olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt ei olnud ta isiklikult vaba, kuid oli vaba teotööst. Adratalupoeg Talupoeg, kelle talu suurust arvestati adramaades. Ei olnud isiklikult vaba ning pidi tegema teotööd. Sulane; teenija Sulane on talutööline, kes palgati üldjuhul üheks aastaks, elas kool taluperega sulasemajas ja võis kasutada väikest maalappi. Vallaline sulane elas taluperes, palka sai peamiselt natuuras: lisaks toidule ja peavarjule sai ka rõivaid, vilja. Teenija oli naisterahvas, aitas perenaist talutöödes. Sulastel ja teenijatel oli vähe õiguseid. Maavaba Maavabad talupojad olid isiklikult vabad. Nad pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma oma lääniisandale maksu. Neil ei olnud tavalise adjaralupoja
olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt ei olnud ta isiklikult vaba, kuid oli vaba teotööst. Adratalupoeg Talupoeg, kelle talu suurust arvestati adramaades. Ei olnud isiklikult vaba ning pidi tegema teotööd. Sulane; teenija Sulane on talutööline, kes palgati üldjuhul üheks aastaks, elas kool taluperega sulasemajas ja võis kasutada väikest maalappi. Vallaline sulane elas taluperes, palka sai peamiselt natuuras: lisaks toidule ja peavarjule sai ka rõivaid, vilja. Teenija oli naisterahvas, aitas perenaist talutöödes. Sulastel ja teenijatel oli vähe õiguseid. Maavaba Maavabad talupojad olid isiklikult vabad. Nad pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma oma lääniisandale maksu. Neil ei olnud
tehnikat siis ei pea inimesed tegema enam niipalju füüsilist tööd kui vanasti ja seega on kasumi teenimine kergem. Palju on ka inimesi kes ei pea tegema füüsilist tööd üldse kuna töödatakse arvutiga või on selleks masin millega ei pea füüsilist tööd tegema. Esiajal oli inimestel oma maja ja maalapp kus hariti põldu ja kasvatati karja, ka tänapäeval on alles sellised maakohad kuid enamus inimesi on kolinud siiski linna ning ei oma enda maalappi. Tänapäeval elavad inimesed korterites või majades kus puudub oma maalapp põlluharimiseks. Esiaja inimestel oli väga tähtsal kohal ka pere suurus, sest mida suurem on pere seda rohkem on ka tööjõudu, kuid tänapäeval on inimeste eesmärk enne saada hea töökoht koos hea palgaga enne kui hakkatakse looma pere.
Enamiku rahvast moodustasid talupojad. Nad erinesid oma suhtest isandaga vasallidest sellega ,et talupoja polnud vabad, vaid sõltusid oma isandast. Sellel perioodil muutusid vabad talupojad orjadega ühevääriliseks ning kujunes välja põhiliselt kaks majandussüsteemi : o Rendihärrus, mis tähendas ,et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. o Mõishärrus ehk , mille korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi ning suurem osa jäi mõisamaaks. Tekkisid sunnimaised talupojad ehk pärisorjad.
Põllumajandus Holland I osa • Korrapärane, ristkülikukujulised, enam-vähem sama suured, värvilised põllud. • Asutus on hõre, ühe talu kohta umbes kolm maalappi. • Põldude ümber on suurteed aga põldude lähedale saab minna mööda kõrvalteid. • Lauge maastik ja viljakad mullad. • Holland on peamine riik, mis kavatab tulpe. • Merelise kliima tõttu on palju tuuleparke. • Lisse linn- maailma suurima sibullillede kollektsiooniga ainulaadne Keukenhofi lilleaed. Peale tulpide kasvatatakse ka nartsisse ja hüatsinte. • Amstedramis on palju kanaleid, teda kutsutakse „Põhjamaade Veneetsiaks“.
Teine maal, mis mulle hästi meelde jäi kandis pealkirja „Tehasetüdruk“. Pildil oli kujutatud pesuväel diivanil istuvat naist, kes tundus häbenevat oma keha. Paremas nurgas asus veider poisikuju, millest ma väga aru ei saanud. Töö oli rohekates toonides. Paljud objektid nagu näiteks tool olid pildil väiksemad, kui naine. Seega tekitas see pilt sürrealistliku tunde. Ühe näitusel oleva maali nimi oli „Nimetu“. See oli akrüülmaal. Maalil oli kujutatud mägist maalappi, kus tundus üks kohalik põllumees tööd tegemas. Pildil oli kujutatud ka kivisilda, mille alla oli end peitnud mingi hirmsa näoga loom. See elukas oli sinakas-rohelist värvi ning üsna jubeda näoga. Ei saanud selle pildi mõttest kahjuks väga aru. Üldiselt mulle näitus väga meeldis, kui minu arvates oleks võinud teostel rohkem autori poolt kirjutavaid tekste juures olla, siis oleks maalidest ka lihtsamini aru saanud. Samuti oleksin meeleldi tahtnud
7. Paavst - Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest 8. Vasall ehk läänimees oli keskajal lääni haldav väikefeodaal 9. Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses vasallid 10. Feood maavaldus mis anti sõjateenistuse eest 11. Domeen kuninga maavaldus 12. Visitatsioon 13. Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kautamise eest renti 14. Mõisahärrus talupojad rentisid ise väiksest maalappi mõisniku maast ja suurem osa maad jäi mõisamaadeks 15. Sunnismaine 16. Varjaag skandinaaviast saabunud retklejad e. viikingid 17. Saaga viikingiaja kirjanduse mälestusmärk 18. Misjonär kristluse levitaja 19. Kümnis kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist 20. Sakrament rituaalne toiming, mida võib läbi viia ainult preester 21. Mosee islamiusu pühakoda 22. Medres islami keskõppeasutused ja ülikoolid 23
keskused ( see oli veel 9 kys) 9. feodaalühiskonna tekkimise põhjused:uue sõjaväesüsteemi tekkimine>maa annetamine>rüütliseisuse kujunemine 10. Vasall vandus kaitse eest senjöörile igavest ustavust ning kohustust teda aitama sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. 11. Rendihärrus-kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti Mõisahärrus-talupojad kasutasid ainult väikest maalappi,millest toideti oma peret ning suurem osa maad jäi mõisamaaks.Tasusid feodaalile teotööga ehk pidid teatud päevadel töötama mõisapõldudel.
saamisel talle pärandimaksu. Domeenid kuninga maavaldused. Allood täielikus omanduses oleva maa, mida ei hõlmanud vasallisuhted. Erinevus vasallisuhtest: talupojad ei olnud vabad, vaid sõltuvuses oma isandast, samuti polnud isandal talupoegade suhtes konkreetseid kohustusi. 2 põhilist majandussüsteemi: Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärrus talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, millega toideti oma peret, ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks.Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest nn teorenti, käies mõisas tööl. Raskete koormiste tõttu asusid talupojad sageli otsima teist elupaika. Et talupoegade ümberasumist takistada, muudeti nad sunnismaiseks, s.t neil oli keelatud oma maalt lahkuda. Sunnismaiseid talupoegi nim pärisorjadeks, sest oma isikliku vabaduse äärmise piiratuse poolest sarnanesid nad oma seisuselt mõneti orjadega.
Keskajamõiste ja ajalised piirid ) Mõiste keskaeg võttis kasutusele Giovanni Andrea 1469. aastal eristamaks "vahepealseid" keskaja inimesi "uuematest" keskaja inimestest. Keskaja piiriks on 4 - 16 saj. Perioodid ja alaperioodid ) 1) Varakeskaeg - 5 - 11 saj : a) Varakeskaja ( ka Hilisantiik) 1. periood - 5 saj - 9 saj b) Varakeskaja 2. periood - 9 saj - 11 saj 2) Vahekeskaeg ( ka Õitsenguperiood) - 11 - 14 saj : a) Kõrgkeskaeg - 13 saj 3)Hiliskeskaeg - 15 - 16 saj Feodaaltsivilisatsioon ) Keskaegne aeg, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Suur rahvasterändamine ) Sai alguse 4 saj, mil hunnid põgenesid oma maalt, mis sai omakorda rahvasterändamise ajendiks. Rännu põhjuseks oli kliima jahenemine ja elanikkonna suurenemine. Lääne-Rooma languse ja Ida-Rooma püsimise põhjused ) Ida-Rooma - 1) Soodsamad geograafilised tingimused 2) Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid Tänu neile oli Konstati...
Esivanemate pärandi hoidmine Rahvuse prioriteet Martin Arusoo Eesti rahvas on oma tänapäevase kultuuriga püsinud juba sadu aastaid, olenemata tõsiasjast, et eestlased on saanud seda pindalalt justkui ebaolulist maalappi kutsuda Eestimaaks vaid mõnikümmend aastat. Ülejäänud aja oleme olnud sunnitud kutsuma seda maad kellegi teise poolt dikteeritud nimega ja nime Eestimaa oleme pidanud vaikselt sosistama, kuid siiski on püsima jäänud meie keel ja kultuur ning see võimaldas meil luua oma riigi. Edasine eesmärk tundub justkui lihtne- säilitada oma kultuur ja keel ning seetõttu jääb püsima ka meie riik. See enesestmõistetav tõsiasi kipub aga vahel ununema.
10.Feodaalsuhted Põhjused:1)uut laadi sõjaväeorg-germaani hõimud sõdisid põhitegevuse kõrvalt, Karl M ajal loodi raskeratsavägi(kallis varustus, hea väjaõpe), vastutasuks said maad koos makes maksvate talupoegadega. Tekkis rüütlite kitht. 2)vajadus stabiilse võimusüs järele-vasalliteet vähendas õiguslikku ebakindlust, tagas sõjalise julgeoleku(vasallisuhted)... iga seisus teisele kasulik. Vasall e läänimees-kasutab suurfeodaali antud maalappi, pidi senjööri kutsel sõtta minema, olema tema nõuandjaks. Söör e maaisand-suurfeodaal, kes oma maad kasutada andis, kaitses vasalli. Lään e feood-maa, mille vasall endale sai. Läänil oli väärtus vaid juhul, kui seal asusid talupojad. Domeen- kuningate maavaldused, vähenesid(läänistatud maatükid ei tulnud neile tagasi) Talupojad olid kohustatud feodaali heaks tööd tegema(teotöö)/andamit maksma, isandal puudus konkreetne kohustus. Talupojad sõltusid feodaalist
5. Feodalism Feodaalne killustatus: Senjöör -> Vasallid -> Rüütlid 3 seisust Vaimulikud, Aadlid, Talupojad Feood maavaldus, mida saab pärandada Allood Maavaldus, mis ei too kaasa vasalliseisust Lään vasallile kasutamiseks antud maatükk, koos seal elavate talupoegadega Domeen kuningate maavaldus Rendihärrus kogu feodaali maa oli jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renri Mõisahärrus talupojad kasutasid väikest maalappi, mille eest tasuti teotööga. Suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Aadlik eelistatud seisuses olev isik, ühiskonnas väga vähe Rüütlid professionaalsed sõjamehed, kellel oli sõjaks vajalik varustus ning väljaõpe, teenistuse eest said maalapi 6. Araablased ja islam Usk islami usk e. Muhameedlus Pühakiri - Koraan Usu rajaja Meka kaupmees Muhamed Pühakoda - Mosee Ainujumal Allah 5 islami usu alussammast:
elaksid mugavat elu. Inimeste seisustesse jagunemine algatas feodaalkorra kujunemise, mis on kindlasti väga tähtis etapp inimeste arengus keskajal. Feodaaltsivilisatsioonis kujunes välja läänipüramiid. Lään oli vasallile kasutamiseks antud maatükk, kus elasid ka talupojad. Levima hakkasid: 1. Rendihärrus ehk kogu feodaali maa jagati talupoegadele, kes maksid sellel elamise eest renti; 2. Mõisahärrus ehk talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, et toita oma peret ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad maksid oma maa eest feodaalile teorenti. 11. sajandi alguses oli feodaaltsivilisatsioon ära kannatanud demograafilise madalseisu ja paljude inimeste elu mõtteks oli saanud sõda ja sõjapidamine. Feodaaltsivilisatsioon langes, kuna kuningavõim Frangi riigis oli aja jooksul langenud ning lõpuks olid käes kodusõjad. Euroopa nõrgenemist feodaalse killustatuse tulemusena kasutasid ära välisvaenlased
põhimõtte alusel ning tasus isandale selle eest. Tasuviisid: rent ja muud maksud ja/või teotöö. · Erinevus vasallisuhetest: talupojad ei olnud vabad, vaid sõltuvuses oma isandast. · Kujunes kaks põhilist majandamissüsteemi rendihärrus ja mõisahärrus. · Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. · Mõisahärrus talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest teorenti. · Feodaali seisukohalt oli maa ilma talupoegadeta väärtusetu, neid püüti kõigest väest maa küljes kinni hoida. · Et talupoegade ümberasumist takistada, muudeti nad sunnimaisteks. Sunnimaiseid talupoegi nimetatakse pärisorjadeks. LÄÄNE-EUROOPA RISTIUSUKIRIKU KUJUNEMINE Ristiusu kiriku teke · Lääne-Euroopa keskaegne kirik oli katoliiklik.
Rooma kuningriigi ajast ning varase ja keskmise vabariigi ajast rääkivates allikates kordub pidevalt fakt, et talupoegade maavaldused olid väga väikesed. Romulus olevat kõigile roomlastele jaganud kahe juugeri suuruse maatüki. Ilmselt on tegemist maatükiga, mida võis pärandada. Ka järgnevatel perioodi allikates räägitakse üksnes väikesest maatükkidest. Küsitav on, kuidas suutis ära elada talupoja perekond, kes majandas kahe juugeri suurust valdust, isegi kui nad harisid seda maalappi intensiivselt ja käsitsi. Tuleks veel märkida, et kaheväljasüsteemi korral hariti igal aastal üles üksnes pool maast. On arvatud, et 1 juuger on ümardades 0,25 hektarit. Kõigis vabariigiaegsetes põllumajanduse ajaloo allikates on andmed maavalduste suuruste kohta väga erinevad. Üldiselt arvatakse, et lisaks nendele väikestele maavaldustele kasutasid talupojad ka riigimaid. Võimul oleva patriitsliku aristokraatia jaoks oli maade omandamine väike probleem,
jagatud talupoegadele, kes maksid renti, kindla määraga koormised; maad ei saanud vabalt osta, müüa ega pantida, puudus pärisorjus; mõisahärrus - talupojad kasutasid väikest maalappi, mis oli enda pere tarbeks ning suurem osa jäi mõisamaaks, peamine koormis oli teotöö, pärisorjus Bütsantsi kultuuri- ja teadussaavutused kõrgkoolid Konstantinoopolis (antiikeeskujud), põhjalikud antiikultuurialased
Leonidas keeldus, öeldes, et ta parem sureb Kreeka eest, kui valitseb oma sõjakaaslaste üle. Selle peale Xerxes ärritus ja käskis kreeklastel relvad maha panna. Mille peale ütles Leonidas: "Tulge ja võtke need ise!" Kui pärslasteni jõudsid andmed kreeklaste neljakümnekordsest vähemusest, naersid nad Leonidase sõnade üle. Nad ei teadnud, et spartalased olid juba ette valmistatud surmani võitlema, ning et kreeka faalanks kaitseb seda väikest maalappi küllaltki tugevalt. Xerxes ootas paar päeva kreeklaste alistumist, kuid kuna seda ei tulnud asus ta rünnakule 10 000 sõdalasega, kellest osad olid meedlased ning osad Maratoni lahingus hukkunute sugulased. Väidetakse, et nood 10 000 suutsid tappa vaid kolm kreeklast. Pärast sellist masendavat kaotust saatis Xerxes 20 000 meest uuesti ründama, neil ei läinud sugugi paremini. Kuna kitsus oli niivõrd
000 .Internetikasutajaid on 15 000 .Bhutani ainuke legaalne ajaleht on dzongkha .Televisioon lubati kuninga käsul alles 1999 Võrdsuse ja ebavõrdsuse probleem .Naised on seal eelistatumad, näiteks on esmapärijaks enamasti tütar .Naised ja mehed pole avalikes kohtades koos ega suhtle Ka tantsupeol tantsitakse eraldi. Mehed tantsivad, naised vaatavad ja .vastupidi Naise roll ühiskonnas Naistel on tavaliselt mitu meest.Sellel traditsioonil on sügavad juured pärimisõiguses: maalappi ei taheta kuidagi tükeldada, sest ja harimine raske. Enamasti on saadud see on vaevaga mitu meest, on tegelikult esmapärijaks tütar. Seega naine, kel on kõigiga abielus mitme vennaga ja pidanud nendega liitu astuma .üheaegselt Lubatud on mitmemehepidamine ja ka mitmenaisepidamine.Peres elab Perekond põlvkonda koos mitu Suhtumine välismaalastesse .Inimesed on ülisõbralikud, ülilahked ja kontaktivalmis
surma. Kuid selgub ka, kumb on oma elu õigesti elanud ja kumb on eksinud, kellele jäi tõde ja õigus. Tegevus toimub eelmise sajandi alguses. Eesti on vabaks riigiks saanud. Elujärg on muutunud paremaks, inimesed on optimistlikumad. Autor on kujutanud tolle aja küla- ja taluelu, noorte ja vanade muresid, rõõme ja suhteid. Peategelasteks on Andres, Pearu, Indrek ja Tiina. Andres oli töökas, sihikindel, kohusetundlik ja aus mees. Ta armastas oma maalappi ja pühendus maaharimisele ihu ja hingega. Andres ja Pearu on oma elu lõpus ikka veel vaenujalal. Andres on oma talu tütrele ja väimehele andnud, elab ise saunas ning unistab jõe süvendamisest ja puhastamisest. Tema unistuse täidab poeg Indrek. Andres mõistab enne surma, et ta on kogu elu võidelnud õige asja eest. Selle teadmisega võis ta rahulikult surra. Pearu oli visa iseloomuga, kaval, egoistlik ja omakasupüüdlik. Talle meeldis
* sarnaselt vasalliga sai talupoegki kasutada maad tingliku omandi põhimõtte alusel, ent selle eest tasumine oli neil erinev * talupojad ei olnud vabad, nad sõltusid oma isandast, kellel omakorda polnud talupoegade suhtes mingeid kohustusi nagu senjööril vasalli suhtes domeen kuninga maavaldus benefiits pärandamisõiguseta maavaldus feood pärandamisõigusega maavaldus mõisahärrus talupojad kasutasid vaid väikest maalappi mõisamaadest rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti sunnismaisus talupoegade keeld elukohta vahetada mõisniku loata Ristiusu kirik: 1054. aastal toimus kiriku lõhenemine e. skisma. a) läänekirik e. katoliku kirik, mis allus Rooma paavstile b) idakirik e. õigeusu kirik, mis allus Konstantinoopoli patriarhile Dogmaatilised erinevused lääne- ja idakiriku vahel: LäänekirikIdakirik
Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika. Väetis aine või ainete segu. Mis parandab taimede toitumistingimusi, suurendab taimekasvatustoodangut ja parandab selle kvaliteeti. Intensiivne põllumajandus kasutatakse väikest maa-ala, mahutatakse sinna palju kapitali, kasutades vähe tööjõudu ja palju väetist. Kasutatakse palju tehnikat. On iseloomulik arenenud riikidele. Ekstensiivne põllumajandus kasutatakse suurt maalappi, vähe tööjõudu, vähe kapitali ning saaki saadakse vähem. Kastatakse rohkem inimesi mitte masinaid. On iseloomulik kuiva kliima alale. Roheline revolutsioon üritus, mis viidi läbi, et parandada maailma roitlusolusid, pamiselt Lõuna riikide teraviljatoodangud suurendades. Põllumajanduse toodangu mahtu mõjutag oluliselt riikide põllumajanduspoliitika, mis seisneb eelkõige järgmistes valikutes : · Kas ja kuidas toetatakse põllumajandust riigi eelarvest
pärast. Ta oli küll vaikne , kuid unistas ja mõtles palju. Jaak teadis ,et millegi saavutamiseks peab ise tegutsema. 3.Milles seisneb puänt? Antud novelli puänt seisnev selles , et Jaak viis kõik oma unistused täide ja saavutas seda , mida tahtis. 4.Sümbolid 1)sihikindlus- Jaak oli väga sihikindel mees. 2) unistused- Jaak mitte vaid ei unistanud , vaid tegi oma unistused ka teoks. 3) enda asi- Jaak tahtis just nimelt enda maalappi. Oma päikese poole F.Tuglase novell 1.Lühikokkuvõte Antud novell räägib poisist ja tüdrukust, kes unistavad. Poiss tahaks olla võitleja ja elada linnas, tüdruk aga vaikselt orus allika kaldal, kus keegi neid ei sega. Poiss otsib vaid läbi tormi rahu, tüdruk aga vaikset kohta, kus elupäevade lõpuni olla ja lapsi kasvatada. Kuid lõpuks on neile tähtis see ,et nad saaksid koos olla ning nad lähevad linna elama. 2.Peategelase iseloomustus.
Enamiku rahvast moodustasid talupojad. Nad erinesid oma suhtest isandaga vasallidest sellega ,et talupoja polnud vabad, vaid sõltusid oma isandast. Sellel perioodil muutusid vabad talupojad orjadega ühevääriliseks ning kujunes välja põhiliselt kaks majandussüsteemi : o Rendihärrus, mis tähendas ,et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. o Mõishärrus ehk , mille korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi ning suurem osa jäi mõisamaaks. Tekkisid sunnimaised talupojad ehk pärisorjad. 2. Vaimulikud rüütliordud kujunesid Pühal Maal 12. saj. I poolel. Väliselt olid ordud samasugused usuühendused nagu munga- ja nunnaordudki, sisuliselt aga oli ordu ka professionaalsete sõjameeste organisatsioon. Nende eesmärgiks oli Issanda Haua kaitsmine ja võitlus muhameedlaste vastu. Kuna ristisõdijad viibisid Pühal Maal ainult ajutiselt, siis olid ordud ainus püsiv ja kindel sõjaline jõud,
19. Millisteks osadeks lagunes Karolingide impeerium?(3) 20. Kuidas kujunesid feodaalsuhted? Miks?(3) 1.Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. 2.Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. 21. Joonista läänipüramiid. 22. Mis on rendihärrus?(1) Rendihärrus tähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid sellekasutamise eest renti. 23. Mis oli mõisahärrus?(1) Mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi,millest toideti oma peret, ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest nn teorenti,käies mõisas tööl. 24. Millised alasid on peetud keltide algkoduks?(3) Nende algkoduks on peetud Ida-Prantsusmaad, Põhja-Sveitsi ja Lõuna- Saksamaad. 25. Millised hõimud tungisid Britanniasse 5.sajandi keskpaigas?(4)Germaani hõimude massiline sisstung Britanniasse. Anglid, saksid ja jüüdid lähtusid
kaasa tõid ja mis neist hiljem sai? Vabadik (ka pops ja pobul) oli kesk- ja uusaegsel Liivimaa Eesti ja Läti aladel kehviktalupoegade sotsiaalne grupp hiljemalt 15. sajandist kuni 1930. aastani, kel oli maad vähe või üldse mitte, igal juhul ebapiisavalt.Et ära elada, pidid vabadikud teiste heaks tööd tegema. Mõisnikud neid ei sallinud, sest said neilt makse vähe või üldsegi mitte. Jõukamad vabadikud sarnanesid üksjalgadega, vaesemad aga sulastega. Vabadik võis harida oma väikest maalappi ja teha juhutöid, samuti töötada hooajati mõnes talus või mõnes mõisaametis. Tihti lahkusid nad elama linna. 16.–17. sajandil Poola valdusalal nimetati vabadike ka pobuleiks.
feoodiks e. lääniks ning kogu süsteemi feodalismiks e.läänikorraks.Vasallo kohustused senjööri ees kinnitati truudusevandega. 11.Tulevane rüütel alustas 7a.teenistust paazina aadliperekonnas kus ta õppis seltskonnas käitumist ja häid kombeid.U.15a.sai temast kannupoiss.U.20a.löödi noormees rüütliks. 12. rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti/mõisahärrus talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks; talupojad tasusid oma maa eest teorenti 13.Linn tekkis soodsale paiknemiskohale.Enamik linnu tekkis jõesuudme,silla või koolmekoha juurde,sadamapaika või mujale.Linna arenguks oli vaja palju talupoegi,kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust oma elanikkonnale.Sellisteks piirkondadeks olid Toscana,Lombardia,Pariis.Veneetsia. 1)Millal asusid idaslaavlased Dnepri jõe äärde 2)Mida loetakse VanaVene riigi alguseks.
Vasallisuhete sõlmimine toimus sümboole akti investuuri kaudu. 11. Lään, talupojad ja mõis Lään on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Teisisõnu feood oli vabalt pärandatav ning senjööri kinnitust polnud vajagi. · Rendihärrus tähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. · Mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi, millest toideti oma peret ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalie oma maa eest nn teorenti, käies mõisas tööl. · Sunnimaiseid talupoegi nimetatakse pärisorjadeks. 12. Viikingid Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Lääne-Euroopas tunti neid kui normanne ning inglismaal kui taanlasi. Ida-Euroopas nimetati retklejaid varjaagideks. Viikingite näol oli tegemist elanikkonna eri kihtide esindajatega.
olukorra parandamiseks vastu talurahvaseadused. 4.Kartulikasvatus. Jõudis Eestisse esmakordselt 18. saj. keskel ja oli põhiliseks tuluallikaks Põhja- Eestis, mille abil osteti päriseks talusid. 5.Talupoegade elu-olu. Talurahvaseisus jagunes mõisa- ja külarahvaks. Viimaste seas oli keskne koht pererahval, kelle õlul lasus mõisakoormisi täitva talu majandamine. Nende lapsed töötasid enamasti koos sulasrahvaga, tehes teotööd. Suuremate talude äärealadel elasid veel väikest maalappi või eluaset omavad vabadikud e. popsid. Mõisakoormistest oli peamiseks teotöö. Teotööle lisandusid veel naturaalandamid ja rahamaksud. Riiklikest kohustustest lasusid talurahva õlul pearaha ja nekrutiandmine. Täitmist vajasid ka kogukondlikud (teed, koolid) koormised ja kirikumaksud, millest peeti ülal kirikut. Kogukonna ülesanne oli ka vaestekhoolekanne. 6.Talurahvaseadused.(Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused,
vasallisuhtega, ainuke erinevuse oli see, et talupoeg ei olnud vaba, vaid sõltus oma isandast. Talupegade õiguslik ja sotsiaalne seisund oli siiski väga mitmekesiseks. Kujunes kaks majandussüsteemi rendihärrus ja mõisahärrus. Rendihärrustähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Alguses maksti natuuras( loomades, põllusaadustes) Lõpuks mindi üle raharendile. Mõisahärruse puhul kasutasid talupojad ainult väikest maalappi, mille eest toideti pere, suurem osa jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid oma maa eest teorendina, käies mõisas tööl. Talupoegadel oli äärmiselt raske elu ja tänu sellele meeldis neile asukohta muuta, kuna koormised olid liiga rasked. Selleks kehtestati talupoegade sunnismaisus, see tegi talupoegadeks pärisorjad. Selle järgi võib väita, et talupoegade elu muutus keskaja lõpu poole ainult hullemaks. Nende
kuninga valdus 6.Mis on feood? pärandatav maavaldus 7.Mis on immuniteedikiri? kuninga jagatud kiri, millega läks muist riigivõimu funktisoone vasallile üle. 8.Mis on investituur? (1) vasallisuhete sõlmimise sümboolne akt 9.Mis on sunnismaisus? (1) talupojad, kellel oli keelatud oma maalapilt lahkuda 10.Mis on rendihärrus? (1) kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti 11.Mis on mõisahärrus? (1) talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks; talupojad tasusid oma maa eest teorenti 12.Kumb nimetatud kahest süsteemist oli talupojale raskem? Miks? mõisahärrus kuna nad olid phmt pärisorjad 13.Mida tähendab, et läänisuhe oli: · lepinguline vasalli ja feodaali alluvussuhe on vastasikuste kohustuste ja õigustega · hierarhiline feodaalne astmestik Kuningas omas kogu maad, Hertsogid, krahvid omavad u. paarsada küla, Parunid
Rahvasteliit – Organisatsioon, mis üritas tagada rahu, et hoida ära sõdu, üritas lepitada konflikte. uus majanduspoliitika – Põllumajanduse eelisarendamine Balti Liit – Kolme balti riigi ühendus Idapakti idee – Kaasata vastandlikke riike rahu tagamiseks Euroopas (Saksamaa, Prantsusmaa, NSVL jne.) asundustalu – maareformi käigus loodud uus talu tüüp, tekkis nii, et riik võttis mõisnikelt maa ära ja jagas seda maalappi talupoegadele. vabadussõjalased – vabadussõjast osavõtjad Isamaaliit – partei, mis oli asutatud Pätsi poolt vaikiv ajastu – 1934. aastal panti vabadussõjalased vangi, riigikogu saadeti laiali ja sunniti vait olema. Riiginõukogu - Ülemkoda Riigivolikogu - Alamkoda Isikud: Konstantin Päts – 1938. Aastal oli Eesti esimene president, Isamaaliidu asutaja Johan Laidoner – Poliitik Jaan Poska – Eesti riigimees (Ta oli Tallinna linnapea ning kuulus Ajutisse Valitsusse)
siinne karm kliima, vaid pigem meie asukoht. Olgu, kliima ja geograafiline paiknemine on seotud, aga ma pidasin silmas seda, et maailmakaardil asub meie armas Maarjamaa magusa koha peal. Igapäevaselt me seda ehk ei taju, aga kui mõtlema hakata, siis tõepoolest valisid me esivanemad paigalejäämiseks koha, mis teised kadedaks teeb. Ma kahtlen, et näiteks Ameerika suurt kadedust tunneb, aga ma tean, et lähinaabrid himustavad küll meie väikest maalappi. Olgugi, et Venemaa on maailma suurim riik ja öeldakse, et sealt võib leida kõike, mida Mendelejevi tabelistki, tahavad nad rohkemat. Neile ei piisa sellest, mis neil juba on. Nad tahavad ka meie maad. Ilmselgelt ahvatleb neid Läänemeri. Juba Peeter I tahtis raiuda akent Euroopasse. Eestlased on pidanud ikka ja jälle relvad kätte võtma ja isamaa eest sõtta astuma. Huvitav on see, et me ise ei ole
Lõppkokkuvõttes aitas sõda oluliselt kaasa naiste iseseisvumisele ning võrdsete õiguste saavutamisele meestega. Senine traditsiooniline peremudel sattus tõsisesse kriisi, kuna iseseisev naine või vabalt ka tööle minna ning väljend "naiste koht on köögis" hakkas tasapisi taanduma. LAPSED 1. Mis probleemidega kokku puutusid? Kuna sõja ajal olid suured näljahädad, siis paljud sõjaaegsed koolid utsitasid lapsi harima väikest maalappi, kus neil oli võimalik kasvatada köögivilju nii kooli kui ka kodu tarbeks. Samuti tooksin ka välja USA näitel valitsuse käsu, milles paluti lastel korjata pähkleid ja marju (moosi keetmiseks). Saadud produkt läks sõdalastele, kuid selle töö eest saadi ka boonust, milleks oli (1p per pound). Samuti olid lapsed sunnitud sööma vähem. Propageeriti, et aeglaselt süües on võimalik säästa oma tervist ning toitu. Paljud lapsed olid ka värvatud sõjaväkke, kuna olid oma ea kohta
on samuti ette määratud. Teises osa antiikmüüdi Helena stseenis leiab Faust elu ideelise ja reaalsuse ühtsuse. Euphorioni, Fausti ja Helena poja traagiline Ikarose lend lõpetab järsult selle ajatu idülli igatsus momendi reaalsuse. Faust tagasisõit maa peale ja sõjakäik valekeisri vastu toovad võimaluse tegutsemiseks üldsuse huvides: merepõhjast saagu viljakandev maa vabale rahvale. Ideelisele teole ebakõlaks on Fausti tahe omada Philemoni ja Baucise maalappi tõrkuvad vanakesed hukkuvad leekivas onnis. Päris süü langeb muidugi Mefistofelesele, kuid Fausti needmises on kindel alatoon ülikvõimu kaheteralisuses. Tuleb Mure ja hingab Fausti pimedaks. Maakuivatustöö aina kulgeb edasi, saavutusi ette nautides tunnistab Faust selle ülimaks silmapilguks ja sureb. Hingemüümise lepingu alusel vaieldav olukord Fausti surematu hinge edasisest kuuluvusest leiab lahenduse taevavägede võitluses põrgulistega
Järgmisel päeval kui ta vaatama sinna läks, nägi ta jalajäge, ta oli nii ehmunud et jooksis kohe oma kindlusesse ehk põhikodusse tagasi. Hiljem läks ta tagsi vaatama, nig oletas et see on tema jälg, kuid kui ta seda uuris arvas ta et ta ei saanud kindlasti sinna studa ja see jalajälg oli väiksem kui tema jalg on. Lõpuks otsustas Crusoe et ta tarastab maad kuhu kitsed panna, kuna püssipaugu peale võivad inimesed teda otsima hakata. Ta tarastas mitu maalappi ja pani sinna kitsi. Hiljem leidis ta vereplekke ja erinevaid inimese luid. Ta oli mitu päeva lihtsalt oma kindluses ja ei julgenud välja astuda. Lõpuks tekkis tal tõsine kättemaksuhimu. Üks kord kui ta oma pikksilmaga metslasi oma pidusööki pidamas nägi, oli seal järgmine ohver, kes jooksu pistis otse tema kindluse poole. Teda hakkasid 3 meest taga ajama. Õnneks oli ohver kiirem ja ta oli üsna palju neist ees. Lõpuks tuli vesi, kust tuli läbi ujuda
senine maailm koos inimestega hävinenud ja põrgusse poleks kedagi enam juurde tulnud. 2. Missuguste inimlike hädadega Vanapagan maa peal kokku puutub? Vanapagan puutus kokku kõiksugu inimlike hädadega, alustades koduloomade vaevarikkast otsimisest, naise tiivaripsutusest, lastega kaasnevatest muredest kuni paarimehe käest tüssata saamiseni. Veel pidi ta kohut mitu korda käima, lapsi ja lõpuks ka naist matma ning alatasa Põrgupõhja maalappi harima. Jürka elu siin maa peal oli sedavõrd keerulisem, et tal puudusid kogemused inimesena käitumisel ning tema maailmapilt erines kõigi omadest. 3. Missugune tegelane oli Ants? Kas tegemist on poeetilise liialdusega või on inimesed tõesti sellised? Ants kehastas teoses kavalust, kuid eelkõige õelust. Mina usun, et tema oli isiklikult vastutav kõige halva eest, mis Vanapagana elus juhtus, nt Maia surm ja pidev vaesus. Ma kahtlen, kas
mu kalli Grete moodi näib! Teine osa Teises osa antiikmüüdi Helena stseenis leiab Faust elu ideelise ja reaalsuse ühtsuse. Euphorioni, Fausti ja Helena poja traagiline Ikarose lend lõpetab järsult selle ajatu idülli igatsus momendi reaalsuse. Faust tagasisõit maa peale ja sõjakäik valekeisri vastu toovad võimaluse tegutsemiseks üldsuse huvides: merepõhjast saagu viljakandev maa vabale rahvale. Ideelisele teole ebakõlaks on Fausti tahe omada Philemoni ja Baucise maalappi tõrkuvad vanakesed hukkuvad leekivas onnis. Päris süü langeb muidugi Mefistofelesele, kuid Fausti needmises on kindel alatoon ülikvõimu kaheteralisuses. Tuleb Mure ja hingab Fausti pimedaks. Maakuivatustöö aina kulgeb edasi, saavutusi ette nautides tunnistab Faust selle ülimaks silmapilguks ja sureb. Hingemüümise lepingu alusel vaieldav olukord Fausti surematu hinge edasisest kuuluvusest leiab lahenduse taevavägede võitluses põrgulistega. Esimeste võit viib
Faust ja Mefistofeles lahkuvad. Teine osa Teises osa antiikmüüdi Helena stseenis leiab Faust elu ideelise ja reaalsuse ühtsuse. Euphorioni, Fausti ja Helena poja traagiline Ikarose lend lõpetab järsult selle ajatu idülli igatsus momendi reaalsuse. Faust tagasisõit maa peale ja sõjakäik valekeisri vastu toovad võimaluse tegutsemiseks üldsuse huvides: merepõhjast saagu viljakandev maa vabale rahvale. Ideelisele teole ebakõlaks on Fausti tahe omada Philemoni ja Baucise maalappi tõrkuvad vanakesed hukkuvad leekivas onnis. Päris süü langeb muidugi Mefistofelesele, kuid Fausti needmises on kindel alatoon ülikvõimu kaheteralisuses. Tuleb Mure ja hingab Fausti pimedaks. Maakuivatustöö aina kulgeb edasi, saavutusi ette nautides tunnistab Faust selle ülimaks silmapilguks ja sureb. Hingemüümise lepingu alusel vaieldav olukord Fausti surematu hinge edasisest kuuluvusest leiab lahenduse taevavägede võitluses põrgulistega
* sarnaselt vasalliga sai talupoegki kasutada maad tingliku omandi põhimõtte alusel, ent selle eest tasumine oli neil erinev * talupojad ei olnud vabad, nad sõltusid oma isandast, kellel omakorda polnud talupoegade suhtes mingeid kohustusi nagu senjööril vasalli suhtes domeen kuninga maavaldus benefiits pärandamisõiguseta maavaldus feood pärandamisõigusega maavaldus mõisahärrus talupojad kasutasid vaid väikest maalappi mõisamaadest rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti sunnismaisus talupoegade keeld elukohta vahetada mõisniku loata Ristiusu kirik: 1054. aastal toimus kiriku lõhenemine e. skisma. a) läänekirik e. katoliku kirik, mis allus Rooma paavstile b) idakirik e
Feood vabalt pärandatav maatükk ning senjööri kinnitust polnud vajagi. Immuniteedikiri- sellega läks muist riigivõimufunktsioone, näiteks kohtumõistmine ja maksude kogumine, vasallile üle. Kuninga ametnikel oli keelatud lääni territoorjumile tulla. 1. rendihärrus- tähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamis eest renti. Mõisahärrus- mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi ning suurem osa maast jäi mõisamaaks. Talupojad tasusid oma maa eest nn teorenti, käies mõisas tööl. Sunnismaius- talupoegadel keelati oma maalapilt lahkuda, et talupoegade ümberasumist takistada. Pärisorjus- nii nimetatakse sunnismaiseid talupoegi. 1. 2.
- 1740. Aastatel; Jelaziveta Petrovna keelustas, kuid Katariina II lubas. Hernhuutlus levis Saaremaal ja Lõuna-Eestis; hernhuutlikest peredest on pärit mitmed solmapaistvad ärkamisajastu tegelased (näiteks Hurt) nekrut - noorsõdurite nimetus Vene sõjaväes 18-19. saj. talitaja - valla juht Eestimaal 1816. a. talurahvaseaduse alusel. magasivili - valla ühisomandis olev viljavaru hädaaegadel laenuandmiseks. vabadik e pops e saunik - talude äärealadel väikest maalappi ja eluaset omavad vaesed talupojad. mõisamoonakas - palgatööline mõisas, kellele maksti palka toidumoonaga. kadakasakslased - 19. saj. keskpaigast alates nimetati nõnda eestlasi, kes oma päritolu häbenedes sakslastena püüdsid esineda. estofiil - baltisakslastest eestihuvilised 19. saj. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestataval tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliõpikuid, asutasid mitmeid seltse,
käsitöölised või sõjavangid. Esialgu puudus alaline sõjavägi ja sõjavägi kutsuti kokku ainult ähvardavate ohtude korral. Uue riigi ajal tekkis sõjaväele suurem vajadus, sest siis hakkadi tegema ka vallutusretki. Moodustati alaline sõjavägi, mis moodustati sundvärbamisega. Füüsikaliselt võimekat mehed, enamjaolt talupojad, võeti eluaegsesse sõjaväe teenistusse. Vana ea korral anti sõdalastele tükk maalappi, millega nad pidid ennast ära elatama. 3. Riiklus/Valitsemine Egiptust valitses piiramatu võimuga vaarao, keda peeti jumalaks. Ta oli seadusandja, sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeima preestrina vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Vaarao ülesanne oli ka ühendada Ülem- ja Alam-Egiptus üheks tervikuks. Kuna Egiptuse alad olid väga suured ja vaarao isiklikult ei jõudnud igale poole, täitsid vaarao käske sealsed maakondade asevalitsejad,
munkade jutustused Jumala pojast äratasin eestlastes huvi 16. MÕISTED Ainelised ajalooallikad töö- ja tarberiistad, ehted, relvad jne Ajalooallikad teadmised/esemed, mille põhjal on võimalik teada saada inimühiskonna varajasemast elust, kommetest jne. Arheoloogia muinasteadus; teadus, mis käsitleb inimühiskonna varasemat ajalugu muististe põhjal Arheoloogiline kultuur sarnaste leidudega muististe rühm. Kaheväljasüsteem üks peremees pidas kahte maalappi. Üks neist oli ühe aasta kesal, teine kasutusel, järgmine aasta aga vastupidi. Kihelkond mitu küla moodustavad kihelkonna. Kirjalikud ajalooallikad Kiviaeg ajajärk, kus peamised tööriistad valmistati kivist- Linnus Maakond mitu kihelkonda moodustavad maakonna Mesoliitikum keskmine kiviaeg. Muinasaeg ajajärk esimeste inimeste ilmumisest kuni 13. saj alguseni pärast Kristust. Neoliitikum noorem kiviaeg. Paleoliitikum vanem kiviaeg.
Kasvatakse ühes kohas taimi kuni muld saab ära kurnatud, siis puhastatakse endale uus maalapp. - Ühele põllulapile istutatakse erinevaid taimi; taimede eest eriti ei hoolitseta. - Praegu esineb eelkõige troopilistes piirkondades. Karjakasvatajad (pastoralism) - Liigutakse karjaga ringi (nomaadid) või karjatatakse ühe koha peal. - Uhked, sõjakad Põllumajandus (agriculturalism) - Intensiivne põllundus. Elatakse kogu aeg ühe koha peal ja haritakse sama maalappi. - Tehakse palju tööd; põllumaa eest hoolitsemiseks rajatakse niisutussüsteeme, väetatakse. - Suur ebavõrdsus - Suur asutustihedus. - Spetsialiseerumine, tekivad sotsiaalsed grupid kes ise ei tegele toidu tootmisega. Industriaalühiskond (industrial) - Enamus inimesi ei tegele toidu tootmisega - Spetsialiseerumine - Suur asustustihedus - Linnastumine Postindustriaalne ühiskond - Peamiseks majandussektoriks on teenindus, mitte enam tootmine
taludes käisid nad külakorda, talust-talusse, kus neile mõneks nädalaks peavarju ja toitu anti. Kogukondade juhtideks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja ja Liivimaal vöörmünder. TALURAHVA KOOSSEIS Talurahvaseisus jagunes mõisa-ja külarahvaks. Viimaste seas oli keskne koht pererahval, kelle õlul lasus mõisakoormisi täitva talu majapidamine. Peremees ja pn töötasid talupõldudel ja nendelapsed koos sulastrahvaga mõisapõldudel. Talude äärealadel elasid väikest maalappi ja eluaset omavad vabadikud e popsid e saunikud. Mõisarahva e mõisateenijate hulka kuulusid mõisas elavad ja ja sealt ülalpidamist saavad majateenijad, mõisasundijad, ametimehed, käsitöölised. Mõisarahvas oli majanduslikult esiletõusvam talupoegade kiht. TALURAHVA KOORMISED Mõisakoormistest oli peamine teotöö, mis jagunes nädalateoks ja hoojatööde ajal abiteoks. Talurahva õlul lasunud riiklikest kohustustest olid olilisemad
Leonidas keeldus, öeldes, et ta parem sureb Kreeka eest, kui valitseb oma sõjakaaslaste üle. Selle peale Xerxes ärritus ja käskis kreeklastel relvad maha panna. Selle peale ütles Leonidas: "Tulge ja võtke need ise!" Kui pärslasteni jõudsid andmed kreeklaste neljakümnekordsest vähemusest, naersid nad Leonidase sõnade üle. Nad ei teadnud, et spartalased olid juba ette valmistatud surmani võitlema, ning et kreeka faalanks kaitseb seda väikest maalappi küllaltki tugevalt. Xerxes ootas paar päeva kreeklaste alistumist, kuid kuna seda ei tulnud asus ta rünnakule 10 000 sõdalasega, kellest osad olid meedlased ning osad Maratoni lahingus hukkunute sugulased. Väidetakse, et nood 10 000 suutsid tappa vaid kolm kreeklast. Pärast sellist masendavat kaotust saatis Xerxes 20 000 meest uuesti ründama, neil ei läinud sugugi paremini. Kuna kitsus oli niivõrd väikene, sai Leonidas pidevalt eesliini vahetada, lastes alati puhanud
Talupoeg oli sunnismaine - elukoha vahetamine ilma feodaali loata oli keelatud. Feodaal võis talupoega müüa, osta, vahetada, karistada (kohut mõista). Keskajal oli tegemist kahte liiki mõisamajandusega: · Rendihärrus - Kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle eest renti. Otseselt mõisa põllumaad ei olnud. Olnud valdavaks Lääne-Euroopas. · Mõisahärrus - Talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid maa kasutamise eest nii teotöö kui loonus- või raharendiga. Talupojad pidid harima endale välja renditud maad ja käima samal ajal ka mõisa põldu harimas. Olnud valdavaks Eestis Külakogukond kasutas läheduses asuvaid karja- ja rohumaid ning metsi ühiselt. Metsas jahti pidada ei tohtinud, sest see oli feodaalide eesõigus. Lääne-Euroopas olid mõningad talupojad ennast 14
vähenemist, nt kadus poelettidelt täielikult suitsuvorst, Tartus polnud saada viinereid jne jne. Põhjusteks nii idapoolsed kasvavad vajadused kui ka ettevõtete siht toota kaupa, mis plaanimajanduse tingimustes oli nende jaoks lihtsam ja kasulikum. Tulemusteks defitsiit, pikad järjekorrad, spekulatsioon ja varimajandus, tutvuste suur roll. Osasid kaupu hangitakse! Antud võtmes suurenes mitmesugu kartuli-ja aiamaade osa. Paljud linlased pidasid kusagil mingit maalappi. IV Vaimuelu KULTUUR- ,,sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" Stalini eluajal üliideologiseeritud , hiljem pisut vabam. NLKP, Lenini ja kommunismi jms ülistamine nö kohustuslik liturgia. Suurem osa kultuuriproduktsioonist ikkagi ideoloogia vabad. Tsensuur- kahtlaste teoste ärakeelamine, nn erifondid raamatukogudes. 50-tel hoogne isetegevusaeg, 60-tel professionaalse kultuuri tõus (Lavakunstikateeder jt) 60-tel läänest tulevale popmuusikale nö kätt ette ei saada( algas I.Linna, T
Arvatavasti olid rahvajuhid vanemad , aga seda ei teata tänini kas see amet pärandati põlvest põlve . Muidugi võis see erinevates maakondades erinev olla.. Ilmselt ei olnud lihtrahva ja ülikute vahe kuigi suur , aga ka see võis erinevates paikades erinev olla . Kõige madalamal olid orjad , need olid võõrsilt pärit sõjavangid . Orjad ei tohtinud lahkuda kodumaalt ja pidid peremeest heaks rasket tööd tegema . Õnnelikumad orjad võisid isegi oma maalappi harida . Kui sõjaks läks, kaitses iga maakond end ise . Inimesed varjusid koos varaga linnustesse . Sealset elu juhtisid rikkamad inimesed , hädaohu korral leidsid ümberkaudsed sealt kaitset . Elatusalad Maaharimine oli peamine tegevus , mida eestlased tegid. Kuna igal pool polnud viljakat mulda , siis hariti ka maad erinevalt . Põhja pool valitses künnipõllundus , Lõunas tehti alepõllundust
annaabi.ee 
