Üle 70% Linnastumise % Alla 50% Aeglane Tempo (kasv) Kiire Palju kesk-aegseid linnu Linnade vanus Valdavalt noored linnad Ränne maalt linna. Tegurid Demograafiline plahvatus Immigratsioon Valglinnastumine, Protsessid Ülelinnastumine, vastulinnastumine industrialiseerimine Heakorrastatus nii kesk- Üldilme Äärelinnas slummid, getod kui äärelinnas 2. Iseloomusta asustuse arengut maailmas ning nimeta asustuse arengut mõjutavaid tegureid eri aegadel. Agraarajastu linnad · Kujunesid maailma vanimates põllumajanduspiirkondades · Linnades elas 1-2 % rahvastikust · Seal elasid peamiselt käsitöölised, kaupmehed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega · Mullastik, pinnamood olid tähtsad elukoha valmimises
KT küsimused 1. Mis on linnastumine? 2. Mille poolest erineb linn külast (nimetage mitu tunnust)? 3. Millised on keskkonnaprobleemid linnades? 4. Millised tegevusalad (tööhõive majandussektorites) on iseloomulikud linlastele? 5. Mis on lähilinnastumine (ka valglinnastumine) ehk suburbanisatsioon? 6. Mis on vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon)? 7. Mis on ja kuidas tekivad linnastud? 8. Nimetage mõni megalopolis ehk hiidlinn. 9. Mis on ja mis põhjustab ülelinnastumise? 10. Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid kujundavad linnas eriilmelisi ja erinevate ülesannetega ning maakasutusega sektoreid või ringe? 11. Mis on agul? 12. Mis on ärila? 13. Kuidas nimetatakse nähtust, kus linnakeskuse rahvaarv väheneb, kuid linnastu rahvaarv kasvab (seega eeslinnade ja linnastu piirile jäävate asulate rahvaarv)? 14. Kuidas nimetatakse nähtust, kui linna ja linnastu rahvaarv ei kasva või väheneb, kuid
Sündimus kõrge -keskmine eluiga pikeneb Iive madal -edukas rahavastikupoliitika Rahvaarv muutub aeglaselt -iseloomulik tööstusajastu lõpus olevatele Noor rahavastik riikidele Majanduse mahajäämine Demograafilise ülemineku esimene etapp: Kaasaegne rahvastik: Majanudse areng -kõrgme majandustase Arstiabi paranbe -sündimus väike Suremus hakkab vähenema -suremus väike Sündimus kõrge -rahavastik vananeb Eluiga pikeneb -keskmine eluiga kõrge
m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade. Head kaubandus- ja suhtlemisvõimalused. Kaasajal: tihedamini asustatud alad on jäänud ajalooliselt samaks. Tihedaim asustus:
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Sydney Ü.Liiberi foto Suurem osa inimesi tahab linnas elada · Aastal 1800 elas vaid 3% maailma rahvastikust linnades, 1900.a. juba 13% ja 1950. a. 29% ning 2008. a. 50%. 2025. aastal elab linnades tõenäoliselt juba 60% rahvastikust. % 1950 2000 2050 · Linnastumine on protsess, mille käigus järjest rohkem inimesi asub elama linnadesse. Linnarahvastiku osatähtsus maailma riikides Kanada Islan Venemaa 80% d 74% USA Portuga 93% Jaapan
2.6.ASUTUSE ARENG, LINNASTUMINE Linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus nimetatakse linnastumiseks. Linnastumist mõõdetakse linnarahvastiku osakaalu järgi kogu rahvastikust %des. 2000.aastal elas 47% maailma rahvastikust linnades, seejuures arenenud riikides moodustas linnarahvastik 76% rahvastikust ja arengumaades 38%. Belgias, Islandil, Maltal ja Iisraelis elab linnades üle 90% rahvastikust. Kõige kiirem on maailma linnade kasv olnud viimase 50 aasta jooksul. Inimeste koondumine linnadesse, eriti suurlinnadesse, jätkub. Kuigi tulevikus maailma linnade kasvutempo langeb,
osatähtsuse maa rahvastikus suurenemine ja linnalise eluviise levimine. Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades (nt Ladina-Ameerikas) toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid, seal on ka iive suur. Arenenud riikides on linnastumise tase kõrg, aga linnastumise tempod on aeglased, kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad vaid arengumaadest sisserändajate tõttu peamiselt, iive on väga väike või hoopis negatiivne. Linnastumine tekkis, sest inimestel oli suurem vajadus kaitse järele. Linnastumise protsess jagatakse kolmeks erinevaks etapiks. Esimene etapp hõlmab 19. sajandit. Sajandi algul elas
Kairo, Karachi, Peking, Shangai Millised tegurid on mõjutanud Sinu kodulinna teket ja hilisemat arengut? Soodne mereäärne asend, tormisvarjused sadamad, veonduseareng Nimeta Euroopa vanimaid linnu? Vahemereäärsed linnad: nt. Rooma, London Mis linnad tekkisid eestis keskajal? Tallinn, Tartu, Narva, pärnu, Rakvere, Paide Millised suuremad linnad kuuluvad Tokaido megalopolisse? Jaapan, Tokyo, Toyota; Numazu; Gifu Millistes riikides on linnarahvastiku osatähtsus üle 75%? Belgias, Islandil, Maltal, Israelis(90%). Millised tegurid olid tookord(1000.a) asulakoha valikul kõige olulisemad? Kaitse võõrrahvaste eest; sobiv pinnas põldude rajamiseks, kalapüügivõimalus, inimeste liikumisele sobiv pinnas, meretee. Nimeta piirkonnad, kus tekkisid maailma esimesed linnad. Vanimates põllumajanduspiirkondades, mesopotaamia, egiptus, india, hiina Miks tekivad linnas erineva välisilme ja ülesannetega linnaosad e. sektorid? Sest need kujunevad
kui sünnib Venemaa Nullkasv ehk Väike(1- Väike(väik 0(1-3%) Noori ja Pikk Kanada, USA, kaasaegne 5%) sem kui vanemaealisi 80 ja üle) Norra, Rootsi, sündimus) ühepalju UK, Jaapan LINNASTUMINE (urbaniseerumine) Linnade piiriks võib olla rahvaarv, aga ka inimeste tegevusalad(linnades peab olema teenindus esikohal). Tavaliselt on arenenud riikidele iseloomulik suur linnastumiseprotsent ja arengumaadele väike. Ladina-Ameerikas on ka linnaelanike protsent suur tänu marginaalsele rahvastikule. Marginaalne rahvastik-inimesed, kes hiljuti on maalt linna tulnud lootuses leida elu- ja töökoht
See teema sattus meile loosiga. Ise oleksime valinud võibolla midagi muud. Selles töös räägime linnastumisest ja sellega seotud probleemidest, samuti rahvaarvult suurematest linnadest maailmas. Rahvaarvult suuremate linnade nimed on võetud geograafia õpikust, sellekohasest tabelist, nende linnade rahvaarv on võetud internetist. Töö põhieesmärgiks on enda harimine ja teadmiste kogumine endale, eesmärgiks on ka uurida, kas linnastumine on hea või halb, lisaeesmärgiks on ka hea hinne. Tööks kasuame peamiselt interneti ja geograafiaõpiku materjale. Põhilisi internetiaadressed ei oska enne tööd öelda. Kasutame google otsingut ja vaatame, mis aadresseid ta meile pakub. Usun, et kõigest hoolimata jääb siiski vikipeedia põhiliseks. Linn Mis on linn? Linn on nii majanduslik, poliitiline, füüsiline kui ka kultuuriline nähtus.
sotsiaalsfäärile Maailmas peamised rändesuunad ja nende põhjused: * Mehhiko - USA – parem elu ja tasuvam töö * Puerto Rico – USA – parem elu, majanduslik kindlustatus * Türgi – Saksamaa – parem elu, majanduslik kindlustatus * Burkina – Elevandiluurannik – majanduslikul parem * Venemaa – Kasahstan – poliitilised põhjused * Hiina – USA – loodusõnnetused, parem elu * Indoneesia – Malaisia – parem elu 9. Linnastumine. Asulate jaotuse alused linnalisteks asulateks ja maa-asulateks. Oskad iseloomustada linnastumise erinevaid etappe ning tead, kunas need maailmas levisid (-vad) Jaotuse alused: 1. Rahvaarv 2. Inimeste peamised tegevusvaldkonnad 3. Tsentraalse kanalisatsiooni olemasolu 4. Teatud infrastruktuuri olemasolu Linnastumise etapid: 1. Algab seoses industrialiseerimisega (langeb kokku varaindustriaalse tootmisviisiga ja demograafilise plahvatusega)
Keskmine palk: 2006 a - 9407 krooni 2008 a- 13 000krooni 22. Mõisted : urbaniseerumine, linnastunud riik, linnastumisaste, suburbanisatsioon, kontraurbanisatsioon, aglomeratsioon, megalopolis? Osata tuua näiteid * urbaniseerumine: e linnastumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ja nende osatähtsuse suurenemine. * linnastunud riik: riigid, kus linnarahvastiku osatähtsus on üle 50%. * linnastumisaste: linnalistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsus kogu riigi suhtes.
ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Rände tõmbepõhjused:suur töö-ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, head elamistingimused, sugulased, sõbrad, tuttavad, meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond, soodne ja tervislik looduskeskkond. Rände barjäärid:kaugus, info puudus, rände maksumus, riigi piirangud. Positiivne-negatiivne mõju lähteriigile, sihtriigile - vaat lk 49 Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid, Austraalia 9. Linnastumine ehk urbanisatsioon - rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse kasv. Linnalised asulad - alev, linn. Maa-asulad - küla, alevik. Linnastumise etapid: a)Langeb kokku varaindustriaalse tootmisviisiga(demograafiline plahvatus) - tekib palju uusi linnu, olemasolevad suurenevad. Rahvastiku osatähtsus ~40% Põhjariikides tekib al 16.saj, aktiivne 18,19 saj. Praegu selles etapis mahajäänud maad, Must Aafrika jne. Lõunariikides algas linnastumine alles 20.saj teisel poolel.
Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Rahvastiku paiknemine ja linnastumine. Läänemaa Ühisgümnaasium Anton Roberg 12ü 2013 Maailma rahvaarv ja selle muutumine · Maailma rahvaarv on kõikide maailmas elavate inimeste summa. · 1950. elas maailmas 2.5 miljardit inimest. · 2013. aastaks on see tõusnud üle 7 miljardi. · 2050. aastaks ennustatakse rahvastiku kasvu kuni 9 miljardi elanikuni. · Kõige kõrgem oli rahvastiku kasv 1963. aastal, mil rahvastik kasvas 2.2% aastas.
Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse Linnastu ehk aglomeratsioon- kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad Hiidlinn ehk megalopolis- linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub Võrdle linnastumist arenenud ja arengumaades Arenenud maades Arengumaaades Kiire linnastumine algas 20.saj. keskpaik 20.saj. lõpp Linnarahvastiku osatähtsus Suur, üle 70% Väike, 30-40% Linnarahvastiku Aeglane Kiire kasvutempo; milliste *väiksemate linnade arvelt * maalt-linna tegurite tõttu *kõrge sündimuse tagajärjel linnarahvastik kasvab, kahaneb Suurlinnade kasv Aeglane, tekkivad Kiire, toimub
2.6.ASULA TÜÜBID JA NENDE ARENG Jagunevad tegevusvaldkonade järgi.Tulenevad tegevus valdkondadest. Linnalised Maa-asulad *inimesed tegelevad tööstuse ja teenindusega. *inimesed tegelevad primaarsetes harudes. *asustus tihedus suur *asustustihedus hõredalt või hajutatuld. *linn, alev Kõige tavalisem asula: küla, alevik, (mõis), (farm), talu, (auulid). Linnalised asulad: linn, alev. Linnastumine e.urbanisatsioon on protsess, mille käigus linnarahavastiku osatähtsus kasvab.Tänapäeval linnastumise keskmine tase on 47-48%.Arenenud riikides, Euroopa ja P-Am on linnastumine üle 70%.Lad-Am on majandusega võrreldes väga kõrge linnastumine.Ülelinnastumine on toimunud, mis põhjustab kõrget tööpuudust ja marginaalse rahvastiku teket. Marginaalne elanikkond on inimesed, kes elavad äärelinnades, getodes e. Slummides, pilpakülades ning kes ei oma ühiskonnas mingit tähtsust
on noored;majandusaktiivsus kasvab,sest tarbimine kasvab. Negatiivne mõju Saksamaale(Sihtriigile)-Suurem surve töökohtadele,suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas;sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega;kasvad kultuurikonfliktide oht;suurem surve sotsiaalsfäärile. 15. Nimeta maailma suuremaid linnu(erinevates maailmajagudes) õp.lk 55). Ameerika-New York,Mexico,Sao paulo,Aasia-Tokyo,Aafrika-Lagos 16. Millistes maailma piirkondades on linnarahvastiku osatähtsus a)Suurim(üle 75%)-Chicago,New York,Los Angeles,Rio de Janeiro,Sao Paulo b)väiksem(alla 25%)-Iirimaa,Bogota,Teheran 17. Iseloomusta linnastumisprotsessi kulgu arenenud ja arengumaades(linnarahvastiku osatähtsus,kasvutempo,linnaelaniku kasvu põhjused). 18. Linnastumisega kaasnevad majanduslikud,sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid. Keskkond-Puhta vee nappus,energiavarude liigne kasutamine,õhusaastuse
hiidlinn- suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes, kokku kasvades. Eeslinnastumine- e. suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. Vastulinnastumine- e. kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse. Juhul, kui lahkutakse lähitagamaale, nimetatakse sarnast protsessi suburbanisatsiooniks ehk lähilinnastumiseks. Linnastumine- linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Demograafiline üleminek- e. siire, rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskm eluiga tõuseb.2. Rahvaarvu kasv maailmas ja erinevates regioonides. Rahvaarv hakkas märgatavalt kasvama siis, kui inimesed olid muutunud paikseks, hakanud põldu harima, koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvaarv suurenenud
abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele, soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja majanduslikke meetmeid. Osa riike reguleerib sisserännet kvoodiga. Kvoot võib eri sotsiaalse tausta, sisserännu põhjuse, oskuste või majandusliku staatusega inimestele erinev olla. 2.6 Asustuse areng, linnastumine Linnastumiseks nimetatakse linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Linnastumist mõõdetakse linnarahvastiku osakaalu järgi kogu rahvastikust protsentides. 1960ndail hakkas PõhjaAmeerika ja LääneEuroopa riikide linnades arhvaarv eeslinnastumise (suburbanisatsioon) tõttu vähenema. 1980ndail algas koguni vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon) elanike lahkumine linnadest kaugematesse piirkondadesse, eelkõige maale. Lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asuald kasvavad üha enam kokku,
3. Kuhu tekkisid esimesed linnad? Miks just sinna? Jõge orgudes. Iraagi territooriumil ning ka Palestiinas.Linnad olid väikesed 1500-2000 inimesega, 4. Nimeta maailma suurimaid linnasid. Millises riigis nad asuvad? (lk 56) Mumbai on Indias, Tokyo on Jaapanis, New York on USA-s, Chicago on Põhja Ameerikas, Atlanta USA koguosas 5. Vasta mõistetele. Tee valik allpool toodud väljenditest. Linnastumine on linnade kasv ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus Linnastumist mõõdetakse rahvaarvu järgi Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem Eri riikides on linnad määratletud eri kriteeriumide järgi Enamikus riikides on linnalise ja maalise asula piiritlemine linna rahvastiku osakaal kogu rahvastikust protsentides Mõnes riigis peetakse oluliseks ka asula rahvastiku tööhõivet. Näiteks loetakse linnaliseks asulat, kus enamik rahvastikust töötab tööstuses või teeninduses. MÕISTED
megalopolis, suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku demograafilise arengu etapp, mida iseloomustab madal sündimus ja suremus, rahvaarvu aeglane kasv või isegi kahanemine Linnastu e. aglomeratsioon, funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linnastumine protsess, mille käigus inimesed asuvad elama linnadesse. Kesmine linnastumine maailmas on 47% Marginaalne rahvastik mingi tunnuse poolest (sotsiaalsed suhted, toimetulek, kultuur) ülejäänud rahvastikust erinev inimeste rühm. Perepoliitika riigi või kohaliku omavalitsuse meetmed, mis toetavad lastega perede toimetulekut Rahvastiku arengu traditsiooniline etapp rahvastiku arenguetapp, mida iseloomustab kõrge suremus, kõrge sündimus ja rahvaarvu aeglane kõikumistega kasv. Rahvastikupoliitika riigi sihiteadlik tegevus sooviga rahva arvu, selle demograafilist
Inimeste ränne suurlinnadest välja. Geogr. Segregatsioon elanikkonna sentratsioon mingite (rahvus, religioon, jõukus) tunnuste alusel. Hiidlinn e megalopolis suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokkukasvades. Sisserändekvood arenenud riikide poolt kehtestatud immigrantide hulk Linnastu e aglomeratsioon funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega. Rändeiive e saldo sisse- ja väljarände vahe. Slumm valdavalt marginaalse rahvastikuga asutatud vilets linnaosa peamiselt arengumaades, aga ka lääneriikide suurlinnades.
Tasakaallinnastumine Selle käigus väheneb inimeste igapäevane liikumine. Inimesed eelistavad varasemast rohkem keskonnasõbralikku eluviisi. Selline areng on nt Freiburgis, Saksamaal. 2.Iseloomusta kaardi alusel linna sisestruktuuri. ● Kesklinn - äriala ● Üleminekupiirkond - agul ● Vana tööstuspiirkond ● Odavad elurajoonid ● Kallid elurajoonid (eliit) ● Uuskeskus ● Uus tootmise piirkond ● Keskklassi elamurajoonid ● Eeslinn, eliidi elumajad 3.Too näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest probleemidest. ● Maastiku hävimine ● Muldade kurnamine ja hävimine ● Õhusaaste ja sudu ● Ummikud ● Puhta vee puudus, vee reostus ● Müra
kihistumine. Keskkonnaprobleemid linnades ja paku välja nende vältimise või kõrvaldamise võimalused: Reostus, tootmine (muuta sõbralikumaks), õhk, hügieen. Linnastu ehk aglomeratsioon funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Migratsioon inimeste alaline elukoha vahetus Rändeiive ehk rändesaldo on sisse-ja väljarände vahe Urbanisatsioon ehk linnastumine on maalt linna elama asumine. Suburbanisatsioon ehk eeslinnastumine on linnakeskuste tühjenemine ja linnade laienemine äärealadel. Kontraurbanisatsioon ehk vastulinnastumine elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Ülelinnastumine ülikiire linnastumine, kus ei suudeta järjest kasvavale elanikkonnale tagada töö- ja elupaika. Marginaalne rahvastik hiljuti maalt linna elama asunud inimesed, kellel puudub veel kindel töö- ja elupaik. Sissetulek kuritegevusest.
· Rahvaarv näitab ära kui palju elanike on riigis . Rahvaarvu põhilised mõjutajad 1) iive 2) migratsioon . · Rahvastiku tihedus- elanike arv 1 km ruudus riigis ( Eestis 35 inimest 1 km ruudu kohta) Rahvaarvu muutmine Aastatuhaneid kasvas inimeste arv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt . Robert Thomas Malthus töötas välja esimese ülemaailmaliselt tuntuks saanud rahvastusteooria selle õpetuse kohaselt kasvab rahvastik geomeetrilises , elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis. 19saj suurenes maakera rahvaarv keskmiselt 5prom. 20 saj esimesel poolel 8prom ning sajandi teisel poolel 20 prom. Osades riikides hakkas rahvaarv kiirelt kasvama ja st hakkasid nt Hiina ja India, rakendama riiklikke piiranguid sündimuse vähendamiseks . Igal aastal on rahvastiku juurdekasv u 80mln. Demograafiline plahvatus : · Kõrge iive ( suremus väheneb) · Iive plahvatuslik
täiendavad toetusi saavad üksikv anemad, kellel on enam kui neli last ning lapsed, kelle isad teenivad aega sõjaväes. · Sisserännet reguleerib Eesti riik sisserände kvoodiga. Eestisse elama asuvate inimeste arvu mõjutavad ka elamis- ja tööluba taotlemise reeglid · Suremus. Riigil kõige raskem mõjutada. Olulised on arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet. Linnastumiseks nimetatakse linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenud maades kiirem. Rootsis ja Norras loetakse linnaks üle 200 inimesega asulat, Jaapanis on piir 50 000, Malaisias 10 000 inimest. Mõnes riigis peetakse oluliseks ka asula rahvastiku tööhõivet asula tüübi määramisel. Nt loetakse linnaliseks asulat, kus valdav osa elanikest töötab tööstuses või teeninduses. 12.sajandil kujunesid kaks suurt kaubanduslinnade võrku:
tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse Madalmaadest ja Suurbritanniast, kes võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masinatööle. Levis edasi Lääne-Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Üleminek käsitöölt masinatööle ja uutele töökorraldusvormidele tõstsid inimeste tööviljakust ja parandasid elujärge. See põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Algas kiire linnastumine . Keerulisem masinatöö, mis eeldas töötajate paremat väljaõpet, pani aluse riikliku haridussüsteemi tekkele. Veonduse areng võimaldas kaugvedusid, algselt meredel, kuid alates 19. sajandist ka maimaadmööda, raudteel . See andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on neil paremad eeldused. Tööstuslikud majandusharud, kus kaevandati maavarasid, said tekkida vaid teatud piirkondades
KORDAMINE GEOGRAAFIA ARVESTUSEKS. SISUKORD: KORDINAADID: Kordinaatide eritüübid, samakõrgusjooned kaardil. RAHVASTIK: Rahvaarvu kasv, rahvaarvu kasvutempo. RAHVASTIK: Demograafiline siire. Kuidas analüüsida demograafilist siiret? RAHVASTIK: Riigi andmete analüüs. RAHVASTIK: Linnastumine. RAHVASTIK: Sisse -ja väljaränne. RAHVASTIK: Majandus-, globaliseerumis -ja arengutaseme näitajad. MAJANDUS: Põhja -ja Lõunamaad e. industrialiseerimise erivormid. MAJANDUS: Agraar-, tööstus -ja infoühiskond, neile iseloomulikud jooned. MAJANDUS: Globaliseerumist mõõtvad võtmevaldkonnad. MAJANDUS: Riikidevaheline (välis)kaubandus; inimarenguindeks. MAJANDUS: Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid. MAJANDUS: Kondratjevi lained. MAJANDUS: Fordism ja Toyotism.
Arvukalt tekib uusi töökohti teeninduses, halduses, IT-valdkonnas. Tekivad teaduspargid linna äärealadel, vanad tööstushooned renoveeritakse. Rikaste asumid asuvad linnadest väljas - tagamaal. 3. Iseloomusta kaardi abil etteantud lina sisestruktuuri. Kesklinn äriala Üleminekupiirkond Vana tööstuspiirkond Odavad elurajoonid Kallid elurajoonid (eliit) Uuskeskus Uus tootmise piirkond Keskklassi elamurajoonid Eeslinn, eliidi elumajad 4. Too näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest probleemidest. Maastiku hävimine. Õhusaaste ja sudu. Ummikud. Müra. Puhta vee puudus, vee reostus. Jäätmeye ladestamise probleemid. 5. Miks tekkisid linnastud? Too näiteid Euroopa linnastutest. Algperioodil kasvab linnaelanike arv kiiresti suure sündimuse ja sisserände tõttu. Eriti areneb kesklinn (arvukalt büroohooneid jm). Toimub tööstuse kiire areng linnast väljan
aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda protsessi on oma erakordsuse tõttu hakatud nimetama demograafiliseks plahvatuseks rahvasikuprotsess, mil suremus langub, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku kooseisus on palju lapsi ja noori. 2002. a keskel elas maakeral 6,23 mld inimest, mis on rohkem kui kogu varasema inimkonna ajaloo jooksul kokku on elanud. ÜRO 2001. a hinnangu kohaselt suureneb maakera elanike arv minutis 140 inimese võrra. See tähendab
saada tulu. Tööhõive näitab rahvastiku hõlmatust tööga. Tööhõive määr väljendab tööga hõivatud ning tööealise rahvastiku suhet ning on riigi majandusliku seisundi oluline näitaja. Tööhõive struktuur peegeldab töötajate jagunemist majandussektorite, tegevus- ja ametialade jms järgi. Tööpuuduse määr väljendab töötute arvu ja majanduslikult aktiivse rahvastiku (tööjõu) üldarvu suhet. Tööjõud on majanduslikult aktiivne rahvastik, mis jaguneb töötajaiks ja töötuiks, kusjuures töötajad jagunevad palgatöötajateks (töövõtjateks) ja ettevõtjateks(tööandjateks). Tööviljakus ehk töötootlus on mingis ajaühikus valmistatud toodangu või osutatud toodangu mahu ja kulutatud tööaja suhe. Töötootluse suurenemine ja tööjaotuse areng XVIII ja XIX sajandi Euroopas muutis tööhõive struktuuri. Vähenes hõive hankivas majanduses (põllu- ja metsamajandus ning kalandus) ehk
paindlikkuse säilitamisel 9. Nimeta linnastumise etapid, paari sõnaga kirjelda. agraarajastu linnad- kujunesid maailma vanimates põllumajanduspiirkondades, linnades elas 1-2% rahvastikust, seal elasid peamiselt käsitöölised, kaupmeed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega, asusid sageli veekogu ääres ja olid esialgu piiratud müüridega linnastumine tööstusühiskonnas- toimub kiire linnastumine, tekivad uued linnad kaevanduste, sadamate, ülikoolide, kuurortide lähedusse, Euroopas ilmus 18 sajandi keskel, langes kokku demograafilise plahvatusega, tööstusajastu lõppedes kolis üha enam inimesi eeslinnadesse infoajastu linn- väheneb tööstustöökohtade osakaal, info- ja teadussekoris töötavate inimeste osakaal suureneb, tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse,
VABAD TÖÖKOHAD! Tööpuudus maal Elanike arv kasvab Vaesus maal (ülelinnastumine). aeglaselt. Suur Linnaelanike kasv on linnades väheneb kiire. (eeslinnastumine) Linnastumise kulg maailmas 9. a) Linnastumine 100%- Nt. Kuveit ,kuna on hästi pisike riik ja teda ümbritseb kõrb. b) Linnastumine 10%- Nt. Uruguay, kuna põllumajandusega tegeletakse seal rohkem. 10. Linnastumise etapid: 1. Etapp: 18.saj lõpp ja 19.saj algus- kiire linnastumine Euroopas ja Põhja-Ameerikas, Hakkasid tekkima esimesed linnastus (London) 2.etapp: 20.saj esimene pool: Linnadevõrk oli välja kujunenud ja linnu tekkis vähe juurde, Linnaelanike arv kasvas hästi kiiresti ja hästi suureks (Põhja-Ameerikas ja Euroopas)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
