Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Plastmassid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Plastmassid
Plastmassid on ained, mida saab kergesti venitada ja valada vormi.
Enamik plastmasse on valmistatud naftast saadud kemikaalidest.
Plastmassid on üks polümeeride vormidest. Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest.
Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit , mille leiutas 1907. aastal USA keemik Leo Baekland. Sellest ajast peale on välja töötatud sadu erinevaid plastmasse. Peaaegu kõik nad on toodetud naftast tehtud kemikaalidest.
Plastmasside lai kasutusala tuleneb nende omadustest. Nad võivad olla jäigad või painduvad, neid võib värvida, voolida ja vormida. Plastmassid on head elektriisolaatorid ja paljud on keemiliselt sööbekindlad.
Kõik plastmassid ei käitu kuumutamisel sarnaselt. Mõned termoplastideks kutsutud plastmassid pehmenevad kuumutades. Polüetüleen on termoplast.
Teised plastmassid, mida kutsutakse termoreaktiivseteks, muutuvad kuumutamisel kõvemaks. Kui neile on ükskord valmistamise ajal kindel kuju antud, siis ei saa neid enam ümber vormida. Elektripistikud on tehtud termoreaktiivsetest plastmassidest, mistõttu nad ei sula, kui juhtmed nendes üle kuumenevad .
 KESKKOND
Plastmasside vastupidavus keemilistele mõjudele on hea omadus nende rakendamisel. See sama vastupidavus muutub aga probleemiks nende jäätmete prügimäele ladustamisel. Bakterid , kes biolagundavad ehk kõdundavad puud, paberit ja looduslikke kiude , ei suuda lagundada enamikku plastmassidest. Tulemusena jäävad plastmassid prügimägedes muutumatuteks.
Teadlased on välja töötanud plastmasse, mis on biolagundatavad, mõned neist baseeruvad taimsetel saadustel. Kõige praktilisemaks viisiks hoiduda plastmassi kuhjumisest prügimägedele peetakse võimalikult suure hulga plastmassijäätmete ümbertöötlemist.
 Plastmass on materjal, mille koostisse kuulub mingi polümeerne aine.
Suurem osa polümeere on vaigutaolised ained.
Plastmasside koostis
Plastmasside koostisse võivad kuuluda :
 polümeer ( vaik ),
 täiteaine,
 värvaine,
plastifikaator ,
stabilisaator jne.
Täiteaine võib olla:
 pulbrikujuline -talk, puidujahu, grafiit, kriit jne;
kiuline –tsellulooskiud, klaaskiud jne;
 kihiline –paber, riie , klaaskiudriie jne.
Täiteaine muudab plastmassi odavamaks ja parandab plastmassi omadusi.
Plastifikaator on lisand , mis muudab plastmassi elastsemaks. Elastset plastmassi on kergem töödelda.
Plastifikaatoriks võib olla mingi kõrge keemistemperatuuriga vedelik.
Värvainetega antakse plastmass- toodetele vajalik värvus. Värvilised plastmassid ei vaja enam lisaviimistlust.
Stabilisaator muudab plastmassi omadused püsivaks, pidurdab plastmassi vananemist.
Plastmasside töötlemine
Plastmasside töötlemisel kasutatakse järgmisi meetodeid :
 pressimine,
 surve all valamine ,
 ekstruudermeetod,
valtsimine ehk kalandeerimine,
keevitamine .
Plastmasside omadused
Mahumass . Metallide ja kivimaterjalidega võrreldes on plastmassid suhteliselt kerged.
Tugevus on plastmassidel erinev. See sõltub suurel määral täitematerjalist.
Kiulise ja kihilise täitematerjalige plastmassid on väga tugevad. Need ületavad isegi puidu tugevuse.
Kõvadus sõltub vaigust ja täitematerjalist. Kõvadus omab tähtsust põrandakatte-materjalide puhul.
Keemiline püsivus on plastmassidel hea.
Korrosiooni ja kõdunemise oht neil praktiliselt puudub. Seetõttu on plastmassid väga kestvad materjalid.
Nende jäätmed looduses ei hävine.
Elektrijuhtivus on plastmassidel väike. Seepärast kasutatakse neid:
 elektrijuhtmete ja kaablite isolatsiooniks,
 elektrimaterjalide ( lülitid , kontaktid, elektripesad jne) valmistamisel.
Soojajuhtivus on plastmassidel väike. Eriti väike on see vahtplastidel. Seepärast kasutatakse vahtplaste soojaisolatsiooni-materjalina.
Kuumakindlus on plastmassidel madal. Paljud plastmassid muutuvad pehmeks juba 60...80ºC juures.
Soojuspaisumine on plastmassidel suur. See tekitab probleeme pikkade plastmass-detailide juures (näiteks pikad torud).
Kõvadus sõltub plastmassidel vaigu liigist ja täitematerjalist. Kõvadus võib erinevatel plastmassidel olla mitmekordse erinevusega.
Eriti kõvad on kiulise jakihilise täiteainega plastmassid.
Mürgisus. Mõned plastmassid eritavad põlemisel mürgiseid gaase . Tulekahjude puhul võivad need olla tervisele kahjulikud.
Plastmassid #1 Plastmassid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Snowman Õppematerjali autor
Omadused, koostis, töötlemine

Sarnased õppematerjalid

Plastmassid - sünteetilised materjalid
4
doc

Plastmassid - sünteetilised materjalid

Kehtna majandus- ja tehnoloogiakool PLASTMASS Referaat Õpetaja: Plastmass Plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulamit ning mille koostisse kuuluvad suure molekulaarmassiga orgaanilised ained. Plastmassid võivad olla nii looduslikku kui ka tehislikku päritolu. Plastmassidest tehakse tarbeesemeid, mänguasju, toidunõusid ning neid kasutatakse laialdaselt paljudes teistes tööstusharudes (näiteks autotööstuses).

Materjaliõpetus
Plastid e-Plastmassid Powerpoint esitlus Gümnaasiumile
5
odp

Plastid e. Plastmassid Powerpoint esitlus Gümnaasiumile

PLASTMASSID Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulameid. Plastmassidest tehakse tarbeesemeid, mänguasju, toidunõusid ning neid kasutatakse laialdaselt paljudes teistes tööstusharudes. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit PLASTMASSID Polümeeri struktuuri ja omaduste põhjal liigitatakse plastmassid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. Termoplastid on maailmas enim kasutatud polümeersed materjalid, moodustades ligikaudu 90% kogu toodetavast plastide mahust. Olulisemad termoreaktiivid on fenool,-amino-, epoksiid-, ja polüestervaigud ning termoreaktiivsed polüretaanplastid. PLASTMASSID Plastmassnõudes ei tohi hoida kuumi toiduaineid,

Keemia
Materjalide kaardistus
24
docx

Materjalide kaardistus

................................................................................6 2.1.1 Klaasi ajalugu.............................................................................................................7 2.1.2 Klaasi omadused........................................................................................................7 2.1.3 Klaasi saamine...........................................................................................................7 2.2 Plastmass...........................................................................................................................8 2.2.1 Täiteained...................................................................................................................8 2.2.2 Plastide mehaanilised omadused................................................................................8 2.2.3 Plastmassi ajalugu............................................................................

Materjaliõpetus
Plastmassid ja polümeerid-referaat
10
doc

"Plastmassid ja polümeerid" referaat

Elva Gümnaasium " Plastmassid ja polümeerid " Referaat keemiast Liis Kukin 9.D.klass 2009/2010 õppeaasta 1 Sisukord 1. Plastmassid.............................................................. lk 3 Plastmasside ja polümeeride erinevad liigid ja nende kasutamine lk 4 2. Polümeerid - Polümeeride olemus ja nende tähtsus meie elus.. lk 5 3. Kasutatud kirjandus...................................................... lk 10 2 Plastmassid Plastmassid- on ained, mida saab kergesti venitada ja valada vormi.

Keemia
Ehitusmaterjalid kogu konspekt
10
doc

Ehitusmaterjalid kogu konspekt

ruumilised, neid ümbervormida ei saa.2. Täiteaine võib olla pulbrikujuline( talk, puidujahu, grafiit jne), kiuline(klaaskiud) või kihiline( paber, riie jne). 3. Plasttoodete vormimise viisid: a) pressimine ­ leiab kasutamist termoaktiivsete ja jäikade termoplastsete vaikude vahel. b) Surve all valamine- Kasutatakse termoplastsete vaikude puhul. Vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. c) ekstruudermeetodi puhul surutakse pool-pehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõike vastava kujuga avast. d) valtsimisega toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale. e) keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhjujoaga. 4. Plastide termilised omadused: a) mahumass on enamikel plastmassidel 900...1500 kg/m3.b) tugevus sõltub täitematerjalist. Kiulise ja kihilise täiteainega plastmassid on väga tugevad c) kõvadus sõltub vaigust ja täitematerjalist, omab tähtsust põrandakatte materjalide puhu

Ehitusmaterjalid
EHITUSMATERJALID
34
docx

EHITUSMATERJALID

Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass ­ on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus ­ Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus ­ Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett

Ehitusviimistlus
EHITUSMATERJALID
472
pdf

EHITUSMATERJALID

Kuluvus. See on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlus on eriti tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus. Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust liikumisest tingitud (dünaamilistele) koormistele. Elastsus. See on materjali omadus koormise mõjul ilma pragunemiseta kujult muutuda (deformeeruda). Peale koormise eemaldamist võtab elastne materjal tagasi oma esialgse kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. Plastsus. See on ka materjali omadus koormise mõjul ilma pragunemiseta deformeeruda. Vahe elastsusest on see, et peale koormise eemaldamist ei võta materjal 19 tagasi oma esialgset kuju. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud – savi, mört, pahtelsegu jne. Kuivamise või kivistumise järel kaotavad nad oma plastsuse.

Ehitus
EHITUSMATERJALID-04 11 13
236
pdf

EHITUSMATERJALID-04 11 13

Kuluvus. See on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlus on eriti tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus. Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust liikumisest tingitud (dünaamilistele) koormistele. Elastsus. See on materjali omadus koormise mõjul ilma pragunemiseta kujult muutuda (deformeeruda). Peale koormise eemaldamist võtab elastne materjal tagasi oma esialgse kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. Plastsus. See on ka materjali omadus koormise mõjul ilma pragunemiseta deformeeruda. Vahe elastsusest on see, et peale koormise eemaldamist ei võta materjal 19 tagasi oma esialgset kuju. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud – savi, mört, pahtelsegu jne. Kuivamise või kivistumise järel kaotavad nad oma plastsuse.

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun