neid rahva seas kuulutama, pannes seega aluse uuele usule. Rändjutluste tulemusena tekkisid hiljem kloostrid, kus hakati tema õpetusi järgima. Lühidalt kokku võttes propageeris õpetus kasinust, paastu ja palvetamist, lahtiütlemist maistest naudingutest ja väärtustest. Budistidel on sadu köiteid pühakirjatekste, mis on teemade järgi liigitatud kaanoniteks. Kuigi tekstide allikaks on Buddha, on need kirja pandud suuliste pärimuste kaudu tagantjärele, mistõttu on neis palju pühakute omaloomingut. Kirja on pandud lisaks Buddha jutlustele ja tegudele ka praktilisi harjutusi, luulet, ajalugu, keemiat, ravikunsti, kombeid, mitmete budade elulugusid jm.
pidas. 2. Romaani peamiseks probleemiks oli tuua ilmsiks, milline tõeline pale peitub näiliselt usuvaga mehel. Terve romaani vältel püütakse seda selgeks teha maja peremehele, kes seda kuidagi kuulda ei taha ja on pimestatud. Ja lõpus kui ta silmad on avanenud, siis avastab ta ka oma tehtud vead, andes petisele kõik ja tõmmates endale kaela hukatust. 3. Tartuffe mees, kes esines kui kõige usklikuma mehena maa peal. Ta üritas teha maha kõiki, kes pidasid lugu maistest lõbudest ja ahvatlustest. Ta rõhutas koguaeg Taevast ja selle isandat. Ta suutis oma jutuga pimestada perekonna pead Orgoni, kes andis talle peavarju ja toitis teda, võttis Tartuffet kui venda. Tartuffe suutis oma vagadusega viia Orgoni nii kaugele, et viimane rääkis talle kõik oma saladused ja kõigele lisaks tahtis anda ka oma tütart ning kirjutas ka kõik oma maised varad Tartuffele. Tartuffe aga himustas Orgoni naist. Ta oli valmis ükskõik mida tegema selle naise nimel.
ja väikseim 19 km, Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km. Mõlema kaaslase kuju on ideaalsest sfäärist kaugel. Marss on enim uuritud planeet Päikesesüsteemis. Ekspeditsioonide põhieesmärk on olnud kahtlemata leida märke kunagisest elust. Ligi nelikümmend aastat on teda uuritud (proovitud uurida), kuid kahekümnest retkest on korda läinud vaid kaheksa. Välja arvatud Maa, on Marsil kõige mitmekesisem ja huvitavam maastik kõikidest maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis, tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust (paremal). Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune. Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 27km sügavune kanjonite süsteem (paremal);
Kümnendi märksõnaks on ka optimism: jõukuse-, meediahüppe-, kosmose-, postkoloniaalse süsteemi tekke ja poliitiliselt pingelõdvenduse kümnend. Omaette märkideks kujunevad alternatiivsus, revolutsioonilisus, noored (hipid, beat, folk jne). Kuna elu oli palju paremaks läinud, kajastus see ka luuletajate töödes, kust kiirgas optimismi. Enam ei kirjutatud ängistavat luulet, vaid oldi väga rõõmsad, luuletati palju kõigest ilusast ja maistest rõõmudest. Kuuekümnendatel toimus ühiskonna vabanemine tsensuurist, mis tõi kaasa uue põlvkonna luuletajaid- Kassetipõlvkond, tänu millele toimus suur vormiuuenduse. Sulaajastu muutused tõid peamiselt positiivset kultuuriellu, hakkas ilmuma uusi ajakirju. Tänu elu paranemisele said ka luuletajad inspiratsiooni kõigest ilusast, mis nad enda ümber leidsid, mistõttu kutsutase seda kümnendit ka pingelõdvenduse kümnendiks.
Tragöödias käsitleti jumalate ja inimeste läbikäimist ja ka igapäeva teemasid. 12. Amfiteatris asuvat lava, kus oli koor, nimetati orkestraks. 6.02.15 Elsa Tamm PH11 Keskaeg muusikas 1. Keskaeg kestis 5.saj – 13.saj 2. Kogu keskaja elu oli allutatud kirikule. Inimese ideaal oli askeet pühak, kes oli pühendunud oma elu jumala teenimisele ja oli loobunud maistest rõõmudest. 3. Muusika areng toimus kloostrites ja kirikutes. 4. Paavst Gregorius I : ühtlustas läänekirikus liturgiat, kombed kirikutes olid kindlad tema ettekujutuste kohaselt anti välja KORAALIDE kogumik (kirikulaulud), mis sisaldas kindlaid viise ja tekste 5. Gregoriuse koraal – küllaltki monotoorne, ühehäälne ima kindla taktimõõduta ladina keelne laul 6
Peajumalate kolmik- Trimurti (Brahma-looja, universumi juhataja; Visnu- maailma hoidja; Siva- looja,kaitsja,hävitaja.) Eeposed: ''Mahabharata'' , ''Ramajana'' Hinduistlikud templid: Templid meenutavad monumente, käbitaoliste tornidega; väikesed ruumid, tähtsaim pühakojaruum; väljast rikkalikult skulptuurselt (reljeefiga) kaetud - meelelised stseenid jumalate ja kangelaste elust. Budism 6.saj. eKr. Siddhartha Gautama u.560-480 eKr. Pühamees, valgustunu- Buddha. Eesmärk: vabaneda maistest kannatust. ja pääseda taassündide ringist nirvaanasse. Ehitised: Stuupa- monument Buddhale, poolkera- v kellukakujuline(Sanchi Amaravati stuupad) Tempel: ruudu-ja ringikujuline astmetest kontsentriline ehitis. Boropudur - tempel Jaava saarel Indoneesias, ehitatud 9.saj lõpul. Templi plaan meenutab jantrat, graafilist kujundit,mida kasut meditsiinilise abivahendina. Ehitis sümboliseeris budistlikku mõttemaailma ja pürgimusi (1
(Näited: Sanchi stuupa (poolkerakujulise kupliga kaetud ehitus Buddha mälestuseks), Angkor Vati tempel, Borobuduri tempel, Khajuraho templid ja Taj Mahal.) Ehitus materjalid: Põletatud tellis, kivi, marmor, kinnitamiseks kasutati mõnikord metallklambreid. Skulptuur: Skulptuuri iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus, liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus ning kehade paindlikkus. Materjaliks on põhiliselt kivi, aga ka pronks ning vask. Maistest vahekordadest, proportsioonidest ning anatoomiast ei peeta kinni, kuna need pole jumalate kujutamisel vajalikud. Valitsevaks vormiks on reljeef. Jumalad on ümbritsetud veetlevatest ja lõbusatest naistest. Kunst tahab rõhutada, et kõik kordub. Tähelepanu ei pöörata iga elusolendi individuaalsusele, vaid näidatakse igaühe kuulumist mingisse liiki, rolli või kasti. Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on hinduistlikud jumalad ja Buddha
Mis panid aga ,,Maa õnnistu" Ingeri oma eesmärke saavutama ning teda tugevaks tegid? Esimene asi, mis Ingeriga meenub, on see, mis juhtus tema lapsega. Vahetult pärast lapse ilmale tulekut otsustas Inger vastsündinu hukata, kuna viimasel oli samasugune jänesmokk nagu Ingeril endal. Kuigi selline tegu on väga kahetsusväärne ja andestamatu, arvan ma, et see näitab Ingeri tugevust. Ta ei tahtnud, et tema laps kannataks samamoodi nagu ta ise ning otsustas teda maistest piinadest säästa. Inger soovis oma lapsele parimat ja leidis, et talle oleks parim mitte saada osa teiste pilgetest ning tema välimusest tulenevast tõrjumisest. Selle teo põhjal arvan ma, et Inger oli tugev ja vastupidav, sest ta peab kogu elu seda tegu enda mälestustes kandma. Samuti teeb Ingerist tugeva inimese tema vanglas veedetud aastad. Pole just lihtne jätta oma lapsed ja kodu aastateks kellegi teise hoolde ning olla neist eemal. Olenemata sellest
Villu võimalikuks elada, lõpetas ta oma elu. Ta pidas paremaks lahkuda kõigi teiste juurest ja sellega teha nende elud kergemaks, kuid tegelikult tõi Villu enesetapp rohkem valu, kui lahendusi, ehkki lõpuks olid kõik rahul. Kõigi teiste vaatevinklist oligi Villu enesetapp vist parim lahendus, kuna kuhugile mujale elama sõitmine oleks Villu kehva majandusliku ja tervisliku olukorra pärast tulutuks ja võimatuks osutunud. Sedasi toimides sai ka Villu kõigist oma maistest probleemidest lahti ja ka kergendas teiste omi. Samuti oli inimesi, kes sellest kasu said, kuna Villu ja Eevi poja - väikse Villu Kõrbojale elama minnes pärib ta millalgi ikka ka Katku talu. Sellega tekib tal võimalus talud liita ja kogukasumit suurendada.
plahvatused,väga kõrge temperatuuriga protsessid jne. Nende protsessides tekivad suure energia osakeste prootonite,aatomituumade ja elektronide vood ehk kiired. Kosmilised kiired avastas 1912. aastal Austria füüsik Viktor Hess, kes 1936. aastal sai selle eest Nobeli preemia Gammakiirgus Sõdib Kõige kalgimat kiirgust uurib täheteaduse valdkonnas gammaastronoomia. Gammakiirgust tuleb ka maistest allikatest, nind eelkõige meenub siinkohal tuumapommi üks hävitavaid tegureid Astronoomia kõige huvitavam gammakiirguses vaadeldud nähtus on gammasähvatus avastati samuti sõja tõttu, kuigi see oli vaid külm sõda. Avastati vaatlustest 1960. aastatel salajaste tuumakatsete leidmiseks kosmoses. Avastas USA sõjaline satelliit Vela 4 see juhtus 1967. aastal. Praeguseks on teada, et mitmed tuhanded mittekorduvad gammasähvatused taevas on pärit Universumi
Praktiline- võimaldab hästi ja õnnelikult elada, luua seadusi, et riik elaks hästi. Teoreetiline- Asjade kohta, mis muutuvad ja on eraldi. Asjade kohta, mis ei muutu ja ei ole eraldi. Asjade kohta, mis ei muutu ja on eraldi. Sofia- tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia käib teoreetilise teadmise alla. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest. Tarkus on teadmine taevalikest ja maistest asjadest. Taevased asjad: kehalised asjad ( füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia ), kehatud asjad ( teoloogia, psühholoogia, matemaatika ) Maised asjad ( eetika ja riigitarkus ) Tehnilised asjad ( loogika, dialektika, retoorika ) 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Lähtuda meeleolust. Mitmed filosoofid on väitnud, et olulisem on alustada sellest, et tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia lähtub
suri, oli selge, et nüüd on ka temal aeg ilmast lahkuda. Ta lõi ise endale vangla, koos sealsete rangete reeglitega. Just need enda loodud reeglid viisidki Harry tupikusse, kust ta enam omal käel välja tulla ei suutnud. Ta oli väga enesekriitiline ning hoidis kõiki oma tundeid enda sees, neid välja laskmata. Lõpuks sulgus ta endasse ning hunt Harry sees oli saavutanud oma eesmärgi. Ainsa võimaliku väljapääsuna näeb Harry enesetappu, mis päästaks teda maistest piinadest. Lohutus, et ta võib iga kell endalt elu võtta hoiab teda elus. Ühes öös tutvub Harry Herminega ning peagi tunnevad nad mõelmad, et on leinud hingesugulase, kelle kaudu ennast paremini mõista. Eneselegi üllatuseks nautis ta tantsimist, suhtlemist ja head muusikat. Ta tundis, et ta elab lõpuks elu, mida ta pole juba aastaid elanud. Nähes aga oma armastatud Herminet teise mehe embuses, ei suuda ta hundile vastu võidelda ning tapab maagilises teatris Hermine.
umbes 6. sajandil e.m.a. Midagi täpset tema edasise elu kohta teada pole. Arvatakse, et ta õppis munkade juures ja jõudis aja jooksul nendest kõrgemale arengutasemele ja töötas välja oma arusaamad õigetest eluviisidest ja hakkas neid rahva seas kuulutama, pannes seega aluse uuele usule. Rändjutluste tulemusena tekkisid hiljem kloostrid, kus hakati tema õpetusi järgima. Lühidalt kokku võttes propageeris õpetus kasinust, paastu ja palvetamist, lahtiütlemist maistest naudingutest ja väärtustest. Budistidel on sadu köiteid pühakirjatekste, mis on teemade järgi liigitatud kaanoniteks. Kuigi tekstide allikaks on Buddha, on need kirja pandud suuliste pärimuste kaudu tagantjärele, mistõttu on neis palju pühakute omaloomingut. Kirja on pandud lisaks Buddha jutlustele ja tegudele ka praktilisi harjutusi, luulet, ajalugu, keemiat, ravikunsti, kombeid, mitmete budade elulugusid jm.
India skulptuur iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus. Kehad on nii painduvad nagu luid poleks. Maistest vahekordadest ja proportsioonidest ei peeta kinni, anatoomiast samuti mitte. Materjaliks on põhiliselt kivi. Valitsevaks vormiks on reljeef. Tõsised, pühalikud või hirmuäratavad jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest veetlevatest naistest, kes kehastavad alamaid jumaladi, deemoneid ja haldjaid. Hinduistlik hinduistlikud jumalad (Visnu, Siva) ja Buddha on vabaskulptuuride tähtsamad motiivid. Kuulsad on tantsiva Siva pronkskujud, tal on tihti rohkem kui kaks kätt
sõjaterritooriumil ka süütud inimesed. ,,Mõistjaid ja mõtlejaid on väike arv inimesi, kellest ka väga vähe lugu peetakse," nii oli see valgustusajal ning kipub olema ka tänapäeval. Voltaire laidab ka kitsast maailmapilti ja enesekesksust, üleolevust ja upsakust. Ei taheta näha oma ninaalusest kaugemale. Uus võetakse vastu skeptiliselt, nagu Voltaire oma teoses ütleb: ,,Meie siin tillukesel porihunnikul ei mõista ju midagi, mis maistest tavadest vähegi erineb." Kõik, mis meile uus, on võõras. Sageli vaadatakse sellele viltu ka siis, kui see enam nii uus ei olegi. Hoolimata sellest, et ei saada iial teada kõiki looduse saladusi ja mis asjade taga tegelikult peitub, peetakse end kõige targemaks, arvates kõike teadvat, või vähemalt palju rohkem kui teised. Tsitaat, ,,seda, millest sa üldse aru ei saa, tuleb ikka tsiteerida keeles, mida ise kõige vähem oskad," peab üsna täpselt paika
kuna ka mina pean rahu ja kindlustunnet. Aga seda on võimalik saavutada ainult ise tehes, mitte teiste peale lootes. Kuna ,,kurjuse kuristikul" on ainult seksuaalsus ja aistingud, harmoonia ja hingeline tasakaal puuduvad. · Miks ja kuidas jõudis ta ristiusuni? Augustinuse otsinguid innustas põletav iha saavutada sisemine rahu. Ta ihaldas kindlustunnet ja tugevat jalgealust. Viis, kuidas ta selleni jõudis oli see, et ta loobus maistest rõõmudest ja naudingutest Jumala-armastajast, kellele siinpoolne elu tähendas eelkõige kannatusi ja kiusatusi. · Kuidas kujutab ta teoses ,,jumalariik" inimkonna ajalugu? Oma arvamus. ,,jumalariik" põhinev Jumala-armastusele. Augustinus kujutab ette inimkonna ajalugu läbi kristliku maailmakujutise. See räägib Jumala ilmumisest ajaloos, oma väljavalitud rahva kaudu. Nii püüabki
Kirjeltatud on pidaevaid ümbersünde ja kannatusi mida inimene iseendale oma käitumisega põhjustab. Ainus viis, kuidas saab vabastada ennast taassünnist on kogu eksistensi olemusliku ühtsuse mõistmises läbi veedade lugemise, mediteerimise, paastumise, usu, askeesi kaudu.. See tähendab, et kõikides olevustes eksisteerib üks hing, kogu eksistents on osa ühest olemusest. Eksistentsi terviklikkuse äratundmise kaudu saavutatakse moksa vabanemine maistest ihadest, hirmust ükskõiksusest. Vabaks saanud inimene näeb kõiki hingi endas ja ennast kõikides hingedes. Lisaks kirjeldatakse traktaatides taassündide tsüklist vabanemiseks võimalust läbi jooga, mille lõpptulemuseks on ühinemine jumalaga ja väljumine taassünni tsüklist. Bhagavadgita Üks tuntumaid hindu kirjandusteoseid pakub reinkranatsioonist vabanemiseks kolm teed: teadmiste tee, omakasupüüdmatu tegutsemise tee ja pühendumiste tee. Nende õpetuste
4. Paastumine ketsab terve ramadaanikuu - sel ajal sai Muhamed kutsumuse. Ei tohi süüa, juua, lõbutseda, harrsatada suguelu päikese tõusust loojanguni. 5. Palverännak Mekasse on kohustuslik vähemalt kord elus. Seda tehakse aasta viimasel kuul. Ramadaan Igal aastal ramadaanikuul, paastub moslem koidikust päikeseloojanguni, hoidudes söögist, joogist ja seksuaalsuhetest. Kuigi paast on tervisele kasulik, peetakse seda põhiliselt vaimse enesepuhastuse meetodiks. Lõigates end ära maistest mugavustest, isegi lühikeseks ajaks, saavutab paastuv inimene tõelise kaastunde nälgivate inimeste vastu ja ka juurdekasvu oma vaimses elus. 2 3
Seesama kirjeldus on pannud aluse ka levinud kujutlusele filosoofist kui eluvõõrast ja askeetlikust mõttetargast, kes tegeleb ranges eraldatuses suurte mõtete mõtlemisega. Oma dialoogis "Phaidon" kirjeldab Platon filosoofi kui isikut, kes tegeleb suremise või surnud olemisega. Ka üldsus olevat arvamusel, et filosoofid on vähemalt kahel põhjusel surma ära teeninud: kuna nad ise suretavad ennast ega hooli tavalistest maistest asjadest nagu head road, hea riietus ja armurõõmud ning nad tekitavad tavapärast eluviisi kritiseerides paljudes inimestes surmavihani küündivat meelepaha. Dialoogis "Pidusöök" kirjeldab Platon filosoofi kui targa ja nõmeda vahepealset, kusjuures targad on ainsana jumalad, kuna neil on surematutena ligipääs igavesele tarkusele, ja nõmedad on need, kes peavad ennast surelikena tarkadeks ja arvavad,
väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks, paljude ruumidega ehitiseks. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ja muudavad siseruumi hämaraks. Templid ehitati kivist, kuid ilma mördita ja ainult mõnikord klambreid kasutades. 4. Skulptuur Indias. India skulptuur iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus. Kehad on nii painduvad nagu luid poleks. Maistest vahekordadest ja proportsioonidest ei peeta kinni, anatoomiast samuti mitte. Materjaliks on põhiliselt kivi. Valitsevaks vormiks on reljeef. Tõsised, pühalikud või hirmuäratavad jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest veetlevatest naistest, kes kehastavad alamaid jumalaid, deemoneid ja haldjaid. 5. Nimeta 2 kuulsat ehitust. Boroboduri tempel, Jaava saarel, Indoneesias Angkor Vat, Kambodzas 6. Arhitektuur Hiinas. Nimeta kuulsaid ehitusmälestisi.
ehitiseks. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ja muudavad siseruumi hämaraks. Templid ehitati kivist, kuid ilma mördita ja ainult mõnikord klambreid kasutades. 4. Skulptuur Indias. India skulptuur ei ole staatiline nagu egiptuse skulptuur, vaid seda iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus; kehad on nii painduvad nagu oleksid nad ilma luudeta. Maistest vahekordadest ning proportsioonidest ei peeta kinni need pole jumalate kujutamisel vajalikud, niisamuti anatoomiat, sest esinevad inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, samuti inimestest ja loomadest kombineeritud olendid. Materjaliks põhiliselt kivi. 5. Nimeta 2 kuulsat ehitust. Boroboduri tempel, Jaava saarel, Indoneesias Angkor Vat, Kambodzas 6. Arhitektuur Hiinas
avarus, ülev tundetoon, üleloomulikkus ja suurejoonelisus. Sagedased on kordused, püsimotiivid ning –epiteedid. Jutustamisviis on aeglane ja rahulik, sõnastus arhailine. Kangelaslugusid oli tavaks laulda, seda viiulitaolise pilli või harfi saatel. Rüütlikirjandus tekkis, kuna rüütelkond vajas oma huvidele vastavat kirjandust. Rüütlikirjandus põhines rüütlitel ehk teisisõnu luuletajatel, kes laulsid lossidaamidele nende ilust, armastusest ja teistest maistest rõõmudest. Kõige täiuslikuma vormi leidis rüütlikirjandus luules ja romaanis. Rändavatest laulikutest said nimepidi tuntud luuletajad ja heliloojad – trubatuurid. Trubatuurideks nimetati neid peamiselt Lõuna-Prantsusmaal, Põhja-Prantsusmaal tunti neid kui truvääre. Saksa rüütliluule nimetus oli minnesang ja lauliku nimetus minnesinger. Rüütliluule väljendas elurõõmu, teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding.
teadmisi ei ole. Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psühholoogia), arvud (matemaatika)- inimesest sõltumatult eksisteerivad asjad Maised : eetiline tarkus (praktiline- isikliku elu korraldus), riigi valitsemise oskus, tehniline teadmine. Tarkuseks kutsutakse teadmist jumalikest ja inimlikest asjadest, teadmist maistest ja taevalikest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Alustades lähtuda meeleolust, tabada ära see meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles- filosoofia algab imestusest Descartes- radikaalse kahtluse printsiip. Tuleb teha nii, et seame kahtluse alla kõik selle, mis vähegi võimalik ja vaadata kas jääb üldse järele midagi milles kahelda ei ole võimalik. Kui
-7.saj eKr tänap. Bihari osariigi alal Gangese ääres Tuleneb sanskr. k. sõnast Jaina /džaina/ - „jina järgija“ Õpetaja tiitel - Jina „alistaja“ Kogudus - Tīrtha „jõekoole“ On palju ajastuid. Igas ajastus on 24 suurt õpetajat (tirthankara ehk ´sillaehitaja´), selle ajastu suurimad on Pārsva (8.-7.saj. eKr) ja Mahāvira (6.saj. eKr). Parsva õpetas: Kannatuste põhjus on vägivald. Selle vähendamiseks tuleb vaigistada keha himusid ja meeli ja loobuda võimalikult maistest muredest. Seetõttu rõhutas ta vägivallatust (ahimsa). Igasuguste loomsete eluvormide tapmist tuleb vältida. Jina Mahāvira oli Pārsva õpetuse edasiarendaja ja džinismi sisuline rajaja. Sai 12 aastase askeesi järel kõiketeadmise (kevela). Esimene õpilane oli üks hindu brahmaan. Mahavira jaotas inimesed munkadeks (sadhu), nunnadeks, ilmikmeesteks ja ilmiknaisteks. 72 aastaselt saavutas ta mokša. Õpetuse keskmes on inimene. Eesmärk – vabanemine maisest ümbersünnist.
Arutleb eluteemadel nt laste kasvatamine, üksindus, sõprus, julmus, edevus jne. Seiku toob enda elust. Rõhutab mõistuse ja eneseanalüüsi tähtsust. Raamatutest õpitud tarkusest on tähtsam elukogemus. Rüüteleepika Tunnused: harmooniline välimus, füüsiline võimekus, vaimne ja kõlbeline täiuslikkus kõik tasakaalus. Keskaja rüütliromaaniga võrreldes on kujutlusviis konkreetsem, looduspärasem. Näitas elu sõltuvust maistest teguritest ja ühiskonnast. Realismi alguses on teos "Celestina". Kujutab üksikasjalikult esimesena ühiskonna madalat poolt, põhjakihti. Rabelais nägi inimelu peaaegu ainult materiaalse ja bioloogilisena. Peateos "Gangantua ja Pantagruel". Oli munk, õppis arstiteadust, oli arst ja suhtles humanistlike ringkondadega. Materialistlik ja vabameelne elukäsitlus. Kasutab ohtralt rahvalikku rämedat kõnepruuki. Looduse alus on kehalisus, sugulisus. Groteski suur kasutaja + mäng keelega
tempel ise aga suur. Need ehitati kivist, ilma mördita. Siseruumides oli kujusid vähe, aga välisseintes palju. Saalide uksed olid ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas ja lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt, mis muudavad siseruumid hämaraks. Angkor Vati tempel Kambodžas, 12. sajand. India skulptuur Mänglev, dünaamiline, mitmekesiste liigutustega. Maistest proportsioonidest ja anatoomiast ei peeta kinni. Põhimaterjaliks kivi, kuid kasutatakse ka vaske ja pronksi. Miski ei kao ega lõpe, kõik kordub. Vabaskulptuuride tähtsaimad motiivid on jumalad ja Buddha. India reljeef India skulptuuri valitsev vorm on reljeef. Ülev vaimsus ja maalähedus segamini. Uuemad kultuurid 1.-2. sajandil Gandharas. Kujude seostamine hellenismiga.
Io keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on 50 kraadi Celciust, kuid on avastatud ka alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. "Galileo" aga mõõtis Io Pillan Patera nime kandva vulkaani suudme temperatuuriks 1700°C. Tegemist on üldse Päikesesüsteemi kõige kuumema kohaga (loomulikult Päikese järel). Maal pole nii kõrget temperatuuri looduslikult esinenud juba mitu miljardit aastat, praegu küünib maistest vulkaanidest purskuva laava temperauur vaid veidi üle 1100°C. Io vulkaani suudme kõrge temperatuur viitab sellele, et ta purskab suure magneesiumisisaldusega laavat. Seni arvati, et Io vulkaanid purskavad vaid väävlit, sest alates vulkaanide avastamisest "Voyager'i" poolt 1979. aastal oli nende temperatuuriks mõõdetud vaid umbes 400°C. Io värvuse määravad väävlirikkad, heleoranzid tasandikud, kuid on ka valgeid ja pruune piirkondi
hiljem lihtsalt armastuslaul Sirventees – enamasti poliitiline, satiiriline laul, ka sõjalaul Tensoon – (kahe poeedi) vaidlus armastuse, luule sõja vm üle Vers – kantsooni lühendatud ja lihtsustatud variant 10.Kust saadi rüütliromaanide kirjutamiseks ainestikku? -Keltide müütidest 11.Selgita, millest on juttu erinevates rüütliromaanides. -Põhines rüütlitel ehk teisisõnu luuletajatel, kes laulsid lossidaamidele nende ilust, armastusest ja teistest maistest rõõmudest 12.Kes oli esimene prantsuse naiskirjanik ja nimeta üks tema lee. -Esimene prantsuse naiskirjanik on Marie de France ( XII saj II pool), kes elas inglise õukonnas; temalt on teada 12 leed, tuntuim neist, “Kuslapuu”, kujutab Tristani ja Isolde salajast kohtumist metsas. Leede ainestik pärines enamasti bretooni (keldi) legendidest 13.Iseloomusta keskaja linnakirjandust. -Kirjandus laskus rüütlikultuuri kõrgustest “maa peale”. -Linnades lauldavad värsijutustused
Absoluutne hea: Jumalariik (teoses kannab nime Jerusalemm), põhineb igavesel jumalaarmastusel, mis võib välja kasvada enesepõlguseks Absoluutne halb : maapealne riik (nimi Babülon), põhineb lõplikul ja maisel armastusel, eriti enesearmastusel, mis võib välja kasvada jumalapõlguseks. Inimene peab ise valima kumma riigi kodanik ta olla tahab. See töö andis teoreetilise baasi, millele paavstivõim rajas oma maistest valitsejatest üle oleva (mõnel juhul võib ka kokku kirjutada) võimu. Raamatut on kirjeldatud ka kui kristliku kiriku suurt poliitilist teost, mille tohutut mõju ajaloole on võrreldud suisa Karl Marxi ,,Kapitalismiga". Õpetus usust. Augustinus ei käsitle usku inimlikust tahtest ajendatuna. Keegi ei saa omast jõust või omadest võimetest ega omast tahtest uskuda nii, et see usk oleks tõeline. Augustinuse arvates saab inimene õigesti uskuda ja Jumalat tunnetada vaid sel juhul, kui
vana, keskmise ja uue riigi ajaks ning dünastiateks. Keskmise riigi 18. dünastia Thutmosiste vahele ilmus Hatsepsut. Muumiana tuli Hatsepsut taas päevavalgele enam kui paar tuhat aastat hiljem. Hatsepsut on esimene teadaolev naismonarh ajaloos ning üks tuntumaid Egiptuse naisvalitsejaid Kleopatra kõrval. 1903. aastal avas arheoloog Howard Carter Kuningate orus hauakambri tähistusega KV 60, mis teati olevat ehitatud Hatsepsuti ammele Sitrele. Kuid Carter leidis sellest maistest aaretest ammugi rüüstatud kambrist kaks muumiat. Kolm aastat hiljem avas Edward Ayrton kambri KV 60 uuesti ja viis sealt ära kuningliku amme tähisega kirstu koos muumiaga, mis jõudis Egiptuse muuseumi Kairos. Teine identifitseerimata muumia jäi kambrisse. Kuna ei Carter ega Ayrton kandnud haua asukohta kaardile, unustati selle asukoht. Alles 1989. aastal leiti hauapaik uuesti ja juba 1960. aastail oli asjatundjate seas hakanud
haudehitis Põhja-Indias, mille India suurmogul Dzahan lasi ehitada oma abikaasa mälestuseks, kes suri neljateistkümnenda lapse sünnitamisel. Tadz Mahal Skulptuur India skulptuuri iseloomustab dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus, painduvad kehad. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud. Väidetavalt viib jumaluste kujutamine taevasse, vastupidiselt inimese kujutamisele. Ei peeta kinni maistest proportsioonidest ega ka anatoomiast. Esinevad inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, samuti inimestest ja loomadest kombineeritud olendid. Materjalina kasutati põhiliselt kivi, kuid on ka iidsetest aegadest kasutatud vaske ja pronksi. Kujutisi ei peetud kunstiteosteks vaid pigem hingekosutuse vahendiks. Leitud kujukesed on tehtud nii alabastrist, marmorist kui põletatud savist, leitud on ka fajansist esemete tükke. Kujutatud on nii mehi, naisi kui loomi
raamatute tõlkimine ja nad pidid tegema ohverdamis rituaale. Kõik pidid teda kuuletuma, maailmavaim 15. Atman- inimese surematu osa, mis saab lunastuse, kui ühineb maailmavaim brahmaniga 16. Sansara- ümbersündide ahel 17. Karma- kõik elujooksul tehtud, mis määrab elu käigu 18. Ahimsa- vägivallatuse idee, vältida tuleb tapmist, ka loomi, elava austamine 19. Moksa- Atman ja Brahman koos 20. Nirvaana- igavese rahu seisund 21. Askees- maistest rõõmudest loobumine, jumalale pühendumine, vaesuses elamine 22. Meditatsioon- mõtlus, millega saab meeli puhastada, eesmärk teadvustada sansarat ja jõuda nirvanasse 23. Jooga- eesmärgi saavutamine, teadvuste kontrollimine, ühendus keha ja vaimu vahel 24. Dao- universumi kord 25. Yin- naine, ilusad omadused, pimedus, külmus, niiskus 26. Yang- mees, mehised omadused, valgus, kõrgus, kuivus, soojus, hele, taevas 27. Shariaat- 28
Mida Sokrates Kebesele vastab? Et seda ei tohi, kuid ta ei tea ise ka miks ei tohi Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegelegi muuga kui “suremisega” või “surnud olemisega” (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Sokrates seletab et filosoof ei hooli maistest naudingutest ega riietest. Filosoof vabastab oma hinge kehast niipalju kui see võimalik on. Ning et inimene kes ei hooli kehalistest naudingutest ongi surma ligi. Filosoofi hing ei austa keha ning põgeneb selle juurest. Senikaua kuni filosoofi hing ja keha on koos ei saavuta nad kunagi tõde. Keha tõttu sünnivad sõjad ja kõik muud haigused ning ihad. Arukus saabub siis kui kehast vabanetakse. Teadmised saabuvad pärast surma. Õigesti filosofeerijad harjutavad surnud olemist.
Marsi orbiit on rõhutatult ellipsi kujuline. Üks selle tagajärgi on temperatuuri muutus umbes 30 C Päikese lähispunktis apheelioni ja periheelioni vahel. Sellel on suur mõju Marsi kliimale. Viking maandurid tegid kindlaks, et Marsi temperatuur varieerub 150 K kuni 295 K . Kuigi Marss on palju väiksem kui Maa, on tema pinna pindala umbes sama kui Maa maismaa pindala. Välja arvatud Maa, on Marsil kõige mitmekesisem ja huvitavam maastik kõikidest maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: - Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis, tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust (paremal). - Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune. - Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 2-7km sügavune kanjonite süsteem (paremal);
Templid peamised vana kunsti mälestusmärgid meenutavad rohkem monumente kui ehitisi meie mõistes. India templi kõige püham paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber aga võis kasvada suureks, paljude ruumidega ehitiseks. Siseruumis oli kujusid tavaliselt vähe, aga India pühakodade välisseinad näivad koosnevat lausa skulptuuride massist. India skulptuuri iseloomustab dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus. Maistest proportsioonidest ei peeta kinni niisamuti mitte anatoomiast, sest esinevad inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, samuti inimestest ja loomadest kombineeritud olendid. Materjaliks on põhiliselt kivi, kuid on ka iidsetest aegadest kasutatud vaske ja pronksi. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef. India kunst tahab rõhutada, et miski ei kao ega lõpe täiesti, vaid kõik kordub. India kujutava kunsti suurim õitseaeg oli Guptade dünastia ajal (4.-7. Sajand p.Kr.)
Ambroosiusega, kes oli tol ajal Milaano piiskopiks. Augustinus käis tihti tema jutlusi kuulamas. Kui siiamaani oli kristlus Augustinuse jaoks vaid ebaloogiline retoorika, siis just nüüd hakkas Augustinus seda nägema hoopiski uues ja soosivas valguses. Vähem kui kaks aastat peale Milaanosse kolimist, loobus Augustinus tervislikel põhjustel retoorika õppejõu positsioonist. Augustinuse otsinguid ristiusuni innustas põletav iha saavutada sisemine rahu. Ta loobus maistest rõõmudest ja naudingutest 32 aastaselt laskis Augustinus ennast ristida. Peale usku pöördumist loobus ta ka suhetest vastassugupoolega. Oma 35. eluaastal, pöördus Augustinus tagasi oma vanasse kodukohta Põhja-Aafrikas. Umbes samal ajal suri ka tema poeg Adeodatus. Kaks aastat hiljem võttis Augustinus vastu preestrikutsumuse, hiljem määrati ta Hippo linna piiskopi abiliseks. Augustinus jäi kogu oma ülejäänud eluks Hipposse, kus ta suri 34 aastat hiljem, olles 76 aastane
ära arvas. Nimelt kui Harry on andunud Herminesse, peab mees ta tapma. Harry nõustub sellega. Mees tutvub ka Pabloga, kes ei saa aru Harry tõsidusest. · Hermine õpetab Harryt tantsima. Mehele ei meeldi see eriti aga ta lepib. Naise survel ostetakse ka grammofon. Harryle tuvustatakse Mariat. Tal ei ole head haridust aga see-eest on ta armumängudes vilunud. Harry on üks tema paljudest armukestest. Naine paneb mehe maistest naudingutest rõõmu tundma. Mees käib ka tantsulokaalis jalga keerutamas. Tal tuleb see välja. Tipphetkeks on Gloobuse ball, igaaastane suursündmus. Harry ei olnud sellest üritusest väga vaimustuses. Vahepeal ta kahetses, et oma vana eluviisi juurde ei jäänud. Harry püüab Pablot valgustada muusikateooria ja klassikute alal. Pablo kritiseerib seepeale Harry liigselt intellektuaalset tõsimeelsust ja väidab, et lõbusast slaagrist on
kokkuvarisevad. Kreeka-kristlik traditsioon kannab seda idu "Eimiskiks" muutumisele alati endas. Selles nägemuses annab ta hinnangu oma kaasaegsetele: "Nõrgad kahtlevad selles faktis, tugevad (üliinimesed) näevad selles käsku uuele korrale, väärtuste ümberväärtustamisele." Nietzsche teraapia seisneb "võimu tahte" kuulutamises. Võimutahte kandjaks on "Üliinimene" - "Übermensch". Üliinimene on täielikult vaba traditsioonilistest väärtustest. Tema tegevus lähtub maistest möödupuudest: Ta püüdleb tugevuse, vitaalsuse ja võimu poole. Tema vastas seisavad karjainimesed, kes veel alluvad väljamõeldud Jumala diktaadile ja ülistavad nõrkuse ja kaastunde moraali. Vähesed üliinimesed on aga küllaltki tugevad, et kanda oma vabaduse kibetaid tagajärgi ja püsida vitaalselt toore juures. Nende viimseks proovikiviks on võime taluda igavese tagasipöördumise mõtet. Nietzsche püüab hiljem seda igavese ringkäigu mõtet, mis teda olevat külastanud nagu
mõju inimesele, mis hakkas kujunema 1880 aastal Saksamaal Bismarckiga, kus hakati riigile olulistele ametnikele pensione maksma Teose peategelane Harry Haller on intellektuaal, kelles domineerivad kaks hinge ,,hunt" ja ,,inimene". Poleemika seisnebki selles, et Haller ei suuda kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti lepitada. Ainsa võimaliku väljapääsuna näeb ta enesetappu, mis päästaks teda maistest piinadest. Harry ei sobi tänapäeva ühiskonda, mis põhineb õnnele. Kõik, mis ühe inimese õnnelikusk võib teha on Harry ,,hunt" endast eemale tõrjunud. Lohutus, et ta võib iga kell endalt elu võtta hoiab teda elus. Krahh saabub siis, kui Harry läheb tülli oma viimase sõbraga. Hunt Harry sees oli saavutanud oma eesmärgi. Teine pool hingest, kes vajas eluks maiseid rõõme ei suutnud seda taluda ja otsustas minna lihtsama vastupanu teed. Saatuse tahtel kohtsa ta aga
poolt 5.saj. Sisuliselt muutus inimeste maailmavaade peale antiiki seoses kristluse levimisega. Nii võibki öelda, et keskaeg algas seoses kristliku maailmavaate kujunemisega. Inimeste mõttemaailma muutis uus suhe Jumalasse. Antiikajal olid Jumalad justkui idealiseeritud inimesed, kes nautisid maiseid rõõme ning eksisid nagu inimesedki. Kristlik Jumal oli kõikvõimas ideaalkuju. Maapealset elu võeti kui ettevalmistust taevaseks paradiisiks. Ideaaliks sai paastumine ja palvetamine, maistest rõõmudest loobumine – ka kunstis kujunes askeetlik iluideaal. Kultuur koondus kirikute ja kloostrite juurde, kogu professionaalne kunst pühendati Jumalale. Keskaeg on väga pikk ja kunstis stiililiselt väga kirju aeg, mida võib kunsti seisukohalt jaotada järgmiselt: Varajane keskaeg – kuni 10.saj. Romaani periood - 10.-12. saj. Gooti periood - 12.-14.saj. Romaani ja gooti perioodil ehitatakse suurejoonelisi, võimsaid jumalakodasid – kirikuid.
10) Tuleb hoiduda rahast (hõbedast ja kullast). DZAINISMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Sarnaneb paljuski budismile. Rajajaks peetakse Mahavirat. * Eripäraks on olnud see, et usuti maailma reaalsust ja universumi igavikulisust. * Usutakse, et igale maailmale järgneb teine. * Levis arusaam hingest: "Meie oleme hinged, kes on aheldatud kehade külge. Meie eesmärk peaks olema materiaalsusest vabaneda." * Kolm olulist osist: taaskehastumine, karma ja moksa. * Tuleb loobuda maistest naudingutest. Tuleb tõde kuulutada. * Mitte ühelegi elavale olendile ei tohi viga teha. * Selles traditsiooniks on õilis ennast surnuks näljutada. * Tõde tuleb kasutada headel eesmärkidel. Ei tohi varastada, omandit ei pea endale kuhjama. * Digambara saduh traditsioon koosneb ainult meestest. Nad ei kanna riideid ja on samuti karvatud. * Svetambora sadhu valgesse riietunute traditsioon. Pühamehed võivad ainult jala käija. * Taimetoitlus on selles traditsioonis oluline.
VII.17 "Saaksin aastaid juurde, viiskümmend uuriksin "Muutuste raamatut", saaksin lahti suurtest puudustest." Wen tähendas ka mustrit, mis tekib lõimele läbi koe kudumise. Lõimeraamatuid kutsuti jing'ideks (kaanonid) ja neid kommenteerivaid koeraamatuid wei'deks (apokrüüfid). Lõpuks sai zi ka mingil ajal neljandaks viiest kõrgemast pärandatavast ülikutiitlist (vikont). Zi tähendas ka Zhouyiga otseselt seotud vormiõpetuses juba Shangi ajal Maistest tüvedest esimest. Sellele vastab 2. kuusjoon ja Roti märk (halvustavas tähenduses ka kantseleirott, tähenärija). See oli 1. kuusjoonega seotud suurt (ka valitsevat) inimest (da ren) täiendav vastaspoolus: suursugune (junzi). Kuid võib tähistada ka väikest inimest, nagu 1. kuusjoon ka shengren'i. Shengren'id (täiuslikult tark inimene, pühak, Linnart Mälli tõlkes õnnis) olid ka Xici zhuani järgi Muutuste raamatu loojad. Shengren on omakorda Daodejingi inimideaal. 2. kuusjoone
sobituda ühiskonda, kuna see tundub neile pahatahtlik ja võlts (phoney). Salingeri tegelased on ka materiaalsete vaadete vastased ja protesteerivad kasuahnuse vastu. ("Rottide võidujooks") Ta vihkab kirjanikke, kes on end raha eest maha münud. Ühiskonnast võõrandumisega on tihedalt seotud ka lapsepõlve idealiseerimine. Lastes on siirust ja omakasupüüdmatust, mida täiskasvanute maailmas ei leidu. Nii tema kui ta tegelaste mõttelaadi kannavad zen-budistlikud ideed. Tuleb loobuda maistest väärtustest ja olla salliv kõige elava suhtes. Loomingu ülevaade 1 romaan, 2 novellikogu ja mõned üksikud novellid. - Novell "Noored" (1940), novell "Parim päev banaanikala püügiks" (1948), romaan "Kuristik rukkis" (1951), kogumik "Glassi perekonna kroonika" (1961-63), novell "Hapworth 16, 1924" (1965) Erich Maria Remarque 1998-1970 Elulugu Ta sündis Saksamaal suhteliselt vaeses perekonnas ja tema kodanikunimeks oli Erich Paul Remark
kütkeist ehk vaimset vabadust, mis viib ühinemisele Ülima Vaimuga. Sikhide õpetuse järgi on hing surematu, samas kui ihu, milles hing elab, on surelik. Sündide ja surmade ahela karistuseks pääsemiseks tuleb sikhidel käituda gurude seatud reeglite järgi. Sikh peab tõeliselt usklikuna elama ausa majaperemehe elu, uskudes Jumala ainusesse, teenides leiba ausate vahenditega ning jagades seda teistega. Sikh, kellel on õnnestunud saavutada selline seisund (gursikh), on dzivan-mukta maistest ahvatlustest, kirest, vihast, ahnusest, klammerdumisest ja võltsist eneseuhkusest ehk egost vaba olend. Dharmsal on Guru Nanaki kirjelduse kohaselt vooruslikkuse tee järgmine paik. Dharmsal'is mööduv inimelu on kõige kõrgem ja väärtuslikum võimalik sünd ja jumalik kingitus. Gurparsad viitab igavesele Gurule Jumalale. Gurparsad on õndsus ja õnnistus. Seda terminit kasutatakse ka sikhide jumalateenistuse lõpul kogudusele pakutava pühitsetud toidu kohta.
loovutada. Inimesed ehk ei teagi, kelle või mille pärast nad sõdivad ning barbaarsed käsuandjad ei pruugi eales näha maa-ala, mille pärast annavad sõjameestele käsu minna lahingusse tapma ja oma eluga riskima. Voltaire laidab ka kitsast maailmapilti ja enesekesksust, üleolevust ja upsakust. Ei taheta näha oma ninaalusest kaugemale. Uus võetakse vastu skeptiliselt, nagu Voltaire oma teoses ütleb: ,,Meie siin tillukesel porihunnikul ei mõista ju midagi, mis maistest tavadest vähegi erineb."Hoolimata sellest, et ei saada iial teada kõiki looduse saladusi ja mis asjade taga tegelikult peitub, peetakse end kõige targemaks, arvates kõike teadvat, või vähemalt palju rohkem kui teised. Paljud tahavad end võõraste sulgedega ehtida, kuid võõra ilu ja au kasutamisest tulenev sära ei kesta kaua. Inimesed võiksid tõdeda, et mõistlik on tunnistada seda, et nad ei saa iial kõike teadma ning peaksid austama neid, kes asja paremini tunnevad.
Inimeste mõttemaailma muutis uus suhe Jumalasse. Kui antiikajal olid Jumalad justkui idealiseeritud inimesed, kes nautisid maiseid rõõme ning eksisid nagu inimesedki, siis kristlik Jumal oli kõikvõimas ideaalkuju. Inimese elu jaguneb lühikeseks maapealseks ja sellele järgnevaks igavesesks eluks. Maine elu olevat vaid lühike katseaeg. Maapealset elu võeti kui ettevalmistust taevaseks paradiisiks. Ideaaliks sai paastumine ja palvetamine ning maistest rõõmudest loobumine. kuulumine mingisse kollektiivi kas siis külaühiskonda, perekonda, kogudusse, seisusesse, ametialasesse ühendusse pakkus turvalisust, see oli üheks eelduseks nii suure vaimulikkonna kujunemisele. Keskaja uskliku raske elu (8- 14 saj.) Kuna maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude katsetamine, tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine siit. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus
Seega peavad maailm ja liikumised maailmas olema igavesed. Kuigi asjadel ei ole algust ajas, peab samaaegselt toimivate põhjuste jadal olema esimene liige, millel ei ole põhjust: algpõhjus ehk liikumatu liikumapanija. Sellel ei saa olla mingit potentsiaalsust, mistõttu see peab olema mateeriavaba vorm. Iga asi püüab saada Algpõhjuse sarnaseks, niivõrd kui asja loomus seda võimaldab. Aristotelese universum on suletud süsteem, mis koosneb taevastest ja maistest substantsidest, mis igavesti liiguvad ja muutuvad vastavalt oma ihale jäljendada Jumalat. 5 Tunnetus- Aristotelese tunnetusteooria tuleneb sellest, et ta heidab kõrvale Platoni eidosed kui füüsilisest maailmast lahus olevad vormid. Kui asjade loomust ja toimimist määravad struktuurid ei ole asjadest lahutatavad, siis on võimalik teadus füüsilisest maailmast. Inimese loomus (vorm) on
Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese seisukoha järgi on olemas loov e poeetiline teadmine, praktiline e eetiline teadmine ning teoreetiline teadmine sophia käib viimase teadmise tüübi juurde. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus näeb tarkust kui teadmist jumalikest ja inimlikest asjadest ehk vastavalt teadmist taevalikest ja maistest asjadest. 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab erinevatest lähtekohtadest, erinevad filosoofid peavad vajalikuks erinevaid lähtesituatsioone Aristotelese jaoks algab filosoofia fundamentaalsest imestusest, Descartes lähtub radikaalse kahtluse printsiibist, eksistentsialistid lähtuvad absurdimomendi olemasolust, kus oluline on võõrandatus, Bibihhin aga
o Naisi ei koheldud hästi Ainult lapse saamiseks o Kirjaoskus ainult vabadele meestele o Kreeka armastus ehk homoseksuaalsus · Rooma ühiskond o Matroon- Lugupeetud ja austatud pereema o Suurem mõjuvõim naistel kui Kreekas o Tunti ka aborte · Tsölibaat- Elatakse ilma vastassugupooleta o See oli levinud keskajal Mungad ja nunnad Seksi hakati vaatama kui lastesaamise vahendit · Askteelik eluviis o Maistest naudingutest loobumine Elustiilid · Patriarhaalne elustiil o Traditsiooniline o Mees ja naine töötavad kodus ja keegi väljaspool tööl ei käi o Talupoeglik · Industriaalne elustiil o Mehed olid tööl ja naised kodus o 19. sajand o Tööstuse arenguga seoses · Väljapoole suunatud elustiil ehk kaasaegne o Kõik on kodust ära o Mehed ja naised on tööl ja lapsed on koolis · Feminism o 19
Aquino Thomas (1225-1274) · Au ja kristliku enesealanduse lepitamine · Püha Paulus või Franciscus Assisist peavad end väärituks kõiges, v.a Jumala arm · Vääritus pattude pärast, kuid Jumala au ja ligimeste hüve nimel suured, ennastunustavad teod · Kui talle osutatakse au, siis ta võtab selle vastu, viidates Jumalale. Muus osas ei hooli ta sellest nagu rikkusest või muudest maistest hüvedestki Feodaalne au · Feodaalau saab algselt oma sisu vallutustest (barbarid Rooma riigi aladel) · Aadlisoo (nobilitas) kujunemise alused: · Aadlisoost olid need, kelle esivanemate hulgas polnud orje. Au: vabade meeste atribuut, legitimeerib nende kõrgemat staatust · Algselt au aluseks füüsiline suurus ja tugevus -> välised hüved, eriti
annaabi.ee 
