Kunstiajaloo retsensioon Rasmus Nora „Swingapore“ (0)

Kunstiajaloo retsensioon
Rasmus Nora „Swingapore“
Septembrikuus külastasin Kuressaare Kultuurikeskuses Rasmus Nora näitust, mis kandis nime „Swingapore“. Nagu ta ise ütles oli tema näituse eesmärk näidata reaalsuse uusi maagilisi ja müstilisi vaatenurki.
Rasmus Nora on Soome noorema põlvkonna kunstnik, kelle jaoks Kultuurikeskuses olev näitus on tema elu esimene välisnäitus. Rasmus on lõpetanud Soomes kunstikooli nimega Maa ning nüüd jätkab oma õpinguid Helsingi Kunstiakadeemias.
Rasmus Nora peamised teosed olid õlimaalid kangal ja puidul. Ta kasutas paljudes oma töödes jootmistehnikat, kolmemõõtmelisi objekte ja metalli.
Näitusel oli minu mäletamist mööda kokku 19 tööd, mis kõik erinesid üksteisest täielikult. Tähendab, et ma ei osanud leida tema töödes eriti sarnasusi . Samuti olid töödel veidi naljakad pealkirjad .
Minu lemmik teos sellel näitusel kandis pealkirja „Naine on ahjus“. See oli akrüülmaal, millel oli kujutatud esiplaanil mustas ülikonnas vanemat härrasmeest, kes rääkis telefoniga ning kirjutas üles märkmeid. Mees seisis minu arust üsnagi vanaaegses ruumis, mis on hallikates toonides. Tagaplaanil oli köök , kuhu on paigutatud ahi. Ahju ees vedeles naiste pesu. Seetõttu oli maalil ka selline pealkiri.
Teine maal, mis mulle hästi meelde jäi kandis pealkirja „Tehasetüdruk“. Pildil oli kujutatud pesuväel diivanil istuvat naist, kes tundus häbenevat oma keha. Paremas nurgas asus veider poisikuju, millest ma väga aru ei saanud. Töö oli rohekates toonides. Paljud objektid nagu näiteks tool olid pildil väiksemad, kui naine. Seega tekitas see pilt sürrealistliku tunde.
Ühe näitusel oleva maali nimi oli „ Nimetu “. See oli akrüülmaal. Maalil oli kujutatud mägist maalappi, kus tundus üks kohalik põllumees tööd tegemas. Pildil oli kujutatud ka kivisilda, mille alla oli end peitnud mingi hirmsa näoga loom. See elukas oli sinakas -rohelist värvi ning üsna jubeda näoga. Ei saanud selle pildi mõttest kahjuks väga aru.
Üldiselt mulle näitus väga meeldis, kui minu arvates oleks võinud teostel rohkem autori poolt kirjutavaid tekste juures olla, siis oleks maalidest ka lihtsamini aru saanud. Samuti oleksin meeleldi tahtnud näha veel rohkem kolmemõõtmelisi teoseid.
Gevin Milpak