tsoon. 3) Millised uued riigid tekkisid I maailmasõja käigus? Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia. 4) Nimeta sõjakoldeid, mis puhkesid enne teist maailmasõda Hispaania kodusõda Jaapan tungib Põhja-Hiinasse Itaalia tungib Etioopiasse 5) TV lk 9 ül 1 Sõjas osalenud Euroopa riikidest suutis majanduse kõige kiiremini taastada Prantsusmaa, suureks toeks selles olid Saksamaa reparatsioonimaksed ja rikka Elsass-Lotringi ülevõtmine. Võib väita, et USA-le tõi sõjas osalemine majanduslikku kasu, sest nad tarnisid sõjavarustust ja andsid laene. Saksamaa majanduse põhiprobleemiks oli ülimalt kiire inflatsioon ehk raha väärtuse langus, majanduslik seisak kestis 1924. Aastani. Tõusuaeg algas siis, kui võitjad nõustusid järeleandmistega reparatsioonide osas ja Saksamaa peatas inflatsiooni. Majandusliku tõusuga muutus
veel karmimalt. Karmid ja alandavad lepingutingimused on üks teise maailmasõja algamis põhjustest. Rahvasteliidu loomine(1919)- loodi Pariisi rahukonverentsil(Prantsusmaal), see oli riikide vaheline liit, mille eesmärgiks oli lahendada riikide vahelised tülid diplomaatilisel teel. Peale esimest maailmasõda toimusid Euroopas suured muudatused: · Lagunesid impeeriumid · Tekkisid uued rahvusriigid · Tekkis kommunistide poolt juhitav riik · Nõrgenes Saksamaa PT 2 Maailmamajandus kahe maailmasõja vahel Majanduslik õitseng. Sõjas osalenud riikidest suutis kõige kiiremini taastuda Prantsusmaa, sest nemad said reparatsioone Saksamaalt ning võtsid üle Elsass-Lotringi ala.USA-le tõi aga maailmasõjas osalemine kasu, sest nemad andsid laene ning tootsid sõdivatele riikidele sõjavarustust. Saksamaa põhiprobleemiks oli aga iflatsioon, mis kestis 1924 aastani - olukord hakkas taastuma, kui Prantsusmaa tegi järelandmisis reparatsioonidega ning
dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi neile peale. 3. Mis on reparatsioon? Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. 4. Mis oli Rahvasteliidu tegevuse eesmärk? Rahvasteliidu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. 5. Miks teravnes 1930. Aastatel rahvusvaheline olukord? Sest ei oldud rahul riigikorraldusega ja Versialles’ rahulepingu tingimustega, lisaks oli ka majanduskriis 6. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930. Aastatel võimule diktatuurid? Kuna majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatlikusse korda, siis loodeti et tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada korra ja muuta elu paremaks. Töövihik 1. Millised eesmärke silmas pidades määrati uued riigipiirid Võitja riikide huve tugevdada ja Saksamaa nõrgestamist. 1.1 Miks hakkas 1930
sakslastes soovi rahuleppe tingimusi revideerida ja rahvuslik uhkus taastada. See andis soodsa pinnase natsionalismi kasvuks ja Hitleri võimule tulekuks. · Versailles`i rahuleppe järgset olukorda Euroopas nimetatakse ka Versailles`i süsteemiks. · NB! Enam-vähem analoogsed rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures riikide lagunemist ja sõjalisi piiranguid 3. Majanduskriis (ülemaailmne, algus USA-s) (aeg, põhjused, tulemused, kriisist väljumise abinõud) Aeg: 1929 okt.-1934 Suurele majanduskriisile paneb aluse majanduse ülekuumenemine USA-s: Põhjused USA-s: · Ületootmine põllumajanduses- vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Vale majandamine · Aktsiakursside järsk kukkumine NY börsil (,,must neljapäev" ja ,,must
..........................................................................................................4 1. Majandusolud enne Suurt Depressiooni...................................................................................... 5 1.1 Globaalne kapitalism............................................................................................................. 5 1.2 Majanduslik olukord, mis oli tekkinud I maailmasõjas.........................................................6 1.3 Maailmamajandus peale esimest maailmasõda..................................................................... 7 1.3.1 USA majandus kahe maailmasõja vahel.........................................................................7 1.3.2 Eesti majandus kahe maailmasõja vahel.........................................................................9 1.3.3 Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Jaapani majandus kahe maailmasõja vahel 10 1.3.3.1 Suurbritannia........................
Ernest Rutherford lahutas aatomi osadeks, James Chadwick avastas neutroni, Linus Paulig seletas põhjalikult ära keemilise sideme olemuse Maailma kultuurikeskuseks jäi Pariis, kus Euroopa erinevad kultuurid kohtusid jõulise Ameerika kultuuriga (George Gerhwini muusikal ,,Ameeriklane Pariisis", Varl Lewise ja Barbara Dreiseri romaanid, F. Scott Fitzgeraldi ,,Suur Gatsby") Tegema hakati filme diktaatorlikes riikides kasutati neid propagandaks ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS (1929-1933) MS kujundas jõujooned maailmamajanduses ümber IM ja PM kaotasid oma positsiooni, USA teenis sõja pealt kõvasti ning sai arenguks tugeva tõuke Muutus majanduse struktuur, ränga hoobi sai keskklass IM muutus võlgnikuks VMl püüti välisabiga likvideerida näljahäda Maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses, kasvas tööpuudus
USA 1920-1933 ,,kuiv seadus" alkoholi valmistamise ja levitamise keeld. Organiseeritud kuritegevuse maffia kujunemine. Börsil väärtpaberitega spekuleerimine, kasvav aktsiatesse investeerimine, madala intressiga laenud jne. viisid majanduse tasakaalust välja. President Hoover 1929: ,,Lõplik võit vaesuse üle on käeulatuses, ligemal, kui see kunagi varem ühegi maa ajaloos on olnud!" Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Suur Depressioon. Kriisinähud põllumajanduses. 24. okt. 1929 paanika New Yorgi börsil väärtpaberite müük. 29. okt. 1929 nn. must teisipäev üleriigiline paanika aktsiate drastiline hinnalangus. 1929-1932 varises kokku üle 11 000 panga USAs, hoiustajad, ettevõtted kaotasid oma säästud/kontod - 14,5 miljonit töötut. Majanduskriis levis USAst teistesse riikidesse. Kriisi põhjused
13* keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida 24* puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest, neile kehtestati kaardisüsteem: 14* kõige raskem oli olukord Saksamaal (Briti laevastiku blokaadi tõttu) jaVenemaal 15* nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu 25* sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA: 16* andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene 17* Euroopas avanes piiramatu turg ameerika kaupadele (Euroopas oli tarbekaupadest puudus) 1.8. Esimese maailmasõja tulemused: 26* Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. 27* lagunesid Türgi, Venemaa, Austria-Ungari impeeriumid. 28* Euroopas tekkisid uued riigid - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoalovakkia, Ungari, Jugoslaavia.
IMPERIALISM.19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi j
a., mil vastu võeti demokraatlik seadus: võrdne valimisõigus nii meestele kui naistele (23 eluaastast alates). Rootsi poliitikat kujundasid peamiselt sotsiaaldemokraadid, liberaalid ja konservatiivid. Riigis kehtestati 48 tunnine töönädal, maksureform nägi ette isegi kindlustusrahad tööpuuduse korral. 1920. aastatel oli Rootsi majanduses nii tõusu kui ka mõõna perioode, kuid aastakümne lõpu suur ülemaailmne majanduskriis avaldas oma mõju ka Rootsis. Töötute hulk suurenes, palgad langesid. 1933. a. olukord mõnevõrra juba paranes. 1935.-1938. a. viisid sotsiaaldemokraadid läbi taas olulisi reforme: 1) kindlustus tööpuuduse korral; 2) tõsteti vanaduspensioni määra; 3) seati sisse peretoetused 4) kehtestati 8-tunniline tööpäev; 5) hakati kõigile maksma puhkusetasu; 6) tööandjate ja a/ü vahel leping, millega mõlemad pooled kohustusid austama pikaajalisi töölepinguid. Sellega vähenes
Itaalia rindel toimus Capretto katastroof. Kui liitlased ei oleks Itaalaiale appi tulnud, oleks terve riik langenud keskriikide kätte. 2.8.2 IDA-RINNE. 1915 olid Sakslased jõudnud Riia alla. Sellel aastal õnnestus neil linn ka vallutada. Koos Riiaga langesid Saksa vägede okupatsiooni alla ka Eesti saared. 06.04.1917 - USA astus sõtta, sest kartis, et kui Suurbritannia ja Prantsusmaa kaotavad, siis ei saa ta oma laene tagasi. 2.9 1918 Liitlasvägede ülemjuhatajaks oli F. Foch. Venemaal toimus veebruari revolutsioon ja võimule tuli ajutne valitsus. Oktoobris toimus oktoobri revolutsioon, mille käigus tulid võimule bolsevikud. Bolsevikud hakkasid Saksamaaga rahuläbirääkimis pidama. 03.03.1918 - Bresti Separaat rahu. Vene armeest ei olnud midagi järele jäänud ja saksamaale tuli suureks kasuks ühest rindest vabanemine. 16 2.9
Tema ajalehed sarnanesid sisult paljude nüüdis ajalehtedega. Suur on tema osa kollase ajakirjanduse sünnis. Ta pärandas ½ miljonit dollarit omanimelise auhinna fondi. Elektrooniline ajakirjandus Regulaarsete raadiosaadeteni hakkasid lääne riigid jõudma 1920. aastate esimesel poolel. Eestis 1926. Televisiooni eelkäijaks loetakse dokumentaal filmi. Regulaarsete televisiooni saadeteni jõuti 1930. aastate lõpul. II maailma sõda katkestas selle arengu. Pärast sõda algas televisiooni tõusuaeg. ETV asutati 1955. Baltic News Service (BNS), Eesti Teadete Agentuur (ETA). Riigi põhitunnused. Eesti riiklus Riigi põhitunnused on: 1. Maa-ala ehk territoorium. 2. Rahvas ehk elanikond. 3. Suverääne (iseseisev) riigivõim. Maa-ala Ruum, kus riik teostab iseseisvalt oma võimu: eelkõige maismaa osa, maapõu selle all, õhuruum riigi kohal, territoriaalsed veed, tinglikult ka riigi lipu all sõitvad laevad, avamere rajatised, mere põhja pandud kaabli ja toru juhtmed,
kasvatamisele. Paljudes Euroopa riikides hakka suurenema loomakasvatuse tähtsus. Prantsusmaa tööstuse arengu aeglustumise põhjused 19. sajandi 70. aastatel 2 Prantsusmaa majandusarengut mõjutas Prantsuse-Preisi sõda, mis lõppes Prantsusmaale täieliku kaotusega(Prantsusmaa pidi lisaks vaherahu sõminisel makstud rahale maksma Saksamaale ka kontributsiooni(5 miljardi frangi suusruses summas). Olukorda halvendas 1873. aasta majanduskriis, mis haaras tööstust, kaubandust ja põllumajandust. Riigi majandusareng aeglustus. Tööstuse arengu aeglustumist põhjustasid 1870-1871. aasta sõda(ongi Prantsuse Preisi sõda), välisturu piiratus, loodusressursside (kivisöe) vähesus ja raua madal kvaliteet. Need andsid tugevalt tunda eriti rasketööstuses. Kivisütt importides ja mõnda aega ka rauda, suutis Prantsusmaa rasketööstus vaevaliselt konkureerida arenenud tööstusmaadega, kus oli võimas energeetiline baas
sotsiaalse energia, · hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud, · tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi, Esimene maailmasõda 1914-1918: Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvumise realiseerimiseks Sündmused ja isikud · I ms 1916 oli Vene majandus kokku varisenud - kriis igas eluvaldkonnas: majanduskriis, skandaalid rinde halva varustamise pärast, nälg tagalas, meeleavalduste kasv, rahulolematus juhtkonnaga ja eriti tsaariperekonnaga. · Veebruarirevolutsioon AV määras Eestimaa kubermangukomissariks Jaan Poska. Autonoomianõue - 30.märts AV määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta - kogu Eesti ala ühendati üheks autonoomseks kubermanguks ja saadi luba moodustada rahvusväeosad
Kommertspanga t t ll tolleaegseid id probleeme bl võib õib jagada j d tinglikult kolme gruppi: 1) lühiajalise krediidiressursi baasil anti välja küllaltki pikaajalisi odavaid laene; 2) kogemuse vähesuse tõttu anti laene ka ilma igasuguse tagatiseta (sõber ikkagi); 3) Eesti riigi poolt garanteeritud suur laen jäeti riigi poolt pärast tehingu nurjumist kinni maksmata (AS Claus). Eesti Panga suhteliselt radikaalne käitumine viis olukorrani, kus reaalne konkurents pangandusturul hakkas kaduma. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 3. Kas teatud kaupade müük Eestis 1989-1992 aastatel talongide alusel oli suur rumalus või on siin ka mingi mõistlik selgitus olemas? Talongid. Miks? Mis asi oli majanduspiir?
võetud masinad, tööstuse väljakolimine oli kompaniidele majanduslikult kasulik. Seega olid 1970. alguse saanud majanduskriisil mitut laadi põhjused, mille koostoime määras kriisi ulatuslikkuse: Araabia maade algatatud kütusehinnatõus; tootmise mehhaniseerimine arenenud riikides, mis ei vajanud enam nii palju kallist inimtööjõudu; tööstuse kolimine odava tööjõuga arengumaadesse. Kuldajastul oli selgelt tegu ületootmisega. Kuna lattu tootmine lõpetati ja majanduskriis tõi kaasa koondamised, ei vajatud enam nii palju tööjõudu, koondatud ei tarbinud enam endises koguses, seega ei toodetud enam endises mahus ja tekkis suletud ring. Võitlus kriisidega. Uued algatused 1970. aastail muudeti ühenduste valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumised regulaarseks. Suured teened on sel ajal tegutsenud Saksa kantsleril Willy Brandtil. Loodi Euroopa Regionaalarengu Fond, sest pärast laienemist oli ebavõrdsus ühenduste eri piirkondade vahel veelgi suurem. 1970
tulemusel kasutusele võetud masinad, tööstuse väljakolimine oli kompaniidele majanduslikult kasulik. Seega olid 1970. alguse saanud majanduskriisil mitut laadi põhjused, mille koostoime määras kriisi ulatuslikkuse: Araabia maade algatatud kütusehinnatõus; tootmise mehhaniseerimine arenenud riikides, mis ei vajanud enam nii palju kallist inimtööjõudu; tööstuse kolimine odava tööjõuga arengumaadesse. Kuldajastul oli selgelt tegu ületootmisega. Kuna lattu tootmine lõpetati ja majanduskriis tõi kaasa koondamised, ei vajatud enam nii palju tööjõudu, koondatud ei tarbinud enam endises koguses, seega ei toodetud enam endises mahus ja tekkis suletud ring. Võitlus kriisidega. Uued algatused 1970. aastail muudeti ühenduste valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumised regulaarseks. Suured teened on sel ajal tegutsenud Saksa kantsleril Willy Brandtil. Loodi Euroopa Regionaalarengu Fond, sest pärast laienemist oli ebavõrdsus ühenduste eri piirkondade vahel veelgi suurem. 1970
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti �
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
polnud kuulda ja näha tavaliselt. Eestlased Vene armees: üldmobilisatsioon 1914, maakaitseväelaste ja noorsõdurite mobilisatsioonid, inimkaotused: Täielikult rakendus üldine sõjaväekohustus Venemaal I maailmasõja ajal. Loobumine liisutõmbamisest. Mehed kutsuti teenistusse kutsealuste nimekirjade alusel. Sõjaväekohuslik oli kuni 43-aastane meeselanikkond. Kohustuslik riiklik maakitsevägi pidi sõja ajal olema toeks alalisele armeele. 1875-1913 võeti Eestist noorsõduritena vene armeesse u. 100 000 meest. Enamik suunati teenima väljaspool Eestit. Eestlased osalesid ainult Venemaa poolel. Eestlaste jaoks sakslased olid verivaenlased. Mõni 100 meest jõudsid Lääne rindele, Prantsusmaale. Mobilisatsioon: 1) Üldmobilisatsiooniga kutsuti teenistusse need mehed, kes väes ei teeninud. 2) Reservväelased- Mehed, kes läbisid kohustusliku aja Vene armees, omasid kogemust
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn
austromarksism ja bernsteinlus. Föderalistid panid Eestis aluse demokraatliku sotsialismi traditsioonile. 1905. aasta revolutsioon Revolutsiooni põhjused ja puhkemine. Inimesed ei olnud rahul Nikolai II valitsemisviisidega. Venemaa hävitav lüüasaamine sõjas Jaapaniga kiirendas siseriikliku kriisi ülekasvamist revolutsiooniks. Majanduslikud põhjused: maa puudus, sõjalised kulutused, 1900-1913 majanduskriis. Poliitilised põhjused: absoluutne morarhia ei suutnud läbi viia reforme, kodanikuõiguste puudumine, Vene-Jaapani sõda. Rahvuslikud probleemid: rahvuslik rõhumine, venestamine. Sotsiaalsed probleemid: linnades sotsiaalsed probleemid, tööliste õiguseta olukord, ametiühingud olid keelatud. Eesti talupoegade rahulolematuse peamiseks põhjuseks oli mõisnike
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
22.loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele. Põhjapoolsetes maades algab Soomest, kes oli ühena esimestest I ms käigus langenud NL rünnaku ohvriks, kaotanud suure osa oma territooriumist. Juba 1940 suvel oli hakanud Soome järk-järgult lähenema Sm-le, seda ennekõike hirmust NL ees, et NL võib uuesti rünnata. 1941 suvel kui Sm ründas NL-i, oli Soome juba Sm liitlaste hulgas. Soomlased üritasid iseendale ja välismaailmale jätta muljet, et mitte nemad ei asu revideerima Talvesõja tulemus
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
