ENESEST LUGUPIDAMISE VAJADUS Kompetentsus, heakskiit, tunnustus jne. KUULUVUS JA ARMASTUSVAJADUS Kiindumus, omaksvõtt, kuuluvus jne TURVALISUSVAJADUS Rahulikkus, ohutus, hirmu puudumine jne FÜSIOLOOGILISED VAJADUSED Toit, vesi, õhk jne Samas, kui valitud sihtturul on alumised vajadused rahuldatud, pöörduvad inimesed selle poole, kes pakuvad neile tooteid, mis rahuldavad kõrgemaid vajadusi. Ettevõtja peabki selle ära tabama. 9.Selgita lehe pöördel järgmisi mõisteid: tarbija, säästud, eelarve, eelarve tasakaal, aktsia, intressimäär, liising, krediit, kindlustuspreemia Tarbija - on inimene, kes ostab tooteid ja teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Säästud on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks. Eelarve on finantsplaan, mis koostatakse tulevaste tulude ja kulude kavandamiseks. Eelarve tasakaal on kui kulud ja tulud on võrdsed. Defitsiit ilmneb siis, kui kulud ületavad tulud
Turvalisusvajadus(rahulikkus,ohutus, hirmu puudumine) Füsioloogilised vajadused(Toit, vesi, õhk) Tarbija on inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Kui tarbija kasutab teiste tarbijatega raha, siis ta võtab osa toote ja teenuste turust. Enne kui sinust saab tarbija pead ressursiturul teenima sisetulekut. Tuluallikad Tulu tööst palk Tulurikkusest Rikkus on omanduses olevate asjade väärtus. Moodustavad : varandus + säästud pangaarvel+ investeeringud. Rikkuse suurendamine säästes ja investeerides. Investeerime kasusaamine eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus. Investeeritaks kapitaliks on raha. Raha saab investeerida: 1)Väärtpaberitesse 2)Väärismetallidesse 3)Kinnisvarasse 4)Eluskarja, seadmetesse. Säästud osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks. Tulud suuremate sissetulekute korral on võimalik rohkem säästa
defitsiit olukord turul, kus nõudmine ületab pakkumise. tulumäär on kapitali väärtus mida teenib firma.(ma pole kindel, ma võin sellega eksida ka) preemiadon lisa kasum mida makstakse kui on tehtud tublisti tööd likviidsussäästude ja muu vara rahaks muutmise hõlpsus, näitab raha kohese kasutamise võimalust kaupade ja teenuste ostmisel ja maksete teostamisel. varutegur reservi suurus protsentides, mida pank ei tohi välja laenata. rahaasendaja krediit, võlapaber, väärtpaber jms asjad. ostujõud on nõudlus, mi son rahaga tagatud. universaalpangandus on süsteem, kus pangad tegutsevad kõigiks finantsvahendussektorites.(hoiused, laenud, vahendamised ja kinstlustus ning liisinguteenused) finantskoormus kogusumma mis makstakse krediidi kasutamise eest. kaubakrediit on võime osta kaupa ja teenust praegu ning maksta hiljem. maksevõime on võime täita oma rahalisi kohustusi tähtaegselt.
Pakkumine ja nõudlus iseenesest mitte ei tasakaalusta turgu vaid määravad hinna tõusu või languse. Turu tasakaalustab tarbija, kuna hind kujuneb vastavalt tarbija subjektiivsele hinnangule toote/teenuse tarbimisväärtuse suhtes. Mida nõutum on toode/teenus, seda rohkem tarbija on nõus tema eest maksma eeldades, et tema esmatarbe vajadused on rahuldatud. -turuhind ehk tasakaaluhind, on hind mille puhul pakutav kogus on võrdne nõutava kogusega. Säästud on osa sissetulekust, mida kohe toodete ja teenuste ostmiseks ei kulutata. 14. Millised on säästude paigutamise võimalused? Raha arvelduskontol- ei teeni interrsi, saab igal ajal välja võtta. Säästu- või kogumishoiuse variant, raha teenib intressi, raha ei saa igal ajal välja võtta. Tähtajaline hoius- ei saa raha lepingut katkestamata välja võtta. Investeerimishoius- võimaldab saada osa aktsiaturgude tootlusest, mis võib
kursi tõstmine diskonteerimine - veksli müümine pangale enne tähtpäeva saabumist; nominaalväärtusest ostja kasuks mahaarvamine seoses müügitehingu ennetähtaegse soodustamisega; tulevikus teostatava tehingu oleviku väärtuse määramine; hinnaalanduse saamine ostja poolt diskontoga emiteeritavad võlakirjad on võlakirjad, mille emiteerimishind on nimiväärtusest madalam diskontomäär e. ootusemäär intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele diskontovõlakiri võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega), võlakiri, millelt võlausaldaja saab tulu ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. dividend aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa, või ka omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist.
Laenude liigid Eluasemelaen. See on pikaajaline laen, et osta maja või korterit. Tavaliselt annavad eluasemelaenu pangad. Eluasemelaenu makstakse tagasi kuumaksetena kogu laenuperioodi vältel. Autoliisingud. Pankadest ja liisingufirmadest on võimalik saada laene spetsiaalsete ostude jaoks, nagu näiteks auto soetamiseks. Tavaliselt maksavad inimesed selliseid laene võrdsete kuumaksetena. Järelmaksud. Järelmaks võimaldab osta kuni kindla piirini ilma sularaha maksmata. Intressi võetakse kasutatud krediidilimiidilt ( s.o. veel tagastamata järelmaksu summalt). Krediitkaardid. Krediitkaart on järelmaksu liik, mis võimaldab omanikul osta mitmest erinevast kohast. MasterCard ja Visa on meil kõige enam levinud rahvusvahelised krediitkaardid. Krediitkaardiga sooritatud ostude eest tasub kaardiomanik järgneva kuu kindlaks määratud maksepäeval. Riiklik õppelaen
isikuomadused. · Majapidamine ühise eelarvega majandavate inimeste kogum. Tarbija: majapidamiste liikmed, nad kasutavad tooteid/teenuseid, mida ettevõtted toodavad. Ressursiomanik: omavad nad erinevaid tootmisressursse nagu nt maavara, kapital, tööjõud. Majapidamine pakub ettevõttele tööjõudu jt ressursse. · Ettevõte toodavad tooteid ja teenuseid, mida majapidamised nõuavad. Maksavad tööjõu eest palka, mida kasutatakse ostmiseks. · Toodete ja teenuste turg vabatahtlik vahetus tarbija ja tootja vahel. · Ressursiturg vabatahtlik vahetus ressursipakkuja ja ettevõtte vahel. Ettevõte pakub palka. · Turumajanduse kriitika: mõtlematu laenamine, nauding on kõige tähtsam, virtuaalmaailm, uimastimaailm, tulevikuhirm. · Turumajanduse eesmärk: täielik tööhõive, majandusareng, hindade stabiilsus, majandusvabadus, sotsiaalsed tagatised, õiglus, tõhusus.
Tarbimiskulud, consumption tarbe-, investeerimiskaupade ja teenuste ostmine Siirdekulutused, transfer costs kohustuslikud maksud ja 5) maksed 5) Säästmine, saving raha akkumuleerimne arvestusega seda kasutada 6) , tulevikus. Säästud, savings on osa sissetulekust, mida kohe toodete ja teenuste ostmiseks ei kasutata 6.1) . 6) Eelarve, budget finantsplaan, milles kajastuvad tulud ja kulud . . 6.1) Eelarve tasakaal, budget balance kui tulud ja kulud on võrdsed. Eelarve defitsiit kulud ületavad tulusid
ABCDEFGHIJKLMNOPRSTUVÄÜ A aasta keskmine rahvaarv — pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast. absoluutne hind – hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma absoluutne tulude ebavõrdsus – situatsioon, kus 1-IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile absoluutne tulude võrdsus – situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed absoluutne vaesus – seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina
MAJANDUSE ABC SÕNASTIK A · aasta keskmine rahvaarv -- pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast. · absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma · absoluutne tulude ebavõrdsus situatsioon, kus 1IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile · absoluutne tulude võrdsus situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed · absoluutne vaesus seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina
- reklaam võib panna inimesi tegema asjatuid oste - meedia sõltub reklaamist Millele mõelda, kui - ohutus plaanid säästa - tulumäär - likviidsus Ohutus Riik tagab sinu hoiuste turvalisuse kuni 20 000.- kroonini Tulumäär Tulumäära väljendatakse protsendina hoiustatud summast (põhisummast) aastase perioodi kohta. Intress Intress on tasu (tulu) selle eest, et loobud praegu raha kulutamisest ja võimaldad pangal või mõnel muul asutusel seda kasutada. On olemas lihtintress (tasu ainult põhisummalt) ja liitintress (tasu põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressidelt eeldusel, et jätad selle oma kontole).
olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. · Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. · Hinnastabiilsus.Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. · Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. · Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. · Lisaks nendele kriteeriumidele võtavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank euroalaga liituda sooviva riigi hindamisel arvesse turgude lõimumist, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu erikulude ja muude
1)pangaülekanne; 2)sularaha sissemakse; 3)ülekanne 4)tunnustatavus; 5)kindlustatavus; 6)kaua kestev võivad olla nii investorid kui ka vahendajad. Kohalikele teiselt kontolt; 4)laeku. Teistelt maj. subjektidelt; säilitatavus; 7)tagatise väärtus peab olema suurem laenu omvalitsustele annavad pangad laenu otse. 5)pangalaen; 6)intressitulu; 7)tulu väärtpaberi summast 1,5*. Panditud vara müügiõigus tekib pandi- Annuiteet on püsiva suuruste maksete lõplik jada: tehingutest. Säästuhoius (Saving Deposit)- raha pidajal, siis kui laenuvõtja ei täida oma kohustust või PV=C/(1+i) +C/(1+i) 2 +C/(1+i) 3 +..+C/(1+i) t =C/(1+i)t paigutamise võimalus, kus klient teeb sissemakse ja rikub laenulepingut. Perpeuiteet- püsiva suuruse maksete lõputu jada:
Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. · Vahetuskurss riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. · Hinnastabiilsus riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5% võrra. · Intressimäärad riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendi võrra. · Õiguslik lähenemine hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. · Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon võivad hinnata ka turgude lõimumist, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu erikulude jm hinnaindeksite arengut. 16. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted
· võlakirjaturgu kaubeldakse nii pika- kui ka lühiajaliste võlakirjadega · aktsiaturgu kaubeldakse aktsiate nind muude omandiõigust tõendavate instrumentidega · derivaatide turgu kaubeldakse tuletisinstrumentidega. Väärtpaberituru osalised: · emitent isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse neid emiteerida · pakkuja/vahendaja isik, kes pakub väärtpabereid avalikkusele · investor isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on võtnud kohustuse neid omandada · järelvalveorgan Finantsinspektsioon. 17. Väärtpaberite liigitus Väärtpaberid jagunevad: · omandiõigust tõendavad aktsiad ja osakud · võlaõigust tõendavad vekslid ja võlakirjad · ostu- või müügiõigust tõendavad optsioonid, forwardid, futuurid. Omandiõigust tõendavad väärtpaberid: · Lihtaktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab tema omanikule õiguse osaleda
nõue kuni kaheaastase tähtajaga kohustuste korral praegu 1%. 11. Rahapakkumise tegurid Raha pakkumine sõltub järgmistest teguritest: 1) Pankade soovitud sularahareservi määr mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab. 12. Euroala kriisi tekkepõhjused 13. Kullastandardi olemus 19.sajandil kehtestati rahanduse raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult
osapooltega, kes neil turgudel, kust hangitakse kapitali, kaubeldakse väärtpaberitega ja kujunevad nende väärtpaberite hinnad, tegutsevad. Finantsturud: on institutsioonid, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Laenu võtmisel annab ettevõte väärtpaberi välja ja saab selle eest raha. Ettevõtet nimetatakse sellisel juhul emitendiks ning väärtpaber on tema finantskohustus maksta oma võlg kindlaksmääratud tingimustel tagasi. Investor on sellisel juhul väärtpaberi ostja ja tema seisukohalt on tegemist finantsvaraga. Finantsvara omadused: Rahaks tegemine Jaotatavus ja nimetatavus Maksumus Tulu Aegumistähtaeg Likviidsus Risk Amortisatsiooni olemus ja selle arvutamismeetodid: Igal hoonel, masinal ja seadmel on maksumus ja mõistlik kasutusiga.
tähtajal tagasi maksta, võib seda tõesti nimetada kohustuseks maksta kellelegi võlgu olev raha tagasi. Kui võla maksmise tähtajani on jäänud vähem kui aasta nimetatakse neid lühiajalisteks kohustusteks. Kui tähtajani on rohkem kui aasta, on tegemist pikaajaliste kohustustega. Bilansi passiva poolel on ka ettevõtte omakapital. Varade finantseerimise üks allikatest on omakapital, mille ettevõttele on andnud ettevõtte omanikud. 5. Aktsia Aktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle omanikule (aktsionärile) õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul, kasumi jaotamisel, aktsiaseltsi lõpetamisel pärast kohustiste tasumist allesjäänud vara jaotamisel ning muud seaduse ja aktsiaseltsi põhikirjaga sätestatud õigused. *Aktsia on väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes. Aktsia omanikule kuulub seega osa firmast, mille aktsiaid ta omab. Aktsia omanikku nimetatakse aktsionäriks. 6. Osaühing
vastust saada; 2 näitajate arvutamine ja interpreteerimine; 3 analüüsi tulemuste üldistamine ja ettepanekute väljatöötamine firma edasiseks tegevuseks (tuuakse välja milline seisukord on ja mida tuleks teha). Finantsinformatsioon on eluliselt tähtis äritegevuse planeerimisel ja juhtimisel. Ettevõtte juhtidel on vaja teada vastuseid paljudele küsimustele: kas äritegevus toob kasumit, kui palju on võimalik kulutada uute seadmete ostmiseks, kas on võimalik võtta laenu, kas on vaja muuta tootmiskorraldust ja palju muud. Omanikke huvitab, kui suur on investeeritud kapitali tulukus, kas ettevõte on finantsiliselt stabiilne, kas ettevõtet juhitakse efektiivselt. Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni
vastust saada; 2 näitajate arvutamine ja interpreteerimine; 3 analüüsi tulemuste üldistamine ja ettepanekute väljatöötamine firma edasiseks tegevuseks (tuuakse välja milline seisukord on ja mida tuleks teha). Finantsinformatsioon on eluliselt tähtis äritegevuse planeerimisel ja juhtimisel. Ettevõtte juhtidel on vaja teada vastuseid paljudele küsimustele: kas äritegevus toob kasumit, kui palju on võimalik kulutada uute seadmete ostmiseks, kas on võimalik võtta laenu, kas on vaja muuta tootmiskorraldust ja palju muud. Omanikke huvitab, kui suur on investeeritud kapitali tulukus, kas ettevõte on finantsiliselt stabiilne, kas ettevõtet juhitakse efektiivselt. Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni
vastust saada; 2 näitajate arvutamine ja interpreteerimine; 3 analüüsi tulemuste üldistamine ja ettepanekute väljatöötamine firma edasiseks tegevuseks (tuuakse välja milline seisukord on ja mida tuleks teha). Finantsinformatsioon on eluliselt tähtis äritegevuse planeerimisel ja juhtimisel. Ettevõtte juhtidel on vaja teada vastuseid paljudele küsimustele: kas äritegevus toob kasumit, kui palju on võimalik kulutada uute seadmete ostmiseks, kas on võimalik võtta laenu, kas on vaja muuta tootmiskorraldust ja palju muud. Omanikke huvitab, kui suur on investeeritud kapitali tulukus, kas ettevõte on finantsiliselt stabiilne, kas ettevõtet juhitakse efektiivselt. Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni
Laenuvõtmisel tuleb maksta intressi, hoiustamisel aga tekib võimalus saada intressi. Intressimäär on aritmeetiline näitaja, mis on aluseks intressi väljaarvutamisele. Intress on hind, mida makstakse raha laenuks võtmise eest(summa). Intress on summa, mida soovitakse teenida tulevikus raha tänane väärtus. Praktikas rakendatakse erinevaid intressimäärade mõisteid ja enamlevinumad mõisted on nominaalne ja reaalne intressimäär. Nominaalne – erinevatelt varadelt makstav intressimäär. Fikseeritakse laenulepingus või avaldatakse krediidiasutuste trükistes hoiuste intressimäärana. Reaalne – inflatsiooniga korrigeeritud nominaalne intressimäär. Tehingupooli huvitab eelkõige reaalne intressimäär, mis iseloomustab intressi tegelikku väärtust. Ujuv intressimäär – muutub koos inflatsiooni taseme muutumisega Praktikas on keeruline korrigeerida inflatsiooniga : 1) puudub üks ja ainus inflatsiooni mõõtmiseks kasutatav hinnaindeks, seega võib inflatsiooni
fiskaalpoliitikaks. Riigi eelarvepoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu tagatakse ühishüviste pakkumine ning mõjutatakse majandustegevust. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Riigieelarve on valitsuse mingi perioodi tulude ja kulude finantsplaan. Eestis on riigieelarve Riigikogu poolt vastuvõetud seadus, kus määratakse kindlaks valitsuse järgmise aasta planeeritud kulutused ning on näidatud eelarve tuluallikad. Valitsuse kulud võib jagada nelja suurde rühma: 15 1) tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele 2) riiklikud investeeringud (näiteks haiglate ja koolide ehitus jms.)
arvestada sellega, et liigne raha hoidmine vähendab rentaablust. 8. Kirjeldage raha juhtimise Baumoli mudelit graafiliselt ning kirjeldage lühidalt sõnadega selle toimimise põhimõtteid. Baumoli mudel ehk varude juhtimise mudel – raha kui varu, mille tagavara pidevalt täiendatakse väärtpaberite müügist saadavate summadega. Eeldatakse, et ettenägematut raha ei laeku, rahavajadus on stabiilne, intressimäär on stabiilne ning väärtpabereid on võimalik igal ajal mõistliku hinnaga müüa. Tellimuse summa C - kui suures summas me väärtpabereid müüme, et raha saada Kulud - kui suured on varudega seotud kulud (antud juhul on raha varuks) Kui konverteerime väärtpabereid rahaks, siis tellimiskulud Säilituskulud - lähtume intressist, mis meil jääb saamata selle tõttu, et me väärtpabereid endal hoiame.
NÕUDLUS JA PAKKUMINE 1.Turu olemus 2.Nõudlusseadus 3.Nõudlust mõjutavad tegurid 4.Pakkumisseadus 5.Pakkumist mõjutavad tegurid 6.Nõudluse ja pakkumise tasakaal 7.Tasakaaluhinna ja –koguse muutumine 8.Maksimum- ja miinimumhind 1.Turu olemus TURG - üldnimi, kus ostjad ja müüjad suhtlevad kaupade ja teenuste vahetamise eesmärgil Turul kasutavad tarbijad oma raha kaupade ja teenuste ostmiseks. Ostu-müügi protsessis konkureerivad nad teiste turul osalejatega. Nõudluse –pakkumise teooria annab vastused sellistele küsimustele, nagu miks teemandid ja kalliskivid on kallid, kuigi eluliselt ei ole 8 nad vajalikud, samal ajal vesi ja õhk on eluliselt asendamatud, aga on odavad. Miks on nii erinevad maa hinnad Tallinna kesklinnas ja teistes Eesti piirkondades jne.
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaati
hinnatasemel kogu kauba koguse, mida müügile pakutakse. Elastsus = lõpmatuseni HIND JA ETTEVÕTTE KOGUTULU Ettevõtte kogutulu = kauba hind x müüdud kogus R=pxq Nõudluse elastsust mõjutavad: ·Kauba või teenuse asenduskaupade olemasolu ·Hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus ·Asjaolu, kui suurt osa oma sissetulekutest kauba või teenuse ostmiseks tarbija kulutab ·Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne II LOENG I OSA. Firma roll majanduses. Konkurents Turumajandusteooriate kohaselt on turgpeamiseks majanduselu reguleerivaks institutsiooniks, kus toimivaks regulaatoriks on konkurents Turul pakuvad samalaadseid kaupu tavaliselt mitmed ettevõtted, kes kõik omavahel konkureerivad.
samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju. Kahju, mis tekkis väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (vt. punkti 3.1) või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud väärtpaberite võõrandamisest, maha ei arvata. Dividendi saamise õiguse andva väärtpaberi võõrandamisest saadud kahju ei arvata maha muude väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust, kui see väärtpaber omandati 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise kuupäeva ja võõrandati dividendiõiguslike isikute määramise päeval või 30 päeva jooksul pärast eelnimetatud kuupäeva. Summat, mille võrra maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju ületab samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, maksustatavast tulust maha ei arvata.
Kauba hinna tõusuks lähiajal võivad neid innustada selle kauba toodangut suurendama juba praegu. Samas kui kaupa on kerge ladustada (näiteks või) võib kõrgema hinna ootus panna tootjaid vähendama oma praegust pakkumist ja ootama kõrgemat hinda. Seega võib kõrgema hinna ootus pakkumisele kaht moodi mõjuda. Konkreetne mõju sõltub sellest, millise kaubaga on tegemist. 1.15.5 Tootjate arvust Sõltub otseselt kogu turupakkumine, kuna see koosneb individuaalsete pakutavate koguste summast. Tootjate arvu kasv suurendab turupakkumist ja vastupidi. 10 Maksud ja subsiidiumid. Kui tootjad peavad maksma oma toodangult mingeid makse, siis toob maksude suurenemine kaasa kulude kasvu ja see vähendab pakkumist. Vastupidine mõju on subsiidiumidel. Selle mõjul tootjate kulud vähenevad ja pakkumine suureneb. Eristada tuleb muutust pakutavas koguses ja muutust pakkumises
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
ohver. Ohvriga sarnaneb maks ka (otsese) vastuteene puudumise tõttu. Kaudselt viitab ohvrile ka asjaolu, et maksude maksmine või maksudest kõrvalehoidmine sõltub riigi ja selle institutsioonide autoriteedist rahva seas (sellest, kui püha riik rahva jaoks on). Piirvajaduse teooria õigustab sisuliselt progresseeruvat tulumaksu. Mida suurem on isiku sissetulek, seda vähem kannatab ta maksude maksmise tagajärjel. Suuremast sissetulekust suurema osa maksudena äravõtmine valmistab isikule vähem ebameeldivusi kui väikese sissetulekuga isiku väiksemad maksud. Sotsiaalse ümberjaotuse vajadus. Maksude abil peab riik jaotama ühiskonna rikkusi ümber rikastelt vaestele, et tagada kõigile kodanikele minimaalne elamisväärne elustandard ning ühes sellega riigi harmooniline ja tasakaalustatud areng. Sotsiaalse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
