töötuskindlustusmakse: 9000*0,028=252.- Töötaja tulumaks: (9000-180-252-2250)*0,21=6318*0,21=1327.- Töötaja kaotus kättesaadavas netopalgas juhul kui ta otsustab 2010 kogumispensioni makseid
Kuna reserve oli liiga vähe, siis pidi võtma kasutusele muid meetmeid, kuidas töötutele hüvitisi maksta ning aidata ühiskonda kriisiga toimetulemisel. Seega teine osa vaatleb lähemalt, kuidas on kasutatud töötuskindlustusmaksetest kogutud vara ning millised muudatused on tehtud töötuskindlustusmaksu määrade suhtes, et tulud ületaksid taas kulud. Piret Jänes 1 Töötuskindlustusmaks ning selle eesmärk Töötuskindlustuse järele tekkis vajadus juba 1992. aastast, mil alustati Eestis töötutele hüvitise maksmist, kuid summad, mis saadi ei olnud piisavad, et end ära majandada. See ning tööpuudus olid stiimuliks, et luua korralik struktureeritud töötuskindlustussüsteem, mille eesmärgiks sai aidata töö kaotanud inimestel majanduslikult toime tulla ning aidata neil uuesti tööturule naasta. Paraku võib see tekitada olukorra, et inimesed loovad endale sellised
Kordamine kontrolltööks majandus 1. Ressursside efektiivne kasutamine SELGITA Ressursid tuleb suunata nii, et tulemus oleks optilaane ehk sinna, kus alternatiivkulu on väikseim, (efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral). 2. Majanduse edukuse hindamine- MILLE ALUSEL HINNATKSE MAJANDUST SKT abil, 3. Kuidas mõõta riigis loodud väärtusi? SKP ja RKP 4. Lõppväärtus- SELGITA 5. Tänapäeva majandussüsteem NIMETA JA ISELOOMUSTA Segamajandus vabaturu põhimõtted + riiklik reguleerimine; soodustab: konkurenti, vaba ettevõtlust, turusuhteid, eraomandit; seadusega määratakse maksud 6. Tootmistegurid NIMETA 1)looduslikud ressursid(maa) 2)inimestega seotud ressursid 3) kapital 4)ettevõtlikkus 7. Aternatiivkulu- ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jää...
Ühiskond Tarbimismaksud- Käibemaks, 20% , kaupadelt ja teenustelt, 9% õpikud jne, maksavad kauba ja teenuse tarbijad. Aktsiisimaks, kaupadel millel on negatiivsed välismõjud(alkohol, kütus, tubakas), tarbija, määrad erinevad. Pakendi aktsiis, keskkonnale kahjulik. Tööjõumaksud- Sotsiaalmaks- tööandja, 33% töötaja palgalt, riigikassasse, 20% pensionikindlustus ja 13% tervisekindlustus Töötuskindlustusmaks- 3 %, maksavad mõlemad. 2% töövõtja, 1% tööandja Maksustamise põhimõttet- Progresseeruv- astmeline tulumaks, mida rohkem teenid seda rohkem maksad Ühtlane e. Propotsionaalne- 21% kõik maksavad sama palju tulumaksu. Kes ja millal peab esitama tuludeklaratissoni, mis on võimalused??? Tulumaks- tulude aruanne, Maksavad need kes tulu on teeninud(üüritulu, palk, vara, honorar,) elektroniliselt või paberkandjal, võimalus esitada abikaasadel koos. Ettevõ...
valmistama olemasoleva hinna eest. Hinnatõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. Pakkumine tööturul näitab kui palju on inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Palga liigid: Tükipalk tasu tööga loodud toodangu hulga eest. Ajapalk tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest. Brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist. Netopalk palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude(tulumaks, töötuskindlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks. NETOPALK=BRUTOPALK-MAKSUD Tööpoliitika: Aktiivne püüab ennetada töötuse tekkimist. Uute töökohtade loomine. Täiend- ja ümberõpe. Passiivne tööpoliitika tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, mis seisneb peamiselt mitmesuguste sotsiaalsete garantiide pakkumises töötutele. Tööpuudus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus. Tööpuuduse liigid:
Hinnakujundus: netohind=Sisseostu hind+juurdehindlus(kulud+kasum) müügihind=Netohind+käibemaks(20%) Palgad: Brutopalk=Netopalk+töötuskindlustus(2%)+pensioni maks(2%) +tulumaks(21%) Tööjõukulu(brutopalgast)-sotsiaalmaks(33%)+töötuskindlustusmaks(1%) Lihtintress: S-Lõppsumma I=Prt P-põhisumma S=P+I r-intressi määr aastas S-P(1+rt) I-teenitav intress Liitintress: S log n= P n-kapitalisatsiooni periood log (1+i) i= √ n S P j-aasta intressimäär S=P(1+i)n m-kapitalisatsioonide arv aastas I=P[(1+i)n-1] i-intressimäär kapitalisatsiooni perioodi kohta J=mi t-tehingu kestvus aastates t=N/K N-tehingu kestvus päevades K-päevade arv Raha nüüdisväärtus: S Liht...
1) Ülesandes on toodud tööjõukulud töötaja kohta. Arvuta kui suured on kaudsed tööjõukulud ja otsesed tööjõukulud kuus? 3p • Töölepingujärgne brutopalk=22 000 eek/kuu • Toitlustamiskulud = 600 eek/kuu • Koolituskulud = 26 400 eek /aasta • Kulutused sportimisele = 900 eek/kuu • Igakuised tulemustasud = 0 • Aasta tulemustasud = 32 000 • Sotsiaalmaks = 6600 eek/kuu • Töötuskindlustusmaks = 60 eek/kuu • Töökoha maksumus = 400 eek/ kuu • Töörõivad =0 • Lähetuskulud = 11 000 eek/aasta • Sidekulud = 8400 eek/aasta • Kulutused töötaja transportimisele töökohale = 0 • Kulutused tervishoiule = 400 eek/kuu • Kindlustus = 4000 eek/aasta • Ametiauto kulutused = 5600 eek/kuu • Ühisüritused = 2700 eek/aasta 2
väljaminekuid majandusaasta ( või mõne muu perioodi) vältel, annab ülevaate ettevõtte tulude allikatest Kaup - on ostu-müügi objektiks olev töö tulemus, millel on ainelis-esemeline (kombatav) vorm Käibevarad - ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta Netopalk - palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskindlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks Palk - tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiast ja juurdemaksetest Palgatingimused - palgamäärad, töötajatele makstavad lisatasud ja juurdemaksed,
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond MAKROÖKONOOMIKA Kodutöö Pärnu 2017 Kodutöö aluseks on sarnaselt esimesele kodutööle võetud reaalselt mitteeksisteeriv ettevõte Puitmeister OÜ. 1. Milline on kogunõudluse vähenemise spetsiifiline mõju teie ettevõttele? Põhjendage. Kuna Puitmeister OÜ näitel on tegu eraettevõttega, mis tegeleb puitmööbli tootmise ja müügiga, siis ei mõjuta ettevõtte käivet kogunõudluse aspektidest valitsussektori kulutused. Ettevõtet mõjutab investeeringute mahu muutumine ja tarbijate eelistuste muutumine. Kuna ettevõte toodab vaid männi-ja tammepuidust mööblit, võib tarbijate muu puidu eelistamine ettevõtte käibele otsest kahjumit tekitada. 2. Milline on Eestis kehtiva valuuta sisemaise väärtuse languse spetsiifiline mõju teie ettevõttele? Põhjendage. Kui tekib inflatsioon, siis väheneb euro ostuvõime ja seega tõuseb ka hinnatase. Kui hinnad tõusevad, ostavad k...
01.01.2010] 8. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE §-d 46--58. [Käesolevast tekstist välja jäetud] §59. Seaduse kohaldamine Eesti Pangale §60. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine §61. Raamatupidamise Toimkonna liikmete volituste jätkumine §611. Erisused eurole üleminekul §62. Seaduse jõustumine Lisa 1 - BILANSISKEEM Lisa 2 - KASUMIARUANDE SKEEMID Lisa 3 - AASTAARUANDE LISAD Ettevõtte maksud · tulumaks - 21% · sotsiaalmaks - 33% · töötuskindlustusmaks - 1% (tööandja töötuskindlustusmaks) ; 2% (töötaja bruto summast) · käibemaks - 20% erisoodustusmaksud - tuleb tasuda sõiduauto kasutamise, lähetuste, töötervishoiu kulutuste ja muudel juhtudel. ÜLESANDED ÕPIKUST ÜLESANNE 5-9 Maksud ja maksed töötasult, tööjõukulud Arvutage maksud ja maksed järgmise töötaja tasult. Karini kuupalk on 10 000 kr. Töötasu arvestamisel rakendatakse tulumaksuvaba tulu ja ta on liitunud pensioni II sambaga.
töötukindlustusmaksu (0.6%) 5 000 krooni, arvestanud sotsiaalmaksu 198 000 krooni ja tööandja töötukindlustusmaksu (0.3%) 2 500 krooni. Kinnipeetud tulumaks, töötukindlustusmaks ja sotsiaalmaks tasutakse väljamaksmisele järgneva kuu 10-ndaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Tasumisel teeb firma kande: D Kinnipeetud tulumaks 120 000 D Sotsiaalmaks 198 000 D Töötuskindlustusmaks 7 500 K Arveldusarve 325 500 Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. [6]
TÖÖ Töö – eesmärgistatud tegevus mingi (tarbimisväärtust omava) toote valmistamiseks, keskkonna korrastamiseks või teenuse osutamiseks. Miks tehakse tööd? - majanduslik sund töötasu näol - eneseteostus - harjumus, distsipliin Voltaire: Töö hoiab meist eemal kolm suurt häda – igavuse, pahe ja puuduse Brutotöötasu – väljateenitud töötasu enne maksude maksmist. Netotöötasu – jääb alles pärast maksude maksmist. Maha läheb tulumaks, töötuskindlustusmaks, kohustuslik pensionikindlustus. Sotsiaalmaksu maksab tööandja töötaja brutotöötasu pealt. Miinimumtöötasu – töötasu alammäär, millest vähem ei tohi täisajaga töötavale töötajale maksta. Keskmine töötasu – teatud perioodi jooksul kõigi töötajate töötasu kokku, mis on jagatud töötajate koguarvuga. Sellega tuleb olla ettevaatlik. Suurem osa töötajaid saab alla keskmise, erinev on piirkonniti ja tegevusalade järgi, ettevõtjate tulu ei ole tö...
Juhendmaterjalide ettevalmistamisse kaasatakse sotsiaalpartnerid. Tööturu institutsioonide ümberkorraldamine · Tööturuamet ja töötukassa liidetakse aastal 2010, selle tulemusena tekib avalik-õiguslik isik, mille juhtimisse on kaasatud riik ja sotsiaalpartnerid; · Uue institutsiooni majandus- ja personalikulud kaetakse töötuskindlustusmaksetest; · Töötutoetust ja aktiivseid tööturumeetmeid rahastatakse riigieelarvest · Reformi tulemusena ei tõuse töötuskindlustusmaks tööandjale ja töötajale kokku üle 1,5% taseme; · Riik ei panustata töötuskindlustussüsteemi täiendavaid vahendeid kui töötukassa satub makseraskustesse. 3
võrdne maksuprotsent kõigile- summa aga erinev Kaudne-sotsiaalmaks maksab tööandja 33% ( ei kajastu palgas) (13% haigekassa-ravikindlustus ja 20% pension) Otsene-maamaks Kaudne-hasartmängumaks Kaudne-käibemaks (20%) Kaudne-tollimaks Kaudne-raskeveokimaks Aktsiisid · alkohol · tubakas · kütus · elekter · pakend (ELis taaskasutatavad, ise ei tooda) Kindlustusmaksud · töötuskindlustusmaks · pensionikindlustusmaks Kohalikudmaksud · paadimaks, loomapidamise maks · reklaamimaks, parkimismaks · teedesulgemise maks · mootorsõiduki maks VAESUS Probleemideks: · nälg · ei saa tööle · keele oskamatus- tõrjutus · toodab vaesust · kasvav kuritegevus · terviseprobleemid Tootlikus on kinni madala haridusega tööjõus, kapitalis, tehnoloogias. Vaesus on kas :
Otsesed maksud: 1. füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks 2. maamaks, tasub iga kinnistu omanik, laekub kohalikku eelarvesse Kaudsed maksud: 1. käibemaks, 18 % kauba ja teenuse hinnast 2. aktsiisimaks, erimaks kindlatele kaupadele (alkohol, kütus, tubakas) 3. tollimaks, sisse- ja väljaveetavatelt kaupadelt 4. hasartmängumaks, mänguautomaatide ja kasiinode omanikelt Sotsiaalmaks (sihtotstarbeline): 1. pensionid 20% 2. tervisehoid 13% 3. töötuskindlustusmaks 0,3% Kõik need maksab tööandja. Kokku 33,3%. Inimene ise: töötuskindlustus 0,5%, pensionikindlustus teise sambasse 2% Tuludeklaratsiooni peab täitma kord aastas 1. aprilliks. Eesmärk on kontrollida kas inimest on maksustatud õiglaselt ja vältida maksupettust. Tulumaksusoodustust saab riigi poolt tunnustatud õppeasutustes, pensionikindlustuse sissemaksel, ametiühingu liikmemaksult, eluasemelaenu intressilt. Tulumaksuvaba miinimum on sellel aastal 2250 krooni kuus.
vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada ; 23. Rahafunktsioonid (olemuslikkus mõistes) - väärtuse mõõtmine, vahetus funktsioon, kogumisfunktsioon 24. Maksude küsimused (nt tarbimine käibemaks; sissetulekud tulumaks 20%) - maksukalkulaator (palk.crew.ee) + maksumäärad (sotsiaalmaks 33% (kuumäär 355 ); töötuskindlustusmaks : töötajale 1,6% /tööandjale 0,8% ; kogumispensioni makse määr: 2%/3% liitunuile ja 0% mitteliitunuile ; töötasu alammäär : 390 kuus, 2,34 tunnis; maksuvaba tulu : 154 kuus)
Ühiskonna konspekt.Majandus TEADUSPÕHINE MAJANDUS Haritud inimesed + teadusuuringutest sündivad head ideed. Ettevõtjad teevad tihedat koostööd teadlaste ja haridusasutustega.Taolises ühiskonnas on kesksel kohal inimkapital inimeste oskused, teadmised ja kogemused. Väga oluline on üles leida võimalikult palju andekaid inimesi. Inimkapitali juurde kuuluvad ka motiveeritus ,ettevõtlikus ja tervis. Inimkapitali täiendab sotsiaalkapital inimestevahelised tihedad ja toetavad suhted. Teaduspõhine majandus põhineb innovatsioonil uute ideede leidmisel ja elluviimisel. Innovaatiline mõtlemine võimaldab ettevõtjatel teenida suurt raha. Innovatsioon on seotud intellektuaalse omandiga. Loometöö on isiklik tulemus,millele inimesel on ka juriidilised õigused. Intellektuaalse omandi liigid : 1)Autoriõigus kirjandus-,kunsti- ja teadusteos; 2)Autoriõigusega kaasnevad õigused teose esitus,fonogramm,tele- ja raadiosaade jne ; 3)Tö...
Kontrolltöö kordamisküsimused nr 2 1. Mis tähendab tööjõud? Tööjõud hõlmab kõiki tööealisi, kes töötavad või on registeeritud töötutena. Eesti Statistikaamet arvestab tööealise rahvastiku hulka kõik 15 -74 aastased inimesed. 2. Brutopalga ja netopalga erinevus Brutopalk on väljateenitud palk enne maksude maksmist. Netopalk on palk, mis jääb inimelele peale maksude maha arvamist. 3. Miinimumpalga olemus ja suurus Eestis aastal 2012 Miinimumpalk ehk töötasu alammäär on 1,80 eurot tunnis. Täistööajaga töötamisel on miinimumpalk ehk töötasu alammäär 290,00 eurot kuus. 4. Tööpuuduse olemus Friktsionaalne ehk siirdetööpuudus on ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega ehk sobivama töökoha otsinguga. Struktuurne tööpuudus näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavust tööjõu pakkumisele. Tsükliline tööpuudus tekib majanduse tsüklilise arengu tõttu. Tsükliline tööpuudus esineb majanduse langus...
ning tasub juurde: · sotsiaalmaksu (33%) · tööandja osa töötuskindlustusmaksest (0,8%) Tööandja peab töötaja ravikindlustustuse säilitamiseks maksma igakuiselt sotsiaalmaksu töötajale makstud palgalt, kuid mitte vähem seaduses näidatud miinimummääralt. Töövõtja jaoks = brutopalk - töötuskindlustusmakse - II samba ehk kohustuslik pensionikindlustusmakse - maksuvaba tulu Tööandja jaoks = brutopalk + sotsiaalkindlustusmaks + töötuskindlustusmaks Brutotasu ( töötuskindlustus%- pensionikindlustus% - tulumaksuvabamäär 180) x 20% Töötuskindlustus on sundkindlustus, mille eesmärgiks on: · kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine; · töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhete lõpetamise hüvitamine koondamise korral; · töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral
Kontrolltöö ,,Makromajandus" 1. Millised on tootmistegurid/ressursid? Too konkreetsed näited ressursside kohta. 1. MAA - looduslikud ressursid (kliima, maa ja maavarad) 2. INIMKAPITAL tööjõud, ettevõtlikkus (rahva arv, haridustase ja kogemused, motivatsioon jne) 3. KAPITAL - a) Reaalkapital toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne b) Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarved ja aktsiad 2. Miks on majandustegevuses kasutatavad ressursid alati piiratud? Tarbijate soovid on alati suuremad, kui nende sissetulek võimaldab, ka ettevõtted soovivad alati saada rohkem kasumit, kui hetkel on võimalik. 3. Mis on ressurside nappuse negatiivsed ja samas positiivsed tagajärjed? Riigieelarve on piiratud suurusega ning alati leidub ühiskonnaliikmeid, kes samuti võiksid ja peaksid saama toetust riigieelarvest, kuid maksutulude piiratuse tõttu jäävad sellest ilma. Sageli o...
peamise tuluallika (Eestis 98%) Otsesed ja kaudsed maksud. Maksud kehtestab riik ja omavalitsus. Riigivõimu monopoolsed tunnused on kehtestada makse, võtta vastu seadusi ja kasutada jõudu. Otsene maks on see, mida inimene maksab otse riigi eelarvesse. Otsesed (riiklikud) makse võetakse sissetulekutelt ja kapitalilt 1. Tulumaks (21%) 2. Maamaks (laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse)(9%) 3. Raskeveokimaks (laekub otse riigieelarvesse) 4. Sotsiaalmaks (33%) 5. Töötuskindlustusmaks (2,8% töövõtja, 1,4% tööandja) kaudsed maksud on tarbimiskäitumise mõjutamiseks ja on arvestatud kaupade ja teenuste sisse (u 40% riigieelarve tuludest). Kui rakendatakse astmelist käibemaksu süsteemi, vähendadatakse tuluerisusi. Kui vähendada kaudseid makse, tarbimine suureneb 1. Käibemaks(20%) 2. Aktsiisimaks (alkohol, tubakas, kütus, pakendiaktsiis) 3. Tollimaks (riikidelt pärit kaupadelt) 4. Hasartmängumaks
toode: kaart TOOTMISKULUD 0,7 eur/tk Tootmise otsekulud 1. Tooraine maksumus 2. Tootmistöötajate töötasu - 3. Sotsiaal- ja ravikindlustusmaks - 11 4.Töötuskindlustusmaks - jne Tootmise üldkulud 1. Tootmisjuhtide töötasu 2. Sotsiaal- ja ravikindlustusmaks - 3. Töötuskindlustusmaks - 4. Ruumide rent tasuta (MEKTORY) 5. Elekter - jne PERIOODIKULUD 1. 2. Kokku kulud Toote/teenuse omahind 5.4.2. Toote/teenuse müügihind Toote/teenuse nimetus Omahind Juurdehindlus Müügihind NFC kaart 0,69eur 1.31eur 2 eur NFC lugeja 60eur
1) Kolm majandustüüpi: · Vabaturumajandus- Turg on määrav.Iseloomulikud on eraomand(omanik vastutab üritab saada võimalikult palju tulu), kaubad ja teenused(on müüdav),turg(kõik kaubad ja teenused jõuavad inimesteni. Inimesed ise valivad, mida täpselt ostavad ja kui palju, tootjad otsustavad mida ja kui palju müüja), vaba konkurents(kauba mitmekesisisus, ostja otsustab, mida osta. Kes ei suuda oma toodet/teenust müüja, laostub). Riik ei sekku otseselt ei kauba tootmisesse ega jaotamisse.Kõik tahavad oma toodet teenus müüja, võib viia ületootmiseni , kihistumiseni ning monopoli tekkimiseni. 4 omadust: kõik määrab turg, hinna kujundab turg, väga lai kaupade ja teenuste valik, mitmed omandivormid · Käsumajandus- Riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõike majanduse seostuvat. Riik määrab kaupade hinna ja kontrollib kogu majandussüste...
Eesti Maaülikool Majandus-ja Sotsiaalinstituut Transpordimajandamise ökonoomika Koostaja: Juhendaja: Tartu 2008 Algandmed: lk = 30 km (koorma keskmine veokaugus) vt = 55,4 km/h (keskmine tehniline kiirus) q = 7t+4h (kandevõime) cs = 0,861 (staatiline kandevõime kasutamise tegur) TAPT = 8h(autotööpäevad tööl ehk tööpäeva kestvus) APT =250 päeva (tööpäevade arv (leitud arvestades aastane tööpäevade arv ja lahutades maha puhkepäevad ja veel mõned haiguspäevad) b = 0,925 (veosõidutegur) Tp-ml = 1,42h (ühe koorma peale ja mahalaadimise aeg) Leiame ühe reisi kestvuse aja: 2l k 2 * 30km Tz = + Tp-ml2b= 55,4km / h +1,42*2*0,925=3,71h vt 2* lk ehk kahekordne koorma keskmine veokaugus on vajalik seepärast, kuna veokil on kaks lõpetuspunkti, koorma mahalaadimine ja samuti pe...
53,843.80 - 4,209.17 146,402.46 5,721.78 146,402.46 - 5,721.78 - - 123,325.01 5,721.78 4,209.17 21331 21332 21333 Töötuskindlustusmaks Käibemaks Sotsiaalmaks e Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet 12,000.20 - 1,956.17 6,299.67 12,000.20 24,400.00 4,200.00 88,428.00 2,325.15 763.31 43,319.68 94,727.67 - 2,325.15 - 63,408
IT ja sidekulud GSM Tavatelefon Arvutustehnika ja tarkavaraga seotud kulu Muud kulud Kantseleitarbed Pangakulu Seadmete hooldus ja remont Muud kulud Personalikulu Brutopalk (makstakse välja samal kuul) Sotsiaalmaks (tasutakse järgmisel kuul) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Koolituskulud Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) Käibemaks 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Finantseerimistegevusest
Sotsiaalmaks (tasutakse järgmisel kuul) 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0 0 0 0 Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0 0 0 0
2009.aastal on Eestis tulumaksu määr 21% ning tulumaksuvaba miinimum 2250 krooni kuus. Eestis kehtib ühtne tulumaks kõigile, see tähendab, et maksu võetakse kõikidelt maksustamisühikutelt, olenemata tulu suurusest, ühtse määra järgi. Sotsiaalmaksu määr Eestis on 33% maksustatavatelt tuludelt. Maamaksu maksab Eestis füüsiline ja juriidiline isik, kes on maa omanik. Maamaksumäär on 0,1 kuni 2,5 % maamaksustamishinnast aastas. Käibemaks on Eestis 20 %. Töötuskindlustusmaks: töötajalt 2,8 %, tööandjalt 1,4 %. Tollimaks. Aktsiis.
00 430.00 430.00 430.00 430.00 430.00 430.00 430.00 4730 9460 9830 10730 Sotsiaalmaks (tasutakse järgmisel kuul) 0.00 141.90 141.90 141.90 141.90 141.90 141.90 141.90 141.90 141.90 141.90 1419 2873 3234 3516 Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 0.00 3.44 3.44 3.44 3.44 3.44 3.44 3.44 3.44 3.44 3.44 34 73 78 85
Majandus- ja ettevõtlusõpetus Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Nappus = vajadused > saadavad ressursid Alternatiiv ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Kasumimotiiv ettevõtte peamine eesmärk on teenida kasumit. Kasum = kogutulu > kogukulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemiseks ühe ühiku võrra. Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu müügi suurenemisel ühe ühiku võrra. Kogutulu = ühiku hind x nõutav kogus MIDA? milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju KUIDAS? neid kaupu ja teenuseid toota KELLELE? lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks Käsumajandus riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha mida? kuidas? ja ke...
Fiskaalpoliitika – selle abil püüab riik toetada majanduse arengut ja vähendada tööpuudust. Fiskaalpoliitika peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Madalad maksud soodustavad tarbimist ja kokkuvõttes elavdab ka majandust. Teostajaks on valitus. Maksupoliitika Tööpuuduse määr praegu 8,5% , noortel 14%. 2013 SKP Eestis kasvas 0,4%. Riiklikud maksud jagunevad: 1. Otsesed maksud, mis lähevad pangast maha – kohustuslik pension, tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks, maamaks. 2. Kaudsed maksud, arvestatud kaupade/teenuste hinna sisse – käibemaks, aktsiisid, tollimaks. Kohalikke makse saab kehtestada kohalik omavalitsus – parkimismaksud, teede-tänavate sulgemismaks, reklaamimaks, mootorsõidukimaks. Eelarvepoliitikat teostab valitsus, eesmärgid on hoida eelarve tasakaalus, ergutada majandust maksudega. TÖÖÖÖ : EESTIS: Tööpuudus on suurim Ida-Virumaal ja Valgamaal.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eesti ja Soome maksusüsteem Referaat Triinu Rokk Juhendaja:Siimo Lopsik 2013 Sissejuhatus Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Soomes maksavad kõik töötavad inimesed tulumaksu riigile ja oma elukohajärgsele linnale või vallale. Munitsipaalmaks on kindel protsent tuludest, ja see on eri valdades/linnades erinev. Riigile makstava tulumaksu suurus oleneb sissetulekute suurusest. Kõik töötavad inimesed maksavad ka tööpensionimaksu ja töötuskindlustusmaksu. Need peetakse automaatselt palgast kinni. Eesti maksud Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: ·tulumaks (maksumäär 200...
00 0.00 0.00 0.00 30.00 50.00 Muud kulud 40.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 Personalikulu Brutopalk (makstakse välja samal kuul) 0.00 770.00 770.00 770.00 770.00 770.00 770.00 770.00 Sotsiaalmaks (tasutakse järgmisel kuul) 0.00 254.10 254.10 254.10 254.10 254.10 254.10 Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 0.00 7.70 7.70 7.70 7.70 7.70 7.70 Koolituskulud Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) Käibemaks 766.00 138.00 87.00 191.00 173.00 104.00 107.00 113.00 Finantseerimistegevusest Pikaajalise laenu tagasimaksed Lühiajalise laenu tagasimaksed Intressid
Näide 2 Bilanss Varad Lisa 31.12.2006 31.12.2005 Käibevara Raha 2 256 021 20 022 Nõuded ja ettemaksed 8 3 438 541 3 550 133 Varud 4 4 989 181 2 180 253 Käibevara kokku 8 683 743 5 750 084 Põhivara Tütarettevõtete aktsiad x Materiaalne põhivara 5 16 846 553 17 594 952 Põhivara kokku 16 846 553 17 594 952 Varad kokku 25 530 296 23 345 036 Kohustused ja omakapital Lühiajalised kohustused Laenukohustused 6 1 095 304 2 084 742 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised 7;8;9;10;12x 4 981 9370 2 924 7570 Lühiajalised ko...
2.Enda konspekt 3.Osaleda igas aines Majandusarvestus koosneb erinevates majandusliikidest : 1· finantsarvestus = raamatupidamine 2· kuluarvestus 3· juhtimisarvestus 4· finantsanalüüs 5· eelarve 6· audiitorkontroll 7· maksude arvestus Ettevõtele kohustuslik on finantsarvestus ning maksude arvestus. Arvestus - mõtleme raamatupidasimst Analüüs - analüüsib finantsandmeid Kellele on vaja majandusarvestust ? (ettevõte välised, ettevõte sisesed) - Aktsionärid, investorid. Kas firma on võimeline tootma soovitud kasumi?Aruanne näitab kas ettevõte on jätkusuutlikus, kas ettevõte on võimalik kasumi saada - Kreeditorid(nt. pank).kas firma saab võla maksta?. Kreditoorne võlg võib olla palgamaksus. -töötajad. Palju palka saab? Kas minna ühte ettevõtesse või teisse -Kliendid. Kas firma on võimeline välja ostma seda, mida ta kliendile pakub - valitsus. Maksude tasumi...
• pärast seda, kui FIE on äriregistrist kustutatud; • kui ettevõtlus on registreeritud ajutise või hooajalisena ning kui ettevõtlus on peatatud. http://www.rmp.ee/ettevotlus/fie/16384 Kohustuslik juhul, KUI... Kohustuslik juhul, KUI... Tähtpäev ...FIE on tööandjaks • Sotsiaalmaksu, teisele füüsilisele kinnipeetud isikule tulumaksu, töötuskindlustusmaks e ja kohustusliku kogumispensioni makse tasumine maksu- ja tolliameti Väljamakse pangakontole. tegemisele järgneva • Tulu- ja sotsiaalmaksu
Sotsiaalpoliitika lk 156-176 + konspekt 1)Kuidas oleks võimalik hõivatute osakaalu Eesti tööjõuturul tõsta? Millised probleemid ühe või teise võimalusega kaasenvad? Soodustada töökohtade loomist ja ettevõtlust. Töökohtade loomiseks peaks olema ka vajadust. (Reisisaatjate näide) 2)Mille poolest erineb heitunu töötust? Heitunud on need, kes väga pikaajalise tööotsimise käigus pole suutnud tööd leida ja selle tulemusena on kaotanud lootuse. 3)Mis põhjustab tööpuudust? Kuidas oleks võimalik vähendada struktuurset tööpuudust? Hariduse puudumine põhjustab kindlasti, teatud piirkondades on raskusi töö leidmisega. Kui töötaja kvalifikatsioon ei vasta töökoha nõudmistele(struktuurne tööpuudus). Selleks, et seda vähendada, peaks prognoosima, milliseid teadmisi ja oskusi vaja läheb, koolisüsteem peab võimaldama hiljem ümber- ja täiendõpet. Transpordi ja infrastruktuuri parandamine. Tsükliline tööpuudus on tingitud majandus...
mahu muutumisega. · Mastaabi sääst- olukord, kust teatud koguse tootmisel saavutatakse kokkuhoid. · Kui ettevõttel toodangut ei ole, või kui on 0, siis ettevõttel muutuvaid kulusid ei ole. · Püsikulud ei sõltu toodangust ja kui ettevõtte toodangumaht on 0, siis kogukulud on võrdsed püsikuludega. · Muutuv kulu- kogu tooraine, materjal, lisandid, tootmistöötajate töökulu, nende töötasult makstud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaks, tootmisseadmete kasutamiseks kuluv elekter · Nt kindlustuskulud, laenud, liisingud, üür ja rent, üldvalgustus · Piirkulu- on täiendava tooteühiku tootmisel tekkiv kulu · Tootmist on mõistlik laiendada seni, kuni piirtulu ületab piirkulu. · Nõudluse(6)ja pakkumise mõjurid (5) Täielikult konkureeriva ettevõtte kasumi maksimeerimine lühiperioodil · Tabelist näeme, et tootes madalal tootmistasemel teenib ettevõte kahjumit, tootes 12
2) soodustada konkurentsi turul 3) majandusliku arengu soodustamine 4) kujundada tulude jaotust Riik vajab talle määratud ülesannete täitmiseks raha. Selleks koostatakse kindla ajavahemiku jaoks tulude ja kulude plaan riigieelarve. Raha riigieelarvesse maksavad elanikud. Eestis on maksukoormus ligikaudu 35% SKP-st. Maksud jagunevad: a) otsesed maksud füüsilise isiku tulumaks (proportsionaalne) sotsiaalmaks (maksab tööandja) töötuskindlustusmaks maamaks (kohalikku eelarvesse) b) kaudsed maksud käibemaks ( 18% kauba või teenuse väärtuest) aktsiisimaks hasartmängumaks Lisaks loetletud maksudele on ka kohalikel omavalitsustel õigus kehtestada erinevaid makse.
sotsiaalhoolekanne-vahendite süsteem,mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku, ÜL-isikule v perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks v maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku kergendamiseks abi osutamine, sotsiaalsete erivajadustega isiku arengule ja ühiskonnas kohanemisele omavalitsuse avalik-õiguslike ül täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale kaasa aitamine;abi võimalused-sotsiaalteenus-isiku v perek toimetulekut soodustav mitterahaline ühekordne või perioodiline rahaline kohustus.Peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike toetus, sotsiaalmaks-rahaline toetus; vaesus kui sotsiaalne probleem tähendab kõige üldisemalt rahaliste vahendite olemasolu Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absolu...
12 Cmat = 14,5 kg m = 10 kr/kg Claast = 3,1 kg Cjääk =1 kr/kg tkooriv = 0,28 tund Ptööl = 100 kr/tund Cseade = 200 kr/tund Stsehh = 70% Ctoorik = 14,5*10-3,1*1+0,28*(100+200)*(1+0,7)=141,9+142,8=284,7 kr Kulutused toorikule arvestamata kulutusi tööjõule ja pinkidele: 141,9 kr Kulutused tööjõule Töötasu tööpinkidel: 100 kr/tund. Sotsiaal-, haigus- ja töötuskindlustusmaks: 33,5% (töötasust). Cpalk = t /60*60, kus t aeg(minutites), mis kulub tööjõule , et valmistada 1 detail. Cpalk =(46/60)*100= 77 kr C palk = C palk N , kus N 15000 tk. C palk =77*15000= 1155000 kr Cpalk 33,5% Csots = = 1155000 × 0,335 = 386925 kr 100% Lintsaag: 0,058*15000=870 tundi Freespink: 0,334*15000=5010 tundi Lihvpink: 0,369*15000=5535 tundi Kulutused seadmetele Lintsaag = 250 kr/tund
erasektor 4) Segamajandus - riik sekkub majandusse määrates seadusi, makse ja piiranguid; esineb piirangutega valikuvabadus, loodusressursid kuuluvad nii avalikule kui ka erasektrorile, turg kujundab hinna - riik reguleerib teataval määral, majanduskäitumist dikteerivad avalik-ja erasektor Otsesed maksud: Tasumine on selgelt nähtav. NT:üksikisiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks, maamaks Kaudsed maksud: On arvatud juba kaupade ja hindade sisse, mistõttu lõplik tasuja ei pruugi märgata maksuks minevat osa. NT: aktsiisid, käibemaks, tollimaks Üksikisiku tulumaksumäär: Selle peab inimene tasuma kogu oma sissetulekult: palgalt, honorarilt ja loteriivõidult. See moodustab 21% kõikidest sissetulekutest va. pensionid, stipendiumid ja toetused. Tulumaksu määr on nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute jaoks 21%.
Personalikulu Brutopalk (makstakse välja samal kuul) 36 120 36 120 36 120 36 120 36 120 36 120 43 344 43 344 Sotsiaalmaks (tasutakse järgmisel kuul) 11 920 11 920 11 920 11 920 11 920 11 920 14 304 Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 108 108 108 108 108 108 130 Koolituskulud 1 000 1 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 Maksud Muud maksud (riigilõivud jms)
Pangakulu 80 80 Seadmete hooldus ja remont 0 100 Muud kulud 220 200 18 Personalikulu Brutopalk (makstakse välja samal kuul) 9 000 12 000 Sotsiaalmaks (tasutakse järgmisel kuul) 2 970 3 960 Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 126 168 Kokku töötasukulud 12 096 16 128 Koolituskulud 0 500 Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) 320 100 Amortisatsioon Immateriaalse põhivara amort 120 120 120 120
temaga sõlmida (täiendav) tööleping · Juhatuse liikme lepingus võidakse eraldi kokku leppida : liikme ülesanded, tasu määr ja maksmise kord, tööaeg, puhkuse kestus ja võimaldamise kord, puhkuseraha suurus ja maksmise kord, töövahenditega kindlustamine, lepingu lõpetamisest etteteatamine, hüvitise määr jm. · Juhatuse liikme leping maksustatakse nagu tavaline töösuhte leping v.a. töötuskindlustusmaks Tööleping · Tööleping - töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile · tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused · Töötaja - füüsiline isik, kes osaleb tööprotsessis alati isiklikult ja ei saa