Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut EESTI MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE KARULA KÕRGUSTIK Koostajad: Kati Markus ja Monika Lõuna Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade..............................................................................................3
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut XXX Eesti maastikurajooni ülevaade KÕRVEMAA Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti loodusgeograafia" XXX Juhendaja: XXX Tartu XXX SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.MAASTIKURAJOONI (MR) LOODUSGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE MR-I LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST JA ERIPÄRAST.........................................................4 1.1 Kõrvemaa asend............................................................................................ 4 1.2 Kõrvemaa maastiku eripära (geoloogilised iseärasused)...............................5 1.3 Reljeef e pinnamood...................................................................................... 5 1.4 Vetevõrk.....................
Kõrvemaa xxx Tartu xxx Kõrvemaa asend Pindala 3010 km2 Kõrvemaa tähendab muinasaegse väljendina iidset metsaala Seal asuvad Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, Kõrvemaa maastikukaitseala ning osa Lahemaa rahvuspargist Maastiku eripära Rikkalik liustiku- ja liustikusulamisveetekkeliste pinnavormide kooslus Suur metsasus ja soostumine Esineb mandrijää sulamise tekkel kujunenud oose ja mõhnasid Pinnamood 33,4% on liivased tasandikud 37,7% on sood Paks pinnakate Leetunud liivmuldadega mõhnastikud: Valgehobusemägi 106m Pärnamäe 104m Click icon to add picture Valgehobusemägi Vetevõrk Järved on väiksed ning paiknevad oosistikes ja mõhnastikes või jäänukitena soodes Kokku on Kõrvemaal 120 järve Sood on tekkinud veekogude kinni kasvades Epu-Kakerdi soostik Suurimad sood Vonka soostik Ohepalu soo Suru Suursoo Suurimad veekogud on Paunküla...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut EESTI MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE KARULA KÕRGUSTIK Koostaja: Juhendaja: Tartu 2017 Table of Contents Sissejuhatus................................................................................................................................................2 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade....................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Soome lahe rannikumadalik Rühmatöö Eesti loodusgeograafia kursuses Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 1. MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE......................................................................................3 1.1. Asend............................................................................................................................ 3 1.2. Geoloogilised iseärasused............................................................................................4 1.3. Aluspõhi ja reljeef.........................................................................................................
Sakala kõrgustikuga Kõrvemaa asend Kõrvemaa pinnamood Mitmesugused mandriliustiku- ja sulamisveetekkelised pinnavormistikud jääjärvetasandike keskel Enamus pinnamoest liivased tasandikud (33,4%) ja hiljem tekkinud sood (37,7%). Suurim Epu-Kakerdi soostik (364 km²) Kesk- ja kirdeosas mõhnastikud (Lelle-Viitna-Paide kolmnurk), edelas Paluküla mõhnastik Kõrvemaa veestik Järvi 120, maastikurajooni lõunaosa on järvedevaene Põhjaosa veestavad loodesse voolavad Loobu, Valgejõgi, Jägala Paunküla ja Soodla veehoidla Jägala, Soodla ja Pirita jõe veed on kanalite kaudu suunatud stabiliseerima Ülemiste järve veeseisu Lõunapoolsetel aladel on Pärnu jõgikond Taim- ja muldkate Metsasus suur 73%. Esindatud kõik metsatüübid loometsast rabametsani Aegviidust põhjas omapärane Jussi nõmm, tekkinud põlengute tagajärjel
LUUA METSANDUSKOOL Loodusretke juhtimine Sessiooniõpe VÕRU-HARGLA NÕGU I kursuse referaat Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Liisa Demant Luua 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Minu töö Võru-Hargla nõo maastikurajooni kohta tugineb peamiselt Ivar Aroldi (2005, lk 230-235) raamatule Eesti maastikud. Veel olen kasutanud Eesti Entsüklopeedia XII (Võru- Hargla...2003) ja Haapsalu Kutsehariduskeskuse materjale Võru hargla nõo kohta. Maastikurajooni valik tuleneb sellest, et olen sündinud ja elan Võrumaal, seega on valitud piirkond mulle südamelähedane. Oma töös seadsin eesmärgiks õppida tundma ning tutvustada ka teistele Võru-Hargla nõo maastiku eripära, aluspõhja koostist, pinnamoodi ja
Eesti maastikurajoonide uurimisega tegeles Soome-Rootsi teadlane Johannes Gabriel Grano. Tema ajast on senini kasutusel nimestused vooremaa, K6rvemaa, Palumaa. 1960-1990 oli kasutusel Endel Varepi maastikuline rajoneering. 1996 avaldati m6nede t2iendustega Varepi rajoneeringule uus kaart Ivar Aroldi rajoneeringuga. Arold muutis: *Maarsikurajoonide nimetusi (Nt. Kagu-Eesti lavamaa asendati Ugandi lavamaaga, Kirde-Eesti lavamaa asemel Viru lavamaa) *Muutis ka m6ne maastikurajooni piire (nt. Alutaguse rajooniga liitis Endla J2rve n6o) Moodustas endisest P2rnu madalikust uued maastikurajoonid. 1)Soomaa 2)Liivi lahe rannikumadaliku 3)Metsepole madaliku 4)P6hjaosa liitis L22ne-Eesti madalikuga. P6HJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED *Geograafiline asend Rannikumadalik asub soome lahe l6una kaldal, ulatub Pakri ps l22nest kuni Narva j6eni idas. L6una piiriks on P6hja-Eesti paekallas e. Balti klint. V2ga selged piirid looduses. *Geoloogia ja relieef
aladel on põhjavee tase väga kõrge, mistõttu kevadeti ja sügiseti ulatub põhjavesi maapinna lähedale (Arold, 2005). Vaatamata liivasele pinnale, mille veeläbilaskvusvõime on hea, kannatavad alad soostumise all. Seda seetõttu, et maapinna väikses kalde tõttu on vesi väheliikuv ning soostumisele aitab kaasa ka Peipsi veetaseme tõus. Veetaseme tõus tuleneb sellest, et nõo, milles Peipsi järv asub, lõunaosa vajub ja nõo põhjaosa tõuseb. Just seetõttu on antud maastikurajooni soostumus 42% pindalast, mis teeb sellest suurima soode osakaaluga maastikurajooni Eestis. Peipsi madalikul asub Eesti suurim delta-soostik, milleks on Emajõe-Suursoo. Emajõe suudmealal asuv deltasoostik katab ligikaudu 25000 hektari suurust ala, mille Emajõe lisa- ja harujõed jaotavad omanäolisteks osadeks, millele rahavas on pannud nimed (Kargaja soo, Varnja soo, Suursoo, Pedaspää soo, Jõmmsoo ja Meerapalu raba). Eriilmeliste märgalade rohkus muudab Emajõe-
Andi Järvsoo KJ-1 MAASTIKURAJOONID Vooremaa Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2016 1. SISSEJUHATUS Referaat Vooremaa maastikurajoon kannab eesmärki on anda ülevaade Vooremaa maastikust. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut. Antud referaadis iseloomustatakse Vooremaad üldiselt ja sellega kaasnevaid pinnavorme. Lisaks saab infot looduslikest tingimustest, seal paiknevast elusloodusest ja inimõjudest selles piirkonnas. Vooremaa kulgemislugu on seotud mitmete Eesti rahvuseeposte ja kulturilugudega. 2.ÜLDINE INFORMATSIOON 2.1 Asend Asendi poolest asub Vooremaa Eesti idaosas. Vooremaa piirneb põhjas Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani
kuhu on tekkinud veekogud. Karula järved on eriilmelised -maastiku mosaiiksuse tõttu leidub seal nii heledaveelisi kui ka pruune järvi, milles elutsevad erinevad kooslused. Tänu järvede suurele hulgale ja mitmekesisusele leiab sealt nii häid kalapüügikohti kui ka ujumiskohti, kuna enamus sealsetest järvedest on suhtelised madalad. Samuti on mitmete järvede ääres matkarajad ja puhkekohad. Kõige tuntum maastikurajooni ala on Karula rahvuspark mis hõlmab ligi kolmandikku kõrgustiku pindalast. Rahvuspark on loodud, et säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Rahvuspargis on erinevad keskkonnahariduslikud maastiku- ja matkarajad ning kultuuriloolisi üksikobjekte nagu Mähkli muinaseluase ja muinaskalme ning Värtmäe mesindusmuuseum. Hinnang inimmõjule Inimmõju Karula maasikurajoonile on nii positiivne kui ka negatiivne
Pargi elukooslus ja toiduvõrgustik Luua mõisa pargi näitel Koostanud Albert Hurt, Saara Tagen EMÜ 2019 Luua mõisa park ● Asub Jõgevamaal, Luua külas ● Kuulub Vooremaa maastikurajooni ● Pindala 19,8 ha ● Praeguses suuruses al 18. saj lõpust ● Algselt vabakujuline, hiljem täiendati regulaarpargi elementidega ● Valdavalt leetjad ja gleistunud leetjad mullad (KI, KIg) Foto: Saara Tagen Asukoht ja kaart Kaardid Maa-ameti XGIS Valik Luua mõisa pargis esinevaid liike (kaitsekategooriad toodud sulgudes) Puu- ja põõsarinne: tamm (hrl, punane), ebatsuuga, lehis (euroopa,
4 Loodushoid Sakala kõrgustikul on kaitsealasid 36, mis hõlmavad kõrgustikust 24 %. Suurim pärandkultuurmaistutega Loodi looduspark, Viljandi-Raudna ürgorg, Sinialliku org, Loodi Põrguorg, Loodi Puistmäe (vana lehisepuistu), Polli mäed ja Holstre mäed (mõhnastikud), Nõmme liivik, Heimtali mõisapark, Rubina looduskaitseala Veisjärve ümbruses ja Muti järvesid ja Mäeküla järve hõlmav Muti maastikukaitseala. Järeldused Sakala kõrgustik omab suurt väärtust nii maastikurajooni kui ka inimeste elupaigana. Vaheldusrikas maastik ja metsaandide rohked metsad, kalarikkad jõed ja järved teevad elu maal vägagi nauditavaks. 5 2. KASUTATUD MATERJALID 1. Sakala kõrgustik http://entsyklopeedia.ee/artikkel/sakala_k%C3%B5rgustik1 2. Sakala kõrgustik https://et.wikipedia.org/wiki/Sakala_kõrgustik 3. Sakala kõrgustiku maastikurajoon http://www.hkhk.edu
Borovnja jõgi. Alutaguse idapiiril voolab Eesti veerohkeim jõgi Narva, mille lähtel on rohkesti harujõgesid, nn struuge. Alutagusel on väga tihe kuivenduskraavide võrk ning palju on kaevanduste ja elektrijaamade kanaleid ja paisjärvi.(galerii) (estonica) Asustus Kuigi Alutaguse on enamasti vähese inimmõju ja kohati veel ürgse loodusega piirkond, on põlevkivikaevandused ja suured karjäärid maastikurajooni põhjapiirile jäävaid alasid tundmatuseni muutnud.Metsade ja soode rohkuse tõttu on ka asustus hõre. Tihedamini on asustatud Iisaku, Avinurme ja Tudulinna ümbrus.Alutaguse on suhteliselt hilise ning hõreda asustusega. Siinsed peamised kinnismuistised on liivast kuhjatud kääbaskalmistud, mis viitavad vadjalaste asustusele meie aja esimese aastatuhande lõpul ja teise algul. Kasutatud kirjandus http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/idaviru/ http://www.vkg.werro
Hiiumaa Ander Mägi 9.b Paiknemine Asub Lääne-Eesti saarestikus, kuulub Lääne-Eesti maastikuvaldkonda Hiiumaa maastikurajooni kuuluvad Vormsi, Kassari, ligi 230 peasaare rannikumeres asuvat väikesaart Piirkond: 1116 km² Piirneb :kagus Väinamerega, põhjas ja läänes avamerega Saart eraldab Saaremaast Soela väin ja Vormsist Hari kurk Geoloogiline ehitus Aluskord võib mõnes kohas esineda 15...20 m sügavusel, meteoriidi plahvatuse tagajärel , millega tekkis esialgne rõngassaar Saare aluspõhi koosneb ülemordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakivist Hiiumaa pinnakatte koosneb peamiselt moreenist, valdavalt
jahtuma. VEESTIK Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega: liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus on kohati vaid 0,5 meetrit. Siinses piirkonnas asuvad Piusa jõgi ja Mädajõgi. Värskas tungib sügavasse maismaasse omapärane orglat,mis oma tekkelt on Peipsi järve lõunasse kaldumise tõttu veega täitunud ürgorg. Samas ürgorus asub Õrsava järv. Maastikurajooni läänepiiril Võhandu jõgi kaldakaljudega, Palumaalt lisajõena Mädajõgi (soostunud moldoruga - Padusaare lammisoostik) Soostumus 13% (Tuurapera lageraba Räpina ümbruses). Meteoriidi langemise kraatrid ( Põrguhaud ja Sügavhaud Ilumetsas u. 6000 a. tagasi ning Tsõõrikmäe Räpina lähedal u. 9500 a. tagasi). MULD JA TAIMKATE Omane muldade mikrotsonaalsus. Mullad on siin piirkonnas lubjavaesed ja kohati tugevasti leetunud,ent siingi leidub viljakaid maid.
Neil kasvavad enamasti rabastuvad metsad. Nõmme-ja palumännikud on iseloomulikud l leede-(L) ja leetunud(Lk, kokku 10,8%) muldadele. Savise ja liivsavise lõimisega ( vastavalt 4,5 ja 7,1%) gleimuldadele kasvavad enamasti mosaiikse alustaimestuga ürgmetsailmelised segapuistud. Roostike all on 680 ha e ligikaudu 0,7%. Uhutud moreenitasandikel ja karbonaatsetel rannasetetel kujunenud rähk-,klibu-, leetjad ja leostunud muldi on vaid 5,4%. Kaugseire andmeil hõlmavad Hiiumaa maastikurajooni metsased alad 71,5% territooriumist. Hiiumaa keskonnaatlase (2) andmeil aastast 2000 on metsade kogupindala Hiiu saarel ja selle rannikumere väikesaarel kokku 67 000 ha, st 68,5% alast. Kõige suurema osa annavad lehtpuu segapuistud (33%), järgnevad männikud (19%) ja okaspuu-lehtpuu segapuistud (18%). Kuusikud hõlmavad vaid 1%. Parimad põllumaad on Käina ümbruses savikatel tasandikel. 1990 aastate keskel teostatud kaugseire andmeilhõlmasid maakattes pllumajandusalad
Kaladest leidub jões jõeforelli, haugi, särge ja lutsu. Võrtsjärve madalik on Eesti maastikurajoon. Madaliku pindala on 1747 km2 ja sellest üle kolmandiku (37,1%)on soostunud. Võrtsjärve madalik hõlmab selle keskmes oleva Võrtsjärve kaldalähedasi alasid ning põhja pool lõikub sügavalt mandrisse, piirnedes Kesk-Eesti lavatasandikuga. Võrtsjärve madaliku kujunemine algas Holotseeni algul ning see hõlmab suurt osa tollasest Suur-Võrtsjärvest. Maastikurajooni ilmestavad mitmed loogelised jõed, mille kallastel kasvab haruldane lammimets, samuti jääb siia Emajõe ülemjooks. Suhteliselt ühtlast reljeefi ilmestavad voorestikud. Põltsamaa jõgi on jõgi Eestis, Pedja jõe parempoolne lisajõgi. Jõe pikkus on 135 km ja valgla 1310 km². Jõe lähe asub Tamsalu linnast 5,5 km ida pool ja suubub Pedja jõkke paremalt 4,3 km kaugusel selle suudmest, olles Pedja jõe suurim ja veerohkeim lisajõgi. Põltsamaa jõe ääres asub Põltsamaa linn
org/wiki/Vooremaa Voored on mandrijää voolimisvormid, piklikud ja laugenõlvalised ning kumeralaelised künnised. Voorte pikkus ulatub mõnesajast meetrist 13 kilomeetrini (Koimula voor) ja laius 0,23,5 kilomeetrini. Suuremate voorte kõrgus varieerub 20 40 m vahemikus, ulatudes Laiuse mäel erandlikult 60 meetrini. Nende leivapätsi meenutav kuju tuleneb liustiku kulutuse ja kuhje koostoimest ja nad on orienteeritud liustiku liikumise suunas loodest kagusse. Vooremaa kui tervikliku maastikurajooni üldkuju meenutab üksikvoore kuju. See on loodes kõrgem (Laiuse voor 144 m üle merepinna) ja laiem (30 km) ning kagu suunas madalduv (Vasula voor 80 m üle merepinna) ja ahenev (u. 15 km). Niisugune kuju tuleneb Vooremaa asendist Pandivere kõrgustiku varjus. Liustikud, mis ei suutnud kõrgustikku ületada ja liikusid sellest kahelt poolt mööda, lähenesid teel Peipsi nõkku taas teineteisele, voolides voorestiku kaguosa kitsaks. Koos Pandivere kõrgustikuga
Vooremaa • Jääb Jõgevamaale Vooremaa • Maastikurajoonidest jääb Vooremaale Vooremaa • Jõgevamaa maastikke ilmestavad kõige rohkem liustikujää liikumise suunas (loodest kagusse) kujunenud pikliku põhikujuga kõrgendikud ehk voored, mis on andnud nime tervele maastikurajoonile – Vooremaa. Vooremaa • Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas. Vooremaa • Selle maastikurajooni pindala on 1050km2 , millest viiendik on soostunud. Vooremaa • Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod. Vooremaa • Vooremaa aluspõhjaks on Siluri ja Devoni kivimid. • Siluri kivimeid katavad Kesk-Devoni Narva lademe domeriidid, liivakivi ja savi. Vooremaa • Vooremaa üks suuremaid ja ilmekamaid viimase mandrijäätumise aladel tekkinud voorestikke Ida- Euroopa lauskmaal
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristiina Afanasjev, Emma-Ly Leesment, Karin Ojasoo Hiiumaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2009 1. Asend Hiiumaa maastikurajooni moodustavad Lääne-Eesti saarestiku põhjaosa saared, millest kõige suurem on suuruselt teine Eesti saar Hiiumaa, mille pindala on 989 km 2. Vormsi saar (92,9 km2) koos ligi 40 pisisaare ja mõne suuremaga moodustavad Hiiumaa maastikurajooni kõige kirdepoolsema paikkonna Väinamere põhjapiiril. Need asuvad Vormsi ja Pirgu lademe avamusel. See saarterühm on merest kerkinud ümmarguselt 3000 aasta jooksul alates Limneamere II faasist
Urve Varik 10.A Asend • Asub Pärnu maakonnas. • On pinnamoe suurvorm ja Eesti edelapoolseim maastikurajoon, hõlmab Pärnut, Kihnut, Ruhnut ja Manilaiud. http://et.wikipedia.org/wiki/P %C3%A4rnumaa_vapp#mediaviewer/File http://files.ene.test.finestmedia.ee/EE_12/Liivi%20lahe :EtP%C3%A4rnu_maakondcoa.svg %20rannikumadalik_asendiskeemver2.png Maastikurajoon • Kuulub meresaarte ja rannikumadalike maastikurajooni. http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html Meresaarte ja rannikumadalike teke • On kujunenud Läänemere vee alt vabanenud ja kerkival Lääne- ning Põhja-Eesti alal. • Kujunemine algas jääajajärgsel ajal, kui maa vabanes mere alt. • Neile on omane liustiku- ja selle sulamisvee- ning meretekkeliste pinnavormide põimumine. http://entsyklopeedia.ee/meedia/eesti_meresaared_ja_rannikumada
mägistel põlevkivikarjäärialadel pakub vaatepilti tõeline "kuumaastik", taamal lainjad, põhiliselt metsamaastikuks liigendatud rekultiveeritud alad. Kogu see inimtegevuse poolt uuesti kujundatud maastik asub Kiviõli ja Narva vahel 70 km pikal ja 1030 km laial maa-alal. Põlevkivi kaevandamine algas sealt, kus taimestik ja kogu maastik oli tagasihoidlikum. On selge, et kõige kvaliteetsema "pruuni kulla" varud paiknevad alal, mille piirid langevad suures osas kokku ühe loodusliku maastikurajooni, s.o Kirde-Eesti lavamaaga, kus aluspõhjaks on Ordoviitsiumi ladestu lubjakivid, dolomiidid ja merglid. Kaevandatav (ja kaevandatud) 2,53 m paksune põlevkivikihtide kompleks paikneb erinevatel sügavustel: alates 5 meetrist maardla põhjaservas kuni 60 meetrini lavamaa lõunaosas. Edasi läheb põlevkivikiht aina sügavamale. Aluspõhja kivimid paljanduvad jõgede ürgorgudes, kus neid võib ka vaadelda. Kõige suurem paljand on Põhja-Eesti paekalda
2) ÜLDINFO Vändra metskonna üldpindala on 99 253 ha ja metsamaa moodustab sellest 56%. Vändra metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Are, Audru, Halinga, Kaisma, Kihnu, Koonga, Lavassaare, Paikuse, Saarde, Sauga, Surju, Tori, Tõstamaa, Varbla . RiigimetsaMajandamiseKeskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/vandra-metskond] (24.10.2011) LOODUSLIKUDTINGIMUSED Vändra metskonna territoorium jaguneb Lääne-Eesti madaliku ja Soomaa maastikurajooni vahel. Lääne-Eesti madaliku maastiku eripäraks on väga mitmekesiste rannatüüpide esinemine rannavööndis ja Soomaale on loomulikult iseloomulikud jääpaisjärves ladestunud setetest moodustunud märjad tasandikud ning sood. Vändra metskonna piiridesse jääb arvukalt soid, neist olulisematena võib ära nimetada Võlla, Tõhela, Lindi, Lihula-Lavassaare, Mustraba, Kikepera jt. Aastane keskmine sademete hulk on 735 mm. Maastikku ilmestavad jõed Pärnu, Audru, Uruste, Sauga
muldi. Soostunud ja soomuldi on rohkesti maakonna lõuna- (Rakke piirkonnas), ida- (Tudu ümbruses) ja loodeosas (Kõrvemaal). [6] 6 Pinnamood Lääne-Viru maakonna praegune pinnamood on pärit mandrijää taandumise ajast ligikaudu 12 000 aastat tagasi. Eesti maastikulise liigestuse järgi jäävad siia 4 maastikurajooni: Pandivere kõrgustik, Kirde-Eesti lavamaa, Põhja-Eesti rannikumadalik, Kõrvemaa. [8] Veestik Maapinnal võib näha mitmesuguse suuruse ja kujuga karstilohke ja kurisuid, mis suurvee ajal moodustavad ajutisi järvikuid. Pandivere veekaitseala piires on välja eraldatud 212 karstiala (üldpindalaga 120 km²). Olulisemad neist on: Võhmetu- Lemküla, Heinjärve, Aniste, Savalduma, Järsi, Saksi karstijärvikud. Maakonnas on rohkelt allikaid, eriti Pandivere kõrgustiku nõlvadel
Pinnamood on küllalt tasane, kohati esineb madalaid voorjaid künniseid, näiteks Põltsamaa ümbruses. Pandivere kõrgustik- Pandivere kõrgustiku lainja pinnamoega maastikku ilmestavad metsased oosiahelikud ja kõrgustiku äärealadel paiknevad mõhnastikud[3] 7 Lääne-Eesti maastikuvaldkond Hiiumaa- Lisaks nimisaarele kuulub sellesse maastikurajooni veel Vormsi ja teised Hiiumaad ümbritsevad saared. Hiiumaale on iseloomulikud merelised pinnavormid: mereliivadest koosnevad tasandikud, rannavallid, luited ja rannaastangud. Saaremaa- Suure liigestatuse tõttu on Saaremaa rannajoon pikk ja rannad mitmekesised. Põhjarannikul esineb pankrannikut, samuti Muhus. Pangad kujutavad Lääne-Eesti mandriosast (Kirblast) algava Siluri paekalda kõrgemaid osasid.
Paigastik on suuremal pinnavormil (paetasandikul, moreenitasandikul, mõhnastikul jms) kujunenud maastikuüksus. Igas paigastikutüübis valdavad mingid kindlad paigased. Looduskasutuse ja looduskaitse kavandamisel on paigastikud oma suuruselt (mõnekümnest hektarist mitmesaja hektarini) arvestatavaimad maastikuüksused. Iga maastikurajoon on asendist ja arengust johtuvalt mingite kindlate paigastike kogum. Eesti alal on eristatud 19 paigastikutüüpi ja 46 alltüüpi. Maastikurajooni paigaseline ja paigastikuline struktuur on kõige iseloomulikum selle tuumikalal. Servaalal vahelduvad paigased naabermaastikurajoonide tüüpiliste üksustega ja moodustavad siirdevööndi, kus joonelised piirid on rajoonimise eesmärgist tulenevalt kokkuleppelised. 4 Maastikulise liigestuse põhiüksused. Maastikuprovints ja allprovints, valdkond, rajoon ja paikkond
MH I Vooremaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: lekt. Are Kaasik Tartu 2011 1 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi ,,Vooremaa maastikurajoon" eesmärk on anda ülevaade Vooremaa maastikust ja kirjeldada, kuidas on inimene Vooremaa pinnavorme kasutanud ja kuidas neid rikkunud. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut, iseloomustades Vooremaad üldiselt, kirjeldades seal leiduvaid pinnavorme, looduslikke tingimusi, elusloodust, majandusharusid ning hinnates inimmõju sellele piirkonnale. Voorema omapärane maastik on olnud eepose ,,Kalevipoja" kangelastegude paigaks ja andnud ainest rahvajuttudele- ja lauludele. 2. Üldiseloomustus 2.1. Asend, piirid, suurus Jõgevamaa maastikke ilmestavad kõige rohkem liustikujää liikumise suunas (loodest kagusse)
Järvselja muldade lõimis üldjuhul on saviliivmullad, kuid väike hulk ka turvasmuldasid. Pinnavormistikus domineerib madal- ja siirdesootasandikud ning veesettelised liivatasandikud. Muldkattenda on seal glei-liiv, saviliin-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad ning madalsoomullad. Pinnavormidest on iseloomulik otsamoreen. Pinnakate koosneb liivast ja moreenist ning turbast. Järvselja jääb Peipsi madaliku maastikurajooni. Keskmine kõrgus jääb 30-50 meetri vahele. Lähtekivimiks on punakaspruun põhimoreen . (Arold, I. 2005). Joonis 6. Kvartal 228 asukoht Järvseljal. Kvartal number 228 muldade iseloomustus Joonis 7. Kvartalil nr. 228 asuvad mullad digitaalse mullastikukaardi järgi Maa-ameti kodulehel Kvartali pindala 18 hektarit. Seal esineb leostunud gleimuld, leetjas gleimuld, kahkjas gleimuld ning gleistunud nõrgalt ehk õhukeselt leetunud leedemuld. Leostunud gleimulla
sobiv koht elamiseks ja vahemaa pealinnaga pole suur. Samuti on tõusvaks majandustegevuseks saanud turism. Asend Nii nagu heal lapsel on mitu nime, saab ka Pakri poolsaart ( varem ka Leetse poolsaare nime all) määratleda mitmeti. Üldiselt võib ju öelda, et ta asub Eesti Põhjarannikul Harju lavamaa lääneosas Paldiski ja Lahepere lahe vahel ning lõpeb Pakri (Pakerort) neemega.Teiseks saab öelda, et osa poolsaarest kuulub kindlasti Soome lahe rannikumadaliku maastikurajooni (Laheperest alates). Poolsaare pikkus on 12 km, laius keskmiselt 5 km ja pindala 40 km², kõrgus kuni 31 m, neeme otsas Pakri pangal 24-25 m.ü.m. Geoloogiline ehitus 2 Pakri poolsaarel paljanduv paekallas on 1200 km pikkuse Balti klindi osa. Aluspõhja ülevaate aluseks on 1994. aastal koostatud Pakri poolsaare alus - põhjaline geoloogiline kaart 1: 50 000 (koost. H.Stumbur, Eesti Geoloogia keskus)
Eesti pinnamoe kõrgemate alade hulka kuuluvad ka lavamaad. Põhja-Eestis asub kaks suurt lavamaad -- Harju lavamaa ja Viru lavamaa. Tasandikud hõlmavad suuri alasid Põhja-Eestis ja Kesk-Eestis. Lõuna-Eestis on tasandikke vähem. Tasandike hulgas eristatakse nelja madalikku: Põhja-Eesti rannikumadalik, Lääne- Eesti madalik, Võrtsjärve madalik ja Peipsi madalik. Eesti on jaotatud kahekümne viieks maastikurajooniks. Neist ühte, Võrsjärve madaliku maastikurajooni käsitlen lähemat käesolevas referaadis. Viimaseks peatükis teen lisaks ülevaate Võrtsjärve madala veetaseme probleemistikust. Võrtsjärve madalik (1747 km²). See maastikurajoon on kujunenud Eesti keskosa suurimas kulutusnõos Holotseeni algul olnud suure veekogu nn Suur-Võrtsjärve asemel. Enam kui 10 000-aastase maakerke ja vee väljavoolu tõttu on veekoguks jäänud selle kitsenev 270 km² suurune lõunaosa, mis kaldub lõuna suunas.
ehk füüsilisgeograafiline rajoon on geokompleks, millel on ühesugune/ühesugused geoloogiline vundament, üht tüüpi reljeef kliima, hüdrotermaalsed tingimused mullatüübid elukooslused morfoloogiline ehitus. Maastikurajoon kuulub alati kindlasse maastikuvööndisse, arenedes spetsiifilistes atsonaalsetes tingimustes (nt. paelavamaal või akumulatiivsel kõrgustikul). E. Varep on eristanud maastikuprovintsides 24 maastikurajooni. MADALEESTI I PõhjaEesti: · PõhjaEesti rannikumadalik · PõhjaEesti lavamaa · Kõrvemaa · KirdeEesti lavamaa · Alutaguse II LääneEesti: · Hiiumaa ümbritsevate saartega · Saaremaa ümbritsevate saartega · Ruhnu saar · LääneEesti madalik · Pärnu madalik III Võrtsjärve nõgu:
iseloomulik ka nii põllu- kui rohumaade püsivus rohkem kui 100 aastat. 3.1 Maastik Eesti maastikuteaduse rajaja Johannes Gabriel Granö eristas 20. sajandi algul Lahemaana Põhja-Eesti rannikumadaliku kõige enam liigestatud osa, millest rahvuspargi piiresse jääb nelja suurema poolsaare ja lahtedega ala. Tänane Lahemaa rahvuspark on oluliselt suurem tookordsest maastikurajoonist, kuuludes maastikulise liigestuse järgi mitmesse erinevasse maastikurajooni. Lahemaa rahvuspargi maismaa-ala hõlmab peamiselt kolme maastikurajooni: Põhja-Eesti e Soome lahe rannikumadalikku ja saari, Põhja-Eesti e Harju lavamaad ja Kirde-Eesti e Viru lavamaad, vähesel määral ka Kõrvemaad. Rahvuspargi mereala hõlmab Soome lahte. Tähelepanuväärseks pinnavormiks alal on Põhja-Eesti klint, mis sisemaise astanguna moodustab selgelt jälgitava klindiorgude ja -lahtedega tugevasti liigestatud piiri klindiesise madaliku ja Põhja-Eesti lavamaa vahel
hinnatud lookooslused ei asu paepealsel mullal. Paekivi peaks olema 30 cm sügavusel, et oleks paepealne muld. Rajoneerimine peeetakse sovetiseerimispärandiks, eelistatakse samaväärset valdkonda Geograafias on maa-ala liigendamine pinnaehituse, kliima, mullastiku, taimkatte jms alusel. Eesti on 8 mullastikuvaldkonda. Maastikuvaldkonnad jagunevad allvaldkondadeks. Eesti maastikulise jaotuse süteemis on eristatud 25 maastikurajooni Eesti kui metsavöönd · Metsavöönd, aga leidub kasvukohti, kus puud ei ole võimelised kasvama · Kõrge veeseisuga aladel: rannikumullad (ArG), rabamullad (R) · Kuivad toitainete vaesed mullad: väga õhuhesed loopealsed (Kh'), toitainetevaesed nõmmed (L) Nõmmemetsades liivad Mänd kasvab seal kus konkurentsi väga ei ole. Lehtpuumetsad kasvad soostunud aladel. Kuusk kasvab viljakamtel aladel ja kuusk on nõudlik mullaviljakse suhtes. Lehtpuudest on tamm.
Krüptilised liigid- peitliigid Alfamitmekesisus: kooslusesisene mitmekesisus. Hinnatakse liikide arvuga pinnaühikul. Evolutsiooni vältel alfa mitmekesisus suureneb, sest nissi(elupaiga) ruum tiheneb. Beetamitmekesisus: taimede kasvukohtade mitmekesisus. Hinnatakse samaastmeliste süntaksonite arvuga (ehk assosiatsioonide).Näitab, kuidas piki ökogradiente kasvukohtadel liigiline kooseis erineb. Liikide arvu suhe koosluse liikide arvuga. Gammamitmekesisus: maastikurajooni taimkatte mitmekesisus. summeerub kooslusteja kasvukohtade, ehk alfa- ja beetamitmekesisuse mitmekesisustest. Liigiline mitmekesisus suureneb liikudes poolustelt troopika suunas, meres ekvaatori suunas liikudes. 11.02.14 Konkurents, olelusvõitlus Konkurentsiahela tipus olev organism mõjutab temast allpool olevaid organisme ja nemad jällegi endast allpool olevaid jne. Kõige suurem konkurents on samasse perekonda või liiki kuuluvate liikide või isendite
annaabi.ee 
