Mahumassi määramine Teimi nr Lisatud vesi Anuma maht Anuma Anuma ja tihendatud mass pinnase mass ml V, cm3 m, g m1, g 1 180 1000 5060 7105 2 50 1000 5060 7155 3 50 1000 5060 7180 4 50 1000 5060 7145 Veesisalduse ja kuivmahumassi määramine Teimi nr Topsi nr Topsi mass Topsi ja märja Topsi ja kuiva pinnase mass pinnase mass m3, g m4, g m5, g 1 36 22,66 58,12 56,16 3
Koormus, kg Dünamomeetri näit Jõud F, kN Surve p, kPa Mõõtekella näit 0 1 0 0,0 0 6 1,42 0,6 21,1 -0,36 12 1,83 1,2 42,3 -0,95 18 2,25 1,8 63,4 -1,81 24 2,67 2,4 84,5 -2,21 30 3,11 3 105,7 -3,93 36 3,51 3,6 126,8 -5,79 42 3,93 4,2 147,9 -14,4 48 4,35 4,8 169,1 -37,05 L, cm B, cm Pindala A, cm2 16,7 17 283,9 Vajum S, mm M. Mõõt
Joonis 4.2 Nihkediagramm 325 300 275 250 225 nihkepinge kPa 200 175 150 125 100 75 50 25 0 0 50 100 150 200 250 300 350 vertikaalsurve kPa Joonis 4.3 -0,45 -0,40 -0,35 -0,30 -0,25 vertikaalpaigu
jõud surve KELL VAJUM 0 0 0,02 0 0,6 18,7 -0,68 -0,7 1,2 37,5 -1,68 -1,7 1,8 56,2 -3,05 -3,07 2,4 74,9 -4,5 -4,52 3 93,6 -6,05 -6,07 3,6 112,4 -7,41 -7,43 4,2 131,1 -9,11 -9,13 4,8 149,8 -10,77 -10,79 5,4 168,5 -12,78 -12,8 6 187,3 -15,32 -15,34 A= 0,03204 jõud I mõõtekell II mõõtekell III mõõtekell IV mõõtekell näit paigutid näit paigutid näit paigutid näit paigutid 0 3,44 0 2,42 0 0,79 0 9,73 0 0,6 3,45 0,01 2,42 0 0,79 0 9,73 0 1,2
I II dH ez ez(1+e0) e 0,59 3,612 3,276 0 0,0000 0,0000 0,5900 3,892 3,531 0,2675 0,0107 0,0170 0,5730 4,023 3,605 0,37 0,0148 0,0235 0,5665 4,094 3,655 0,4305 0,0172 0,0274 0,5626 4,091 3,65 0,4265 0,0171 0,0271 0,5629 4,069 3,625 0,403 0,0161 0,0256 0,5644 3,989 3,542 0,3215 0,0129 0,0204 0,5696 4,049 3,601 0,381 0,0152 0,0242 0,5658 4,091 3,635 0,419 0,0168 0,0266 0,5634 4,131 3,622 0,4325 0,0173 0,0275 0,5625 4,18 3,701 0,4965 0,0199 0,0316 0,5584 4,213 3,738 0,5315 0,0213 0,0338 0,5562 4,241 3,769 0,561
Pinnas on dispersne materjal, mis koosneb üksteisega sidumata või väga nõrgalt seotud osakestest. Erinevalt teistest ehitusmaterjalidest on pinnase deformatsioonid seotud peamiselt tema mahu muutusega. Pinnase tugevus ja jäikus on mitme suurusjärgu võrra väiksem kui terasel, betoonil või puidul. Olulist osa pinnase käitumisel omab poorides olev vesi. Teiseks on käsitletavad ülesanded erinevad. Kui ehitusmehaanika vaatleb enamasti varrassüsteeme, siis pinnasemehaanika tegeleb tasand- või ruumiülesannetega. Pinnasemehaanika aluseks on teoreetiline mehaanika ja deformeeruva keha mehaanika tugevusõpetus, elastsusteooria, plastsusteooria ja roometeooria. Käsitletav materjal erineb oluliselt tavalistest ehitusmaterjalidest. Viimased on enamasti inimese poolt soovitud omadustega valmistatud. Pinnased on looduslik produkt, mille omadusi tavaliselt ei saa muuta. Looduslikult tekkinud materjalid on keerulisemad, ebaühtlase koostisega
SISUKORD 1. Laboritööde tegemise kord ja ohutustehnika................................................5 2. Laboritöö nr. 1...................................................................................6 Elektritakistuse mõõtmine............................................................................................6 3. Laboritöö nr. 2................................................................................. 7 Ohmi seaduse katseline kontrollimine (ahela osa kohta...............................................7 3. Laboritöö nr. 3...................................................................................8 Vooluallika emj. (allikapinge) ja sisetakistuse määramine..........................................8 5. Laboritöö nr. 4...................................................................................9 Kirchoffi II seaduse katseline kontrollimine.....................................
! " #! "$ # % & ' # "# " ! ! ! & ( )% ! ) $ "' # * ( )% ! 8 #9 55! * " +,- $ +./0- : ;3<=2>- $ 12,3/4 " ?=42@ $ $5! 627 " $5! A,B< C ! " #! "$ # % & ' # "# " ! C D E F G
annaabi.ee 
10 punkti
~ 5 lehte
79 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid