Samblad ja samblikud Kadakas, arukask, mänd jt. Loomastik Spetsiifilist loomastikku pole alvaritel välja kujunenud Kariloomad Haruldased putukad Närilised Vähe varjupaiku suurematele loomadele Linnud( kiivitaja, punajalg-tilder, kanepilind, kivitäks) Tekkimine peamiselt sekundaarse tekkega kujunenud kunagistest põldudest karjatamise tõttu vähesel määral on primaarseid loodusid, mis on kujunenud maakerke tagajärjel merest kerkinud maale Mullastik asub paesel aluspinnal õhuke lubjarikas ja kivine muld mullad on väga põuakartlikud kuid samas ka huumus- ja toitaineterikkad Ca 30cm Intensiivne päikesekiirgus Kuivus ning üleujutused madalametes kohtades Looniitude pindala vähenemise põhjused majandamata jätmine, mille tulemuseks on kinnikasvamine metsastamine ENSV ajal täisehitamine Väetamine õhusaaste Looniitude säilitamine
· Naftareostumised laeva kaitsevahendid annavad raskemetalle, mis lahutuvad vettesse. · Väike isepuhastusvõime Vesikond maaala,millelt veekogu saab oma vee Lang jõelõigu või jõe keskmine langus Langus - lähtme ja jõesuudme kõrguse vahe meetrites Jõgede veereziim on perioodiliselt: Kevadine ja sügisene suurvesi; ja talvine ning suvine madalvesi. See kõik võib muutuda. Piirkonna järvede rikkus sõltub uute järvede tekkimisest rannikul maakerke tagajärjel,vanade järvede kinnikasvamisest,vee hoidlate rajamisest,mandrijää tegevuse tagajärejest,pinnamoest Põhjavesi on kujunenud pika aja jooksul sademete imbumise tagajärjel maapõue. Keskkonnaprobleemideks kujunevad liigne kasutatavus, ja et mereäärsetel aladel kaasneb sellega oht, et soolane merevesi võib valguda seni magedat vett sisaldanud põhjavee kihtidesse. Sood tekivad veekogude kinnikasvamise või maismaa madalamate osade soostumise tagajärjel. Soo arengu astmed
Rannajoont on saarel 1300 km. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik. Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit. Saaremaa umbes 80 järvest on valdav osa maakerke tagajärjel merest eraldunud või ka merega ühendust omavad madalad rannajärved. Kõige rohkem (ligi 20) on neid saare loodeosas Tagamõisa poolsaarel, veel ka saare kagu- ja lõunarannikul. Sageli kannavad nad nime "laht", "meri" või "abajas". Suurim seda tüüpi järv on Kuressaare lähedal paiknev kaksikjärv Mullutu-Suurlaht pindalaga 14,4 km². Need järved on enamasti riimveelised. Suvel osa taolisi järvi kuivab. Maastikuliselt peetakse Saaremaa ilusaimaks järveks Lääne-Saaremaa
käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, kärbesõis, kahelehine käokeel, rohekas käokeel, harilik muguljuur, tõmmu käpp, põõsasmaran, pajuvaak, süstlehine teeleht, aasnelk. Loomad: Putukad: 2) Eestis leidub peamiselt sekundaarse tekkega loopealseid. Suurem osa looniite on tekkinud koduloomade karjatamisel ning kujunenud kunagistest põldudest. Väga vähesel määral leidub siiski ka primaarseid loodusid, mis on kujunenud maakerke tagajärjel merest kerkinud maale. Looniit asub paesel aluspinnal ja õhukesel lubjarikkal, sageli ka kivisel mullal.Mullad on väga põuakartlikud, kuid samas ka huumus- ja toitaineterikkad. Mullakihi paksus on väga õhuke (kuni 30 cm). Alvarid on levinud saartel, Lääne-, Loode- ja Põhja-Eestis. Looniidud on tekkinud loometsade asemele. Aluskivimiks on lubjakivi. Kasvutingimused loodudel on sageli ekstreemsed (intensiivne päikesekiirgus, kuivus, üleujutused madalamates kohtades, tugev
( saadjärv , elistvere , kuremaa ) · Mõhnade vahelised järved on ümarad ja väikesed ( kurtna järvestik) · Ooside vahelised järved piklikud nagu oosidki ( Aegviidu) · Orujärved on piklikud ja asuvad ürgorgudes ( viljandi) · Jääkündenõos asuvad järved madalad , laiad ( peipsi (10m) võrtsijärv(2m)) Rannajärved on tekkinud maakerke tagajärjel , merest eraldunud lahtedest ( sutlepa meri , mullutu suurlaht, harku järv ) Rabajärved asuvad kõrgsoodes e. Rabade älvetes ( loosalu , tudu) Lammijärved e. Soodid tekivad aeglase vooluga jõgede ligidusse vanadest maha jäänud jõekäärudest . Karstijärved on enamasti ajutised ja asuvad põhja-eestis lubjakivide avamusalal. Nähtavad välja ja sissevoolud neil enamasti puuduvad (porkuni)
Fosforit gaasina ei esine ning seega seda atmosfääris pole. Kõige enam leiab fosforit kivimites (litosfääris), vähem elusolendites, mullas ja vees. Fosfor ringleb kivimite, organismide, mulla ja vee vahel. Vooluvesi uhub fosfori maakoorest välja ja see muutub kättesaadavaks maismaa- ja veetaimedele. Jõed kannavad fosforit maailmamerre. Nii meres kui ka teistes veekogudes sadaneb osa fosforist põhja. Tagasi maismaale satub fosfor siis, kui maakerke tõttu muutuvad veealused alad maismaaks, aga ka veelindude ning siirdekalade elutegevuse tulemusena. Kaladest toituvate lindude väljaheited väetavad maismaataimi, paljud jõgede ülemjooksule kudema siirdunud kalad hukuvad ning nende kehas olev fosfor satub toiduahelasse merest kaugemal. Taimedele omastataval kujul on looduses fosforit vähe, see element „istub kinni“ elusolendites ning vähelahustuvate ühenditena setetes. Veekogudes on fosfor tavaliselt tootlikkust piiravaks teguriks.
Saaremaa on eesti kõige suurim saar. Saaremaa pindala on 2672 km². Rannajoont on saarel 1300 km . Saaremaa on suhteliselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril põhjarannikul on pankrannik. Kümmekond muinasajast pärit maalinna ilmestavad ka Saaremaa üldiselt tasast pinda. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit. Maakerke tagajärjel merest eraldunud või ka merega ühendust omavad madalad rannajärved on valdav osa Saaremaa umbes 80 järvest. Saare loodeosas Tagamõisa poolsaarel, veel ka saare kagu- ja lõunarannikul on neid kõige rogkem (ligi 20). "Laht", "meri" või "abajas"- neid nimetusi kannavad nad sageli. Kuressaare lähedal paiknev kaksikjärv Mullutu-Suurlaht pindalaga 14,4 km² on suurim seda tüüpi järv. Suvel osa taolisi järvi kuivab. Saaremaa ilusaimaks järveks
Esinevad laane- ja palumetsad ning aruniidud. Sandurtasandikud (Põlva, Võru mk) on liiva ja kruusa väljad, mille on setitanud mandrijää sulamise veed. Paiknevad kõrgustike servaaladel, suurtes nõgudes ja orundites. Kohati on sandurtasandike pind luidestunud. Esinevad metsamaadena: nõmme-männikud, palumetsad. Männimetsad on osoonirikkad, kuid tuleohtlikud ning alustaimestik tallamise suhtes õrn, ei talu koormust. Meretasandikud (Põhja-Eesti) on hilises geoloogilises minevikus maakerke tagajärjel merepinnast kõrgemale tõusnud. Maakerget esineb tänapäeval Loode-Eestis. Pinnakatteks liivad, ka lainete poolt pestud moreen ja savikad-mudajad setted. Esineb ka astanguid rannavalle, kohati luidestikud. Kõrgemad rannavallid koosnevad klibust, madalamad liivast. Paljudes kohtades ulatuvad merre poolsaared (Käsmu, Viimsi, Suurupi) ning ligiduses tekivad saared (Aegna, Naissaar, Prangli). Suur osa Eesti rannikust süveneb aeglaselt (laugrannik).
Põdrala ja Puka). Järve pindala keskmise veeseisu ajal 270 km² ja maht 0,75 km³. Järve valgala pindala 3374 km². Järves on vähe saari, enamus neist järve lõunaosas. Tondisaar ja Pähksaar on püsivad saared, Ainsaar muutub madala veeseisu puhul poolsaareks, Heinassaar jääb kõrge veeseisu puhul vee alla. Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Minevikus läbis Võrtsjärve PärnuViljandiTartuPeipsi veetee, mis tänaseks on maakerke tagajärjel kadunud. Järve kaldad on enamasti madalad - lõunaosas soised, põhjaosas liivased. Idakallas on suhteliselt kõrge. Suurele pindalale vaatamata on järv madalaveeline. Keskmine sügavus järves on 2,8 m ja suurim sügavus 6 m. Sügavaim koht, Sapi süvik paikneb Tondisaare ja idakalda vahel, Väikese Emajõe sängi pikendusel. Võrtsjärve nõgu on jääajaeelse tekkega, kuid seda on mõjutanud ka mandrijää. Idakaldal paljandub mitme kilomeetri pikkusel lõigul
pealispinda liigestavad jõeorud. Viru lavamaa reljeefi teevad keerukamaks suured tehispinnavormid - põlevkivikarjäärid, aheraie- ning tuhamäed. Lõuna-Eesti - Kagu-Eesti lavamaa. Ürgorgudest liigestatud 40-100m. kõrgune liivakiviplatoo kõrgete astangutega läänes. Kaks suhteliselt kõrged tasandikud - Kesk-Eesti tasandik ning Vahe-Eesti tasandik e. Kõrvemaa. Madalikud on kuni 50m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mete ja suurte järvede poolt üle ujutatud. Maakerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks kõrgustikest ja lavamaadest hiljem. - hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist. Lääne-Eesti madalik on 0-20m. kürgune soostunud tasandik. Pärnu madalik on samuti tugevasti soostunud. Põhja-Eesti rannikumadalik - kivine maariba. Madalad ja tugevasti soostunud tasandikud ka Võrtsjärve nõos ning Pepsi järvest läänes ja põhjas. Alutaguse madalik - paikneb Peipsi järvest põhja pool.
maapinnas veel suuremaks ja kuhjas vee teele takistusi. Jää sulades tekkis palju vett, mis pidi kuhugi kogunema. Mandrijää kunagise pealetungi ja taandumise mõju avaldub järvetekkes neljal viisil. Liustike taandumisega kaasnes maakerge, mille tulemusena taandus ka meri ja kunagistest lahtedest kujunesid madalaveelised järved. Et maakerge toimub siiani (Loode-Eestis 2-3 mm aastas), siis jätkub ka meie aladel pidev uute rannajärvede teke. Vähese sügavuse ja jätkuva maakerke tõttu on aga taolised veekogud võrdlemisi ebapüsivad ning nende iga on mõõdetav aastasadadega. Kujult kopeerivad nad täpselt kunagist merelahte. Mitme kilomeetri paksuse jääkilbi liikumine avaldas ka kulutavat ja kuhjavat toimet. Nii moodustusid voored ja jää poolt tekitatud “künnivagudes” paiknevad näiteks Vooremaa järved, mis oma kujult meenutavad laia ja sirget jõge. Oluline tegur oli jää sulamisvete uuristav tegevus, mille tulemusena kujunesid orujärved (nt
septembri lõpuni. Vegetatsiooniperiood on nihkunud tavalisest varasemale ajale (EMHI 2009). 5. Veestik Kõige suurema valgalaga on Kasari jõgi, mis suubub Matsalu lahte. Vähesed järved paiknevad enamasti loodeosas, kus nad on kujunenud rannavallide ja maasäärte taha ning rannajoone taandumisel jäänud merest eemale (Arold 2005). Ligi paarisajast siin alal leiduvast järvest moodustavad enamiku jäänukjärved endised merelahed, mis maakerke tulemusel on madalast rannikumerest eraldunud (Kaur et al. 2008). 6. Mullastik Mullastiku kujundamisel on oluline tegija olnud meri, mis kattis siinset ala jääajajärgsel ajal pikemalt, kuid ka teised kohalikud veekogud on muldade tekkele kaasa aidanud (Padu 2006). Olenevalt muldade lõimisest, selle karbonaatsusest jmt. asjaoludest eristub madalikul ligi 20 liiki mineraalmulda (Arold 2005). 7. Taimkate
7 Eesti rannikumeri Marianne Kangur KM31 Maakerge... Eesti jääb suuremas osas maakerke alale. Meri meie rannikul taandub, vee alt kerkivad karid, need muutuvad laidudeks ja saarteks, mis kasvavad lõpuks suurema saare või mandri külge poolsaareks. Kõige kiiremini toimub maakerge Hiiumaal umbes 23 mm aastas Saaremaa lõunarannik, Pärnumaa rannik ja Narva lahe rannik ei kerki peaaegu üldse, Ruhnu saar aga vajub. Kui maakoore kerkimine samas tempos jätkub, siis umbes 3000 aasta pärast on LääneEesti saared
Võrdle sälk- ja lammorgu ning selgita, kuidas need kujunevad. Kiirevoolulisel jõelõigul kulutab vesi rohkem sängi põhja, kui kaldaid, nii kujuneb V-kujuline sälkorg. Tasandikul voolavad jõed aeglaselt ja loogeldes ning kulutavad rohkem kaldaid, kui põhja, seal kujuneb lammorg. III JÄRVED Erineva tekkega järvenõod Eestis: Mandrijäätekkelised /teke on seotud mandrijää taandumisega/ - Saadjärv, Võrtsjärv, Pühajärv. Rannajärved /tekkinud maakerke tagajärjel/ - Sutlepa meri, Mullutu Suurlaht. Rabalaukad Soodid /tekkinud jõesängist eraldudes/ Paisjärved Veehoidlad /inimtekkelised/ - Narva vh, Soodla vh Meteoriidikraatrisse tekkinud /tekkinud kosmogeenselt/ - Kaali järv. IV PÕHJAVESI Põhjavesi on maa sees olevate kivimite ja setete poorides ning tühimikes olev vesi. Põhjavesi tekib, kui sademete või lumesulavesi imendub maa sisse läbi vett läbilaskvate kivimite kuni vett
kerkima. Praegugi on Eesti, jm Läänemerd ümbritsev ala, kerkiv. Kõige kiiremini kerkib praegu Eesti loodepoole osa (2-3 mm/a). Läänemere põhjapoolses osas, Botnia lahes on kerkimine veelgi kiirem - 9 mm/a. Maapinna kerke tulemusel on tekkinud näiteks Lääne-Eesti saared, mille vanade rannajooned näitavad ka seda, et esialgu oli maapinna kerge kiirem, hiljem aga aeglustus (samuti nt saared, millest on tekkinud poolsaared nt Noarootsi ja järved, mis on maakerke tagajärjel merest eraldunud nt Sutlepa meri). Samuti võib maakerkega seostada maavärinaid, millest tugevaimad on Eestis aset leidnud just loodeosas, kus maakerge on kiireim. Jääajajärgne summaarne tõus ulatub sadadesse meetritesse. Vertikaalliikumiste gradient on maksimaalne loode-kagu suunas, sest Vene platvormidega seotud muutuste tõttu toimub Kagu-Eestis maapinna vajumine (1mm/a). Selle tulemusena toimub mh ka Peipsi-Pihkva järve lõunasse valgumine.
Viru lavamaal asuvad mitmed põlevkivi karjäärid. Põlevkivi põlemisel jääb aga alles tuhk ja nendest kokku kuhjatud mäed ongi Viru lavamaa tehispinnavormid ehk tuhamäed. 3)Mille poolest erineb lavamaa madalikust? Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud. Lavamaad pole olnud veega üleujutatud. Madalikud aga on kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutadud. Muutusid maismaaks maakerke tagajärjel. 3)Miks ei leidu Eesti aladel setteid devoni ajastust kuni kvaternaarini. Selle pärast, et devoni ajastul settisid siluri lubjakivide peale taas liivad ja savid, mis takistasid lubjakivide ja dolomiitide teket. 3)Milliseid devoni liivakivi paljandeid tead Eestis? Tuntumad liivakivipaljandid on Kallaste pank Peipsi ääres, Kalmistu paljand Tartus Emajõe oruveerul, Taevaskoja paljandid Ahja orus, Härma müür Piusa jõe ääres.
Esinevad laane- ja palumetsad ning aruniidud. Sandurtasandikud (Põlva, Võru mk) on liiva ja kruusa väljad, mille on setitanud mandrijää sulamise veed. Paiknevad kõrgustike servaaladel, suurtes nõgudes ja orundites. Kohati on sandurtasandike pind luidestunud. Esinevad metsamaadena: nõmme-männikud, palumetsad. Männimetsad on osoonirikkad, kuid tuleohtlikud ning alustaimestik tallamise suhtes õrn, ei talu koormust. Meretasandikud (Põhja-Eesti) on hilises geoloogilises minevikus maakerke tagajärjel merepinnast kõrgemale tõusnud. Maakerget esineb tänapäeval Loode- Eestis. Pinnakatteks liivad, ka lainete poolt pestud moreen ja savikad-mudajad setted. Esineb ka astanguid rannavalle, kohati luidestikud. Kõrgemad rannavallid koosnevad klibust, madalamad liivast. Paljudes kohtades ulatuvad merre poolsaared (Käsmu, Viimsi, Suurupi) ning ligiduses tekivad saared (Aegna, Naissaar, Prangli). Suur osa Eesti rannikust süveneb aeglaselt (laugrannik).
Lõuna-Eestis asub Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa - ürgorgudest liigestatud 40-100 m kõrgune liivakiviplatoo kõrgete astangutega läänes Võrtsjärve ääres Tammel ning idas Peipsi kaldal Kallastel. Lavamaadele lisaks on kaks suhteliselt kõrget tasandikku - Kesk-Eesti tasandik ning Vahe-Eesti tasandik ehk Kõrvemaa. Madalikud on kuni 50 m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud. Maakerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks kõrgustikest ja lavamaadest hiljem. Madalikud hõlma.vad peaaegu poole Eesti territooriumist, kusjuures suuremad neist asuvad Lääne- Eestis. Lääne-Eesti madalik on 0-20 m kõrgune so astunud tasandik, mille reljeefi liigestavad üksikud lubjakivikõrgendikud (Kirbla mägi, Mihkli Salumägi, Salevere Salurnägi jt). Pärnu madalik on samuti tugevasti so astunud, ent selle rannikut ilmestavad Eesti kõrgeimad luiteahelikud.
1. Preglatsiaalne periood. Svekofenni kurrutus, Mere pealetungide, Suurem tähtsus on preglatsiaalsetel setetel seal, kus pinnakate on õhuke või puudub üldse. 2. Glatsiaalne periood. Järgnesid pikaajalised kulutusprotsessid (erosioon, deflatsioon, karstumine jne.) Devoni ajastu lõpust Kvaternaarini, Kvaternaarsed mandrijäätumised, 3. Postglatsiaalne periood. Läänemere nõos asuvate veekogude arenguga. Inimtegevus, maakerke kiirus, 14. Kuidas maastikud arenevad. Abiootiline ja biootiline arengustaadium. Abiootilises staadiumis määravad geoloogilised protsessid abrasioon, akumulatsioon, erosioon , deflatsioon jm. Biootilises staadiumis on oluline osa elusloodusel taimkate, loomastik, mikroorganismid. Oluline osa maastike arengus inimtegevusel. Degratatsiooni 15. Mineviku maastike ja maastike muutuste uurimismeetodid. 16
inimtegevusega. Inimmõju on piirdunud vaid niitmisega ja eelkõige karjatamisega. Ajalooliselt on neil enamasti karjatatud 2 lambaid ja hobuseid. Kujunenud on nad ka muistsetele põldudele. Esimesed põllud rajati õhukestele paepealsetele muldadele, sest muinasaegsed töövõtted ja -riistad ei võimaldanud veel tüsedaid muldi harida. Veel võib neid leida ka maakerke tagajärjel merest kerkinud maadel. Levik peamiselt Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualadel ning saartel, nt Lõo alvar Saaremaal. 30. Muldade levik paetasandikul Kh künkanõlval LKIe jõelammil AG künkajalamil D sootasandikul S'' 31. Selgita mõistete 'kliima' ja 'ilmastik' erinevust. Ilm on pidevalt muutuv õhkkonnaolek
Kiire maatõusu tõttu Navesti vagumus kerkis ja järv suurenes. Ürg-Võrtsjärv oli madal järv, mis sai madalveeseisu ajal säilida vaid lauge reljeefi nõgudes. Ürg-Võrtsjärve kestus oli ligikaudu 2000 aastat. Ürg- ja Suur-Võrtsjärve vaheliseks ajaliseks piiriks loetakse Holotseeni algust (Orviku, 1973), mil kliima oluliselt paranes ja järves hakkas kujunema rikkalik elustik. Selle tunnistajateks on Suur-Võrtsjärve setetes olevad arvukad limuste kojad. Loodepoolse kiirema maakerke tõttu kerkis järve veetase lõunas ja idas. See taastas väljavoolu Peipsi suunas. Suur- Vürtsjärve kõige tüüpilisemaks setteks oli järvelubi, mida leidub vaid üksteisest eraldatud lasunditena. Nüüdis Võrtsjärv: Idasuunalise väljavoolu kujunemine ja nüüdisjärve teke leidsid aset ligikaudu 7500 14C aastat tagasi. Võrtsjärve kogu pindala on umbes 270 km2. Tema kaldajoon on vähe liigestatud. Esinevad vaid mõned väiksemad poolsaared, paar lahte ning üksikud saared
· Tamme-Lauri tamm- kõrgus 16m, ümbermõõt rinna kõrguselt (1,3m) 825cm. Vanus 680 aastat. Poollooduslik kooslus: Pikaajalise inimtegevuse mõjul kujunenud loodusliku elustiku kooslus, kus on niidetud heina või karjatatud loomi, näiteks: · Puisniidud · Soostunud niidud · Sooniidud · Lamminiidud · Aruniidud Kas Eestis on ka looduslikke niite? · Looduslikult tekivad niidud laiudele ja rannikutele, mis neotektoonilise maakerke tõttu merest välja kerkivad. · Niidud võivad moodustuda ka aladele, kus ei ole puude kasvuks sobivaid tingimusi.: · 1. Iga-aastased üleujutused- tekivad lamminiidud · 2. Liiga kuiv kasvukoht- looniidud Mis on niit? · Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. · Kui niidul kasvab 10-50% puid ja põõsaid, on tegu puisniiduga. · Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud nelja suurde rühma: · 1. Aruniidud · 2
Eesti madalik, Võrtsjärve madalik ja Peipsi madalik. Eesti on jaotatud kahekümne viieks maastikurajooniks. Neist ühte, Võrsjärve madaliku maastikurajooni käsitlen lähemat käesolevas referaadis. Viimaseks peatükis teen lisaks ülevaate Võrtsjärve madala veetaseme probleemistikust. Võrtsjärve madalik (1747 km²). See maastikurajoon on kujunenud Eesti keskosa suurimas kulutusnõos Holotseeni algul olnud suure veekogu nn Suur-Võrtsjärve asemel. Enam kui 10 000-aastase maakerke ja vee väljavoolu tõttu on veekoguks jäänud selle kitsenev 270 km² suurune lõunaosa, mis kaldub lõuna suunas. Võrtsjärve madaliku pinnaehituse ja maastike arengut on mõjutanud vesi nii jääliustikuna kui ka voolavana ja järvedes seisvana, lisaks veel kohati avanevate allikatena. Jääaegadel kujunenud Kesk-Eesti aluspõhjalist nõgu kulutasid kümnete tuhandete aastate vältel madalamaks mandrijäämassid (praegu küünib aluspõhja pealispind siin 2030 meetri
Joaveski joastikul Loobu jõel on umbes 150 m ulatuses kaheksa madalamat paest astangut, millelt vesi langeb 5,4 m. Nõmmeveski juga, mis asub Valgejõe kanjoniorus Nõmmeveskil, on küll madal (1,2 m), kuid see-eest üsna veerohke. Lahemaa rahvuspargis asuvatest järvedest on suurim Kahala klindilahes paiknev Kahala järv (pindala 346 ha). Klindiesise ala järved kujutavad endast rannalähedasi järvi, mis on merest eraldatud rannamoodustistega ja pärastjääaegse maakerke tõttu. Suurimaks neist on 56,8 ha suurune segatoiteline Lohja järv. Rannalähedase järve kohta on ta küllalt sügav, maksimaalselt 3,7 m, keskmiselt 2,2 m. Väheliigestatud kaldajoonega Käsmu järve pindala on 43 ha. Heaks 8 näiteks maakerke intensiivsusest Põhja-Eestis on aga soolakaveelised Maalaht ja Ulgulaht Viinistu külast loodes. Veel 19
NT. Põhja-Eesti ehk Harju lavamaa, Kirde-Eesti ehk Viru lavamaa.( põhjast piirab Balti klindi järsk astang)(mõlemad lubjakivi platood, nende tasast pealispinda liigestavad jõeorud) Lõuna-Eestis asub Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa (liivakiviplatoo). Lisaks lavamaadele on Eestis veel kaks suhteliselt kõrget tasandikku: Kesk-Eesti tasandik ja Vahe-Eesti tasandik ehk Kõrvemaa. Madalikud: kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja järvede poolt üle ujutatud. (maakerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks) *Lääne-Eesti madalik: soostunud tasandik, mille reljeefi liigestavad lubjakivikõrgendikud. (Nt. Kirbla mägi, Mihkli Salumägi). *Pärnu madalik: soostunud, rannikut ilmestavad Eesti kõrgeimad luiteahelikud. Põhja-Eesti rannikumadalik moodustab: kitsas poolsaarte- ja lahtederohke kivine maariba Soome lahe ja Põhja-Eesti paekalda vahel. Nõod: keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt veekogu.
rohkem. Nad on põlised inimtekkelised kooslused ehk nende teke ja püsimine on tihedalt seotud inimtegevusega. Inimmõju on piirdunud vaid niitmisega ja eelkõige karjatamisega. Ajalooliselt on neil enamasti karjatatud lambaid ja hobuseid. Kujunenud on nad ka muistsetele põldudele. Esimesed põllud rajati õhukestele paepealsetele muldadele, sest muinasaegsed töövõtted ja -riistad ei võimaldanud veel tüsedaid muldi harida. Veel võib neid leida ka maakerke tagajärjel merest kerkinud maadel. Levik peamiselt Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualadel ning saartel, nt Lõo alvar Saaremaal. 31. Vali kõige tõepärasem variant (A...E): Millist mulda võiks esineda: paetasandikul ........... Kh' A- jõelammil .......... AG B-D sootasandikul .......... S'' C-
Mesosoikumile; algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks (joonis 1.)(http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html). Joonis 1. paleosoikumi geokronoloogiline tabel Selle aja aja jooksul leidsid aset baikali, kaledoonia ja hertsüünia kurrutused. Üldise maakerke tagajärjel tekkis vana Angara mannaer, aegkonna alguses lõunapoolkeral kujunenud Gondvana hiidmandril esines korduvalt mandrijäätumisi (I.Arold, 1987). Paleosoikumis toimus kaks väga olulist sündmust organismide arengus: · Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid · Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine
C) Vahetult jääserva ette veega kantud kruusad ja liivad moodustasid peale ümbritseva jää sulamist ümbrusest kõrgemad vallilaadsed kõrgendikud oosid (marginaalne oos), näiteks Rakvere Vallimägi. Radiaalsed oosid tekkisid liustiku servaga risti olevates jäälõhedes (vt joonis Kuidas on tekkinud Neeruti mäed?). D) Lääne- ja Põhja-Eestis jäid suured alad peale liustikujää sulamist algul jääjärvede, siis mere alla. Maakerke tulemusel ja mere taganemisel on alad olnud mere rannavööndiks, kus on toimunud rannavallide ja terrasside teke. Täna võime näha Läänemere erinevate staadiumite luiteid ja rannavalle kaugel sisemaal. Merelahed muutusid algul laguunideks, siis järvedeks ja hiljem soodeks (Lavassaare, Tolkuse, Võlla raba jmt). E) Kõrgustikualadel (Haanja, Otepää, Karula) on pinnakate tekkinud suures osas irdjääväljades
aeglaselt ka tänapäeval. Näiteks märkasid Skandinaavia poolsaare elanikud juba mitusada aastat tagasi, et Läänemere veejoon tõmbub tasapisi tagasi ja nähtavale tuleb üha rohkem kuiva maad. 1704. aastal kinnitati Stockholmis kaljule tolleaegset merepiiri märkiv tähis. Tänapäeval asub see märk 1,2 m üle Läänemere veepiiri. Rootsi pealinn kerkib seega 4,2 mm aastas! ((Kaart: Maapinna kerkimine Põhja-Euroopas pärast jääaega. Arvud maakerke samajoontel näitavad maa kerkimise ulatust meetrites.)) Mõisted kõrgmäestik madalmäestik kurdmäestik noor mäestik vana mäestik lauskmaa Küsimused 1. Nimeta Euroopa lauskmaa piirialad. Nimeta vähemalt kolm kõrgustikku ja kolm madalikku, mis liigestavad Euroopa lauskmaad. 2. Nimeta Euroopa noored mäestikud. Nimeta nende kõrgemad piirkonnad. 3. Võrdle Euroopa mandriosa pinnamoodi piki 45 kraadi N ja 55 kraadi N. Milliseid erinevusi ja sarnasusi ja kus märkad? 4
NT. Põhja-Eesti ehk Harju lavamaa, Kirde-Eesti ehk Viru lavamaa.( põhjast piirab Balti klindi järsk astang)(mõlemad lubjakivi platood, nende tasast pealispinda liigestavad jõeorud) Lõuna-Eestis asub Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa (liivakiviplatoo). Lisaks lavamaadele on Eestis veel kaks suhteliselt kõrget tasandikku: Kesk-Eesti tasandik ja Vahe-Eesti tasandik ehk Kõrvemaa. Madalikud: kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja järvede poolt üle ujutatud. (maakerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks) *Lääne-Eesti madalik: soostunud tasandik, mille reljeefi liigestavad lubjakivikõrgendikud. (Nt. Kirbla mägi, Mihkli Salumägi). *Pärnu madalik: soostunud, rannikut ilmestavad Eesti kõrgeimad luiteahelikud. Põhja-Eesti rannikumadalik moodustab: kitsas poolsaarte- ja lahtederohke kivine maariba Soome lahe ja Põhja-Eesti paekalda vahel. Nõod: keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt veekogu.
Riigikeeled: soome ja rootsi keel Rahaühik: euro (6 lk 579) Soome Vabariik on maailma põhjapoolsemaid riike, mis asub Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. (1) Soome pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ja kvaternaarsest jäätumisest. Oluliselt on pinnavorme kujundanud murrangud. Maa on kaljune, künklik ja põhiliselt madal. Tasased on üksnes endisest merepõhjast maakerke tagajärjel tekkinud rannikumadalikud Soome lahe ja Botnia lahe ääres.(6 lk 580) Soomes on levinud okasmetsad, peamised liigid neis mänd ja kuusk. Kolmandik riigi pindalast ongi kaetud metsaga. Metsapiiriks on põhjas tundrud, kus kasvavad kasejändrikud, ülevalpool puid enam ei kasva.(1) 7 Golfi hoovuse läheduse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme
pikad tektoonilised alangud (näit. Baikal, Ida-Aafrika järved). 2) Ookeani reliktid nt Kaspia meri, mis kujutab endast koos Musta mere ja Vahemerega sulgunud Tethise ookeani jäänust ja tema põhjas esineb ookeanilist tüüpi maakoort. 3) Erosioonilised tüüpiliselt liustiku (eriti mandriliustike) või vooluvete kulutatud nõod (järved Põhja-Euroopas ja Kanadas). 4) Akumulatiivsed maakerke tagajärjel või maasäärte moodustumise tõttu merest eraldunud lahed laguunid. 5) Karstilised karstinõgudesse kujunenud järved on olulised peamiselt karbonaatse aluspõhjaga ja õhukese pinnakattega aladel (sügavaim Lünersee 102 m, Alpides). 6) Vulkaanilised kustunud vulkaanide koonustes (Saksamaa maarijärved). 7) Termokarstilised maapinna pideva külmumise ja sulamise tõttu
mägistel aladel). Kontinentaalsetes riftivööndites (avaneva maakoore lõhedes) võivad tekkida sügavad, kitsad ja pikad tektoonilised alangud (näit. Baikal, Ida-Aafrika järved). 2) Ookeani reliktid nt Kaspia meri, mis kujutab endast koos Musta mere ja Vahemerega sulgunud Tethise ookeani jäänust ja tema põhjas esineb ookeanilist tüüpi maakoort. 3) Erosioonilised tüüpiliselt liustiku (eriti mandriliustike) või vooluvete kulutatud nõod. 4) Akumulatiivsed maakerke tagajärjel või maasäärte moodustumise tõttu merest eraldunud lahed laguunid. 5) Karstilised karstinõgudesse kujunenud järved on olulised peamiselt karbonaatse aluspõhjaga ja õhukese pinnakattega aladel (sügavaim Lünersee 102 m, Alpides). 6) Vulkaanilised kustunud vulkaanide koonustes. 7) Termokarstilised maapinna pideva külmumise ja sulamise tõttu moodustunud lohkudes. 8) Lammilise tekkega suurte tasandikujõgede orgudes, kunagised jõgede osad
sogaseks. Toitainete rohkusest: -veetaimede kiire kasvamine -järvede värvus muutub kesksuvel roheliseks -järvevee läbipaistvus eriti väike Suurim läbipaistvus on mõõdetud Haanja kõrgustiku jalamil asuvast Nohipalu Valgjärves (10m), Tallinna lähedal harku järves seevastu on läbipaistvus vaid 30cm. Eestimaa järved on enamasti magedaveelised, nii nagu see on omane läbivooluga järvedele. Läänemerest maakerke tõttu eraldunud rannajärved võivad esialgu küll soolakat merevett sisaldada, kuid aja jooksul katkeb ühendus merega lõplikult. Seetõttu muutuvad need tüüpilisteks mageveejärvedeks. Temperatuur Madalad ja suure pindalaga järved -veetemperatuur sõltub saadud päikesekiirte hulgast -veetemperatuur on kogu sügavuses ühtlane (tuule tekitatud lainetus aitab kaasa) Pruuniveelised järved -pind soojeneb suvel tugevamini (nt. Nohipalu, Mustjärv)
umbes 6000 aastat tagasi, kui merevee taseme kõikumises enam suuri muutusi ei toimunud. Koos maapinna kerkimisega kujunes tänapäevane rannajoon. Rannajoone kujunemise põhjustajad on peamiselt tuul, lained ja setete vool, mis jõuab merre jõgedest ning kandub lainete mõjul rannikule. Olulised ranniku kujundajad on ka kaldajoone ja merepõhja kuju ning seal valdavate setete tüüp. Rannajoont Eestis kujundab ka jääajajärgne maakerke protsess. Jääajal surus raske jääkoorik maapinda allapoole ning jää taandudes hakkas maa aeglaselt uuesti kerkima. Mõningate arvamuste kohaselt on üle Eesti alade liikunud suurimad liustikevoolud siinset pinnamoodi isegi kuni 100 meetrit madalamaks kulutanud. Loode-Eestis kerkib ka praegu maapind umbes 2-3 mm aastas, kirde- ja edelaosas on see märgatavalt aeglasem. Maapinna jätkuvat tõusmist näitab hästi ka paljude uute saarte ja laidude tekkimine.
annaabi.ee 
