Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Madal enesehinnag". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
enesehinnag, enesehinnang, võt, vildakas, enesekriitika, positiivset, võitu, veendumused, väärtuslik, temal, eneses, häbi, süütunne, enesekohased, temale, hingeelu, oskaks, küsisin, plusse, hindab, elul, saamatu, vältimine, silmside, ärevus, energiapuudus, surub, väsinud, vigade, iseendas, kiusaja, julgust, fennel, psühhoteraapia, pikemaltReaalgümnaasium ……………….. 10.R klass ENESEHINNANG psühholoogia referaat Hindaja: Rakvere 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.ENESEHINNANGU JUURTEST..................................................................................4 2.ENESEHINNANGU OMADUSED...............................................................................6 3.MADAL ENESEHINNANG..............
1 Enesehinnang Enesehinnang on üldine enesetunne, mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei sõltu objektiivsetset põhjustest, mis meie rahulolu või rahulolematust võivad mõjutada (William James, The principles of psycholoy, 1890). Süstemaatilise enesehinnangu uurimise aluseks peetakse W.James'i klassikalist teost "Psühholoogia printsiibid", kus ta muu hulgas tõdes, et inimesele on loomuomane pidev püüdlemine võimalikult positiivse enesesse suhtumise ja seesmise rahulolu saavutamise poole
Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest see antakse enamasti millegi-kellegi suhtes. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad.
Enesehinnang võib olla madal, paras ja kõrge. Madala enesehinnanguga inimesed võivad olla aravõitu ega julge saavutada ja küsida seda, mida nad tahaksid. Paraja enesehinnanguga inimesed on sõbralikud, tahavad saavutada, taluvad kriitikat hästi. Kõrge enesehinnanguga inimesed on kõrgete nõudmistega, sageli rahulolematud ja enesekesksed. Haavatavust põhjustavatest teguritest Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Isiksuseomadused ja (antud inimese) sotsiaalsed suhted seletavad ära ka selle, miks mõned inimesed ei lase end heidutada pidevatest ebaõnnestumistest, vaid lähevad ikka edasi, ning miks teised langevad üsna kergesti depressiooni ja mitmesugustesse psühhosomaatilistesse haigustesse (s.t
Uurimistöö Koostaja: Riine Tiirik Klass: 10B Juhendaja: Kaja Puck Kuressaare 2009 Sissejuhatus Enesehinnang on ettekujutus iseendast, mina-pilt, enesekindlus, endaga toimetulek, enese aktsepteerimine, sotsiaalsetes suhetes toimetulek, eneseväärikus, endast lugupidamine-need on vaid mõned enesehinnangut peegeldavad omadused. Enesehinnang tekkib ja muutub läbi elu, kuid selle põhiväärtused pannakse paika lapseeas. Kuigi erinevad elusündmused ja kogemused võivad seda muuta ja kohandada, on esimesed hinnangud enesele äärmiselt tugevad. Lapse enese identiteet areneb läbi kuuluvuse tunde, võimu-ja kontrollitaju, oskuste ja moraalsete arusaamade. Seda kujundab ka tagasiside tema jaoks olulistelt inimestelt- perelt, sõpradelt, õpetajatelt, rühma- ja klassikaaslastelt
KAAGEVERE GÜMNAASIUM 7. klass Tõnu Tõukemõnu ENESEHINNANG JA KÄITUMINE Referaat Juhendaja H.Gaza Sektor Kaagevere 2009 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Enesehinnang ja käitumine 3-6 1.1. Enesehinnang 3-4 1.2. Käitumine 4-6 2. Enesehinnangu kujunemine 6-7 2.1. Peretüüp ja enesehinnang 6-7 3. Uuringud enesehinnangust 7-8 Kokkuvõte 9 Lisa 9 Kasutatud materjalid 10 2 SISSEJUHATUS Otsustasin kirjutada referaadi sellest, mis on enesehinnang ja kuidas see mõjutab käitumist. Esimene peatükk räägib üldiselt, mis on enesehinnang ja mis käitumine. Teine peatükk sellest, kuidas
MADAL JA KÕRGE ENESEHINNANG 1. Inimese enesehinnag kujuneb tema lapsepõlvest saadik, olenevalt tema vanemate suhtumisest temasse. Samuti mõjutab inimese enesehinnangut ka ühiskond ja keskkond, milles ta kasvab ja elab. 2. Enesehinnang ja teistepoolne hinnang võivad olla seotud selle kaudu, et tihtipeale arvestatakse teiste arvamuste ja hinnangutega rohkem kui peaks. Enesehinnang sõltub suuresti teistepoolse hinnangutest. Teiste arvamus mõjutab väga paljusid inimesi. Kui öelda, et teatud inimene ei oska hästi tantsida, ta võtab seda omaks ning hiljem ta kas üritab ennast parandada või ta lihtsalt loobub, sest talle teeb haiget teiste kriitika. Just kriitika võib tekitada madalat enesehinnangut. Teisest küljest see võib jälle inimest panna pingutama. 3. Madal enesehinnang – inimesed ei suuda kohaneda probleemidega, läbikukkumistega
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Chaty Uibopuu TT-11 Enesehinnang. Hoiakud Referaat õppeaines ,,Suhtlemispsühholoogia" Juhendaja õpetaja Viibeke Turba Väimela 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tuntud Ameerika psühholoog ja filosoof William James on öelnud: ,, Enesehinnang on üldine enesetunne, mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei sõltu objektiivsetest põhjustest, mis meis rahulolu või rahulolematust võivad mõjutada." Enesehinnang on hinnang meist endist, mis on kujunenud kas lapsena või siis on see muutunud täiskasvanu eas. On olemas kolme sorti hinnanguid endast: madal, kõrge, ülikõrge. Seoses enesehinnanguga, kujunevad välja ka meie hoiakud. Referaadis räägin lahti mis on enesehinnang, milline on madala, kõrge ja ülikõrge
Enesehinnang tähendab seda, kui kõrgelt inimene hindab oma väärtust ja tähtsust. Teismeline, kellel on terve enesehinnag, tunnustab oma iseloomu ja omadusi ning on uhke oma võimete, oskuste ja saavutuste üle. Võrreldes seda, milline me tahaksime olla ja mida tahaksime saavutada, sellega, millisena me end tegelikult näeme, saamegi enesehinnangu. Igaühel tuleb elus ette probleeme enesehinnanguga eriti teismelistel, kes pole veel selgeks saanud, kes nad õieti on ja kus on nende koht maailmas. Suhtumine endasse on seotud mitmete teguritega, nagu keskkond, väljanägemine, ootused ja kogemused
Mõistke ja suurendage enesehinnangut Halval päeval, kui me hindame end madalalt ja meid on haaranud negatiivsete tunnete pööris, näeme enda ümber maailma, kus kõik teised on meist targemad, saavad kõigega hakkama, omavad suurepäraseid suhteid, saavad stressist jagu. Tegelikult pole maailm selline, see vaid tundub meile nii, kui me ei oma asjade üle kontrolli. Enesehinnangu probleemidega võitlevad kõik inimesed, ka need, kes jätavad enesekindla mulje. Paistab, et meie enesehinnang on pideva tähelepanu all. See võib hirmsa kiirusega liikuda üles ja alla. Kas see tuleb teile tuttav ette? Ärge muretsege, me kõik töötame enesehinnangu kallal. Me peame seda tegema, sest meid ei õpetatud lapsepõlves uskuma iseenda seesmisi väärtusi, ja seepärast peame seda nüüd tegema. Meie enesehinnang on nagu ilus, kuid õrn lill. Selleks, et kasvada ja kaitstud olla, vajab see pidevat toitmist ja hoolitsust.
TiitelLeht Sissejuhatus Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Enesehinnang tähendab seda, kui kõrgelt inimene hindab oma väärtust ja tähtsust. Selles referaadis käsitlen teemasid, kuidas tekib enesehinnang, millest see langeb ning mil viisil seda tõsta. Enesehinnangu juured Alguse inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised on minu oskused, anded? Milline ma olen - kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi?".
(lk 44) Seega esmane ülesanne on õpetajal tõsta õpilaste enesehinnagut nii kõrgele kui võimalik. Kõrge enesehinnaguga õpilasi saab hinnata objektiivsemalt kui madala enesehinnaguga õpilasi, sest kõrge enesehinnaguga õpilane on suuteline taluma negatiiivseid hindeid. Reeglina ei ole suuteline madala enesehinnaguga inimenekamrmiks hindamiseks. Slleks, et inimesi hinnata on vajalikud põhireeglid: - Kõrge enesehinnag, usk enesesse ja oma võimekusse - Madala enesehinnaguga inimesi tuleb toetada vastavalt hindamisega. (lk 45) Diferentseeritud hindamine tuleb soovist õppimise kägus toetada õpilaste õpimotivatsiooni. Õpetamine peab olema kahel eeldusel: Diferentseeritd hindamisele eelneb diferentsseritud õpe. Arvestatakse õpilste hindamise privaatsusega. (lk 47) Tagasiside on õppimise juures ainuke asji, mida õpilastel ja õpetajatel on vajalik.
MAINORI KÕRGKOOL ______________ Instituut _________________ eriala Nimi ENESEHINNANG JA SELLE MÕJU KÄITUMISELE Ainetöö Juhendaja: ___________ Enesehinnang ja selle mõju käitumisele Õppekeskus 2010 2 Enesehinnang ja selle mõju käitumisele SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. ENESEHINNANGU TEOREETILISI KÄSITLUSI..............................................................5 1.1. Eneseteadvuse empiiriline uurimine .....................................
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond ENESEHINNANG referaat Tartu 2017 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 MIS ON ENESEHINNANG?..................................................................................... 4 2 ENESEHINNANGU KUJUNEMINE............................................................................5 3 POSITIIVNE JA NEGATIIVNE SUHTUMINE ISEENDASSE..........................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................
võrreldes kujundada enesehinnangut. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest hinnang antakse enamasti millegi-kellegi suhtes. Tõsi, Robinson võib vägagi murelikuks muutuda, kui tema jahipidamised järjekindlalt äparduvad nõnda et nälg muutub reaalseks ohuks. Läbikukkunud jahiretkede tõttu võib tal lõpuks enesest kujuneda ka arvamus kui kehvast kütist, aga see hinnang on midagi muud kui enesehinnang, millest räägitakse sotsiaalses kontekstis. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Haavatavust põhjustavatest teguritest Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad.
tähendab kõrgemat enesehinnangut. Kokkusobimatus Kokkusobivus tegelik mina ideaalne mina tegelik mina ideaalne mina (ei kattu) (kattuvad) Vanemad annavad tingimusi lapse Tingimusteta positiivne suhtumine. aktsepteerimiseks- oled poiss kui teed seda ja seda! (nt tööd) Kui tegelik mina ja ideaalne mina ei lange kokku on enesehinnang negatiivne. Kui tegelik mina ja ideaalne mina langevad kokku on esesehinnang positiivne. Kolmas võimalus vaadata minade paljusust: Oleviku mina Mineviku mina Tuleviku mina (Kõik eelnev oli võimalikest minadest). Lapsel on oleviku mina, tekib kõrvale mineviku mina, seostab end minevikuga ja siis tekib alles tuleviku mina. Privaatne ja avalik mina (Johari aken- Joseph & Harry 1955) (Neli erinevat varianti, kuidas mina käsitleda) Avatud ala pime ala
Laste enesehinnangu kujunemine Sissejuhatus Antud teema valisin ma sellepärast, et mind huvitavad teemad, mis on seotud laste enesehinnanguga ja selle kujunemisega. Töö eesmärgiks on uurida kuidas enesehinnang mõjutab last; milline on enamus laste enesehinnang; teada saada mis on negatiivse enesehinnangu peamised põhjused; teada saada kuidas parandada lapse enesehinnangut. Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid: lapsevanemad ei ole teadlikud laste probleemidest enesehinnanguga; väga palju lapsi on madala enesehinnanguga; lapse enesehinnangut mõjutavad lähedaste inimeste suhtumine nendesse. Enesehinnang
Enesehinnang Mis On Enesehinnang Enesehinnang peegeldab üldist arvamust, mis meil endast on, ning seda, kui kõrgelt me ennast kui inimest hindame ja kui väärtuslikuks peame end inimesena Madal Enesehinnang · Madal enesehinnang ei luba probleemile suunatud toimetulekut kasutada, sest alati püütakse kohaneda ja vaikselt ära kannatada. See aga tähendab, et kasutusel on ainult. Oma emotsionaalsetele seisunditele suunatud toimetulek Ülikõrge Enesehinnang · saavutusvajadus tähendab, et inimese jaoks on tähtis saavutada midagi erakordset ja väljapaistvat. Kogu oma elu suunab ta eesmärgini jõudmiseks. Teel sinna tekib aga loomulikult hulgakaupa takistusi. Ja
KK12-PE2 PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID Referaat Tallinn 2012 Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................1 1. EMOTSIONAALSED NÕUDED TÖÖL........................................................................2 2. ENESEHINNANG...........................................................................................................3 2.1. ENESEHINNANGU KOMPONENDID.....................................................................4 2.2. ENESEHINNANGU FAKTORID...............................................................................4 3. JUHTIMISE KVALITEET..............................................................................................6 4. TÖÖSTRESS...........................................
emotsioonid, mis esile kerkivad on ohe ning lauseühend: ,,Jumal aidaku meid!". Kuid vanemad peaksid arvestama, et sellise muutuse oleme me teinud kõik läbi ning see on meie elu üks lahutamatu osa. Käesolev referaat räägibki peamiselt teismelise psüühilisest arengust täiskasvanuks. Käsitletud on teismelise peamisi psühholoogilisi muutusi ning probleeme nagu pere ja kodu, tingimusteta armastus, suhted ja sõbrad, enesehinnang, iseseisvumine ja identiteedi otsimine ning tunnete mõistmine. Teismeliste peamised psühholoogilised muutused ja probleemid, millega vanemad peavad tegelema Oma igapäevaelus puutume me tihti kokku noortega, kelle käitumist on sageli raske mõista. Me ei saa aru noore inimese reaktsioone ning oleme pahased nende kasvatamatuse pärast. Murdeealise identiteedi kujunemine on seotud paljude erinevate probleemidega.
ENESEHINNANG Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Nii ei tule Robinson Crusoel ainsama inimolevusena üksikul saarel kindlasti mitte pähegi tõsiselt mõtiskleda iseenese olemuse, väärtuste, vajalikkuse ning vigade üle. Tal ei ole seda vaja, sest pole kaasinimesi, suhtluspartnereid, kelle pärast ja kellega võrreldes kujundada enesehinnangut. Hinnang aga
omandamisel). NB! Isiksuseskaalad on toimetulekuskaaladega seotud valikuliselt! Isiksuseomadused on püsivad ning kohanemine saab toimuda käitumuslike reaktsioonide, aga ka hoiakute, püüdluste, harjumuste, strateegiate muutmise kaudu. Isiksuseomadused on toimetulekuressurss! Kohanemisvõimeline inimene on: emotsionaalselt stabiilne, meelekindel, ekstravertne, avatud, sotsiaalne ja optimistlik. Kriitiline omadus oleks neurootilisus. Pullmann, H. (2003). Enesehinnang. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 193-223. Enesehinnang Minakontseptsioon: tervik, mis sisaldab meie tundeid, hoiakuid, hinnanguid ja kirjeldavaid kategooriaid meist. Väliselt näitab see meie käitumist ja iseloomujooni, seesmiselt näitab seda, mida me enda ja maailma vastu tunneme. 2 komponenti selle käsitluses: 1. Kirjeldav- kognitiivne aspekt; teadmised skeemidena; sisaldavad meie
hinnangu, vaevad ettepanekuid ja esitavad küsimusi Grupiprotsesside edenedes on liikmed kord algatajad , kord kaasaminejad. Kumbki roll pole teisest tähtsam ning mõlemad on vajalikud, et grupp areneks. Grupiliikmete rollid võivad tasakaalust väljuda. ENESEHINNAG Inimesele on loomuomane pidev püüdlemine võimalikult positiivse enesesse suhtumise ja seesmise rahulolu saavutamise poole. Enesehinnang on teatud tundevarjundiga enesekohane hoiak, mis on omane igale inimesele. Enesehinnang, nii nagu seda sõna mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega = tegu on enesele hinnangu andmisega, mis seisneb enda võrdlemises teiste inimestega. Kujunemine- Sotsiaalteadustes toonitatakse alati lapsepõlvekogemuste ja lähisuhete tähtsust hilisemale sotsiaalsele ja emotsionaalsele toimetulekule. Raamistiku enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel oma vanematega. Maimik ei võrdle veel ennast teistega, vaid saab oma vanemate kaudu tagasisidet
Õppimisprotsessi pole iseenesest võimalik jälgida, vaid selle üle saab otsustada inimese välise käitumise ja tegevusvõime põhjal 73. Mida tähendab õppimine tingimise teel? Õppimine tingimise teel võib olla kas klassikaline või operantne. Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel. Operantse tingimise puhul põhjustab õppimise vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Selline vajadus tuleneb alateadlikust soovist eelistada positiivset ja vältida negatiivset tagajärge 74. Mis on sotsiaalse õppimise neli etappi? Sotsiaalne õppimine ehk mudelõppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude (mudelite) jäljendamise ehk imiteerimise kaudu. Nii omandatakse suur osa sotsiaalsest käitumisest. Sotsiaalses õppimises eristas Albert Bandura nelja etappi: märkamine (pannakse mõnda käitumist tähele), meeldejätmine (kergemini jääb meelde köitev käitumine), õpitu taastamine
Sõltuv ja sõltumatu nägemus iseendast Individualistlkes kultuuris on inimestel sõltumatu nägemus iseendast näevad end kui unikaalsete omadustega isiksust. Kollektivistlikes kutluurides näevad inimesed end teistega seotuna (sõbrad, pere, kaastöötajad). Enesehinnang (self-esteem) Millisel määral inimene väärtustab, hindab ja meeldib iseendale. Mina-pildi emotsionaalne osa. - Tekib "alt üles" või "ülalt alla" meetodil. Alt üles teed asju hästi ja kogemuse põhjal enesehinnag tõuseb. Ülalt alla on olemas üldine kõrge enesehinnang, siis inimene teeb teatud asju hästi ja see kinnutab mina-pilti. - Tesser 1988, noorema õe/venna mõju enesehinnagule. Mehed oma teistsuguse võimetega noorema vennaga ei saa läbi, sest noorem on tavaliselt andekam. Enesehinnang ei ole elu jooksul püsiv omadus. Kuna sõltub keskkonnast, siis muutub vastavalt elus ette tulevatele sündmustele (ebaõnnestumised, nurjunud lähusuhted).
AT1 MÕISTED 1. Organisatsioonikäitumine (organizational behavior) - uurib inimkäitumist organisatsiooni kontekstis, keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. Sel põhjusel hõlmab OK ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas kontekstis ja huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele. 2. Organisatsioon (organization) - on kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel. 3. Indiviid (individual) - on isend, üksikolend. 4. Isiksus (personality) - moodustavad üksikisikule ainuomased tunnusjooned, mis on teistele kas nähtavad või peidetud ning mis määravad üksikisiku käitumise sarnasused või erinevused võrreldes organisatsiooni käitumisega. 5. Taju (perception) - on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, misläbi me: märkame vä
taak. 4 esitatud liiga kõrgeid nõudmisi. Ühine on selliste perede juures see, et lapsel puudub emotsionaalne kontakt vanematega ja turvatunne, ta ei julge oma tundeid väljendada ega tunne, et teda armastataks sellisena, nagu ta on. Last tunnustatakse siis, kui ta vastab vanemate ootustele. Ta õpib, et ebaõnnestumised ja halvad tunded on häbiväärsed ja neid tuleb varjata. Lapsel kujuneb madal enesehinnang ja ta tunneb end sõltuvana vanemate tujudest. Ta saab aru, et vanemate hea suhtumine tuleb ära teenida. Selline mõtteviis ja vastav käitumine kaitsevad last, võimaldavad tal hoiduda valust. 5 Laps kasvab suureks ega sõltu enam oma vanematest. Kuid madal enesehinnang ja püüd armastust ära teenida saadavad teda ka täiskasvanuna. Ta ei usu, et ta ise on armastust väärt. Kuid ta loodab, et ta suudab panna teise inimese teda armastama või vähemalt talle hea olema,
on täheldatav poisi püsimatus mitmesugustes mängudes ja tegevustes, eriti keskendumist ja paigalpüsimist nõudvates lauamängudes. Poisile meeldivad väga liikumist ja jooksmist eeldavad mängud. Kui poiss kogeb mängudes ebaedu, võib ta ägestuda ja loopida mänguasju ja muid esemeid hoolimata tagajärgedest. PROBLEEMSITUATSIOONI ARUTLUS Antud probleemi kirjelduses leidub viiteid aktiivsus-ja tähelepanuhäiretele. Probleemsituatsioonis leiduvateks sümptomiteks on madal enesehinnang, häirunud sotsiaalsed suhted, keskendumisraskused, raskused paigal püsimisega, tahab palju liikuda, ägestumine ning hoolimatus tagajärgedest. Aktiivsus-ja tähelepanuhäire jaguneb kolmeks: 1. Domineerivalt tähelepanematus 2. Domineerivalt hüperaktiivsus 3. Kombineeritud Kui lapsel on ülekaalus üliaktiivsus ja impulsiivsus, siis ta: · On rahutu, kärsitu, nihelev, püsimatu; · Lahkub oma kohalt, ei suuda paigal püsida;
Enesehinnang on inimese hinnang oma väärtusele, see mõjutab inimeste valikuid tegevuste ja tööde valikuid. Organisatsioonikäitumise aspekt ist oluline: põhimõtteliselt näitab see, kui hästi inimene end organisatsioonis tunneb, siin annab küllalt palju juhtidel ise ära teha. On selge, et kõrge enesehinnanguga inimene on enesekindlam (.... Mõjub veenvamalt, saavutab ,,eksperdistaatuse" seetõttu veidi kiiremini) · Positiivne enesehinnang tähendab tavaliselt, et inimene tunneb end organisatsioonis hästi, see parandab inimese motivatsiooni, vähendab stressi, vähendab töölt ära oldud aega jne Suurendab usku enesetõhususse (NB! Vestlustel kandidaatidele hea tunde loomise olulisus, uue töötaja sisseelamisprotsessi toetamine) · Negatiivne enesehinnang võib tekitada neg suhtumist, vähendada inimese hinnangul tema väärtust, usku oma enesetõhususse
· tõsised südame, neerude ja maksa kahjustused (7) · hammaste ja igemete kahjustused (7) · söögitoru kahjustused, krooniline kõhukinnisus (7) · tundlikkus külma suhtes (10) · ülemäärane karvakasv kehal (10) · aeglane pulss, madal vereringe (10) · võivad tekkida ka minestamishood (10) · võib tekkida menstruatsiooni ebakorrapärasus (10) 2.4.2 Psüühilised tagajärjed: · depressioon ja madal enesehinnang (7) · süü-ja häbitunne (7) · halvenenud sotsiaalsuhted (7) · tujukõikumised (7) · perfektsionism (7) · ,,kõik või mitte midagi" stiilis mõtlemine(7) · Katkeline uni, kus öö jooksul ärgatakse korduvalt (10) Nagu on aru saada, siis anoreksia haiguse tagajärjed on väga kohutavad ja koguni eluohtlikud ning nendest ei ole võimalik ise omal käel lahti saada, seega kui sinul või kellelgi tuttaval
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1. Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel
iseendast sh oma unikaalsetest omadustest ja kogemustest *sotsiaalne identiteet kui inimese.....nägemus oma sotsiaalsetest suhetest ja kuulumisest sotsiaalsetesse gruppidesse (Valk,2003.) Noorukiea küsimusega tuleb küsimuse alla personaalne ident, võimaldavad oma mina suhetda ja vaadelda iseenast tervikuna. Koos kolme rolliga ühiskonnas. Mitteakadeemilise enesehinnangu puhul on sotsiaalse ja minu välimise enesehinnanguga tegemist. Noorukiea alguseks on olemas inimesel üldine enesehinnang, mis kujuneb välja spetsi enesehinnanhgutest akadeemilisest ja mitteakateem(sots ja minu välimus ) . Üldine enesehinnang on olemas, üldine konseptsioon selle kohta kes ma olen vastus on olemas. Üldine dentesnt noorukieas on see et üldine enesehinnang hakkab noorukil tõusma noorukiea jooksul. See mis muutub noorukieas seoses minu minaga, on see et mina mis tahes aspektid (akad või mitteaka) muutuvad abstraktsemateks, oskab mõelda abstra minaga seoses.
5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7.2 Psühhoteraapia 8. Inimese mina ja lähisuhted 8.1 Minakontseptsioon ja enesehinnang 8.2 Hoiakud 8.3 Armastus Kokkuvõte Infoallikad Sissejuhatus Järgnevas referaadis räägin ma paljudel gümnaasiumi õppekavasse kuuluvatel psühholoogia teemadel. Alustan ma mõtlemise ja keelega, kirjeldan mõtlemist kui protsessi, loovust, keelt ja loomade keelt. Mõtlemisena käsitletakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõtlemisega ning suhtluses kasutamisega.
annaabi.ee 
