Veeringe (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

odt

Veeringe

Sisemerede soolsus. Ääremeri Maaga piiratud vaid osaliselt Ookeanist või teistest meredest eraldavad seda poolsaared, saarteahelikud. Saartevaheline meri On ookeani osa mida ümbritsevad saarestikud. Merevee soolsus Soolad kogunevad merre peamiselt maismaalt. Jõed kannavad kaasa maismaal jõgede vees lahustunud soolasid. Maailmamere keskmine soolsus on 3,5 % Läänemeres 2-3 % Millest sõltub merevee soolsus? Kirjuta järgmistele sõnadele definitsioon: Pilv, sisevesi, veeringe. Kus kulgeb veeringe kõige kiiremini, kas ekvaatori lähedal/60. laiustel/pooluste lähedal? Miks? Kas on õige väide, et ookean on mageda vee allikas? Põhjenda Miks ei ole võimalik kogu Maal leiduvat magedat vett kasutusele võtta?

Geograafia

5

doc

Hüdrosfäär - KONSPEKT

- väga aeglane seal, kus pindmine kiht on savi või turvas (maa on seal niigi vett täis ja juurde ei tule) - põhjavee äravool jõkke, järve v ookeani moodustab ühe lüli maa veeringes kuid on tühine osa sellest 5. Veebilanss ­ mingile alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul - koostatakse üksikute veekogude, riikide, põhjaveekihtide jne kohta eraldi - globaalne veeringe : P (sademed) = E (auramine) + Q (jõgede äravool) 1 A) Väike veeringe ­ atmosfäär + hüdrosfäär (merest vesi aurub ­läheb gaasilisse olekusse- õhus tekib pilv, pilves vesi kondenseerub ­ läheb vedelasse olekusse- sajab alla ja hakkab uuesti pihta) B) Suur veeringe ­ atmosfäär + hüdrosfäär + litosfäär ( väikesele veeringele lisandub maismaa ­ vesi

Geograafia

10

docx

Hüdrosfäär

Infiltratsioon väike, kui pindmise kihi moodustavad savid ja turvad, põhjaveetase ulatub maapinnale. Põhjavee väljavool moodustab ühe lüli maakera veeringes. Põhjavesi jõgede, järvede allikas, kuid võib ka otse merre ­ globaalses veeringes tühise osatähtsusega. Veebilanss. Mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle muutumist saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil. Veebilanss on avaldatav mitmel kujul, sõltuvalt veekogu või veeringe eripärast. Globaalset veebilanssi iseloomustatakse sademete, auramise ja äravoolu vahelise seoseid kajastava veebilansiga ­ ookeanidelt maismaale kandunud niiskushulga kompenseerib jõgede äravoolu maailmamerre ­ seob maailmamere, siseveekogud ja atmosfääri veed tervikuks. Veebilansse koostatakse üksikute veekogude, põhjaveekihtide, aga ka riikide ja haldusüksuste kohta.

Hüdrosfäär

27

odt

Maateaduste alused (kordamisküsimused)

Hüdrosfääri saab jagada: magedad veed - 3% 71% liustikes 25% põhjavesi ülejäänud pinnavesi soolased veed - 97% Hüdrosfäär on teiste sfääridega läbi põimunud Atmosfääris on veeauru Litosfääris ja mullas leidub põhjavett Organismide koostises on samuti palju vett. Vee koguhulk maakeral 1,4 kuni 1,8 mld km³ 2.Veeringe maakeral. Veeringe ­ vee pidev ja korduv liikumine põhilistes Maa sfäärides ja nende vahel. Veeringe ehk vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Ringlemise käigus võivad muutuda vee agregaatolekud. Veeringe on üks osa Maa üldisest aineringest. Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb

Maateadus

12

rtf

Geograafia - üldmaateadus

Hüdrosfäär. Selleks nim maad ümbritsevat ebaühtlaselt jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. Kogu planeedi pinnast on veega kaetud 71%. Ookeanid ja mered hõlmavad 97% kogu veest: Magedat vett on alla 3%. Maakeral ringleva mageda vee hulk: 1) igijää ja lumi 75% 2) põhjavesi 24% 3) ülejäänud 1%, sellest 60% järvedes, 35% mullas, 0,5% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. Maakeral pidevas liikumises olev vesi moodustab veeringe. Veeringeks nim vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes Maa sfäärides (atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär, biosfäär) ja nende vahel. Vee liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus. Eristatakse suurt ja väikest veeringet. Väikese veeringe korral aurustub vesi mere pinnalt ning langeb sinna ka tagasi. Suure veeringega on tegemist juhul kui merest aurunud vesi kandakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Maismaale sajanud veest aurab osa otse õhku tagasi

Geograafia

70

pptx

Hüdrosfäär

HÜDROSFÄÄR Vee jaotumine maal ● Vee umbkaudne maht Maal on 1 338 000 000 km 3. ● 71% Maast on kaetud veega. ● Vee jaotumist saab jagada kaheks: magedad veed ja soolased veed. Veeringed ● Veeringe kirjeldab vee olemasolu ja liikumist Maa peal, sees ja kohal. ● Maakeral on vesi alati liikvel ning oma olekut muutmas - vedelast auruks ja jääks ning uuesti vedelaks. ● Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. ● Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. ● Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Veeringed ● Veeringe käivitajaks on Päike.

Hüdrosfäär

6

docx

Hüdrosfäär KT konspekt

- Magedat vett on alla 3% kogu veehulgas (mageveest 75% on igijää ja lumena ning sügaval maa sees põhjaveena 24%. Hüdrosfäär ehk vesikest, peamiselt veega seotud geosfäär. Hõlmab ookeane, meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. - Magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) - Soolased veed (maailmameri) 2. Veeringe ja selle lülid. Mis on vee viibeaeg? Vee viibeaeg on aeg, mis kulub selleks, et kogu veevaru uueneks, kõige lühem biosfääris, kõige pikem põhjavees Sublimatsioon (tahkest gaasilisse ilma vedelaks muutumiseta), sademed, imbumine, pinnavee äravool, aurumine, kondenseerumine (gaasilisest vedelasse, põhjavee äravool, transpiratsioon (taimedest vee aurumise protsess) 3. Aurustumine, seda mõjutavad tegurid. Aurustumine on faasisiire vedelast olekust gaasilisse

Hüdrosfäär

16

doc

Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009/2010 õppeaastal

ettevalmistusaeg. Vastamisel võib vastuse näitlikustamiseks kasutada atlast. Küsimused: 1. Maad kirjeldadakse nii suletud kui ka avatud süsteemina. Mille suhtes on Maa suletud ja mille suhtes avatud süsteem? 1 Pilet 2. Kirjelda Maa sfääre kui süsteeme staatilisuse ja dünaamilisuse seisukohast. PILET nr 3 3. Kust pärineb enamiku looduslike süsteemide energia? PILET nr 7 1. Kust pärineb energia, mis on aluseks Maa välisjõududele ja koos millise jõuga see energia põhjustab veeringe? 4. Millise energia mõjul liiguvad liustikud? 5. Kuidas määratletakse säästev areng? 6. Kuidas saadakse teavet Maa siseehituse kohta? 2pilet 7. Kirjelda Maa siseehitust. PILET nr 5 8. Kirjeldage kivimiringet. PILET nr 6 9. Kuidas jaotatakse kivimid nende tekke alusel? 1pilet 10. Mille poolest erineb mandriline maakoor ookeanilisest maakoorest? PILET nr 4 11. Miks on mandriline maakoor vanem kui ookeaniline? PILET nr 8 12

Geograafia

Kommentaarid (0)