Maapinnal on kohti, kus ei möödu päevagi ilma märgatavate maa-aluste tõugeteta. Ent enamikus maailma paigas esineb maavärinaid suhteliselt harva. Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt. Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Need nn. tektoonilised liikumised põhjustavadki enamike maavärinaid. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Maavärinaid võivad põhjustada ka teised asjad: - vulkaanide pursked - suurte koobaste sissevarisemised - inim tegevused, näiteks pommiplahvatused, lõhketööd jms - suurte meteoriitide langemine maapinnale, lumelaviin jms Neid piirkondi, kus esinevad sageli maavärinad nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks piirkondadeks. Seal peavad inimesed olema alati valmis uueks katastroofiks.
Mehhiko maavärin (19.sept, 1985) Eelmisel sajandil raputas on raputanud Mehhikot palju maavärinaid, kuid 19. septembril aastal 1985 leidis Mehhikos aset katastroofiline maavärin. Tõuke võimsus ulatus 18 miljoni elanikuga pealinnas Mexicos 7,8 magnituudini. Tegemist oli sajandi suurima maavärinaga Mehhikos. Olukorra muutis halvemaks see, et oli tipptund ja inimesed ruttasid tööle. Telefoniside langes täielikult rivist välja, katkes ka elektrienergia andmine. Puhkes arvukaid tulekahjusid. Erinevatel andmetel hukkus 5000-8000 inimest, vigastada sai 30 000, peavarjuta jäi 50 000 inimest ning 150 000 kaotas töökoha. Maavärina kahju hinnati neljale miljardile USA dollarile. Haavatute abiandmine oli raske, sest suurimad haiglad olid kokku varisenud.
• Kuna maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides, siis kasutatakse logaritmilist skaalat. Näiteks 5- magnituudise maavärina võimsus on 10 korda suurem 4- magnituudisest, 100 korda suurem 3-magnituudisest jne. • Seni on tugevaimad maavärinad olnud 9 magnituudised. • Inimene tajub maavärinat, mille võimsus on vähemalt 2,5 magnituudi. Richteri skaala http://www.guardian.co.uk/flash/0,5860,1121610,00.html Maavärinaga kaasnevad purustused Maavärina poolt põhjustatud purustuste hulk sõltub: maavärina toimumiskohast, maavärina intensiivsusest ning kestusest, pinnase omadustest, ehitiste ning rajatiste omadustest http://tlc.discovery.com/convergence/quakes/interactives/ makeaquake.html Tugevamad maavärinad alates 1900.a. 1.Tsiili 1960 9.5 M 2. Prints Williami saar Alaskal (1964 9.2 M) 3. Andreanofi saar Alaskal (1957 9.1 M) 4. Kamtsatka (1952 9.0 M) 5
Tsunamiks nimetatakse veealuse maavärinaga kaasnevat hiidlainet. Tsunamit võib põhjustada ka maalihe, vulkaan või suure meteoriidi kukkumine ookeani. Lained väljuvad tsunami tekkekohast (epitsentrist) kiirusega kuni 800 km/h ja nende kõrgus on 0.5 m kuni 1 m. Sellised väga suure lainepikkusega ja väikese järskusega lained pole merel laevadelt nähtavad. Ranna lähedal võib laine kõrgus kasvada kuni 40 meetrini. Tsunami võib tungida kaugele mandrile ja tekitada suuri purustusi. Tsunamid esinevad kõige sagedamini Vaikse ookeani rannikul. Vaatlused on näidanud, et enamiku suurte tsunamid algavad veetaseme langusega ranna ääres, mis kestab 10 - 15 minutit: meri lahes, sadamas või rannas äkitselt taandub, jättes kalad ja paadid kuivale - see on märguandeks, et järgneva 5 - 30 minuti jooksul võib tsunami rannale jõuda. Seejärel algab veetaseme tõus - saabub pika laine hari. Olenevalt rannamere sügavuste erine...
( hinnangud ei ole täpselt määratletavad) 10. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; Maavärina poolt tekitatud purustuste ja ka ohvrite arv sõltub: 1. maavärina tugevusest, ulatusest ja toimumise kellaajast ( st. maavärinast endast) 2. rahvastiku hulgast ja rahvastiku tihedusest piirkonnas 3. ehituse materjalidest ja kvaliteedist 4. infosüsteemidest ja info levikust, päästeteenistusest Maavärinaga kaasnevaid purustusi on võimalik vältida, kui ehitada vastava konstruktsiooniga ehitisi, luua toimivad päästeteenistused, jagada õigeaegset teavet, õpetada, kuidas tegutseda maavärina puhul 1. epitsenter ehk maavärina kese 2. maavärina kolle ehk fookus 3. 2. seismilised lained foo
maapõues, kust saab maavärin alguse. Epitsenter maapinnal kolde kohal olev Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: paik, kus purustused on kõige tugevamad. veeaur, mürgised gaasid, vulkaanilised mudavoolud, maavärinad, geisrid, viljakad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja mullad, kuumaveeallikad. nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud pingete vabanemisel koos kivimite Maavärinaga kaasnevad nähtused: rebenemisega. meredes tsunamid, nõlvadel maalibisemised, varisevad ehitised, tulekahjud, maapinnas Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis lõhed. koosneb maakoorest ja astenosfääri peale Mõõtühik Skaala ulatus Mida mõõdetakse? Millega?
Veealused maavärinad (merevärinad) tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Neid piirkondi, kus esinevad sageli maavärinad nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks piirkondadeks. Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Need nn. tektoonilised liikumised põhjustavadki maavärinaid. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal. Tektooniliste maavärinate kolded tekivad maakoores erinevates sügavustes (10km- 700km).
Kolle ehk hüpotsenter- tekke koht (tsenter). Richteri skaala. Tinglikuks ühikuks magnituut M Maavärina tugevus (M) on selle skaala järgi seotud maavärina seismilise energiaga (E) järgmise valemi kaudu: IgE= 9,9 + 1,9M 0,024 M² Mercalli skaala... visuaalsetel tunnustel põhinev 12 astmeline skaala. Tugevate maavärinatega kaasnevad muutused reljeefis. Meredes ja ookeanites hiidlaine ehk tsunaami. Tuntuim Lissaboni maavärinaga 1755. a tsunaami 12,5 magnituudiline.. 5.Magmalised protsessid: Kaasaaegsete vaadete järgi on vahevöö tahkes olekus, kuigi kõrgel rõhul ja temperaturil. Rõhureziimi rikkumine võib viia aine sulasse olekusse ja sula aine tungib maakoore ülemistesse osadesse ja kohati maapinnale. · Lõhelist tüüpi vulkaanide puhul magma vool pinnale toimub pikki lõhesid ja seejärel valgub magma maapinnale laiali.
toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Veealused maavärinad (merevärinad) tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Neid piirkondi, kus esinevad sageli maavärinad nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks piirkondadeks. Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Need nn. tektoonilised liikumised põhjustavadki maavärinaid. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal. Tektooniliste maavärinate kolded tekivad maakoores erinevates sügavustes (10km- 700km). Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata
• Tõusulaine liigub ligikaudu mööda Maa paralleeli ning igas kohas maapinnal on 2 korda ööpäevas tõus ja 2 korda mõõn. • Loodete ajal muutub veetase ookeanides umbes 1 meetri võrra, kitsastes lahtedes ulatub see kuni 20 meetrini. Sisemeredes ja järvedes loodeid peaaegu ei esine: näiteks Läänemeres on looded kõrgusega alla 10 sentimeetri. TSUNAMI • Tsunamiks nimetatakse veealuse maavärinaga kaasnevat hiidlainet. Tsunamit võib põhjustada ka maalihe, vulkaan või suure meteoriidi kukkumine ookeani. • Lained väljuvad tsunami tekkekohast (epitsentrist) kiirusega kuni 800 km/h ja nende kõrgus on 0.5 m kuni 1 m. • Ranna lähedal võib laine kõrgus kasvada kuni 40 meetrini. Tsunami võib tungida kaugele mandrile ja tekitada suuri purustusi. • Tsunamid esinevad kõige sagedamini Vaikse ookeani rannikul.
Litosfäär-Maa väline tahke kivimkest. Astenosfäär-Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev viskoossne, mehaaniliselt nõrk ja plastiliselt käituv kiht. Mineraal -kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Kivim- looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Maak- mineraalne maavara. Settekivim-kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete väljasadestumise ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel. Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivim. Kivimite ringe-järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist. Laamtektoonika- teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimi...
Mis tagajärjed võivad olla nimetatud muutustel? Jaapani maastikud enne ja pärast http://ca.wikipedia.org/wiki/Fitxer:2004-tsunami.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:SendaiAirportMarch16.jpg Selgita piltide põhjal maavärinaga kaasnevaid otseseid ja kaudseid tagajärgi. Miks tekivad tulekahjud? http://imageshack.us/f/859/smostpowerfulearthquake.jpg/ http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Haitian_clearing_Port-au-Prince_road_2010-02-02.JPG http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Buckled_train_tracks_near_Kaiapoi.jpg Purustused ja hukkunute arv sõltub ... · Maavärina tugevusest
Maavärinad tekivad laamade äärtel, enamus maavärinatest on seotud mäestike tekkega Vaikse ookeani ja Vahemere piirkonnas. Maavärinad võivad toimuda ka vee all, ookeani põhjas ja siis tekivad hiidlained ehk tsunaamid (Lisa 3). Igal aastal põhjustavad maavärinad suuri purustusi. Maavärina võimsust mõõdetakse magnituudides, Richteri skaalal, professor Charles Richteri järgi. Richteri skaala näitab, kui palju energiat maavärinaga vabaneb. 2.3. Haiti maavärin. Haiti maavärin toimus 2010. Aasta jaanuaris. See oli suurim maavärin, mis oli seda piirkonda paarisaja aasta jooksul tabanud. Maavärina tõttu hukkus 3 sadu tuhandeid inimesi. Maavärina tugevuseks mõõdeti 7,2 magnituuti.Suur osa riigi pealinnast purunes täielikult.Vanglatest pääsesid põgenema kurjategijad. Linnades polnud elektrit, mobiilsidet ja ei töötanud tavalised telefonid. Haitil ei olnud oma
Mis tagajärjed võivad olla nimetatud muutustel? Jaapani maastikud enne ja pärast http://ca.wikipedia.org/wiki/Fitxer:2004-tsunami.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:SendaiAirportMarch16.jpg Selgita piltide põhjal maavärinaga kaasnevaid otseseid ja kaudseid tagajärgi. Miks tekivad tulekahjud? http://imageshack.us/f/859/smostpowerfulearthquake.jpg/ http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Haitian_clearing_Port-au-Prince_road_2010-02-02.JPG http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Buckled_train_tracks_near_Kaiapoi.jpg Purustused ja hukkunute arv sõltub ... • Maavärina tugevusest
Koolid teevad seda puhtast kartusest kohtusse kaevamise pärast, sest kui tegelikult midagi juhtubki siis võidakse neile ette neita, et nad ei teinud midagi, et seda ära hoida. Olen Jaapanis elanud ligi 7 kuud, kuid pole siiani veel kordagi ühtegi maavärinat tundnud. Reeglina jõuab info nende asetleidmise kohta minuni alles siis, kui Eestist huvi tuntakse, kas kõik ikka korras. Nõnda ka sel korral, kui tegu ei olnud ,,kõigest ühe järjekordse maavärinaga". Kuigi minu elukoht, Osaka, jäi katastroofist otseselt puutumata, raputasid minu maailma tagajärjed, mis bumerangina välisriikidest Jaapanisse tagasi on jõudnud. Näib, et katastroof jätkab ebaõigluse külvamist ning moel, mida esiti poleks arvatagi osanud. Nimelt on paljude siinsete, eriti USA vahetusüliõpilaste kodukoolid teinud kategoorilise otsuse oma üliõpilased Jaapanist tagasi kutsuda. Fukushima läheduses ning ehk ka Tokyos asuvate üliõpilaste suhtes
katastroofilise sündmusega, mida üldiselt sünnib kord paljude aastasadade jooksul. Kogu selles õnnetuses oli ka natuke õnne. Suurem osa tõugetest toimus ookeanisügavustega võrreldes suhteliselt madalas vees. Vee sügavus epitsentri piirkonnas oli ligikaudu kilomeeter. Juba selle tõttu jäi tsunami kõrgus rannikualadel enam kui 30 protsendi võrra väiksemaks, võrreldes näiteks kuue kilomeetri sügavuse mere all toimunud täpselt samasuguse maavärinaga. Kui niisuguse mastaabiga katastroofi puhul purustusjõud isegi pisut väheneb, kaasnevad tavaliselt märksa väiksemad kahjustused. Suhteliselt madala vee tõttu oli ka tsunami liikumiskiirus epitsentrist Jaapani ranniku poole ligi kaks korda väiksem tsunami tavalisest kiirusest avaookeanis. Kui sügavas meres tekkinud laine jõudnuks pärast tugevaimat tõuget Sendai lähistel randa juba kümne minutiga, siis seekord jäi aega reageerimiseks 20-25 minutit
palju, nagu see oleks esimene omataoline läbi aegade, ometi on ju neid toimunud koguaeg läbi maailma ajaloo. Miks siiski ei suudeta selliseid asju piisavalt pikalt ette ennustada ja näha? Miks endiselt surevad sajad tuhanded aastas? Tsunaamide ajaloost, selle olemusest ja õnnetustest püüan uurida ja aimu saada ka oma järgnevas töös. 2 Tsunami definitsioon. ENE-s defineeritakse tsunamit kui veealuse maavärinaga kaasnevat hiidlainet, mille kiirus on tohutu, 400-800 km/h, kõrgus võib ookeanli ulatuda paari meetrini, ranna lähedal aga 10-40 meetrini. Ta võib tungida oma tohutu jõuga kaugele sisemaale ja põhjustada seal suuri kahjusid ja purustusi. Kõige sagedamini esinevad tsunamid just Vaikse ookeani rannikutel. Mis siis aga tegelikult toimub? Lisaks definitsioonile on olemas ka lihtne ja loogiline seletus selle nähtuse tekkimisest. Teatavasti on maa ehitus kihiline
Mõõtühik Magnituud Pallid Skaala ulatus 3-9 I-XII Mõõtmisvahend Seismograaf Vaatlus Mida mõõdetakse Võngete ulatust Purustusi Maavärina poolt tekitatud purustuste hulk sõltub : · Maavärina tugevusest · Asustus lähedusest · Info leviku kiirusest · Majade ehitusest · Toimumise ajast (päev, öö) Maavärinaga kaasnevaid purustusi on võimalik vältida : · Kiire info levikuga · Ehitiste kindlustamisega · Värina ettenägemisega Nõlvaprotsessid Varisemine Langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. Eelduseks intensiivne murenemine ja suur nõlvakalle. Libisemine Terved settekehad liiguvad mööda kindlat lihkepinda nii, et kehas endas erilisi muutuseid ei toimu. Maalihked. Libisemine sõltub maa
- kõrgem produktiivsus ka : 40° ja 60° lõunalaiuse vahel, Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikul, Aafrika lääne- ja idarannikul. 3 Rannaprotsessid: - rannajoon võib muutuda väga pika aja jooksul nii et ei pane tähelegi - võivad toimuda ka ülikiired muudatused nt suurte tormidega - peamine tekitaja on (tuule tekitatud) lainetus - tavaliselt on tuule tekitatud ookeanilained u 0,5-5m kõrged, tormis kuni 15m, maavärinaga isegi 80m - lainepikkus 40-400m, kiirus 25-29km 1) KULUTAV TEGEVUS: - kulutusrannad - tekivad koopad - rannajoon taandub - toimub setete edasikanne - rannajoon muutub sirgemaksm sest poolsaarte otsest lahti murtut materjal kantakse minema - järskrannikutel ( veekogu sügavneb kiiresti, lained pääsevad mõjule ja hakkavad kulutama) Pank kulutava tegevuse tagajärjel monoliitsesse aluspõhjakivimisse kujunenud järsak - paljud Eesti rannad on kulutusrannad 2) KUHJAV TEGEVUS:
tekkega Vaikse ookeani ümber ning Vahemere mäestikuvööndis. Maapinnal on kohti, kus ei möödu päevagi ilma märgatavate maa-aluste tõugeteta. Ent enamikus maailma paigus esineb maavärinaid suhteliselt harva. Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Need nn. tektoonilised liikumised põhjustavadki maavärinaid. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal. Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi.
Üks põhjuseid miks tekivad maavärinad on nt vulkaani pursekad, sest vulkaanipurske ajal plahvatavad aurud ja gaasid. Kuid enamasti on maavärinad seotud maakoore liikumisega. Peale maavärinate on veel merevärinad, mis asuvad kuskil kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal . (Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi.) Inimesed, kes uurivad maavärinaid, on seismoloogid
Kui asteroidi või komeedi tahke aine Kivimeteoriidid sarnanevad maiste tardkivimitega. Eestis on meteoriite langenud: Ilumetsa, Kaali, Kärdla, Simuna Laboruuringud võime modelleerida rõhu, temperatuuri Geofüüsikalised uuringud mõõdame mingit paranmeetrit ja teeme selle kaudu järelduse maa sisesehituse kohta ehk maa magnetvälja uurimine. Gravivälja muutused. Uuritakse neid laineid mis tekivad maavärinaga. Magnetsfäär magnetiline deklinatsioon täna ligikaudu 11,2 krad. See sfäär kaitseb meid osakeste eest, et need ei satuks meie juurde ja see muutab elu maal võimalikuks. Atmosfäär õhuline Hüdrosfäär veeline Biosfäär Geosfäär Välimine kiht on maakoor, keskmine vahevöö ja sisemine on tuum. Välimine kiht: Tahke kiht on keskmise paksusega 40km. Moho piir ehk piir maakoore ja vahevöö vahel
talletatakse pingekoldena maakoores. Energia võib sellisel viisil koguneda aastaid. Kui kivimid kasvavale survele enam vastu panna ei suuda, annavad need järele ja toimub äkiline nihkumine ehk potentsiaalne energia muundub tagasi kineetiliseks. Järsk nihkumine paneb suured kivimiplokid võnkuma. Seda võnkumist kogemegi maavärinana. Maavärina tugevuse määramiseks kasutatakse seismomeetrit, mis mõõdab maapinna liikumisulatust maavärina ajal. Seega ei registreerita seismomeetriga maavärinaga vabanenud energiahulka, vaid selle võimsuse suurusjärku ehk magnituudi. Maavärina hindamiseks on alates 1935. aastast kasutatud USA geofüüsiku Charles Richteri loodud arvutuseeskirja ja magnituudskaalat või nende edasiarendusi Kõige maavärinaohtlikumad piirkonnad on laamade servaaladel, iseäranis seal, kus laamad põrkuvad Samas võib maavärinate mõju ulatuda tunduvalt kaugemale laamade äärealadest, kuna
351m Keskkonna probleemid: õhu ja vee saastus, rannikualadel ohustavad nafta-ja tselluloosi tööstus. Looduslikke ja põllumajanduslikke tegevusi ohustab erosion ja maa kõrbestumine. Portugali lipp Portugali vapp 3.AJALOOLINE KUJUNEMINE ISESEISVAKS RIIGIKS Järgnevalt selle õitsengule oli võimul ülemaailmses merenduses 15. ja 16. sajandil. Portugal kaotas palju oma rikkust ja staatust 1755. aasta Lissaboni maavärinaga, okupatsiooniga Napoleoni sõdade ajal ja iseseisvus tema rikkaimal koloonial Brasiilias 1822. aastal. 1910. aastal kõrvaldati revolutsiooniga võimult monariha; järgmiseks kuueks aastakümneks represiivsed valitsused juhtisid riiki. 1974. aastal vasakpoolsed sisestasid sõjalise riigipöördega laialdased demokraatlikud reformid. Järgmisel aastal, Portugal tagas iseseisvuse kõigis oma Aafrika kolooniates. Portugal on asutajaliiga NATO-l ja ja liitus EL 1986. aastal 4.RIIGI ARENGUTASE
Jaapani pealinna 2,5 miljonist elanikust jäi umbes miljon peavarjuta. Kanto maavärin on hirmsaim Jaapanis asetleidnud loodusõnnetus. 10 MEHHIKO MAAVÄRIN 1985 Eelmisel sajandil raputas Mehhikot 42 maavärinat. 19. septembril leidis Mehhikos aset katastroofiline maavärin. Tõuke võimsus ulatus 18 miljoni elanikuga pealinnas Mexicos 7,8 magnituudini. Tegemist oli sajandi suurima maavärinaga Mehhikos. Olukorra muutis halvemaks see, et oli tipptund ja inimesed ruttasid tööle. Telefoniside langes täielikult rivist välja, katkes ka elektrienergia andmine. Puhkes arvukaid tulekahjusid. Erinevatel andmetel hukkus 5000-8000 inimest, vigastada sai 30 000, peavarjuta jäi 50 000 inimest ning 150 000 kaotas töökoha. Maavärina kahju hinnati neljale miljardile USA dollarile. Haavatute abiandmine oli raske, sest 2 kõige suuremat haiglat olid rusude all.
m.a, tegeleti karjakasvatusega, põlluharimisega, ülemerekaubandusega; sõjakad jõud puudusid; lineaarkiri A; keskusteks olid lossid (Knossos), need olid ümbritsetud linnaga, ebasümmeetriline, ruumid asetsesid ümber siseõu; losside otstarve majanduskeskus, valitseja võimukeskus, usukeskus; loss oli kindlustamata; usk jumalannasid austati, härja kultus; valitsejaks Minos; periood lõppes vulkaanipurske, maavärinaga. · Mükeene ehk Hellaadiline kultuur 1600-1100 e.m.a; tegeleti karjakasvatusega, põlluharimisega, ülemerekaubandusega; matkiti Kreeta kultuuri, ühtne riik puudus ja oli sõjakas; lineaarkiri B; keskus Mükeene, linna puudumine, kükloopilised müürid, juhtisid valitseja ja sõjapealik, ülemkihi moodustasid sõjaline kaaskond, otstarve majanduskeskus, usukeskus, valiseja võimukeskus, kindlustamata; usk võeti üle Kreetalt, sarnanes hilisemale
Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks. Millest sõltub maavärina tekitanud purustuste hulk: maavärina tugevusest, ehitiste tugevusest, koha kaugus epitsentrist, kas sellega kaasneb tsunami Millest sõltub maavärina tekitanud ohvrite arvu: rahvastiku tihedused selles piirkonnas, kellaajast, hiatussüsteemid ja evakueerimisvõimalustest, kas sellega kaasneb tsunami. Too näiteid, kuias on võimalik maavärinaga kaasnevaid purustusi vältida või vähendada: peab olema hea seismilise moitooringu võrk. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid,
Tegemist on väiksema magnituudiliste maavärinatega. Langatusvärinad toimuvad maa-alustes koobastes ja kaevandustes, mille kokkuvarisemine on põhjustatud seismilistest lainetest Koopad ja kaevandused võivad kokku variseda, kui mingil põhjusel ,,lagi" annab pingele järgi või massiliste maalihete tõttu. Üldjuhul on langatusvärinad nõrgad ning ei tekita suuri kahjusid, neid võib põhjustada ka inimtegevus, siis on tegemist tehnogeense maavärinaga. [] Laviini tagajärjel tekkinud maavärin Lisaks tekitavad väiksemaid maavärinaid ka suuremad laviinid. Antud maavärinad on väga nõrgad ja ise nad otseselt eriti kahjusid ei tekita. Nii muda-, kivimite-, kui ka lumelaviinid võivad põhjustada vappumisi. Samas võivad teist liiki maavärinad tekitada suuremaid laviine, mis on palju laastavamad, kui on laviinide poolt põhjustatud maavärinad. Üks laviini poolt toimunud maavärin toimus 1900. aastal Indias Mount St. Eliase's
Tänapäevaks on maavärinad väga sügavalt ja põhjalikult uuritud teadusharu, millega on tegeletud juba üle 100 aasta. Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tekitatud kivimiplokkide liikumises piki maakoore murranguid. Suurem osa maavärinaid tekkib just laamadeservades, kus käib pidev liikumine ning juhul, kui mingi plokk fikseerub ja ei suuda edasi liikuda tekkib kahe murrangu vahel pinge, mis lõppeb maavärinaga. Murranguid võib leiduda kolme tüüpi sõltuvalt pingete suunast maapõues võivad kivimiplokid piki maavärina murrangut libiseda külgsuunas, üles või alla. Tänu ülitundlikule mõõteriistale seismograafile on võimalik umbes ette teada, kus kohas on tulevase maavärina epitsenter, kui suur on selle võimsus ja tänu sellele on võimalik päästa inimelusid. Samuti on selles referaadis esitatud huvitavaid fakte loomade ja loodus käitumise
saab erineda rohkem kui 45o Lained on õige vormiga, lauged ja pika harjaga. Ummiklained (swell) Ookeanil/suures meres on alati kuskil torm. Lained levivad tormipiirkonnast kaugele. Ummiklainete levimisel nende periood võrreldes “tormialuste” lainetega kasvab. Ummiklaine on regulaarne, peaaegu sinusoidaalne laine. Võimaldab ranna lähedal surfamist. lainekõrguste jaotus Tsunami Tsunamiks nimetatakse veealuse maavärinaga kaasnevat hiidlainet. Tsunamit võib põhjustada maalihe vulkaan suure meteoriidi kukkumine ookeani. Lained väljuvad tsunami tekkekohast (epitsentrist) kiirusega kuni 800 km/h ja nende kõrgus on 0.5 m kuni 1 m. Sellised väga suure lainepikkusega ja väikese järskusega lained pole merel laevadelt nähtavad. Ranna lähedal võib laine kõrgus kasvada kuni 40 meetrini. Tsunami võib tungida kaugele mandrile ja tekitada suuri purustusi.
Tulekahjud. Kuumaks täpiks nim maapinnale vahevööst kerkivad kuumade ja sulavate kivimmasside ehk pluumide tõusukohti. Kui vahevööst tõusva pluumi kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookenilaam, tekib selle kohale ulatuslik basaltse magma väljavooluala basaltplatoo või erineva vanusega vulkaanidest koosnev vulkaaniahelik. [Hawaii] *Vaikse ookeani ,,tulerõngas" 4. Maavärinad: esinemine, kolle ja epitsenter, seismilised lained, Richteri ja Mercalli skaala erinevus, maavärinaga kaasnevad nähtused (st tsunami), millest sõltub maavärina poolt tekitatud purustuste ulatus. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete järsul vabanemisel. Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. Kolle ehk fookus on koht maapõues, kus algab kivimite rebestumine (maavärina murrang). Epitsenter ehk maavärina kese on kolde kohal maapinnal olev paik. Esinevad peamiselt laamade piirialadel.
Enim kannatas maavärina käes Osmussaar, kus värin oli sedavõrdtugev, et põhjustas saare kirderanna järsul pangal ulatuslikke lausvaringuid, saare keskel asetseva kivihoone seina aga rebis allmaatõuge räästast maapinnani ulatuva prao. Hirm sundis inimesi kõikuvatest ja ragisevatest hoonetest pagema. Kirjelduse põhjal võib hinnata maavärina tugevuseks, Euroopa 12 pallisel skaalal, kuus palli (Joonis 1). Võib arvata, et tegu oli teadaolevalt tugevaima maavärinaga Baltikumis. Tõsi, Lõuna ja Ida-Eesti elanikud seda peaaegu ei märganudki, kuid Kesk-Eestis tundsid tõukeid üsna paljud. Tallinnas oli kõige selgemalt tunda raputusi kõrghoonete ülemistel korrustel. Näiteks Nõva laagri jäägri elumajas libisenud köögis olnud pesumasin ligemale meetri võrra seinast eemale, laes purunenud kolmeharuline armatuur ja köögikapi riiulil langenud küljeli veiniklaasid (Raukas, 1988). 4
kui 4-palline maavärin. 12. jaanuaril 2010 aastal toimus Haitil (LISA2) suur maavärin. 7-magnituudine maavärin jättis pealinna Port-au-Prince varemetesse. Ametlik hukkunute arv oli üle 230000. Eestlased olid sündmusega tihedalt seotud: annetuste kogumine, riiklik rahaline abi, ekspertite saatmine Haitile. Samuti ÜRO töötaja Tarmo Jõeveer oli sel hetkel Haitil ning ta päästeti rusude alt. Tsunaamid Tsunamiks nimetatakse veealuse maavärinaga kaasnevat hiidlainet. Tsunamit võib põhjustada ka maalihe, vulkaan või suure meteoriidi kukkumine ookeani. Lained väljuvad tsunami tekkekohast (epitsentrist) kiirusega kuni 800 km/h ja nende kõrgus on 0.5 m kuni 1 m. Sellised väga suure lainepikkusega ja väikese järskusega lained pole merel laevadelt nähtavad. Ranna lähedal võib laine kõrgus kasvada kuni 40 meetrini. Tsunami võib tungida kaugele mandrile ja tekitada suuri purustusi. Tsunamid esinevad kõige
järgi, seotud hiljuti toimunud ränga rongiõnnetusega Shandongis Weifangi lähedal. Teine maskott Yingying on kujundatud antiloobina, kes elab ainult Tiibetis. Sealsed rahutused on ohustanud olümpiamängude toimumist ning Hiina rahvusvahelist renomeed. Kolmas maskott on olümpiatõrvikuna kujundatud Huanhuan. Hiina targad seostavad viimasega rahutusi, mis on olümpiatõrvikut tema teekonnal saatnud. Neljas maskott, suur pandakaru Jingjing on seotud maavärinaga Sichuani provintsis, kus asub maailma suurim suurte pandade kaitseala. Jõetuura kostüümis Beibei on seotud Jangtze üleujutustega, sest too tuur elab Hiinas vaid selles jões. 9 10 5. AVA- JA LÕPUTSEREMOONIA Avatseremoonia Olümpiatseremooniaga tehti Pekingi Rahvusstaadionil ehk "linnupesal" algust kaheksa minutit kaheksa läbi kohaliku aja järgi. Kellaaja ning kuupäeva (08.08
,Gornitz, V. 2009) Siiamaani pole täpselt teada, mis moel põhjustas Chicxulubi meteoriidi plahvatus massilist Maa loomade ning taimede väljasuremist. Teadlased arvavad, et meteoriidi põrkekohas tõusis temperatuur tohutult (u 20 000 kraadini). Aurustus miljoneid tonne maapinda, ookeanile rullusid 120 meetri kõrgused lained. Plahvatuse käigus paiskus 7 õhku umbes 200 000 km3 mulda ja kivimeid. Seismiline lainetus maakoores võrdus 12-pallise maavärinaga. Rannikupiirkondadest pühkis meri minema kõik elava. Ürgmetsi ja rohumaid laastasid hiiglaslikud tulekahjud. Meteoriidiplahvatusel õhku lennanud tolm võis varjutada Päikese aastateks. Taimed närbusid ning taimetoidulised loomad surid nälga. Temperatuur langes väga madalale ja suur hulk loomi külmus surnuks. Kui tolm oli lõpuks maha vajunud, tungisid päikesekiired tasapisi üha sügavamale ning soojendasid meteoriidiplahvatusel õhku paiskunud tohutuid veeaurupilvi.
selle kujundust ehk kirjeldusest sellest, mis toimub vastavalt. Tema ja ta sõber läksid põhimõtteliselt lõbustuste kohtade peale ning ta ise liikus Tokyo,s lõbustusparki et endale Wifi,t otsida ja ta hea tuttav läks teise poole Jaapanisse muuseumisse. Ta oli ristmikult valgusfoori taga, siis ta hakkas tundma maavärinat tunnet, et see on hästi väga spetsiifiline tunne kui ta esimest korda tunneb seda ja mõtleb selle peale et kas tegu on siiski üldse maavärinaga. Eesti sõber kellega ta koos Tokyos oli seal pool muuseumis, kui tema WC-s pesis kätt siis ta tundis ka esimest maavärinat elus, ta arvas et on liiga vähe söönud ja minestab ära – väga võimalik tunne märkis ta. Hiljemalt tal hakkas huvi tekkima Eesti inimeste vastu selle poolest et rahvale oleks kindla pealt väga huvitav vaadata selle situatsiooni ka ümbritsevast keskkonnast eestlasest välisriigis
toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Veealused maavärinad (merevärinad) tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Neid piirkondi, kus esinevad sageli maavärinad nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks piirkondadeks. Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Need nn. tektoonilised liikumised põhjustavadki maavärinaid. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal. Tektooniliste maavärinate kolded tekivad maakoores erinevates sügavustes (10km- 700km). Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata
Kaikyo bridge). Silla ehitamisest võttis osa 2 miljonit töölist. Rippsilla rajamiseks kulus kokku 181 000 tonni terast ja 1,4 miljonit kuupmeetrit betooni. Kasutatud terastrosside pikkus võrdus 7 maailmakera ümbermõõduga (Ryan 2009). 17. jaanuaril 1995. aastal toimus Kobe maavärin, mille epitsenter jäi täpselt silla kahe torni keskele. Tänus sellel laienes algne silla peaava 1 meetri võrra (1990-lt 1991-le meetrile). Muid kahjutusi maavärinaga ehitusjärgus olevale sillale ei kaasnenud (Structurae). Akashi Kaikyo puhul on kasutatud uudset hooldustehnoloogiat, milleks on kuiva õhu sissevoolusüsteem. Antud süsteem kaitseb peakaableid korrosiooni eest (Honshu-Shikoku Bridge Expressway Company). Joonis 5. Akashi Kaikyo silla konstruktsioonimudel (Sumitomo Group Public Affairs Committee 2014). Akashi Kaikyo sillal on kolm sildeava, millest peaava on 1991 meetrit lai ning teised 960 meetrit laiad (joonis 5)
12. mai järeltõuke/maavärina tugevus oli 7,3 magnituuti. 17. maiks oli mõlema maavärina ja järeltõugete ohvrite arv Nepalis ületanud 8500 piiri, mis tegi sellest ohvriterikkaima maavärina Nepali dokumentaalselt tõestatud ajaloos. 25. aprilli maavärina epitsenter asus Gorkh ringkonnas 80 kilomeetri kaugusel Katmandust, hüpotsenter oli 15 km sügavusel. Maavärinat oli tunda ka India pealinnas New Delhis; lisaks veel Bangladeshis, Hiinas ning Pakistanis. Tegemist oli tugevaima maavärinaga Nepalis, 1934. aasta maavärina tagajärjel hukkus Nepalis vähemalt 8519 inimest, naaberriigis Indias hukkus tuhandeid inimesi. Maavärina järeltõuked kestsid vähemalt kuni juunikuuni. 12. mail 11 2015 järeltõukena toimunud maavärina võimsus oli 7,3 magnituudi Richteri skaala järgi; neljas riigis (Nepal, India, Hiina, Bangladesh) hukkus vähemalt 213 inimest, enam kui 2700
siis ei saa objektiivselt hinnata seda kui tugev maavärin tegelikult on. 199. Kuidas määratakse igapäevase rutiiniga maavärina tulemusena vabanevat absoluutset energiahulka? E. maavärina tugevuse määramine Richteri skaalas? Seismogrammilt loetakse maavärina poolt tekitatud võnke tugevus, selle järgi leitakse maavärina toimumiskoht ja sügavus ning hinnatakse vabanenud energiahulka magnituudides. 200. Maavärinaga kaasnevad katastroofilised nähtused tsunaamid, maalihked, Maavärinad põhjustavad veepinna lainetust, maalihkeid, gaasitrasside purunemist ja tulekahjusid. 23. Maa siseehituse uurimise seismoloogilised alused. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Seismika tugineb seismiliste lainete levikule Maa sisemuses, nende käitumise ja levimiskiiruse mõõtmisele. Eristatakse ruumi (keha)laineid ja pinnalaineid
Lineaarkiri A oli kasutusel u 18001450 eKr. Kiri oli süllaabiline (tähistati silpe). Ühiskonnas süvenes käsitööde spetsialiseerumine. Jätkus kihistumine. Kreeta lääneosas püsis vana neoliitilise ilmega kultuur. U 1700 eKr eristatakse paleedes ja asulakohtades purustushorisonti, kuid märgatavat vallutust pole toimunud. Ilmselt suurem maavärin. Tuntud ja hästiuuritud on Anemospilia tempel (7 km Knossosest), mis hävis ka maavärinaga. Templi eesruumist leiti mehe luustik, kes varinguhetkel hoidis käes anumat ohverdatav verega. Luustiku asend: mees jooksis hoonest välja. Templi läänepoolses ruumis kolme inimese luustikud. Kaks neist: mees ja naine, olid surma saanud varingu läbi. Kolmas oli mees, kes lamas altaril, tema luustikus oli nuga see noor mees oli ohverdatud. Harilikult ohverdati sõnne, ilmselt olid 31
Ebamäärasususe tõttu purustused sõltuvad paljudest teguritest: pinnas, ehituskvaliteet, kaugus epitsentrist jne. 149. Richteri magnituud, selle suurim väärtus maavärina protsessis? 30 Põhineb maapinna liikumisest tingitud seismograafi võnke amplituudil. Arvutatud numbrid. Skaala on logaritmiline s.t. 1 magnituud suurema maavärina puhul on maapinna liikumise amplituud 10x suurem. 150. Maavärinaga kaasnevad katastroofilised nähtused tsunaami, maalihked... ? maapinna liikumised, tuli, maapinna lihked, üleujutused, tsunami 31
Heroism, kangelaslikkus. 15. Kronose kukutamine; titanomahhia ja gigantomahhia Zeus (peideti isa eest ära; Kronos neelas tema pähe suure kivi alla) kasvatati üles Arkaadias. Armus tädi Metisesse (Okeanose tütar). Rhea/Gaia keeras kokku meenapsi, Zeus läks joogikallajaks Kronosele, jootis sisse, Kronos öökis lapsed välja. 10 aastat kestis võitlus: Kronos+titaanid vs Zeus + Okeanos + Prometheus + kükloobid + hekatonheirid (kõue, välgu ja maavärinaga). Zeus sai veel Hadeselt nähtamatukstegeva kiivri, Poseidonilt ahingu. Hades varastas magava Kronose relvad, Poseidon vehkis ta nina ees kolmhargiga, Zeus virutas talle välguga, kui Kronos harki vahtis. Titanomahhia titaanid kaotasid ja heideti Tartarosse; Atlas (Iapetose poeg, Prometheuse vend) pandi taevavõlvi õlgadel hoidma. Pärast titaanide langust tõi Gaia ilmale viimase ja kõige jubedama koletise sajapealise tuldpurskava Typhoni, kes, nagu gigandidki, astus jumalate vastu
annaabi.ee 
