..................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 Ettevõtte varad .................................................................................................................. 8 2.2 Ettevõtte kohustused ja omakapital ................................................................................ 10 2.3 Raamatupidamisbilanss .................................................................................................. 11 3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA DOKUMENTEERIMINE ..................... 15 3.1 Majandustehingutest tingitud muutused bilansis............................................................ 15 3.2 Bilansikontod ja majandustehingute kirjendamine.....................................
tulumaksuseadus käibemaksuseadus sotsiaalmaksuseadus töötuskindlustuse seadus kogumispensionide seadus muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks V Töölepingu seadus Vastu võetud 17. detsembril 2008. a VI Äriseadustik Vastu võetud 15.02.1995. VII Võlaõigusseadus Vastu võetud 26.09.2001. a TEKKEPÕHINE RAAMATUPIDAMINE Ettevõtte varad, kohustused, omakapital Õmblustöökoja avamiseks tuleb osta hoone või rentida ruumid, soetada õmblemiseks õmblusmasinad, varuda vajaminevat materjali jne. Autoremonditöökoja asutamiseks tuleb samuti leida sobivad ruumid, osta töökojale sisustus, vajaminevad töövahendid jne. Majandustegevuses osalemiseks on ettevõttel vaja vahendeid ehk varasid. Asutamise hetkel ei saa ettevõte majandustegevuses osaleda, kuna tal ei ole varasid. Järelikult tuleb ettevõttel varad soetada
tulumaksuseadus käibemaksuseadus sotsiaalmaksuseadus töötuskindlustuse seadus kogumispensionide seadus muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks V Töölepingu seadus Vastu võetud 17. detsembril 2008. a VI Äriseadustik Vastu võetud 15.02.1995. VII Võlaõigusseadus Vastu võetud 26.09.2001. a TEKKEPÕHINE RAAMATUPIDAMINE Ettevõtte varad, kohustused, omakapital Õmblustöökoja avamiseks tuleb osta hoone või rentida ruumid, soetada õmblemiseks õmblusmasinad, varuda vajaminevat materjali jne. Autoremonditöökoja asutamiseks tuleb samuti leida sobivad ruumid, osta töökojale sisustus, vajaminevad töövahendid jne. Majandustegevuses osalemiseks on ettevõttel vaja vahendeid ehk varasid. Asutamise hetkel ei saa ettevõte majandustegevuses osaleda, kuna tal ei ole varasid. Järelikult tuleb ettevõttel varad soetada
· · · · · · · · Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg.(RPS § 3) · Omakapital (netovara) on varade ja kohustuste vahe.(RPS § 3) · Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilanss annab ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali hetkeseisu. · · Bilansivalem · Varad = Kohustused + Omakapital · käibevara + põhivara = lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused + omakapital ·
Sulle rahana kätte ostu- ja müügihinna vahe. Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel rahaliselt hinnatav võlg. See võlg nõuab tulevikus varast loobumist. Ehk - kui Sa oled selle plekist ämbri ostnud, siis on see 30 krooni Sinu võlg ehk rahaline kohustus, mille Sa näiteks seitsme päeva pärast pead loovutama ämbri müüjale. Kapital on ettevõtte varade moodustamise allikate nimetus, mis võivad olla laenatud ehk võõrkapital või ettevõtte omanikele kuuluv kapital ehk omakapital. Omanikuna teed osakapitali sissemakse 100 000 krooni sinu omakapital, laenad pangast juurde 200 000 krooni võõrkapital. Võõrkapital on laenud ja kohustused. Käsitle siis palun võõrkapitalina nii ämbriostu tasumata arveid kui ka sõpradelt- pankadelt laenatud summasid. Omakapital on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud kõik tema kohustused. VARAD=kohustused+oma-kapital VARAD-KOHUSTUSED=OMA-KAPITAL
Raamatupidamisarvestus on ettevõtte tehingute kajastamine kindlate reeglite alusel. RTJ-Raamatupidamise Toimkonna juhend. Bilanss kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit. Kasumiaruanne kajastab tulusid, kulusid ja majandustegevuse tulemust aruandeperioodil. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes,igale bilansikirjele avatakse üks kuni mittu eraldi kontot. Kõige lihtsam on kontot kujutada kontoristina, vasakul pool deebet ja parem kreedit. Kokkuvõtte ilma algsaldota- käibe. Bilansikontodel on kajastatud raamatupidamiskohustuslase varade kohustuste ja omakapitali alajaaki vahelised muudatused ning lõppjääk.Kasumiaruanne kontosid nimetatakse ajutiseks kontodeks seetõttu, et nad perioodi lõppedes suletakse ja neil ei ole alg- ja lõppsaldod.Aktiva ja passivakontosid nimetatakse püsivateks, sest et neid ei suleta ja nendel on alg ja lõppsaldo. Kontoplaan – ettevõttes kasutatavate kontode nimetuste
.................... 6 2.1 Algdokumendi eesmärk ............................................... 6 3 BILANSS ............................................................................. 8 3.1 Bilansi põhivõrdused ............................................................. 9 3.2 Kahekordne kirjendamine ...................................................... 10 4 KONTOD ................................................................................................... 11 4.1 Kirjdendamise eeskiri .......................................................... 13 5 PÄEVARAAMAT ..................................................................................... 14 6 RAAMATUPIDAMISKIRJEND .............................................. 15 7 RAAMATUPIDAMISREGISTRID ....................
OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see on raamatupidamiskohustuslase kohustus, mis nõuab tulevikus rahast loobumist, st. tasumist. Omakapital see on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud
koosseisus. Raamatupidamiskohustuslane peab iga majandustehingu toimumise momendil või vahetult peale seda, koostama majandustehingu toimumist tõendava algdokumendi ja registreerima selle raamatupidamisregistrites. 2/9/2015 Mai Takkis 38 Raamatupidamise bilanss Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali (RPS §3) Bilansi aktiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara. Bilansi passiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara moodustamise allikaid, mis jaguneb - kohustused + omakapital Bilansi aktiva = Bilansi passiva Vara = Kapital 2/9/2015 Mai Takkis 39 13 Raamatupidamisbilanss AKTIVA PASSIVA
Kordamisküsimused õppeaines Raamatupidamise alused 1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Varad – raamatupidamiskohuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel, eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustised – ei ole tegevus; võlg, mida ettevõte peab tasuma (maksuvõlg, laenud/liisingud, palgavõlg, arved) Omakapital (netovara) – jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist (varade ja kohustiste vahe)
2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll Arvepidamise algus 10 000 a tagasi
Majandustehingud toimingud, mille tulemuseks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja kapitali koosseisus. Raamatupidamisbilansi üldiseloomustus. Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest raamatupidajate poolt koostavatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). Aktiva ja passiva iseloomustus ja koostisosad. Bilansi põhiosa (keha) koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus, bilansi passivas näidatakse ettevõtte kapital e. Allikad, mille arvel varad on soetatud. Bilansikirjete mõiste, loetelu ja grupeerimine. Bilansi aktiva ja passiva koosnevad bilansikirjetest
jooksul (nt. Võlad tarnijatele), kohustused, mida hoitakse eelkõige kauplemise eesmärgil ja kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. 5) Majandusaasta aruanne: 6) Bilanss, bilansivõrrand: Bilanss on kahekordse raamatupidamise ehk kirjendamise lähtealus. Ettevõtte bilansis kajastub tema majandustegevuse hetkeseis, st varade ja varade katteallikate jäägid ehk saldod kindlal ajahetkel. St Bilanss koosneb kontode saldodest. Bilanssi iseloomustab tasakaal. St aktiva poolel on näha varade struktuur ja maht ning passiva poolel milliste allikate arvel on varad moodustatud st katteallikate struktiir ja maht. Bilansivõrrand: Varad = kohustused + omakapital Alternatiivvorm: Omakapital = varad - kohustused 7) Kasumiaruanne (skeem 1 ja 2): Skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (nt. Materjalikulu, tööjõukulu, amortisatsioonikulu). Skeemi 1 on üldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist
Majandustehingud toimingud, mille tulemuseks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja kapitali koosseisus. Raamatupidamisbilansi üldiseloomustus. Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest raamatupidajate poolt koostavatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). Aktiva ja passiva iseloomustus ja koostisosad. Bilansi põhiosa (keha) koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus, bilansi passivas näidatakse ettevõtte kapital e. Allikad, mille arvel varad on soetatud. Bilansikirjete mõiste, loetelu ja grupeerimine. Bilansi aktiva ja passiva koosnevad bilansikirjetest
amortisatsiooni arvestamise meetod, mis lähtub eeldusest, et amortisatsioonikulu sõltub ainult põhivara kasulikust elueast (kasutusajast) ning amortisatsioonisumma on igal aastal sama. Amortiseeritav osa arvestatakse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahena ning kantakse perioodiliselt võrdsete osadena kulusse. Amortisatsioonikulu = (soetusmaksumus-lõppväärtus) / amortisatsiooniperioodide arv 18. Milline järgmistest väidetest on õige? Selgita miks? Omakapital = Kohustused – Varad Omakapital = Kohustused + Varad Kohustused = Varad – Omakapital Õige Kohustused = Varad + Omakapital 19. Kes koostab Äriseadustiku § 179-st tulenevalt koostab raamatupidamise aastaruande ja tegevusaruande? Osanik. 20. Kuidas on konto seotud bilansiga, mille järgi kontosid eristatakse, kontode liigid, deebeti ja kreediti tähendus kontodel … Aktiva- ja Passivakontod, Bilansi- ja Kasumiaruandekontod. 21
1. Mõistad Varad Põhi- ja käibevarad Kohustis Raamatupidamiskohustlase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmusest ja millest vabanemine eeldavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital varade ja kohustiste vahe Kasum(kahjum) Aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu Majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemise või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali. Kulu Majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel tehtud väljamaksed. Majandustehing tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustlase vara, kohustiste või omakapitali koosseis.
ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada. Kohustis – hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Omakapital – jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist. Kulu – majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustistest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb ( välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed). Tulu – majanduslik kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara või sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed). Kasum/kahjum – summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum, vastupidi – kasum). RAAMATUPIDAMISE PÕHIVÕRRAND vara = kohustised + omakapital ehk aktiva
süstematiseerida, registreerida ja säilitada, aruannete analüüsimiseks. (tuuakse mulle) 1)ALGDOKUMENT 2) LAUSEND- näidatakse ära millega tegu. 3) TEHAKSE KLANNE PEARAAMATUSSE 4) RAAMATUPIDAMIS ARUANNE(kuude või aasta kaupa) Kui mul on AKTIVIA MUUTUS nt. Klient tasus arve panka. Siis mõlemad asuvad aktivia poolel(pank, klient) Pank suureneb ja nõuded vähenesid. Üks aktivia pool suurenes. Bilansi üldsumma ei muutu ja tasakaal jäi püsima. PASSIVA MUUTUS OÜ üldkoosoleku otsusega täiendati reservkapitali, eraldati summa aastaaruande kasumist. Reservkapital suureneb ja kasum väheneb e. bilansi ükskonto vähenes ja teine suurenes. BILANSI MAHU MASS: Nt. Tarnijatelt saadi materjali, mõlemad suurenesid Suureneb varu ja võlad tarnijaltele. Bilanss tasakaalus. BILANSI MAHU KAHANEMINE: Nt. Kassast maksti palk, mõlemad vähenesid. KONTO: Majandustehingud kirjendatakse raamatupidamise kontodel. Konto on finants arvestuse
· valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks; · avalikkust mõjutavad ettevõtted töö, kaupade või teenuste pakkumisega. Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka -sisesed aspektid, mida majandusarvestuses tuleb arvestada. 4. Mõisted: raamatupidamiskohustuslane, majandustehingud, algdokument, vara, kohustused, omakapital, tulu, kulu, kasum, kahjum. Raamatupidamiskohustuslane on majandusüksus, mis on kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust õigusaktidest lähtuvalt. Raamatupidamiskohustuslasteks on näiteks Eesti Vabariik ühe avalik- õigusliku juriidilise isikuna (iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll,õiguskantsler ja Riigikohus), kohaliku
kehtetuse. Vaatamata majandustehingute arvukusele peavad dokumendid sisaldama eelpool loetletud kohuslikke rekvisiite, nende kohustuslike rekvisiitide puudumisel kaotab dokument juriidilise jõu. Algdokumendi rekvisiite võib olla rohkem sõltub äriühingu vajadustest ja teistest õigusaktidest. Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koondokumendi) nimetus ja number. Käibemaksukohustuslane peab arve koostamisel lähtuma käibemaksuseadusest (§ 37). Maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast kui teenus, mille osutamine kestab kauem kui
Vara – ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustis - Raamatupidamiskohustlase lasuv rahaliselt hinnatav võlg Omakapital - Raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Kasum (kahjum) - aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu – aruandeperioodi sissetulekud (vara suureneb, kohustised vähenevad, omakapital suureneb) Kulu – aruandeperioodi väljaminekud (vara väheneb, kohustised suurenevad ehk tekkivad, omakapital väheneb) Majandustehing – algdokument, muutub rmpk vara, kohustise või omakapitali koosseis. Algdokument – majandustehingut kinnitav tõend 2. Varade ja kohustiste klassifitseerimine. Käibevara ja põhivara. Lühiajalised kohustised ja pikaajalised kohustised. Omakapital. 3. Majandusaasta aruanne. Põhiaruanne (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisad. 5. Bilanss, bilansivõrrand (selle võimalikud alternatiivvormid).
varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustisest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb (välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed). Kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemisega seonduv majandusliku kasu tulevane vähenemine on aste leidnud ja seda on võimalik mõõta. Tulu on majandusliku kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed) Kasum/kahjum summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum) RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRI Raamatupidamise sise-eeskiri on raamatupidamise korraldamiseks koostatav ettevõttesisene reeglistik. Raamatupidamise seadusest lähtuvalt sise-eeskiri: kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega, reguleerib majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist (kuidas ja kus peab
Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluarvestus- osa majanduslikust arvestusest ja on seotud arvestus maksumuse analüüsiga. Vara- väärtused, mis on vajalikud ettevõtte tegevuseks ning varad kajastatakse bilansi aktiva poolel. Audit- regulatsiooni süsteemi hädavajalik osa eesmärgiks on võimalikult vara tuua esile kõrvale kalded, kehtestatud nõuetest ning finantsjuhtimise seaduslikkuse, tõhususe, mõjususe ja säästlikkuse põhimõtete rikkumise, et alati oleks võimalik võtta tarvitusele korrigeerivaid meetodeid ning panna vastutama aruande kohuslasi saada hüvitist või rakendada abinõusid rikkumiste kordumiseks või vältimiseks.
3 n Majandusaastaks on kalendriaasta, kui ettevõtja ei ole otsustanud teisiti Põhiaruanded Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilansiskeem Varad n Raha n Nõuded ja ettemaksud n Varud Kokku käibevara n Immateriaalne põhivara n Materiaalne põhivara Kokku põhivara Kokku varad Kohustused ja omakapital n Laenukohustused n Võlad ja ettemaksed Kokku lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused n Osakapital n Ülekurss n Reservkapital n Jaotamata kasum n Aruandeaasta kasum Kokku omakapital Kokku kohustused ja omakapital Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruande skeemid:
1. Mõisted: Vara Raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Kohustused Raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Omakapital Raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Kasum/kahjum Aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Tulu Aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, väljaarvatud omanike poolt tulenev sissemakse. Kulu Aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendab
Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. OMAKAPITAL - jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist VARA = KOHUSTISED + OMAKAPITAL Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali). Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste
Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluarvestus- osa majanduslikust arvestusest ja on seotud arvestus maksumuse analüüsiga. Vara- väärtused, mis on vajalikud ettevõtte tegevuseks ning varad kajastatakse bilansi aktiva poolel. Audit- regulatsiooni süsteemi hädavajalik osa eesmärgiks on võimalikult vara tuua esile kõrvale kalded, kehtestatud nõuetest ning finantsjuhtimise seaduslikkuse, tõhususe, mõjususe ja säästlikkuse põhimõtete rikkumise, et alati oleks võimalik võtta tarvitusele korrigeerivaid meetodeid ning panna vastutama aruande kohuslasi saada hüvitist või rakendada abinõusid rikkumiste kordumiseks või vältimiseks.
Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; • kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis
Sõltub: sissetuleku suurusest. KMkohustuslaseks registreerimine: 3 tööpäeva jooksul Maksu- ja Tolliametile, peale seda kui ületab 1600. RP arvestuses muutub seoses KM kohustusega: peab edaspidise tegevuse käigus hakkama arvestama Käibemaksuseaduse nõetega ja esitama käibedeklaraatsiooni MTA-le iga kuu 20. kuupäevaks. Tüüpkirjendid KM tehingutega: OST: D kulu,kaup,PV,muu vara (ilma KM-ta summa) D KM K kassa,pank, tarnijad (kogu arve summa) MÜÜK: D kassa,pank,ostjad (kogu arve summa) K KM K tulu (ilma KM-ta summa) 9. Aruandlus. * Põhiaruanded Aruande nimed (FIE, juriidiline isik), esitamise tähtaeg ja mis asutusele esitatakse. Juriidiline isik: majandusaasta aruanne. Esitatakse äriregistrile hiljemalt 6 kuud peale majandusaasta lõppu. RP aastaaruande põhiaruanded: bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne. FIE: tuludeklaratsioon+ettevõtlustulu aruanne. Estitatakse Maksu- ja
juba järgmisena koostatavas bilansis. Tegutsevas majandusüksuses ikka ostetakse-müüakse kaupa, arvestatakse töötasusid, soetatakse põhivara jne. Kõikide tehingute järel on toimumas muutused bilansi alarühmade kirjetes - kas suurenemine või vähenemine. Võimalikke bilansi väärtuste muutusi on neli rühma. Esiteks muutus toimub nii aktivas kui passivas samaväärses summas. Sellisel juhul suureneb bilansi üldine väärtus, ehk bilansimaht ühtlaselt nii aktiva kui passiva lõppsumma (ikka eraldi, mitte kokku liites). Näiteks: kui ostetakse kaupa lattu edasimüügiks ning arve eest ei tasuta koheselt, siis suureneb korraga bilansi aktivapool varudena ning passivapool võlgnevustega tarnijatele. Teiseks muutused bilansis on aktiva-sisesed. Saa aru sellest niimoodi, et üks aktivakirje väheneb, teine suureneb (varade asukoht muutub) ning bilansimahu muutust ei toimu. Toon näite ka: ostetakse sularaha eest põhivara, mille eest tasutakse kohe
Jooksvat ja kronoloogilist arvestust peetakse kontodel. Raamatupidamisliku kande koostamist nimetatakse lausendi moodustamiseks ehk kirjendi koostamiseks. Seega peab iga kirjendi aluseks olema ainult vastav algdokument.( kassaorderid, tsekid, arved, jne.). Ilma algdokumendita ei tohi kirjendada ühtegi majandustehingut. Kontod on finantsarvestuse abivahendid, varade, kohustuste, kapitali ja majanduslike protsesside jooksvate majandustehingute liigitamiseks. Nii avatakse eraldi kontod kassale, pangale, põhivahenditele, pangalaenule, jne. Seega ühele kirjele võib avada mitu kontot. Skemaatiliselt kujutab konto endast kahepoolset tabelit, kus vasakut poolt nim. deebetiks ( D)ja paremat poolt nim. Kreeditiks(K). Analoogselt on üles ehitatud ka RMP raamatud ja zurnaalid ning seega tehingu summade läbikandmist (sissekannete tegemist) raamatu ehk konto vasakul poolel nim. debiteerimiseks ning paremal pool krediteerimiseks.
· raamatupidamiskohustuslase kasutatavid arvestuspõhimõtteid ja info esitusviisi, · aruannete koostamise korda, · arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises, raamatupidamise korraldamise ja sellega kaasnevate sisekontrollimeetmete rakendamisega seotud asjaolusid (Äripäeva käsiraamat 3.1.4). 1. KONTOPLAAN KOOS KONTODE SISU KIRJELDUSEGA Kontod jaotatakse kontoplaanis rühmadeks ning rühma tähistab kontokoodi esimene number: 1) aktiva kontod (varad); 2) passiva kontod ( kohustused, kapital); 3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu); 4) muud äritulude kontod; 5) ärikulude kontod; 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud); 7) tulude-; kulude koondkontod. Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11- raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass
· finantsplaneerimine ehk eelarvestamine - finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine; · finantsanalüüs - tegevuse olulisemate näitajate leidmine ja interpreteerimine; Millised on olulised näitajad, mis suurendavad kasumit, millised suurendavad kahjumit. · tegevuse sisekontroll - inventuuride ja revisjonide korraldamine; Ettevõttel on kohustus inventeerida neid asju, mis kuuluvad bilanssi. Raha, põhivara, kohustused, omakapital. Esimene, mida peame inventeerima, isegi kui pole kohustusi ega varasid, on pangakonto! · audiitorkontroll - annab hinnangu koostatud aruannetele. Audiitor võib teha ettepanekuid, mida vaja muuta, kuid ta ise mingeid muudatusi ei tee. Raamatupidamisinfo on vajalik * Ettevõtte finantsolukorda mõjutavate tegurite iseloomustamiseks *Ettevõtte tegevuse hindamiseks *Võimalike muutuste planeerimiseks majandustegevuses Kelle jaoks raamatupidamist tehakse?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
