Mille
poolest sarnanevad ja erinevad esiaja ja tänapäeva
inimeste maailmapilt?
Esiaja
ja tänapäeva inimestel on üpriski erinevad maaimapildid kuid
samas võib leida nende maailmapildis ka palju sarnasusi . Sellest tekkib küsimus mille poolest erinevad esiaja ja tänapäeva inimeste
maailmapilt?
Kui
vanaaja inimestel oli väga tähtsal koha usk siis tänapäeval pole
see enam nii tähtis, tänapäeva inimesed ei sõltu nii palju oma
jumalast. Esiajal oli ka tähtsal kohal jumalatele ohvrite toomine et
jumalad inimeste peale ei vihastaks ja kaitseksid neid.
Esiajal
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
aKaruPuhh
Õppematerjali autor
Kuna üks minu uurimustöö eesmärkidest oli aru saada kas hügieenikombed muutuvad ka tänapäeval, siis viisin läbi intervjuu enda vanaemaga, kes rääkis enda tähelepanekutest ja arvamustest hügieenikommete muutuste kohta. Uurimuse käigus õppisin erinevate perioodide hügieenikommetest ning sain ka teada, miks nad muutusid aja jooksul. Sain ka teada, mis muutused on viimastel aastakümnetel toimunud. 2 1. Hügieenikommete muutus ajas 1.1 Esiaja kõrgkultuuride hügieenikombed( 10000 eKr- 13. saj pKr) Üks varasemaid kultuure, kelle hügieenikommetest me teame on Induse oru tsivilisatsioon, mis on üks kolmest vanimatest tsivilisatsioonidest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuuride kõrval (Bushak, 2015). Induse oru tsivilisatsiooni linnas olid reo- ja puhtavee kanalitesüsteem (Indus Valley), mis näitab, et linnas oli mitte ainult isenda puhtus hinnatud vaid ka ümbruskonna.
vanu, kes on tulnud välja oma töönädalast puhkama. Kuid ei saa õelda, et see vaatepilt oleks ilus, kui iga nurga peal taarub sulle vastu järgmine purjus seltskond. Enamus inimesi justkui arvaks, et pidutsemine peab hõlmama suurt osa nende elust - et see on parim viis lõõgastumiseks. Samuti on pidutsemine levinud üha nooremate seas ning pahatihti ei puudu sealt ka alkohol. Tundub, nagu alkohol ja peod moodustavad juba suure osa inimeste igapäevaelust. Inimesed ei suuda enam pidutsemisega piiri pidada. Agraarajastul oli lastel perekonnas tähtis roll. Elati suurpere mudeli põhjal. Eestkätt seetõttu, et majapidamine vajas rohkeid abikäsi, kus sa kasutada nii vanureid kui noori. Lapsed olid ka need, kes tulevikus oma vanemate eest hoolitsesid ja talupidamise oma peale võtsid. Tänapäeval on ülekaalus väikepered. Inimeste peamiseks eesmärgiks on karjääri teha ja seetõttu ei leita aega laste kasvatamiseks
MUINASAEG Muinasaeg ehk esiaeg algab 9 aastatuhat eKr ja kestab kuni aasta 1200. 1. mesoliitikum ehk kesmine kiviaeg 2. neoliitikum ehk noorem kiviaeg 3. vanem pronksiaeg 4. noorem pronksiaeg 5. eelrooma rauaaeg 6. rooma rauaeg 7. kesmine rauaaeg 8. viikingiaeg 9. muinasaja lõpp Esiaja esimene periood on mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000eKr), mille tunnuseks loetakse Eestis savinõude kasutuselevõtt. Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuuri elanikud elasid püstkodades, kütiti hülgeid ja põtru. Umbes tuhatkond inimest elas kunda kultuuri asulas. Ei elatud paikselt. Tähtis oli jaht ja kalastamine. Asulakohad veekogude ääres, sest vesi oli peamine ühendustee. Tööriistad olid kivikirved ja talvad
Rikkus ja vaesus Kõik mõistavad rikkuse ja vaesuse all erinevaid asju. See on kindlasti üks lahutamatu osa elust, millest olenevad ka inimeste eluolud. Mõne jaoks tähendab jõukus suurt numbrit pangaarvel, mis pakub oamkorda erinevaid võimalusi oma vara paigutamiseks mujale. On ka selliseid, kelle jaoks on see aga hoopis midagi sügavamat, midagi mis tuleb seest poolt. Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, on iga inimese enda otsustada. Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott
Rikas elu, vaene elu Me kõik mõistame rikkuse ja vaesuse all erinevaid asju. See, mis tähendab ühe jaoks rikkust, ei pruugi teise jaoks seda tähendada. Milline inimene on siis rikas, milline vaene ning kuidas seda mõista? Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Keegi ei saa hakkama ilma rahata, kuid tuleks meeles pidada ka selle halba mõju inimestele. See paneb tegema tegusid, mis võivad haavata lähedasi. Paljud arvavad, et neil, kellel on palju raha on ka kergem elu. See, aga pole tõsi
· Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu · Totemism usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga
Religion mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvalt ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida. Religiooni objektiks on üleloomulik ja kogemuseväline (transtsendentaalne) vägi. Religiooni ülesanded: 1) Nähtuste seletamine; 2) Ühiskonna kindlustamine; 3) Inimeste psühholoogiline toetamine; 4) Traditsiooni loomine ja sel moel mälu edasi kandmine. Teoloogia teadus Jumalast või Jumalatest, religioossest õpetusest, dogmadest, riitustest ja teenimisest. Teoloogia uurib teadusliku mõisteaparaadi ja teaduslike meetodidega religiooni kui nähtuse ja üleloomuliku printsiibi olemust, üleloomuliku printsiibi ja inimese vahekorda , religiooni ja ühiskonna seoseid ning vastavaid allikaid ajaloolises, eetilises ja eksegeetilises
Vaimudele ja haldjatele ohverdati. Kujunesid välja kindlad ohvriallikad, ohvrikivid, hiied, mis olid pühad paigad. Sealjuures oli oluline eestlaste "püha päev" neljapäev. Ohvriandideks olid tavaliselt piim, liha, veri, vill, vili, tähtsamatel puhkudel loomad või vangistatud vaenlased. Tähtis koht muinasusundis oli ennustamisel ohvriloomade surmamisega (parem-vasak külg). Lisaks oli oluline ka nõidumine ja ravimaaagia. Ristiusk Kuigi esiaja lõpus valitses muinasusk, polnud ristiusk Eestis päriselt tundmatu. Oldi üsna elavas läbikäimises ristiusuliste maadega. Ristiusk mõjutas teatud kombeid põletamise kõrval levis ka laibamatus, ehete seas leidus harva ka väikesi pronksristikesi. Alates 11.sajandist tundis roomakatoliku kirik huvi Eestimaa ristiusustamise vastu. 1070 aasta paiku määrati munk Hiltinus Läänemeremaade rahvastele piiskopiks, kes aga misjonitöös tulemusi ei saavutanud. Ka hilisemad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid