Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majanduse Eksam". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
dollar, ekspor, jeen, pakkumi, jeeni, eksport, tehinguid, sissevool, bilanss, kurss, maksebilanss, reservi, import, farmerid, autotootjad, austraalia, keskpank, pankadesse, naelsterling, maksebilansi, jooksevkonto, kullastandard, väited, väljavool, impordib, kaotavad, kasud, valuutakurss, hinnake, forward, tasakaaluhind, kujuneks, maadest, kanadad. Kaubavahetuse kasud on suuremad kui kaotused e. Kõik bimetatud väited on õiged Küsimus 2 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nullsummamängu korral: Vali üks: a. Ühe riigi tulu väliskaubandusest toob kaasa teise riigi sama suure tulu b. Ühe riigi tulu väliskaubandusest toob kaasa teise riigi sama suure kaotuse c. Ühe riigi kulu väliskaubandusest toob kaasa teise riigi sama suure kulu d. Ühe riigi eksport toob kaasa teise riigi sama suure impordi e. Ei teki mitte ühtki eeltoodud olukorda Küsimus 3 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ekspordisubsiidiumitena võime käsitleda: Vali üks: a. Otseseid lisatasusid b. Maksusoodustusi eksportijatele c. Madala intressimääraga laene eksportijatele d. Abi arenguprogrammide läbiviimiseks e. Kõiki nimetatud meetmeid Küsimus 4 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 autoosad kapital nafta Vastus 2 leiukoht maa Vastus 3 laohoone kapital Vastus 4 printer kapital pangaamet Vastus 5 nik töö Vastus 6 karjamaa maa Küsimus 2 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: Vastus 1 maa rent ettevõtlikk Vastus 2 us kasum Vastus 3 töö palk Vastus 4 kapital intress Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on õige? Vali üks: Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. !!! Tegevuse alternati
TEST1 üsimus 1 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 printer kapital Vastus 2 nafta leiukoht maa Vastus 3 karjamaa maa Vastus 4 laohoone kapital Vastus 5 autoosad kapital pangaametni Vastus 6 töö k Tagasiside Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond, veeresursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Töö hõlmab inimese vaimseid ja kehalisi võimeid,
). Arbitraaz Arbitraaz lähtub geograafilistest kursierinevustest. Kui ühe riigi raha vahetatakse n-1 teise riigi raha vastu, siis tekib meil n-1 vahetuskurssi. Omavaheliselt on kõigil riikidel seega n(n-1)/2 vahetuskurssi. Seega 20 enim kaubeldava valuuta puhul oleks tegemist 190 erineva vahetuskursiga. Näiteks kui Frankfurdis saab eurosid osta 0,91 dollari eest ja New Yorkis 0,94 dollari eest, siis on kasulik osta eurosid Frankfurdist ja müüa neid New Yorkis. Tulemusena hakkab kurss New Yorkis langema ja Frankfurdis tõusma. Ilma sellise arbitraazita ei saaks rääkida ühtsest valuutaturust vaid tegemist oleks erinevate valuutaturgudega iga valuuta jaoks. Tabel 11.1 iseloomustab kolme punkti arbitraazi. Tabel 11.1. Kolme punkti arbitraaz Turg
Kitsendav fiskaalpoliitika on: a. majanduspoliitika, mis surub alla igasugused kõrvalekaldumised optimaalsest b. majandustegevuse reguleerimine maksude suurendamise ja avaliku sektori kulutuste vähendamise teel c. majanduse iseregulatsiooni võimet täielikult eitav majanduse suunamise viis d. majanduse reguleerimine maksude vähendamise ja avaliku sektori kulutuste suurendamise teel Detsembris 1998 maksis 1 Suurbritannia naelsterling 1,7 USA dollarit ja 1 USA dollar 7,8 Rootsi krooni.Kui palju maksab Volvo naelsterlingites, kui ta maksis 90000 SEKi? a. 6787£ b. 13575£ c. 36769£ d. 1193400£
täielikult rakendatud d. potentsiaalne SKP on reaalse ja nominaalse SKP aritmeetiline keskmine Millistel tingimustel on võimalik, tegelik SKP on potentsaiaalsest SKP suurem? a. selline asi pole isegi teoreetiliselt võimalik b. üheks oluliseks faktoriks on nn. tööjõu "ülehõivatus". Tööjõu „ülehõivatus“ tekib siis kui üliõpilased töötavad õhtuti, tehakse massiliselt ületunde, palgatakse lapsehoidjad, et minna tööle jne. c. see on võimalik juhul kui eksport on vähemalt 25 korda suurem kui import d. võimalik ainult valdavalt põllumajandussaadusi tootvates maades Kuidas leida sisemajandusliku koguprodukti (SKP) väärtust saadud tulu meetodil? a. liidetakse inimeste poolt antud riigi territoorimil teenitud seaduslik ja ebaseaduslik tulu kokku b. teoreetiliselt võimalik aga praktiliselt ei kasutata, kuna infot pole võimalik kätte saada c
.......... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ...................................................................................... 13 8. RAAMATUPIDAMISKONTOD JA KAHEKORDNE KIRJENDAMINE .................................... 17 9. SÜNTEETILINE JA ANALÜÜTILINE ARVESTUS ................................................................ 22 10. TEKKEPÕHINE ARVESTUS JA KASSAPÕHINE ARVESTUS .............................................. 24 11. MAJANDUSTEHINGUTE KORRIGEERIMIS- JA LÕPETAMISKANDED .............................. 25 12
6. Kui reaalne vahetuskurss on kõrge, siis välismaised kaubad: on suhteliselt odavad ning kodumaised kaubad on suhteliselt kallid 7. Protsentuaalne muutus nominaalses vahetuskursis võrdub protsentuaalne muutus reaalses vahetuskursis „pluss“: välismaine inflatsioonimäär „miinus“ kodumaine inflatsioonimäär 8. Kui 5 šveitsi franki saab vahetada 1 ameerika dollari vastu ning USA hinnatase on 1 dollar hüvise kohta ning Šveitsi hinnatase on 2 franki hüvise kohta, siis reaalne vahetuskurss Šveitsi ning USA hüviste vahel on ………… Šveitsi hüvist USA hüvise kohta: 2,5 9. Kui nominaalne vahetuskurss langeb 10 protsenti, kodumaine hinnatase tõuseb 4 protsenti ning välismaine hinnatase tõuseb 6 protsenti, siis reaalne vahetuskurss langeb: 12 protsenti 10. Kui vahetuskurss on 10 Mehhiko peesot võrdub 1 USA dollar ning ostujõu pariteet
poliitika asemele tuli kaubandusbilansi poliitika. Hilisemad merkantilistid olid arvamusel, et riigil peab olema aktiivne kaubandusbilansi saldo, et kaupade sissevedu antud maale ei tohi ületada nende väljavedu. Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust. Niisiis võib merkantilistide vaated taandada järgmistele olulistele momentidele: a) riigi jõukus on väljendatav tema valduses oleva väärismetalli hulgaga; b) riigi eksport peab igal juhul olema suurem kui import; c) tuleb ergutada eksportkaupu tootva tööstuse arenemist; d) väliskaubanduses on võimalik saada kasu vaid partnerite arvel. Merkantilistide teooria eeldab, et maailmamajandus on staatiline (nn. "maailmapirukas", mida jagada, on konstantne), sellisel juhul oleks maailmakaubandus tõepoolest null-summaline mäng ja kõik ei saaks ühel ajal võita. Antud eeldus ei pea paika, niisiis ka mitte järeldused. 4
2. Netovälisinvesteering võrdub summaga, mida kodumaised residendid on laenanud välismaale miinus summa mida välismaalased on laenanud meile. 3. Kui S–I ja NX on positiivsed on meil jooksevkonto ülejääk. Sellisel juhul oleme maailma finantsturgudel netolaenuandjad ja me ekspordime rohkem hüviseid kui impordime. 4. Maksebilanss koosneb jooksevkontost, mis kajastab välismajandustegevusest saadavate tulude kujunemist ning kapitali- ja finantskontost 5. Maksebilansi tehinguid, mille tulemuseks on raha sissevoog riiki, käsitletakse kui kreedit tehinguid. Tehingud, mis tingivad raha väljavoo, on deebet tehingud. 6. Väikese avatud majanduse intressimäär on võrdne maailma reaalse, intressimääraga, mis tähendab, et väikese avatud majanduse jaoks on eelduseks ka täielik kapitali mobiilsus 7. Maailma intressimäära tõus põhjustab investeeringute vähenemist meie väikeses riigis. Kuna NX = S–I, siis I vähenemine põhjustab ekspordi suurenemise
majandusarvestust ning üks oluline osa sellest oleks maksebilanss. 2 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Kajastab kaupade ja teenuste liikumist Eesti ja ülejäänud maailma vahel. 1. Tehingud, mis toovad kaasa raha väljavoolu riigist, on deebetsisendid. Import annab tulemuseks maksebilansi deebetsisendi. 2. Tehingud, mille tulemuseks on raha sissevool riiki on maksebilansi kreedit poolel. Kaupade, teenuste ja väärtpaberite eksport on peamine kreeditsisend. 3. Nii kreedit kui ka deebettehingud kajastuvad kahekordses raamatupidamises, seega on maksebilanss alati tasakaalus. Allkontod võivad olla puudu- või ülejäägiga. Allkontode bilanss näitab, kuidas rahvusvaheline kaubandus mõjutab sisemajandust. Maksebilansi allkontod on: ·Jooksevkonto ·Kapitali- ja finantskonto · Reservkonto
11. Kogupakkumine Is kahaneb kui: a) tehnoloogilised täiustused tõstavad tootmise produktiivsust; b) ametiühingute nõudmisel tõstetakse miinimumpalga taset; c) kodumajapidamiste j p säästmine jja investeeringud g kasvavad; d) töötajad eelistavad enam vaba aega töötamisele; e) importkaupadele kehtestatakse tollid ja kvoodid; f) ettevõtetevaheline konkurents kasvab. 12 Kogunõudlus Id kasvab kui: 12. a) eksport kasvab ja import kahaneb; b) üldine üldi maksukoormus k k k kasvab; b c) rahapakkumine suureneb; d) intressimäärad tõusevad; e) kodumajapidamised on nooremad ning keskmisest suurema liikmete arvuga; f) avaliku sektori kulutused kasvavad. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 13. Majandustsükli langusfaasi iseloomustavad: a) ettevõtte kaubavarude vähenemine;
6. Kui reaalne vahetuskurss on kõrge, siis välismaised kaubad on suhteliselt odavad ning kodumaised kaubad on suhteliselt kallid 7. Protsentuaalne muutus nominaalses vahetuskursis võrdub protsentuaalne muutus reaalses vahetuskursis „pluss“: välismaine inflatsioonimäär „miinus“ kodumaine inflatsioonimäär 8. Kui 5 šveitsi franki saab vahetada 1 ameerika dollari vastu ning USA hinnatase on 1 dollar hüvise kohta ning Šveitsi hinnatase on 2 franki hüvise kohta, siis reaalne vahetuskurss Šveitsi ning USA hüviste vahel on 2,5 Šveitsi hüvist USA hüvise kohta: 9. Kui nominaalne vahetuskurss langeb 10 protsenti, kodumaine hinnatase tõuseb 4 protsenti ning välismaine hinnatase tõuseb 6 protsenti, siis reaalne vahetuskurss langeb: 12 protsenti 10. Kui vahetuskurss on 10 Mehhiko peesot võrdub 1 USA dollar ning ostujõu pariteet
Otveti na voprosi 1. Millised olid merkantilistide seisukohad väliskaubanduse osas? Eriti oluline oli merkantilistide arvates, et kaubavahetuses teiste riikidega ületaks eksport pidevalt importi ja kasum kaubavahetusest laekuks kulla ja hõbedana. Mida rohkem kulda ja hõbedat riigil on seda rikkam ja tugevam riik. Merkantilistid nõudsid kõrgeid tollimakse ja teisi impordi kitsendusi ning suuri eksporditoetusi. Kuidas erinesid nende vaated hilisemate klassikute A. Smithi ja D. Ricardo vaadetest? Smith jõudis järeldusele, et ei ole õige eeldada, nagu oleneks riigi rikkus tema käsutuses
a. on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks b. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas c. teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast d. domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud e. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni 3. Devalvatsioon on: a. finantsinstrument, mis on kujunenud sõltuvalt valuuta nõudluse ja pakkumise vahekorrast b. valuuta ametlik kurss c. toiming, mis on rahvusvahelistes tehingutes keelatud d. teiste maade valuutades väljendatud ametliku rahvusliku valuutakursi alandamine 4. Fikseeritud valuutakurss: a. kujuneb sõltuvalt nõudluse ja pakkumise seisukohalt b. määratakse rahvusvaheliste lepingutega c. iseloomustab kullasisaldust konkreetse riigi valuutas d. nõuab keskpangalt pidevat valuutakursi jälgimist, selleks et vähimagi kursi
arengutaset. Paljudes vastustes võrreldi näitajaid kõrgelt arenenud riigi vastavate näitajatega. See ülesanne tõi ilmekalt välja selle, et paljud õpilased teavad vastavaid fakte, kuid ei oska näha ega seletada nende tausta. 5.2. (osaülesanne 7) Tooge Malawi näitel välja arengumaale tüüpilised väliskaubanduse jooned. Vastus andis maksimaalsed 2 punkti, kui oli välja toodud nii ekspordi kui ka impordi eripära. Malawi eksport on väga ühekülgne, ülekaalus on põllumajandustooted/tooraine (1 punkt) ja impordis tööstuskaubad/valmistooted (1 punkt). Sagedasemad eksimused: ei esitatud tüüpilisi jooni, vaid loetleti joonisel nimetatud kaupu. 5.3. (osaülesanne 8) Selgitage, mis probleemid võivad kaasneda taolise väliskaubanduse struktuuriga. Üks selgitus andis ühe punkti. • Ekspordi artiklid väga ühekülgsed ja sõltuvad ilmastikutingimustest, mistõttu mõnel
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire ü
A. tõstab hinnataset, kuid ei mõjuta reaalse SKP dünaamikat B. suurendab reaalset SKP, kuid ei mõjuta hinnataset; C. suurendab SKP-d ja reaalset hinnataset D. tõstab hinnataset ja vähendab reaalset SKP; E. alandab hinnataset ja suurendab reaalset SKP ANSWER: B 13. Kogunõudluse kõver tõuseb, kui: A. langeb intresside tase B. kasvab tulude tase C. suurenevad investeeringud tootmisvõimsuste laiendamiseks D. alaneb rahvusliku valuuta kurss E. kõik eelnevad vastused õiged ANSWER: E Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 14. Kui importkaupade hinnad kasvasid, siis tõenäoline on, et see on põhjustatud: A. AS vähenemisest B. AS kasvust C. AD kasvust D. AS langusest E. Kõik vastused valed ANSWER: A 15. Kui maksud ettevõtlusele kasvavad, siis: A. AD alaneb, AS ei pruugi muutuda B. AS alaneb, AD ei pruugi muutuda C. Alanevad nii AD kui ka AS D. Kasvavad nii AS kui AD E
importkaubad kemikaalid, toidu- ja transpordivahendid, seadmed, tekstiilikaubad. teras, keemiakaubad. *Džuut on puuvilla järel maailmas kõige levinum taimne kiudmaterjal. (osaülesanne 16) a) Väliskaubanduse maht inimese kohta: on Jaapanis märksa kõrgem kui Bangladeshis. SA Innove (osaülesanne 17) b) Väliskaubanduse bilanss: Jaapanil positiivne, Bangladeshil negatiivne. (osaülesanne 18) c) Väliskaubanduse struktuur: Jaapani väliskaubanduse struktuur on mitmekesisem kui Babgladeshil. Jaapani peamised eksportkaubad on valmistooted ja importkaubad toorained. Bangladeshil üldjoontes vastupidi, riik impordib valmistooteid ja ekspordib toorainet. (osaülesanne 19) Mis probleeme võib Bangladeshi majandusel tekkida seoses taolise väliskaubanduse struktuuri ja bilansiga?
müüakse välismaale, ehk eksporditakse. Kas siis need kaubad jäävad kogutoodangus arvestamata? Teisalt ostetakse ka osa kaupu välismaalt sisse ehk toimub import. See tähendab, et osa tarbimiskulutusi tehakse kaupade peale, mis ei ole üldse selles riigis toodetud. Seega tuleb SKP arvutamisel arvestada ka välissektoriga. Selleks tuleb eelmistele komponentidele (C, I, G) juurde liita eksport (X) ja lahutada import (M). Eksport miinus import on netoeksport (NX). Saadakse järgmine valem: Y = C + I + G + NX, (1) kus C tähistab tarbimiskulutusi, I investeerimiskulutusi, G avaliku sektori kulutusi ja NX netoeksporti. SKP arvutamist kaupade voo alusel nimetatakse SKP arvutamiseks tarbimis- ehk kulutuste meetodil. Teine võimalus SKP mõõtmiseks on kasutada tulude voogu. Joonisel 1 kajastab
a. sümmeetrilise muutujana b. autonoomse muutujana c. asümmeetrilise muutujana d. indutseeritud muutujana 14. Fikseeritud valuutakursi puhul on kasulikum kasutada: a. monetaarpoliitikat, kuna fiskaalpoliitika ei toimi b. fiskaalpoliitikat, kuna monetaarpoliitika ei toimi c. tollipiiranguid, kuna sisemaist tootjat tuleb kaitsta d. ei ole võimalik midagi kasutada, kuna vahetuskursid on jäigad 15. Detsembris 1998 maksis 1 Suurbritannia naelsterling 1,7 USA dollarit ja 1 USA dollar 7,8 Rootsi krooni. Kui palju maksab Volvo naelsterlingites, kui ta maksis 84000 SEKi? a. 634£ b. 6335 £ c. 18308£ d. 36769£ e. 84000£ 16. Eesti krooni kursi tõus USA dollari suhtes: a. mõjub soodsalt eksportijatele b. mõjub soodsalt importijatele c. põhjustab Eesti kaupade hinna languse maailmaturul d. ei mõju kuidagi, kuna Eesti kroon on seotud EUROga 17. Monetaarpoliitika on: a. kehv vahend majanduse juhtimiseks, kuna ta on poliitikute poolt kergesti mõjutatav b
Kasutatud auto eest on juba kord makstud ja nüüdne arvestus tähendaks topeltarvestust. 2) Investeeringud (I) ettevõtete kulutused tootmisvahenditele (seadmed, masinad, hooned) ja kaubavarudele. 3) Valitsuse kulutused (V) kulud kaupade ja teenuste ostmiseks; maanteede, politsei, sõjaväe jms. ülalpidamiseks (n.o. enamus ümberjaotatud maksed, s.t. riik jaotab oma tulu, mille ta saab maksudest). 4) Puhas eksport (Ep) et enamus riike on avatud majandusega, tuleb käsitleda ka kulutusi väliskaubandusele EKPORTI JA IMPORTI. Eksport (E) on oma maa kaupade müük välismaale (toob raha sisse). Import (I) on välismaal toodetud kaupade müük kodumaale (viib raha välja). Kui lahutame ekspordist kulutused impordile, saame PUHASEKSPORDI: Ep = E I Import arvestatakse maha seepärast, et kulutusi importkaubale arvestatakse juba eelmise kolme juures
Arvestustest 1.1. 1. Alternatiivkulu on saamatajäänud kasulikkus parimast kasutamata jäetud võimalusest. Tõene 2. Majanduskasv nihutab võimaliku tootmise piiri 0-punktist paralleelselt kaugemale. Väär 3. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Tõene 4. Majandusteooria on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb objektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Väär 5. Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursid efektiivselt. Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred Marshall. Tõene 8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutusefektiivsed) on kõik pun
Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub; b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; c) muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; d) kaub
SKP väärtust SKP ei kajasta varimajanduse osa 14.SKP arvutamise meetodid (komponendid vaja ära tunda) Sissetulekute e tulude meetod antud territooriumil saadud kogutu Tootmise meetodil e lisandväärtuse meetod - toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus Tarbimise e kulude meetodil- kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind SKP= c+i+g+(x-m) c- erasektori tarbimiskulutused g avaliku sektori tarbimiskulutused i investeeringud x eksport m import x-m = netoeksport 15.SKP deflaator. Mis see on? Milline valem? Üheks oluliseks hinnaindeksiks on ka SKP deflaator. Sisemajanduse koguprodukti käsitlemisel tehakse vahet nominaalse ja reaalse sisemajanduse koguprodukti vahel. Nominaalse SKP näitajat kasutatakse jooksva aasta kogutoodangu väärtuse väljendamiseks turuhindades. Kuna hinnad aja jooksul muutuvad, siis sisaldab SKP näitaja muutus alati ka hindade muutuse mõju. Selleks, et
Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 30 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 3 eurot, kauba B hind on 4 eurot ja kauba C hind on 1 euro! Valikud: a) kõiki kaupu 3 ühikut; b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; c) 4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C; d) 2 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C. 1. 1. Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija? 2 2. 2. Mitu ühikut kaupa B ostab tarbija? 5 3. 3. Mitu ühikut kaupa C ostab tarbija? 4 4. 4. Kui suur on antud kombinatsiooni kogukasulikkus? 222 Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 41 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 5 eurot, kauba B hind on 2 eurot ja kauba C hind on
Seminar 11 Fiskaal- ja monetaarpoliitika Fiskaal Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 1.Miks on struktuurne defitsiit fiskaalpoliitika parem näitaja kui tegelik defitsiit? Iseloomustab eelarve defitsiiti täieliku tööhõive korral. Struktuurse defitsiidi põhjuste hulgast on kõrvaldatud automaatsete stabilisaatorite toime ning saab hinnata, ata, kas as fiskaalpoliitika s aa po t a o on to toiminud ud majandusele aja duse e pos positiivselt t vse t võ või mitte. tte. 2. Selgitage, g g , miks p põhjustavad
Mida paremini raha järgmisi funktsioone täidab, seda kvaliteetsem ta on: osadeks jaotatavus, võltsimiskindlus, kulumiskindlus, liikumiskiirus, likviidsus, inflatsioonikindlus, omahind (rahaühiku väljaandmise hind). 10. raha pakkumine mõiste ja valem hoiuste suuruse ja kohustusliku reservi määra järgi Raha pakkumise all mõistetakse kogu ringluses olevat raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal- ja finantsvaradega tehinguid sooritades. RP=D+D(1-r)+D(1-r) 2 +D(1-r) 3 +D(1-r) n = n = 0 D (1 - r ) , kus RP raha pakkumine, D esialgne hoius, R n kohustusliku reservi määr, n hoiustamiste arv 11. ideaalne rahakordaja. Mõiste ja valem Ideaalne rahakordaja eeldab,et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et kogu raha ka välja laenatakse. Tegelikkuses see nii ei
kindlustada. Seega võib inflatsiooni puhul majanduses olla kaotajaid ja võitjaid. Kindla rahalise sissetulekuga inimesed kaotavad inflatsiooni tõttu oma reaalpalgas, st palga ostujõus, palgamaksjad aga võidavad. Võidavad ka laenuvõtjad, kuid kaotavad laenuandjad. Riik, kellel on fikseeritud vahetuskursid ja kelle siseinflatsioonimäär on kõrgem kui temaga kaubavahetuses olevates riikides, kaotab oma konkurentsivõimes, tema eksport väheneb ja import nendest riikidest suureneb. Inflatsioon vähendab raha akumulatsioonifunktsiooni, sest sageli on inflatsioonimäär suurem kui on pangaintressid - säästmise asemel on otstarbekam investeerida kinnisvarasse. Inflatsioon suurendab automaatselt valitsuse maksutulu, sest töötasude tõstmine inflatsiooni negatiivse mõju kompenseerimiseks suurendab inimeste maksustatavat tulu. Prognoositud
Jump to Navigation Frame Your location: Home Page > Kontolltööd ja eksamid > Eksam A > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 2 Title: Eksam A Started: Monday 21 January 2008 10:02 Submitted: Monday 21 January 2008 10:53 Time spent: 00:50:53 Total score: 75/100 = 75% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Inflatsioon väikese avatud majanduse korral (Skandinaavia mudel) on määratud: Student Response Value Correct Answer A. hinnatõusuga antud riigis 0% B. töötuse suurenemisega antud riigis 0% C. impordile kehtestatud tollimaksude suurusega 0% D. tööviljakuse kasvu erinevusega ekspordi ja kaitstud sektoris 100% 2. Disinflatsioon ja deflatsioon: Student Response Value Correct Answer
Rahapoliitika peab aitama tagada hindade stabiilsuse, kõrge tööhõive, maksebilansi tasakaalu, majanduse stabiilse kasvu jne. Need eesmärgid on vastuolulised, korraga neid saavutada ei ole võimalik. Millist neist parajasti rõhutada sõltub riigi prioriteedist. 51. Keskpank- Keskpanga põhiline eesmärk on rahapoliitika elluviimine ja riigi finantssüsteemi juhtimine. Keskpank erineb täielikult kommertspankadest, näiteks ta ei tee tehinguid eraisikute ja ettevõtetega, tema peamine majanduslik eesmärk on rahapakkumise ja finantssüsteemi kontroll. Keskpanga peamised funktsioonid on järgmised (kuigi riigiti võivad nad erineda): · kommertspankade deposiitide hoidmine; · valuuta pakkumine majandusele; · kommertspankade juhtimine; · rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine. Raha pakkumise mõõtmine näitab, et sularaha on vaid väike osa kogu ringluses olevast rahast. Suurem
Seminar 2 Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) leidmine 1. Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus? Töötus ja inflatsioon P Phillipsi kõvera kaudu U SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U U*) kui Q < Q* U > U*, siis p k i Q > Q* U < U* kui U*, siis ii p 2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada? SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil: Võimalik ka lisandväärtuse alusel. 3. Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal? Q=E=C 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Millised nendest kulutustest arvestatakse SKP arvutamisel ja millisesse kululahtrisse need sobiksid? · füüsiline isik ostis ahjukütteks puid; jah · kaitseministeerium ostis AS Thulema kontorimööbli; jah · rebasteks löömise �
Merkantilistlik mõtteviis jääb ajavahemikku 1500-1750. Merkantilistlike teooriate kirjutajad olid enamasti kaupmehed, kes uurisid kaubanduse ja maksustamisega seotud küsimusi. Peamine tähelepanu pööratigi rahvusvahelisele kaubandusele. Merkantilistide eelduseks oli, et maailma jõukus on fikseeritud. Rahvusvahelist kaubandust nähti nullsummalise mänguna. Sellise lähenemise kohaselt oli ühe riigi tulu alati teise riigi kaotus. Eksport pidi ületama importi ja kasu kaubandusest laekus kuld- ja hõberahana riiki. Rahva rikkus ei olnud individuaalsete rikkuste summa ja kaupade rikkalik pakkumine riigi siseselt ei olnud soovitav. Seega oli merkantilismi perioodil majandusliku tegevuse peamiseks eesmärgiks tootmine. Sellise arusaama kohaselt peeti õigeks valitsusepoolset sekkumist turule, kehtestades piiranguid impordile ja soodustades eksporti. Merkantilistlikele seisukohtadele vastukaaluks kujuneb 18
annaabi.ee 
