toimub vaid teatud piirkondades – peamiselt laamade äärealadel. Maavärinate esinemispiirkonnad 1954. aastal avaldas prantsuse seismoloog J.P. Rothé sellise kaardi, kus on näidatud maavärinate peamised esinemisalad. Maavärinate registreerimine • http://earthquake.usgs.gov/eqcenter/index.php Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Mis on maavärin? • Maavärin on maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine (vappumine), mis on põhjustatud kivimitesse kogunenud pingete vabanemisest. • Pinged kogunevad kivimitesse (litosfääri) eelkõige laamade liikumise tõttu, s.o. maasisese ainese ümberpaiknemisel. Üheks põhjuseks on näiteks konvektsiooniprotsessid. • Maavärinal vabaneb tohutult suur hulk energiat. Maavärina kolle ja epitsenter • maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab •
maakoorega subduktsiooni tõttu. Subduktsioon on protsess, mille käigus tihedam ookeaniline maakoor(3g/cm^3) libiseb hõredama, mandrilise maakoore (2g/cm^3) alla ja sulab kuumuse tõttu taas magmaks. Subduktsioonipiirkondadesse tekivad süvikud. o Ookeanide keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam. o Laamade lahknemine võib toimuda ka mandriliste laamade puhul. Ida-Aafrika mandriline riftide süsteem koos Punase mere ja Surnumerega. Mandriliste laamade lahknemine toob kaasa uue ookeani avanemise: Ida-Aafrika suurte järvede (Alberti, Tanganjika, Njassa) piirkonnas. o Aafrika ja Somaalia laamade vahelist piiri kutsutakse Ida-Aafrika riftioruks.
pinnalained (Love ja Raleigh lained), mis levivad edasi mööda maapinda. Seismogrammilt fikseeritav amplituud on seotud vabanenud energiahulgaga ja kaugusega fookuse ja seismograafi vahel. Amplituudi mõõtmise abil arvutatakse maavärina tulemis (magnituud), enamlevinud on logaritmiline Richteri skaala. Maailma tugevaimad maavärinad on olnud võimsusega 8.9. Maavärina intensiivsuse määrab selle mõju inimestele ja maapinnale. Kindla tugevusega maavärin võib erinevates inimasulates olla erineva intensiivsusega, mis sõltub kaugusest epitsentrist, geoloogilisest ehitusest ja ehitiste kvaliteedist. Tugevus fikseeritakse aparatuuriga, intensiivsus on subjektiivne mõõt, mis on seotud inimeste endi vaatlustulemustega. Intensiivsuse määramisel on enamkasutatuiks Rossi-Foreli (I-X) ja Merealu (I-XH) skaalad. Ohud Esmane kahjustus: maahinna liikumine. Murrangu vastaspoolte vahel kahjustuvad elektriliinid, torujuhtmed, ehitised, teed, sillad
näiteks jõeorge ning Atacama kõrbesse on tuule mõjul tekkinud luited. MAAVARAD Tsiilis leidub üsna palju maavarasid. Peamised neist on: vasemaak (Cu), rauamaak (Fe), molübdeen (Mo), hõbedamaak (Ag), kuld (Au), nitraat, (veidi ka mangaanimaaki (Mn), naftat, kivisütt). Põhja Tsiilis, Atacama kõrbes, on maailma suurimad vasemaagi maardlad. (Joonis 3). LAAMTEKTOONIKA Tsiili asub Lõuna-Ameerika laama edela- ja läänepoolses ääreosas. Lõuna-Ameerika laamast läände jääb Nazca laam. Lõuna- Ameerika laam on mandriline laam ja Nazca laam ookeaniline. Nende kahe laama põrkumisel sukeldub ookeanilise maakoore põrkeserv mandrilise laama serva alla. Tekkinud surve tulemusena pressitakse ülemise laamaserva kivimid kurdudesse ja lõhestatakse, tekib kurdmäestik. Nii on tekkinud Andide mäestik. Tekkinud lõhedesse tungib neeldunud laamaserva ülessulamisel eralduv kergem magma, mis voolab vulkaanide kaudu maapinnale, seetõttu on Andides ka palju vulkaane.
sisetuumaks (juhib S laineid väga aeglaselt, arvatavasti on seal aine lähedal ülessulamistemperatuurile). Välistuum vedelas faasis ja sisetuum vedelale lähedases olekus. Välistuum- Sisetuum- 1. Laamade piiride 7 tüüpsituatsiooni, nende üldised seosed maavärinatega 1.ookeaniline riftivöönd............................ ( lahknemine) 2. kontinentaalne riftivöönd.................... ( okeaaniline laam sukeldub kontinentalse all, tekkivad vulkaanid) 3. nihkepiir ...............................( laamavad omavahel nihkevad) 4. aktiivne kontinentaalne äärevöönd 5. saarkaarte vöönd, ........................(sukkeldumine jäärsme kui kontinentaalse riftivööndi pikkad vulkaanilised ahelad) 6. kahe kontinentalse laama põrkumine..................(India laam põrkunud Euraasia laamaga) 7. kuuma täpi magmatism..........................
42,8C Actonis 11.jaanuaril 1939. Madalaim temperatuur on olnud -14,6C Gudgenby-s 11.juulil 1971. UUS-LÕUNA-WALES Kõrgeim temperatuur oli mõõdetud Wilcannia-s 11.jaanuaril 1393 (50,0C). Madalaim temperatuur oli -23,0C, mõõdetud Charlotte Pass-is 29ndal juunil 1994. See on ka terve riigi madalaim temperatuur. PÕHJA-TERRITOORIUM Põhja-Territooriumil on märgata kahte erinevat kliima tsooni. Põhja osas, seal hulgas Darwin, on rohkem troopiline kliima kõrge niiskusega ning kahe hooajaga, märg (novembrist aprillini) ja kuiv (maist oktoobrini). Kuival ajal on peaaegu kõik päevad soojad ja päikesepaistelised, ning pärastlõunal niiskus on umbkaudu 30%. Väga vähe sajab maist septembrini. Kõige jahedamates kuudes, juuni ja juuli, keskmine madalaim temperatuur võib alla kukkuda kuni 14C-ni, kuid väga harva sellest veel allapoole ning jäidet pole siiamaani märgatud. Märg hooaega teatakse troopiliste tsüklonitega ning mussoon vihmadega
3 Nähtus - kus toimub ? - millised tagajärjed? *Laamade lahknemine (spreeding)- ookeanide keskmäestikes- lõhesid mööda tungib maakoorde magma Nähtuse nimi rift. Tekivad vulkaanilised mäestikud, pangasmäestikud ja saared (Island), vulkaani pursked, maavärinad, tekib uus maakoor Näit. P-Am. laam ja Euraasia laam vulkaaniline saar ookeani keskmäestik PÕHJA-AMEERIKA EURAASIA LAAM LAAM vulkaanipursked maavärinad tekib uus maakoor ookeaniline maakoor ookeaniline maakoor
Richteri ja Mercalli skaala võrdlus Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina võngete tugevust Mõõdetakse purustusi Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang Tekst vigadega. Paranda tekstis olevad vead. Tugevaid maavärinaid esineb: (tähista kõik õiged vastused) A. Lõuna-Ameerika läänerannikul B. Põhja-Ameerika idarannikul C. Jaapanis D. Aafrika keskosas E. Euroopa põhjaosas 10
)) Huvitav on tähistatud: Huvitav Tekst Küsimused on tähistatud: Küsimused 1. 2. Mõisted on tähistatud: Mõisted mandrijää igikelts --- 6 ((Kaart: Euroopa loodusgeograafiline kaart.)) --- 7 ((Kaart: Eesti loodusgeograafiline kaart.)) --- 8 xxx 1 Euroopa ja Eesti asend, pinnamood ja geoloogia 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ((Kaart: Euroopa kaart.)) Euroopa maailmajagu on osa Euraasia mandrist, selle lääneosa, ning kaardil paistab ta justkui hiiglasuur poolsaar. Vahel on Euroopat naljatamisi nimetatud ka "poolsaarte poolsaareks", sest nii põhjas, läänes kui ka lõunas eenduvad mandriosast arvukad poolsaared. Põhjaosas leiame suure Skandinaavia ja väiksema Koola poolsaare ning Põhja- ja Läänemere vahele kiilutud Jüüti poolsaare. Edelas sirutub Aafrika suunas Pürenee ehk Ibeeria poolsaar,
rahvatulu, energia tootmine, energia tarbimine, väliskaubandusbilanss, arstiabi, hariduse korraldus, sotsiaalabi korraldus , naiste rakendatus majanduses jne. Pilet 3. 1. Laamtektoonika. Laam, laamide liikumapanev jõud, ookeanide keskahelik, subduktsioonivöönd, kuuma täpi tektoonika, kontinentaalse rifti kujunemine. Laamtektoonika. Maa välimine osa koosneb jäikadest plaatidest litosfääri laamadest, mis on üksteise suhtes pidevas liikumises. Laam on litosfääropank, mis liigub 1 10 cm/a.Laamade liikumist uurivat teadust nim laamtektoonikaks. See teooria sai alguse Alfred Wegwneri poolt välja pakutud mandrite triivi hüpoteesist. Laamad paneb liikuma aine liikumine vahevöös, seda omakorda põhjustab kuum tuum. · Kui kaks ookeanilist laama või üks ookeaniline ja üks kontinentaalne laam üksteisele lähenevad, toimub subduktsioon ehk laama sukeldumine ning ookeaniline laam surutakse vahevöösse
rakendatava pingete tulemusena nidususe (sidususe) ja purunevad. See sfäär on tükeldatud laamadeks e. plaatideks, olles aluseks laamtektoonilisele kontseptsioonile. Selle paksus varieerub 50-300 km piires. ASTENOSFÄÄR - Litosfääri alune, osaliselt ülessulanud kivimitega valdavalt tahkete kivimite vöönd (kuna S lained läbivad seda ala), mis temale pikaaegsete pingete (10-100 milj. aastad) rakendamisel ei kaota nidusust, s.t ei purune nagu litosfääri laam vaid käitub nagu viskoosne voolav aines ja hakkab voolama v. roomama. Lühiajalistel pingete rakendamisel ta käitub aga kui tahke elastne keha (juhib seismilisi laineid). Litosfääri laamad saavad ,,ujuda" astenosfääril. 22. Vahevöö, selle arvatav kivimiline koostis ja D kiht? Vahevöö alaosas on D"-kiht, mis ulatub vahevöö ja tuuma piirilt 220...250 kilomeetrit kõrgemale. See on kiht, kus seismiliste lainete levikukiirus sügavuse suurenedes ei muutu. 23
Richteri ja Mercalli skaala võrdlus Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina võngete tugevust Mõõdetakse purustusi Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang 10. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved)
Richteri ja Mercalli skaala võrdlus Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina võngete tugevust Mõõdetakse purustusi Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang 10. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved)
Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. Litosfäär = ülemine vahevöö + maakoor. Litosfääri koostises on hapnikku, räni, rauda, magneesiumi, kaltsiumi, alumiiniumi, kaaliumi, naatriumi. Laamade liikumine Laam on litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. Kurrutus tekib laamade põrkumisel, tekivad kurdmäestikud (nt Himaalaja, Alpid). Murrang tekib murranguplokkide erisuunalisel liikumisel: ülang, alang, küljetsi; tekivad pangasmäestikud (nt Draakonimäestik). Kurdpangasmäestik tekib, kui kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (nt Altai, Vogeesid). Vulkaanid Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu
saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel. Moondekivimid on tekkinud suure rõhu ja temperatuuri tingimustes settekivimitest ja tardkivimitest, mis on ümber kristalliseerunud uuteks mineraalide kooslusteks. * Ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magamast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida. Kui ookeaniline laam ,,upub" vahevöösse vastu mandri serva, siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Mõlemat olukorda võib tänapäeval näha Vaikset ookeani ümbritseva vulkaanilise ,,tulerõngana". Ookeanilise laama vahevöösse vajumist tähistavad maavärinate kolded, mis võivad paikneda kuni 670 km sügavusel. Kogu ookeanilaama kivimite mass ei kao siiski jäljetult laama sukeldumisel vahevöösse. Osa kivimeid ,,kraabitakse" vajumise käigus ookeaniliselt koorelt maha mandriääre külge. Siia
11 Ookeaniliste laamade eemaldumine- (ookeanide keskahelikud) Kahe laama eemaldumisel tekib lõhe, kust magma pääseb pinnale ja jahtub. Tekib uus maakoor. Samuti tekivad magma pinnale tungimisel vulkaanid ja vulkaanilised saared. Laamadevaheliste pingete vabanemisega kaasnevad maavärinad. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Okeaaniline laam, mis on raskem, vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus kõrgem rõhk ja temperatuur põhjustab kivimite moondumist või sulamist. Kivimite sulamisest tekkinud magma tungib pragudest pinnale ning tekivad vulkaanid. Okeaanilise laama sukeldumisel tekib süvik ja kivimitevaheliste pingete tõttu tekivad maavärinad. Laamade põrkumine põhjustab ka kivimite kurrutumist ning kurdmäestike teket.
sellega võrreldes suhteliselt suur ööpäevane kõikumine (8-11°C ) Nt: Amazonase madalik, Kongo nõgu, Malai saarestik, Filipiinid, Malaka ps. Mussoon- ja passaatkliima • Kliimat kujundavad mT, mE õhumass, ekvatoriaalne konvergentsivöönd ja idavoolu lained • Õhutemperatuur aastaringselt kõrge, 25-30°C, • sademeid palju (kohati üle 2000mm), aga ebaühtlaselt, kaasnevad mussooniga Nt: Kesk- ja Lõuna-Ameerika idarannik, Kariibi mere saared, Kagu-Aasia rannik, Madagaskari idarannik, Filipiinid Niiske-kuiv troopikakliima • Vahemikus 5-20 ° NS laiust • Kliimat kujundavad cT, mT ja mE, ekvatoriaalne konvergentsivöönd, lähistroopilised maksimumid • Väga niiske ja väga kuiv aastaaeg, sademeid 500-1000mm • Temperatuurid aastaringselt kõrged, 20-30° Nt: India, Indo-Hiina, Lääne-Aafrika, Põhja-Austraalia Kuiv troopikakliima
Kasu vulkaanidest: Vulkaaniline pinnas on mineraalaineterikas. Vulkaanilisest tuhast tekkinud tuff on hea ehitusmaterjal. Tardunud laava on hea ehituskivi. Magmakuumus muudab vee auruks, mida rakendatakse elektrijaamades. Kuumaveeallikate juurde on rajatud kuurorte. Gaasid toovad maa seest väävlit, mis on tooraine keemiatööstusele. Turismiobjektiks 9. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; mõisted: murrang, maavärin, epitsenter. Maavärinate esinemispiirkonnad: · Peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Väiksemaid maavärinaid võivad esile kutsuda: · Koobaste sisselangemised · Kaevanduste varingud · Maaalused 10 Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid.
lahustus vees, seoti mere elusorganismides ja sadestus H2CO3-ks. Atmosfääris hakkasid valitsema N2 ja ka O2. 3.Geograafilised õhumassid, nende omadused ja paiknemine maakeral. 1. Arktiline/antarktiline õhumass -Mandriline arktiline õhumass tekib Gröönimaal ja talvisel ajal Jäämere jääväljadel. Arktiline mereline õhumass tekib aga laiemalt Põhja- Jäämerel ja on eelmisest niiskem. 2. Polaarne (parasvöötme) õhumass- Mandriline polaarne õhumass tekib Euraasia mandril, seega näiteks Venemaa aladel ja on talvel arktilisest õhumassist vahel külmemgi, kuid suvel jällegi soe või väga soe, sarnanedes siis temperatuuri poolest lausa troopilisele õhumassile. Mereline polaarne õhumass tekib Atlandi ookeani põhjaosas ja on väga niiske. 3. Troopiline õhumass - Troopiline mereline õhumass tekib Atlandi ookeani 30ndatel ja 40ndatel laiustel (näiteks Assoori saarte piirkonnas). See on väga niiske õhumass, talvisel
servas olevad kivimid kõrgeteks mäestikeks, vulkaanilisteks saarteks. 2.Kahe mandrilaama põrkumine-nende servad purunevad,painduvad,kerkivad ka kõrgeteks mäeahelikeks.Mandrilised laamad on liiga kerged,et vahevöösse vajuda ning kuhjuvad seetõttu kivimitena üksteise otsa,kasvatades mandrilist maakoort aina paksemaks,neis kohtades esineb maavärinaid,kuid vulkaanipurskeid vähem sest maakoor on väga paks.(India ja Euraasia laama põrkumine).Seega kurrutuse(kurdude teke maakoores laamade liikumise tagajärjel) tagajärjel tekivad kurdmäestikud,mis on lainekujulistesse voltidesse surutud laamad. 3.Kahe ookeanilise laama põrkumine-ühe laama serv sukeldub vahevöösse.Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud.Neeldunud laama serva kohale tekib veealuste vulkaanide vöönd.Kui vulkaanid kasvavad üle merepinna,siis moodustub neid vulkaaniliste saarte ahelikud.(Väikesed Antillid)
Põhineb maavärinast tingitud purustustel. Suhteliselt ebamäärane, purustused sõltuvad paljudest teguritest 2) Richteri magnituudidena põhineb seismograafi võnke amplituudil. Logaritmiline, st iga järgnev magnituud on 10x suurema maapinna liikumise amplituudiga. Vabanev energiahulk suureneb iga magnituudiga 33x. Seismograafil määratakse S ja P lainete vahelise aja ja lainete amplituudi abil. 9,5 magnituudi Richteri järgi on suurim pinge, mis võib kivimites kuhjuda. (umbes 56 gigatonni TNT 1000x võimsam kui suurim tuumapomm 8mag.) Inimtaju ~3mag. Maateaduste alused I (25.sept) 8,0 mag : 1-2tk aastas (katastroofiline) 8 7,0-7,9mag : 18 (väga suur) 6,0-6,9mag : 120 (hävituslik) 5,0-5,9mag : 800 (kahjustusi tekitav)
Sügiskuudel harilikud üleujutused ja paduvihmad. o Aasia mussoon: eriti selgelt väljakujunenud variant mussoonkliimast, kus lisanduvad passaatkliima ja ekvatoriaalse konvergentsivööndi mõjutused. Talvel kuiv, suvel äärmiselt sademeterohke (üle 650 mm päevas). Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge, pisut madalam suvel mussoonvihmade esinemise perioodil o nt: Kesk- ja Lõuna-Ameerika idarannik, Kariibi mere saared, Kagu-Aasia rannik, Madagaskari idarannik, Indo-Hiina rannik, Filipiinid, Hindustani poolsaare edelarannik, Bangladesh 3. niiske-kuiv troopikakliima (Aw, Cwa): vahemikus 5-20 °NS laiust. Kliimat kujundavad cT, mT ja mE, ekvatoriaalne konvergentsivöönd, lähistroopilised maksimumid. Väga niiske ja väga kuiv aastaaeg, sademeid 500-1000 mm. Temperatuurid aastaringselt kõrged, 20-30°C
lahknevalt. Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate. Aluspõhi hõlmab peale vanaaegkonna settekivimite ka kõiki eelkambriumi vanusega kivimeid, seega ka aluskorda Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal Maakera koosneb laamadest, mis omavahel liiguvad. Laamtektoonika väljatöötaja on Alfred Wegener. Eesti asub hiigelsuurel Euraasia laamal. Kui oled laama keskosas, siis mingis mõttes on väga rahulik elada. Aga kui laama piiril elada, siis võib seal esineda erinevaid loodusnähtusi, looduskatastroofe. Meie juurest lahknevad Islandi ja Vahemere juurest. Eesti asub Ida-Euroopa kraatoni ehk Fennosarmaatia kraatoni platvormsel osal, Ida- Euroopa platvormil. Kraaton ise on tektooniliselt jäik ja stabiilne mandrilise maakoore osa. Kraatonid jaotatakse kilpideks platvormideks. Kilp on ulatuslik ala, kus paljanduvad kristalsed
Ingliskeelne kirjandus viitab sellele regioonile harilikult kui Middle East ehk Kesk-Ida. Lähis-Ida hõlmab araabia kultuuriruumi maid läänest, Põhja-Aafrikas paiknevatest Liibüast ja Egiptusest kuni Omaanini Araabia poolsaare kirdeosas. Vaatamata ühtsele kultuuritaustale on suurregiooni kuuluvad maad väga erineva sotsiaal-majandusliku arenguga. See puudutab ka turismimajandust. Suurregiooni kuulub Iisraeliga läbipõimunud naaber Palestiina omavalitsus, mille territoorium jaguneb kahte eraldi ossa: Gaza ja Jordaani jõe Läänekallas. Lähis-Ida suurregioon on ainus, mida UNWTO ei liigenda regioonideks. (Kase, Juust 2011: 134) Mõiste Lähis-Ida tähendab tänapäeval regiooni, mis ulatub läänest Atlandi ookeanist kuni itta Afganistanini. See vahemaa on ligikaudu 5600 kilomeetrit (Introduction to Middle East 2011). Lähis-Ida asukoht on strateegiliselt tähtis, see paikneb ühelt poolt
juurde maakoort või hoopis hävitades seda. 2. Maa siseehituse põhijooni, maakoor ja selle ehitus. matemaatiliselt vastab Maa kuju kõige enam ümber lühema telje pöörlevast ellipsoidist saadavale pinnale. Kõige täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid. Geoid on selline geomeetriline keha, mille pind on kõikjal risti loodjoonega ning see ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga.Laamtektoonika. Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest.Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. Laamtektoonika loob aluse vulkanismi, maavärinate, mäetekke jms. seotud küsimuste mõistmiseks. Maa on arvatavasti ainus Päikesesüsteemi planeet, mis omab laamtektoonikat. 3
Kultuuripärandi kaitse peab rakenduma nii pärandmaastike, pärandkoosluste, ajaloolise maakasutuse säilitamisena, ehituspärandi, asustusstruktuuri ja ajalooliste objektide kaitses kui ka piirkonnaga seotud toponüümika, elulaadi, töötraditsioonide ja käsitööoksuste säilimise kaudu. 4 2. Asustuse kujunemine Lahemaa praegune territoorium asutati tõenäoliselt kiviaja lõpul. Asustus pole siinsetel loopelasetel katkenud ca 4000 aasta jooksul. Meie ajaarvamise alguseks oli siin välja kujunenud kolm asustuskeskust: Kahala, Palmse ja Vihula. Esimeste sajandite maalinnuste kohad on leitud Muuksist ja Vihulast, säilinud on kultuse-ja ohvrikive ning paar ohvripuud (näiteks Ilumäe hiie-niinepuu). XIII sajandi algusest pärinevad esimesed kirjalikud andmed ligi kahekümne Lahemaa küla kohta,
Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontrollitakse pilsside ja nende kuiven
Geograafia. 1. geograafilise uurimistöö etapid. 2. Kuidas määrata asukohta. 3. kuidas määratakse arheoloogiliste leidude vanust. 4. mis on geo info süsteem. 5. mis on süsteem. Millest koosnevad geograafilised süsteemid 6. nimetada meid ümbritseva looduse sfäärid 7. litosfääri mõiste. Mis on astemossfäär 8. mis on laam 9. millega tegeleb laamdektoolika 10. magma vertikaalne rinkkäik 11. mis on pedosfäär 12. mis on muld. Kuidas tekib muld? 13. mulla profiili horisondid 14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19. mis on passaadid 20. mis on mussoonid 21. tsükronid ja anti tsükronid 22. mis on transpiratsioon 23. mis on kaste punk. 24
tänapäevased piirid. 13.saj Tekib aadelkonna, vaimulike ja linnade esindajaist valitsev organ Cortes. 14.-15. saj Riigi keskuseks saab Lissabon. 1415 - Prints Henrique Meresõitja juhtimisel hakkab Portugal esimesena Euroopas läbi viima avastusrekti üle mere. 15 saj Henrique Meresõitja ning Vasco da Gama avastustega kaasneb ulatuslik kolooniate rajamine. 1581-1640 -Portugal liidetakse Hispaaniaga. Paljud Portugali kolooniad vallutatkse. 1755 Ülivõimas maavärin hävitab täielikult Lissaboni. 1807 Prantsusmaa ründab Portugali, kuningliku perekonna põgenemine Brasiiliasse. 1808 Briti vägede saabumine, sõja algus. 1810 Prantsusmaa vägede lahkumine. 1820 Kodanlaste revolutsioon. 18 Rahvusvahelised organisatsioonid ja firmad Portugal on ÜRO asutajaliige (1945) ja NATO asutajaliige (1949), Euroopa Nõukogu liige alates 1976
ETNONÜÜM Nganassaanid nimetavad üksteist nimega nja, mis tähendab vend. Idapoolses Vadejevi murderühmas kasutatakse enesenimetusena ka as'a. "Nganasan", mis tähendab `inimene, mees', võeti kasutusele vene etnoloogide poolt 1930. aastatel. Vana nimetus nganassaanide kohta on tavgid ehk tavgisamojeedid, ka Avami või Vadejevi samojeedid. ASUALA Nganassaanide põline asuala on olnud Taimõri poolsaare lõuna- ja keskosas (Põhja-Siberi madalikul), seega on nad põhjapoolseim Euraasia põlisrahvas. See on valdavalt lagetundraala, lõuna pool leidub ka metsatundrat. Administratiivselt kuulub nganassaanide asuala Krasnojarski kraisse Taimõri (Dolgaani-Neenetsi) autonoomsesse ringkonda. Enne sunniviisilist paiksele eluviisile üleviimist rändasid nad Pjassino, Dudõpta, Boganida, Heta jõest lõunas Taimõri järve ja Bõrranga mägismaani põhjas. 1960-1990 toimus järkjärguline nganassaanide paiksustamine kolme asulasse - Volotsanka, Ust-Avam ja Novaja
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
1 Kloostrimõis Kolgas mõtteid ja vastuseta küsimusi KOLGA OOTAB ARHEOLOOGE Eessõna Kirjutamist alustasin 2009. aastal eelkõige iseenda ja teiste huviliste tarbeks, kuid töö käigus tuli välja niivõrd tähtsaid, kuid tähelepanuta jäänud avastusi, et nüüd on töö peamine eesmärk üldisema tähelepanu juhtimine neile avastustele. See on asjaarmastaja tehtud uurimus, võib sisaldada väga elementaarseid vigu ja kahtlemata sisaldab teadusliku töö jaoks lubamatuid spekulatsioone. Teaduslikkusele see ei pretendeerigi. Selleks, et mingi sündmuse ligikaudne toimumise aeg oleks ka ajalookauge inimese jaoks ühe silmapilguga selge, olen kasutanud aja määratlemisel nt 19. sajandi alguses asemel soomlaste- rootslaste eeskujul 1800ndate alguses. Küsimused, kommentaarid ja kriitika saata aadressil anutahemaa1@gmail
2181 m., et siis piki kaaneäärt võtta Goltii Tapului ja Strungile Mari harjandikud. Juba nende nimede kõla kostab maagiliselt, seda tavareaalsusest erinevam oli maastik `seal üleval`- hallikasvalgetes pilvetupsudes kõndisime mööda ühegi põõsa- puuta avaratel seljandikel, seljataha jätsime Omu tumehallid kaljukontuurid, jalge all sinakashalli lõikeheinaga lagendik, vaikus ja tuule kerge vihin kõrvus; Vennaskond Mordori poole teel! Kuues tõdemus matkal- pilves kõndimine on märg tegevus! Strunga kurult pöördusime õhtupäikese kiirtes tagasi laagri poole. Enri oli kiirmarsil ette tõtanud, tundsime pisut muret tema mineku õigsuses paljude ristuvate radade tõttu,ent laagrisse jõudes tervitas ta meid juba rõõmsalt paljaid varbaid kõlgutades. Kukeseenekaste oli sel õhtul võrratu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
