Linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid (0)
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid
Iga aastaga kolib üha enam inimesi elama linnadesse eesmärgiga omandada haridust,
saada tasuvam töökoht või siis mugavamad elutingimused. Linnade arvu ja suuruse
kasvu peetakse tavaliselt üheks tähtsaimaks riigi arengutaseme näitajaks, ent sageli
unustavad inimesed, et sellega kaasneb ka üksjagu probleeme, mis kurnavad keskkonda
ja mõjutavad ka meie enda heaolu ja tervist. Millised probleemid need siis ikkagi on?
Linnaelanike arvu suurenemine tähendab seda, et inimestel on vaja aina enam
territooriumi, kus elada. Mõni pikaaegne elanik on ehk isegi märganud, kuidas algselt
lagedasse linnaossa kerkib aastatega juurde uusi, tihedalt asustatud eluhooneid ja sinna
juurde ka sõidu- ja teeradu. Kahjuks tähendab linnastunud alade osakaalu suurenemine
seda, et alles jääb vähem ruumi loomadele, mistõttu võime kohata üha sagedamini
linnas ekslevaid metsloomi, kes on siia sattunud juhuslikult või tulnud toiduotsinguile.
Üks suurimaid murekohti on linnade reostus, millel on mitu vormi: vee-, õhu, valgus- ja
mürareostus. Õhureostust kirjeldab linnaõhus sisalduv suur kogus tahma ja tolmu mis
kahjustab nii inimeste kui ka linnades tegutsevate loomade ja lindude kopse. Veekogude
reostuse eest on vastutavad kodusest majapidamisest ja tööstusest tekkinud heitveed,
mis kahjustavad nii linnades kui ka nende lähedaümbruses asuvaid veekogusid. Lisaks
satub nendesse veekogudesse ka palju prügi, mida inimesed laiskusest ja ükskõiksusest
enda järelt ära ei korista. Peale veekogude reostamise on igapäevaseks probleemiks ka
see, et inimesed lasevad vett - millest arengumaadel suur puudus on – sõna otseses
mõttes vetsupotist alla.
Valgusreostuseks nimetatakse seda, kui tehislik valgus paistab mingis kohas ka ajal, mil
seda looduslikult olema ei peaks. Seda tekitavad näiteks tänavavalgustid ja kõrghoonete
akendelt peegelduv päikesevalgus. Inimese jaoks tähendab see seda, et tema naturaalne
ööpäevarütm on häiritud ja esinevad unehäired. Looduse seisukohalt lööb valgusreostus
segi ökosüsteemi hapra tasakaalu ja võib seda muuta meile täiesti ettearvamatul moel.
Looduse käekäiku segab ka mürareostus, mis on peamiselt tingitud linnade tihedast
transpordist. Müraga kokkupuutuvate loomade navigatsioonivõime on häiritud ja lisaks
ei pruugi nad kuulmiskahjustuste tõttu kuulda lähenevaid kiskjaid või liigikaaslaseid.
Linnastumine on üks suuremaid keskkonnaprobleemide põhjuseid ning on oluline, et
nendele leitaks ka mõistlikke lahendusi. Kuigi linnaelu näib inimestele ahvatlev, tuleb
selle eest maksta ka kõrget hinda mis tuleb välja käia nii oma tervise, kui ka ümbritseva
looduse arvelt.
Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad linnastumisega?
Linnastumine on üks suuremaid keskkonnaprobleemide põhjuseid ning on oluline, et nendele leitaks ka mõistlikke lahendusi. Kuigi linnaelu näib inimestele ahvatlev, tuleb selle eest maksta ka kõrget hinda mis tuleb välja käia nii oma tervise, kui ka ümbritseva looduse arvelt.
Sarnased õppematerjalid
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
Tehnokraatia käsitab keskkonnakaitset üksnes
elukeskkonna normatiividele vastavuse tagamisena tehnoloogia täiustamise kaudu, kui on piisavalt raha.
Põhimõte on selles, et inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. See seisneb ülemäära suurte
koguste kemikaalide kasutamisest põllul, liiga palju tehnikat, transpordi tsentraliseerimine. Eesti ehedaim
näide on reisirongiliikluse kaotamine Edelaraudteel.
Toiduprobleemid
Seoses linnastumise ja demograafilise plahvatusega kaasnevad toiduprobleemid, jäätmeprobleemid.
FAO Food and Agricultural Organisation, järgi peab inimene saama päevas rohkem kui 2400 kcal
energiat, üle 70 g üldvalku ja rohkem kui 20 g loomset valku.
Ligi 800 miljonit inimest arengumaades nälgib, neile lisandub veel 34 miljonit inimest arenenud
maadest, kes kannatavad kroonilise toidupuuduse all. Arvatakse, et 2015. a-ks väheneb nälgivate inimeste
arv 400 miljonile, kuid nii mõneski maailma osas nälgivate inimeste arv hoopis kasvab.
Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
mahukus, piisav leviala
7. kultuurilooliselt väärtustatud
Maastikud:
1. haruldus
2. kordumatus
3. esinduslikkus
4. looduslikkus
5. esteetilisus
6. kultuuriloolisus
Looduskaitseväärtuse hindamine:
1. kõrge looduskaitseväärtus
2. keskmine looduskaitseväärtus
3. väike looduskaitseväärtus
0. looduskaitseväärtuseta
5. Keskkonnaprobleemid maailmas
kliimamuutused, atmosfääri saaste
üleilmne elurikkuse hävimine
maailmamere seisundi halvenemine, veereostus
muldade viljakuse vähenemine (degradatsioon), kõrbestumine
rahvaarvu kiire kasv
suur energiatarve, fossiilkütuste arvel
happevihmad
uued tehnoloogiad GMO
elupaikade hävimine
keemiareostus
radioaktiivsed jäätmed
osooniaukude teke
6
Keskkonnakaitse ja säästev areng
268
pdf
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Ain Tulvi
LOGISTIKA
Õpik kutsekoolidele
Tallinn
2013
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna
„Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine”
programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
1072
pdf
Logistika õpik
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Ain Tulvi
LOGISTIKA
Õpik kutsekoolidele
Tallinn
2013
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna
„Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine”
programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid