Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majandus spikker". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aktsiis, intress, maksumäär, deflatsioon, kütuseaktsiis, maksevahend, intressimäär, maksud, devalveerimine, valuuta, aktsiisid, riigieelarve, tootmistegurid, loodusressursid, maavarad, veevarud, inimressursid, tööjõud, kapitaliressursid, tööriistad, turumajandus, majandussüsteem, majandusvabadus, konkurents, vahetusvahend, olemuselt, osana– kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük. Selline n-ö varimajandus ei kajastu SKP-s. 7. Selgita mõisted: import, eksport, kvoot. – Import on kaupade ja teenuste ostmine välismaalt. Eksport on kaupade ja teenuste müük välismaale. Kvoot on millegi jaoks kehtestatud piirmäär teatud sisse- ja väljaveo kaupadele või teenustele. 8. Miks on ühishüve vajalik? – et kõik inimesed saaksid teatud vajalikke asju võrdselt kasutada. 9. Maksud: kohalikud, riiklikud, kaudsed, otsesed – Otsesed makstakse otse oma sissetulekult (tulumaks, sotsiaalmaks). Kaudsed makstakse tarbimiselt (kauba hinnalisa, aktsiis, käibemaks). Riiklikud on seadusega riigi poolt määratud. Kohalikud on kehtestatud KOV volikogu poolt. Tulumaks 20% r, o. , käibemaks 20% r, k. , sots 33% r, o. Tulumaksuvaba miinimum 170euri, r. Maamaks r. Töötuskindlustus töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%. Aktsiisid: alko,
Riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha oma poliitika elluviimiseks. Eelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Raske hoida tasakaalus. Võlakoormus. Maksusüsteemid ja maksu liigid. (lk 16-17 + konspekt) Maksusüsteemid: PROPORTSIONAALNE PROGRESSIIVNE REGRESSIIVNE Maksustatav osa tulust kõigile Maksumäär suureneb astmeliselt Maksumäär alaneb tulude ühetaolise %-ga. vastavalt tulude suurenemisele. suurenedes. Maksu liigid: KAUDNE MAKS OTSENE MAKS Kujutavad endas teenuste ja kaupade hinnalisa Makstakse riigile vahetult oma tuludelt (tulumaks (tollimaks, hasartmängumaks, aktsiisimaks, 20%, ettevõtte tulumaks->dividendide pealt,
MITTETOLLILISED PIIRANGUD - on riigi kehtestatud kohustuslikud tootmisstandardid, tehnilised nouded voi tervisehoistandardid 12. Mis on majanduse tsüklilisus? see tahendab et majanduskasvule jargneb majanduse aeglustumine ja langus, ning langusele jargneb omakorda majandustous ja stabiliseerumine 13. Kuidas saab riik tagada tulu õiglast jaotamist? 14. Millega tegeleb riigi rahapoliitika kontroll finantsasutuste tegevuse ule, raharingluse korraldamise ja kaibiva valuuta vaartuse tagamine. ehk monetaarpoliitikas korraldab riigi keskpank. peamised eesmargid on tagada stabiilsed hinnad ja raha ostujud. saab reaalmajandust mojutada raha pakkumise, intressimaarade reguleerimise ja kursi muutmise kaudu. 15. Miks sekkub valitsus veel turumajandusse? riigivoim sekkub majandusse peaasjalikult seadusandluse kaudu, valvates muu hulgasss ausa konkurentsi jarele 16. Mida näitab riigi välisvõlg? Kes peab seda arvestust?
ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absoluutne e primaarne-inimese tulu jääb allapoole riiklikult riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil määratud vaesuspiiri,suhtline e sekundaarne-inimese elatustase on allapoole ühiskonna tunnetatavat kehtestavahest kohalikest maksudest.Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega.(riiklikud keskmist;vaesusriski suurendavad:isikuomadused,madal haridustase,tervslik seisund,vähesed ameti- on:tulu,sotsiaal,maa,hasartmängu,käibe,tolli,raskeveoki,aktsiisimaks. k.a kohustuslikud ja toimetulekuoskused,ebasoodne elupiirkond,suhtlemisringkond,pere puudmine;paks riik- kindlustusmaksed)Riiklike maksude maksuhalrud on maksu-ja tolliamet. Riiklikest maksudes on
Majandus I Majanduse RESSURSID e PÕHITEGURID 1. Mis on majandus? Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 2. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse eluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumise kavandamine. 3. Millest tuleb teha majanduslikke otsuseid? Et majanduse süsteeb saaks toimida (?) 4. Nimeta tootmisressursse? Loodusvarad, maa, kapital, tööjõud 5. Mis on majanduse põhiküsimused ? Mida toota, kuidas toota, kellele toota. 6. Nimeta majandussüsteeme? Tava, käsu, turu, segamajandus 7. Kirjelda naturaalma
12. Börs - organiseeritud kauplemissüsteem, mis pakub võimalikult efektiivset, mugavat ja turvalist kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele. 13. Bilanss - raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). 14. Inflatsioon - üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 15. Deflatsioon - üldise hinnataseme langus, millega kaasneb raha väärtuse kasvamine. 16. Dividend - ettevõtte osanikele makstav omanikutulu ühe aktsia või osaku kohta. 17. Defitsiit - vajak, puudujääk, nappus. 18. Eelarve - Finantsplaan, eeloleva perioodi tulude (sissetulekute) ja kulude (väljaminekute) arvestus. 19. Eksport - toodete või kaupade müümine välisriiki. 20. Import - kaupade ja teenuste ostmine välisriigilt. 21. Elatusmiinimum - ühe kuu eest ette nähtud palga alammäär. 2017
46. Mis on tasakaaluhind? Tasakaaluhind on hind, mille korral nõutav ja pakutav kogus turul on võrdsed 47. Mis on normimine? Too näide. Normimine on kaupade jaotamine hinnasüsteemi järgi. 5 Näiteks: laps läheb isaga poodi ning nad soovivad osta murutraktorit. Eelnevalt on nad kokku leppinud, et nad ei kuluta üle 4000 euro 48. Mis on regressiivne maksumäär? Too näide mõne maksu kohta, mis võiks niimoodi toimida. Regressiivseteks maksudeks loetakse makse, mis on kõigile võrdsed, kuid moodustavad seega madalama sissetulekuga inimeste sissetulekust suurema protsendi kui kõrgema sissetulekuga inimeste sissetulekust, selle näiteks on käibemaks 49. Mis on monopol? Kuidas mõjutavad monopolid majandust? Too näide. Monopol on püsiv turuseisund, kus mingit teenust/toodet pakub ainult üks müüja, puudub konkurents.
ühel kindlal ajahetkel. Bilansi aktiva ja passiva peavad olema alati võrdsed. Aktiva (käibevara + põhivara) = Passiva (võõrkapital + omakapital) Raamatupidamisbilanss on finantsaruanne, mis kajastab majandusüksuse vara, kohustiste ja omakapitali seisundit teatud kuupäeva seisuga. Sageli nimetatakse lihtsalt bilansiks. 14. Inflatsioon Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 15. Deflatsioon Deflatsioon on inflatsiooni vastand, st deflatsiooni puhul hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab. Isikute ostujõud suureneb. 16. Dividend Dividend on osanikele (aktsionäridele) jaotatav kasumiosa. Dividendi makstakse välja tavaliselt rahas, kuid selleks võib kasutada ka muud vara (nt teiste äriühingute emiteeritud väärtpabereid, oma toodangut jne). *Dividend on omanikutulu osanikele jaotavast puhaskasumist. Ettevõtte aktsionäridele makstav omanikutulu ühe aktsia kohta. 17
lõpuks on 1050 eurot. Teisel aastal teenid intressi 5%. Kui suureks on hoius kasvanud kahe aasta lõpuks? 1102,5euri Likviidsus Kui kiiresti on võimalik sinu tehtud investeering rahaks muuta, mida kergem on raha välja võtta, seda suurem on likviidsus. Likviidsusel on ka oma hind odav. Kõige likviidsem on hoida sularaha pangakontol, sealt teenid kõige vähem. Vaba raha arvelduskontol- pole eriti tulus. Tähtajaline hoius Vaba raha hoidmiseks kindlaks tähtajaks. Tähtajalise hoiuse intress võrreldes kasutushoiusega kõrgem Intress- Raha laenaja e. Võlgniku poolt võlausaldajale viimase raha kasutamise eest makstav tasu. Väljendatakse portsentides. Investeerimishoius- Tähtajaline hoius, mis sobib pikemaajaliseks hoiustamiseks, kõrgema tulu eesmärgil. Kasutushoius saab raha juurde panna ja vajadusel ka osaliselt või täielikult välja võtta, kaotamata seejuures teenitud intresse. Väärtpaberid Võimalik osta ja müüa(aktsiad, võlakirjad, fondiosakud) Vajalik
Ka Pareto kriteeriumid ei lahenda seda probleemi. Sissetulekute ümberjaotamine võib kellelegi olla positiivne, teistele jälle negatiivne. Maksud ja toetused on üks näide, kuidas riik sekkub. Toetuseid on kahte liiki: • Rahalised hüvitised – lastetoetused, pensionid • Mitterahalised soodustused – kaubad ja teenused, mida pakutakse tasuta või osalise tasu eest. Nt. haridus, arstiabi. Maksude liigid: • Otsesed maksud, mis makstakse otse riigile. Nt. füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaks. Kaudsed maksud, mida makstakse tarbides kaupu ja teenuseid. Nt. käibemaks, aktsiismaks. Vaesus – elamine allpool taset, kus on võimalik rahuldada elementaarseid isiksuse arenguks olulisi vajadusi. Kui makse kogutakse selleks, et saavutada suuremat võrdsust, siis peaksid rikkamaid inimesi maksustama kõrgema maksumääraga. Ümberjaotamise määr sõltub maksumäära „progressiivsusest”
RAHANDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Rahandus - rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid - Arvestusühik Maksevahend Rikkuse akumulatsioonivahend Laenamisvahend 3. Raha liigid Raha liik Selgitus I Kaupraha Bartertehingud (kaup-kauba vastu) Metallraha, -mündid II Kaupa esindav raha Vaegväärtuslik metallraha Paberraha III Krediitraha Raha, mis põhineb usaldusel 4
Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid ( ehitised, seadmed, materjalid) Tavaliselt mõeldakse kapitali tähenduses reaalset füüsilist kapitali ( tööriistad, seadmed jt) ja finantskapitali all (aktsiaid, obligatsioone , raha, hoiuseid) Tootmistegurid Teguritest saadav tulu Maa rent Töö palk Kapital intress Ettevõtlus kasum (dividend) Rent on tasu maa kasutamise eest. Palk on tasu tööjõu kasutamise eest Intress on tasu raha kasutamise eest. Kasum on ettevõtte omanike tulu, mis jääb alles kui maa, kapitali ja tööjõu kulud on tasutud. Dividend on osa aktsiaseltsi kasumist. Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majanduses on 3 põhisüsteemi: 1
kiirusega. · Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. · Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. · Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. · Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga 9. Euroala - ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. 10. Rahapoliitika eesmärgid: · majanduse üldine kasv; · hindade stabiilsus; · kõrge tööhõive; · maksebilansi tasakaal 11
tervishoid · Riigi keskkonna tagamise ülesanded, kuhu kuuluvad keskkond, transport, elamupoliitika · Riigi majanduslikud ülesanded, kuhu kuuluvad põllumajandus, tööstus, tööturg valitsuse kolme liiki kulutused: 1. kaupade ja teenuste ostmine 2. maksuülekanded 3. intressimaksed Klassikalise majandusteooria pooldajad: · avaliku sektori kulutuste madal tase · efektiivne maksude kogumine · madalad maksumäärad kõrged maksud vähendavad inimeste majanduslikku aktiivsust, seega ka tööjõu pakkumist ja soovi investeerida, mis omakorda pidurdab majanduskasvu Pehme majanduspoliitika pooldajad: · suuremad avaliku sektori kulutused · kõrgem maksukoormus 5 on võimalik vähendada ebavõrdsust ja kiirendada majanduskasvu. Ümberjaotuspoliitika kaudu väheneb ebavõrdsus.
· alternatiivsete kaupade hinnad toodetakse seda alternatiivkaupa mille hind on kõrgem, kasulikum toota kõrgema hinnaga · 4tootjate ootused · valmistoodangu puhul ootab hinnatõusu, tekitan puudujäägi saavutan nõudluse hind tõuseb. Puudus tõstab müügihinda tatar küttepuud · tootja võib karta et kauba hind langeb, müüb ruttu lao tühjaks · tootjate arv- mõjutab turupakkumist · maksud ja subsiidiumid (toetused tootjale) maksud pärsivad tootmist, subsiidumid tekitavad ebavõrdset konkurentsi- ei ole alati hea asi ja ei suurenda alati pakkumist( ei lähe oma kinnimakstud tööriistaga tööd tegema) Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa (ceteris paribus). Pakutav kogus on see hüvise hulk, mida tootjad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad müüa. Vastavalt
SKP mõõtmise kolm meetodit: SKP sissetulekute meetodil SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod SKP sissetulekute meetod SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod Töötajate palgad ja Lisandväärtused: Eratarbimine sotsiaalkindlustusmaksed + avaliku sektori tarbimine + amortisatsioon Põllumajanduses + investeeringud + kaudsed maksud Tööstuses + eksport -Dotatsioonid Teeninduses -import Valitsussektoris + netomaksud toodetele (kõige rohkem kasutab majandusanalüüs) Tarbimise meetodi komponendid SKP= C + I + G (X-M) C- kodumajapidamiste eratarbimine (kui me suudame rohkem tarbida, siis suurendab see
oma tuludest? · Millistesse alternatiivsetesse kohtadesse saab sääste paigutada? · Millised on krediidi kasutamise plussid ja miinused? · Kuidas aitab kindlustus sul oma eelarves ootamatusi arvestada? · Mis kaitseb meie vaba ettevõtlusega majanduses tarbija huve? Tarbija Tarbija on inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Tuluallikad Tulu tööst palk Tulu rikkusest intress, Rikkus Rikkus on sinu omanduses olevate asjade väärtus. Rikkuse tunnused 1. kasulikkus 2. piiratud pakkumine 3. rahaline väärtus 4. omandiõigus peab olema vahetatav. Säästmine sõltub: - tulude suurusest - ootustest - pankade intressimääradest - maksuseadustest Eelarve Tulude ja kulude plaan.
võimu akt konstitutsioonivastaseks ja seega ebaseaduslikuks kolmas tee Briti leiboristliku partei nüüdisaegne sotsiaaldemokraatlik kontseptsioon, mille kohaselt tuleks ühitada kapitalistliku ühiskonna liberaalse turumajanduse ja sotsialistliku ühiskonna sotsiaalse heaolu põhimõtted konservatism parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab traditsioone ja varandusliku kihistumuse säilitamist konverteerimine ühe valuuta vahetamine teise valuuta vastu Kopenhaageni kriteeriumid 1993. aastal Euroopa Liidu Kopenhaageni tippkohtumisel fikseeritud neli kriteeriumi, millele peab vastama EL-i astuda sooviv riik: stabiilne demokraatia, toimiv turumajandus, suutlikkus võtta endale kõik EL-i täisliikme kohustused (acquis) ning neid ka täita korruptsioon riigiametniku või poliitiku poolne ametiseisundi kuritarvitamine ning äraostetavus (altkäemaksu vm meelehea võtmine)
Pakkujana on valitsuse peamiseks rolliks ühishüviste tagamine. Joonis Valitsuse roll majandustegevuse ringkäigus. Ülesanne 22. Arutlege rühmatööna, milline valitsusüksus on tabelis esitatud tegevuste teostaja ja määratlege vajalikud ressursid. tegevus teostaja ressursid Riiklike õppekavade koostamine Koolide remont Teede korrashoid Tervishoiu teenuse tagamine RIIGIEELARVE, MAKSUD JA MAKSUSÜSTEEMID Missuguseid ühishüviseid peaks valitsus pakkuma, kellele ja kui suures koguses? Kui suures ulatuses peaks valitsus tulusid umber jaotama? Need on küsimused, mille üle vaieldakse igas ühiskonnas. Valitsuse tegevust ühishüviste struktuuri ja mahu kujundamisel ning rahastamisel nimetatakse eelarve- ehk fiskaalpoliitikaks. Riigi eelarvepoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu
SKP arvestamise võimalused Tarbimise alusel… võrdub SKP suurusega arvutatuna lisandväärtuse alusel Sissetulekute alusel Lisandväärtuse meetodil Institutsionaalsel alusel Amortisatsiooni puhul on SKP arvestuse tegemist TULUGA.f SKP= C +I + G + (X-M) C= isiklik tarbimine – 60% Ei sisalda aktsiate ostmist! I= investeeringud (masinad, seadmed, uusehitus, varude muutus) 20% G=valitsussektori kulud (ei sisalda tulusiirdeid) 20% Maksud (T) on u 40% 20% kaob sotsiaalsfääri (pensionid, haigekassa) NX= ekspordi saldo (eksport X; import N) 0% Kui import on väiksem, siis SKP ?? Palk on kõige suurem SKP sissetulek Rent Intress Omanikutulu (väikeettevõtted) Äriettevõtete kasum (korporatsioonid) Kaudsed maksud (aktsiisid, käibemaks jm) Amortisatsioon (mingi asja väärtus läks väiksemaks, omadused vähenesid)
tehes selleks mitmesuguseid kulutusi. Valitsuse kulutused (G) hõlmavad kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks valitsusasutuste tarbeks, maanteede ning teiste infrastruktuuride ülalpidamiseks, ministeeriumite, politsei, sõjaväe, tuletõrje jne ülalpidamiseks. Nii tulusiirete kui teiste kulutuste katmiseks kogub valitsus mitmesuguseid makse. Valitsus saab igal tasandil (keskvalitsus, kohalikud omavalitsused) osa oma sissetulekutest otseste maksudena (Td). Peamised otsesed maksud on ettevõtte ja üksikisiku tulumaks. Lisaks peavad ettevõtted maksma veel kaudseid makse (Ti), näiteks tubakaja alkoholitoodete aktsiisimaksu. Maksud on erinevate inimeste jaoks erisuguse suurusega. Kellel on suurem sissetulek, see maksab absoluutsummas rohkem makse kui madalama sissetulekuga inimene. Kaudsete maksude puhul tuleb silmas pidada, et ettevõte on need toote hinna sisse lülitanud ja järelikult maksab selle maksu kinni tarbija.
Sotsiaalne sidusus - ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. 2) Maksu- ja rahapoliitika kui majanduse reguleerimise vahendid Majanduspoliitika riigi sekkumine majandusse. Üks võimalus riigil majandusse sekkumiseks on maksude kehtestamine ja nende kogumine. Makse maksavad nii eraisikud kui ka ettevõtted, sissetulekute ja ka tarbimise pealt. Maksude tõstmise-langetamise kaudu on võimalik mõjutada tarbimist ja tootmist. Otsesed maksud - lähevad palgast otse maha: tulumaks(20%), töötuskindlustus(töötaja 1,6%, tööandja 0,8%), pensionikindlustus(2%), sotsiaalmaks. Kaudsed maksud - toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks: käibemaks, aktsiisid, tollimaks, hasartmängumaks. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Maksud on riigieelarve peamine sissetulekuallikas. Inflatsioon - keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. Toob kaasa palkade tõusu
majanduse üldiseid seaduspärasusi. Eeldatakse, et eksisteerib ,,keskmine" MP ja EV. Makroökonoomika tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantutena ja muutumatutena (ceteris paribus). 1.2. Struktuuriökonoomikat iseloomustab tegeleb turule orienteeritud ettevõtete tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustamine). Püütakse selgitada, millistes situatsioonides peaks riik majandusse sekkuma (soodustama konkurentsi, maksud, jne) Institutsiooniökonoomikat iseloomustab teooria loomisel püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid, nagu konkurents (turg), normid, heategevus ja bürokraatia. (turumajandus arvestab vaid konkurentsi ja plaanimajandus bürokraatia kadu avalduvat avalikku võimu). 1.3. Majandusteoorias on vaja lihtsustavaid eeldusi, sest tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, arvestatakse vaid väikest kõige tähtsamat osa tegelikkusest (majandusmudel)
(peitnud õiget statistikat). · Portugal nii riigi rahanduse juhtimise probleemid, kuid ka erasektori käitumine ebapädev. · Iirimaa ja Hispaania peamised kahju tekitajad erasektorist - kinnisvarapalavik, tarbimisbuum. · Pangad tegid riskantseid investeeringuid kinnisvarasektorisse, mis oli selgelt ülekuumenenud. · Nt. Iirimaa riigirahandus oli väga heas seisus nüüd vajab abipakette, sest pankade päästmine nii kulukas. 13. Kullastandardi olemus. Rahvuslik valuuta oli seotud kullavarudega ja kulla hinnaga, rahal oli ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sais paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada, süsteem, eeldas inflatsiooni puudumist. Kullastandardi alamliigid: 1) Mündistandard 2) Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist) 3) Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need omakorda kullakangide vastu) 14. Bretton Woods'i süsteem. 1930. aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s
reformid, kogukong üksikisikust olulisem, majandus Riigi sekkumise vastu,Vabaturumajandus, Segamajanadus, valitsus eraomanduse ja maksudekonkurents, avatud turud,reguleerib, suurem tulu = poolt, kaitsevad rahvuslikkuminimaalne riigi sekkumine kõrgemad maksud, kapitali ja ettevõtjaid sotsiaalpoliitika Sotsiaalsele erisusteMadalad maksud, kõik onIgale inimesele väärikas säilitamine, traditsioonidesünnilt võrdsed, motiveeribelatustase, kõigil abirahad ja kooslus, abirahade maksminetöötama, eitoetused perekonnata isikutele sotsiaalprogrammidele välispoliitika Eesti erakonnad 3.5 Eesti Keskerakond
Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud 18. Hariduspoliitika 19. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika 20. Euroopa Nõukogu ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II3 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja normid Rahvusvaheline julgeolek sõltub kolme liiki faktoritest:
samas, ei ütle see teoreem midagi selle kohta, kas ressursid on ka õiglaselt jaotunud. Ressursside jaotus võib olla nii võrdne kui ka ebavõrdne. Heaoluökonoomika teine teoreem väidab, et kui ühiskonnale ei meeldi konkurentsiturul tekkinud optimaalne ressursside paigutus, tuleb seda jaotust korrigeerida, loobumata sealjuures turumehhanismi kasutamisest .Jaotuse korrigeerimine toimub ümberjaotamise kaudu ehk riik kehtestab maksud ja annab toetusi. Missugune on parim ja õiglasem jaotus, see sõltub juba iga riigi poliitikast. Seega sekkub valitsus majandusse sotsiaalse õigluse tagamiseks Valitsuse sekkumise 2. põhjus Turud suudavad küll tagada Pareto efektiivse ressursside paigutuse majanduses Kuid see ressursside jaotus on ühiskonna seisukohalt ebaõiglane Valitsus maksustab ja maksab toetus NB
1. Rahanduse mõiste Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha põhifunktsioonid on: 1) Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – erinevate hüviste väärtuse mõõt. 2) Maksevahend – kauba, tööjõu ja teenuste eest tasumisel. 3) Akumulatsioonivahend – väärtuse / rikkuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis
Eelarvepoliitika. Maksusüsteem. Majanduspoliitika tähendab riigi sekkumist majandusse. Eesti majandus on turumajandus, kus kõrvuti on era- ja riigisektor. Riigisektor pakub ühishüve (haridus, tervishoid ja riiklik meedia) ning hoolitseb riigivara (hooned, metsad) korrashoiu eest. Riik sekkub majandusse seadusandluse kaudu ja maksude kehtestamise ja kogumiseda. Riigi rahapoliitika tähendab kontrolli finantsasutuste tegevuse üle, raharingluse korraldamist ja käibiva valuuta väärtuse tagamist. Riigivälisvõlg on võlg välismaisele võlausaldajale, mis jaguneb kaheks: Koguvälisvõlg – summeerib kõikide riigi institutsionaalsete sektorite võlad Netvälisvõlg – näitab riigi kõikide institutsionaalsete sektorite tagasimaksmisele kuuluvate võlanõuete ja võlakohustuste vahe Eelarvepoliitika põhieesmärk on tagada majanduse stabiilsust ja jätkusuutlikust, turude paindlikkuse ja efektiivsuse ning vähendada
suureneb pakutav kogus ja hinna alanedes pakutav kogus väheneb. St. et toote hinna ja koguse vahel on võrdeline seos mida kõrgem on hind, seda suurem on pakkumine ja vastupidi. 7 Erinevalt nõudmise kõverast tõuseb pakkumise kõver reeglina vertikaaltelje suhtes paremale. PAKKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID: 1. tootmisressursside hinnad; 2. tehnoloogia tase; 3. tootjate ootused; 4. tootjate arv; 5. maksud. Vaatleme joonisel tootmiskulude muutusest tingitud pakkumiskõvera nihet: 2.3 TURU TASAKAAL Nõudmine ja pakkumine on kaks turu osapoolt. Kui ostjate ja müüjate soovid kattuvad, saabub turul tasakaal. Kandes nõudmise ja pakkumise kõverad ühele joonisele, saame turu tasakaalu esitada ka graafiliselt. Punktis T asubki turu tasakaal. Tasakaaluhind (TH) on hind, mille korral ostjate poolt nõutav ja müüjate poolt pakutav kaubakogus on võrdne
periood 1 periood 2 0 1 2 K0 K1 K1 K0 = I1 w1 w0 = S1 K kapital w - rikkus Neid on alati ühepalju! (voog ja varu) Ringkäigumudel. Põhimõisted. · Tarbimiskulutused (C) kõigi majapidamiste poolt uute hüviste ostmiseks kasutatavad kulutused · Tegutulu (Y) erinevate tootmistegurite müügist a. Palk (tööjõud) b. Rent (maa) c. Intress (kapital) d. Kasum (ettevõtlikkus) e. Info Tulude-kulude ringkäik Kaubaturg (C) ettevõtted (Y) teguriturg (Y) majapidamised (C) kaubaturg Kõik raha, mis siin ringleb, jääb siia süsteemi alles. Valitsuse kulutused · Valitsuse ostud (G -government) riigiaparaadi ja infrastruktuuride ülalpidamine, palgad, ruumide üürid ja rendid, kaitseväe ülalpidamise kulud, koolide ehitus, jne · Toetused ehk tulusiirded (TR - transfers) Valitsuse tulud
Kaupade ja teenuste realiseerimise küsimustega tegeleb majandusteaduse haru, mida nimetatakse turunduseks. Riigi seisukohast võttes on oluline, kellele kaupu ja teenuseid toodetakse ja kuidas neid jaotatakse. Kas on vaja ühistransporti või sõidab enamik inimesi oma isiklike autodega? Kas me laseme osal inimestel "karistamatult" ülirikkaks muutuda, nagu see on USA-s, Ladina- Ameerikas, või kehtestame rikastele kõrged maksud, nii nagu see on Põhjamaades? 1.3 Ressursside piiratus ühiskonnas Ükskõik millise hüvise tootmiseks vajatakse erinevaid ressursse. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest (tööst) ja ainelistest ressurssidest. Töö on inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel. Kaubad ja teenused kokku moodustavad hüvised. Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks
julgeolek ja areng. RIIGI PÕHITUNNUSED · Territoorium · Rahvas Avaliku võimu organisatsioon · Võimuasutused 1. seadusandlik võim 2.Täidesaatev võim 3.kohtuvõim · Ühtne õigussüsteem 1. kohtupraktika 2. seadused ja õigusaktid · Riigiametnikud 1. sõjavägi 2.korrakaitse 3. riigi ja omavalitsusteenistujad · Riigikassa 1. oma raha 2. maksud 3.eelarve DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Mis on demokraatia. ? Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul tavaliselt rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia on demokraatia vorm ,kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia demokraatia vorm , kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude alusel.
annaabi.ee 
