Lühike ülevaade Indiast (0)
INDIA
Sissejuhatus
India vabariik on riik L una-Aasias, mille pindala on 803 940
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
ruutkilomeetrit. Rahvaarvu poolest on India Hiina j rel teine riik maailmas.
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
Seal elab 144,6 miljonit elaniku, kes k nelevad rohkem kui 100 keelt. Suurem osa
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
Indiast asub l hisekvatoriaalses v
tmes, kus talvel on valdav mandriline
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
�una-Aasias, mille pindala on 803 940 �una-Aasias, mille pindala on 803 940
troopiline hk ja suvel ekvatoriaalne hk. India t htsaim maavara on s si, mille
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
varu k
nib hinnangu j rgi 70 miljardi tonnini. Indias on siseveekogusid
�una-Aasias, mille pindala on 803 940 �una-Aasias, mille pindala on 803 940
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
tihedalt, mis omakorda h lbustab maa niisutamist. India mullastikus on peamiselt
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
punamullad, lateriitmullad, basaltidelt tekkinud troopilised mustmullad ja
lammimullad. Loodusliku taimkatte on inimtegevus suurelt osalt h vitanud v i
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
seda tugevasti muutnud.
Pealinn: Delhi
Rahvused: punjabi, sindhi, pashtu, baloch, muhajir
Keeled: urdu, punjabi, pashtu, inglise
Usundid: hinduism, budism, jainism ja sikhism
Rahvusloom: tiiger
Rahvuslind: paabulind
Rahvuspuu: Bengali viigipuu
Rahvuslill: lootos
India asukoha kaart
Rahvastik
1. India suremuskordaja oli aastal 1960 22/1000, kuid t navu on see langenud
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
7/1000 peale.
India s ndimuskordaja oli aastal 1960 42/1000, kuid t navu on see langenud
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
19/1000 peale.
Pakistani suremuskordaja oli aastal 1960 21/1000, kuid t navu on see 7/1000
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
peale langenud.
Pakistani s ndimuskordaja oli aastal 1960 44/1000, kuid t navu on see langenud
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
28 peale.
2.
India rahvastikup ramiid
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
Mehi s nnib o,5% rohkem, kui naisi.
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
Mehi ja naisi elab v rdselt (0,1%) 85-89 aastateks.
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
Mehi ja naisi on Indias k ige rohkem vanuses 10-14, peale seda hakkab nii
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
naiste, kui ka meeste arv v henema.
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
Tegu on noore rahvaga, sest s nde on rohkem, kui surmi.
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
India on lemineku teises etapis(S nde on v hem, rahvas elab k rgema eani)
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
3. R nden itaja Indjas aastal 2018 on -514,953
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
Asustus ja linnastumine
1. Keskmine rahvastikutihedus: 408 inimest ruutkilomeetri kohta.
Rahvastiku tihedus on suhteliselt suur Mumbais, Kolkatas ja Bangalores. ldiselt
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
on inimesed koondunud India l una osasse, India ookeni
rde ning ka Nepali ja
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
�una-Aasias, mille pindala on 803 940 �una-Aasias, mille pindala on 803 940
Bangladeshi piiri l hedale. India keskel elab suhteliselt v he inimesi v rreldes
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
sellega, mis toimub India l una ja kirde osas.
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
2.
Linnastumise protsent: 31,16 %
Suurimad ja kiiresti kasvavad linnad on Mumbai, Kolkata, New Delhi ja
Bangalores.
3. Probleemid seoses linnastumisega:
Elukohtade puudus
T
puudus
�una-Aasias, mille pindala on 803 940 �una-Aasias, mille pindala on 803 940
Transport
Vee puudus
Suur pr gi tootlus
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
Suurenenud kuritegevus
T
puudus/Elukohtade puudus
�una-Aasias, mille pindala on 803 940 �una-Aasias, mille pindala on 803 940
Majandus
1.
India SKP on $2.848 triljonit.
India SKP elaniku kohta on $2,134.
Pakistani SKP on $283 billionit.
Pakistani SKP elaniku kohta on $1,641
Nepali SKP on $27 billionit.
Nepali SKP elaniku kohta on 989USD
V rreldes Naaberriigide, Pakistani ja Nepaliga, on India SKP tunduvalt suurem.
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
See tuleneb tema suuremast rahavastikuarvust ning ka pindalast. K ige v iksem
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
SKP on Nepalil. See tuleneb tema v iksemast rahvastikust ning ka pindalast.
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
Indial on ka k ige suurem SKP elaniku kohta. K ige v iksem SKP elaniku kohta on
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
aga Nepalil.
2.
Peamised majandusharud on:
T
stus
�una-Aasias, mille pindala on 803 940 �una-Aasias, mille pindala on 803 940
P llumajandus
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
Turism
3.
India ekspordib petrooleumitooteid, v
riskive, masinad, rauda ja terast,
�una-Aasias, mille pindala on 803 940 �una-Aasias, mille pindala on 803 940
kemikaale, s idukeid, r ivad. India t htsaimad ekspordipartnerid on Araabia
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
hendemiraadid 12.87%, Ameerika hendriigid 12.59%, Hiina 5.59% (2009).
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
�una-Aasias, mille pindala on 803 940
Sarnased õppematerjalid
5
docx
Lõuna-Aasia
Lõuna-Aasia on Aasia osa, hõlmab India subkontinendi, Ees-India, mis muust
Aasiast mäeahelikega eraldatud.
Geoloogiliselt asub India-Austraalia laamal, mille põkkumisel Aasia laamaga on
muuhulgas moodustunud Himaalaja mäestik ja Tiibeti mägismaa.
Lõuna-Aasias elab ligi 20% maailma rahvastikust.
Kuigi kliimavöötme tüüpilised mullad on väheviljakad, leidub vulkaanilisel pinnasel
ning jõgede orgudes ja deltaalades viljakate muldadega piirkondi, kus tingimused
põllumajandusega tegemiseks on väga head. Regioonis leidub rauamaaki, kivisütt ja
teisigi maavarasid, kuid arenevad tööstuse tarbeks neis siiski napib.
Maismaa poolt on Lõuna-Aasia muust maailmast eraldatult kõrgmägede ja
kõrbetega, kuid üle ookeani on juba väga ammust ajast oldud tihedas kontaktis teiste
regioonidega. Lõuna-Aasia on hindu ja buda tsivilisatsiooni sünnimaa. Usuliselt ei ole
Lõuna-Aasia ühtne.Seal on palju maavärinaid,üleujutusi ja ka vaesust.
1. Bangladesh
2. Bhutan
5
doc
India lühikonspekt
Peamised maardlad asuvad Biharis, Orissas ja Madhya Pradeshis. Gujaratis,
Assamis ja Maharashtra rannikul selfimeres leidub naftat. Orissas, Biharis ja
Maharashtras on maailma suurimad rauamaagimaardlad. India rauamaagivarud
on hinnagu järgi 22 miljardi tonni suurused ja suure rauasisaldusega maagi varu
on umber 8 miljardit tonni.Vähesel määral leidub uraani- ja tooriumimaaki ning
värvilisi metalle. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud.
Kliima
Suurem osa Indiast asub lähisekvatoriaalses vöötmes, kus talvel on valdav
mandriline troopiline õhk ja suvel ekvatoriaalne õhk. Aastane sademete hulk on
keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsel nõlvul 3000-6000. Induse-Gangese
madaliku loodeosas ja Dekkani sisealal 60-400mm. Jaanuari keskmine
temperatuur Himaalaja jalamil on 15 kraadi, lõunaosas 27 kraadi. India
loodeosas valitseb lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis
kõrgmäestikukliima.
Veestik
9
doc
Nepal
POLIITILINE SÜSTEEM
1990. aasta põhiseaduse järgi on Nepal konstitutsioonilise monarhiaga riik. Riigipea on
päritava võimuga kuningas. Kahe kojalise parlamendi esindajatekoja 205 liiget valitakse 5aastaks
enamusvalimistel, rahvusnõukogu 60 liikmest valivad 50 esindajatekoda ja riigi haldusüksused, 10
määrab kuningas. Rahvusnõukogu tegutseb 6aastat, iga 2aasta järel vahetub 1/3 liikmetest. Valimis
õigus hakkab 18 aastaselt. Valitsusjuhi ja valitsuskabineti liikmed nimetab kuningas. Nepalis on
mitmeparteisüsteem. Olulisimad erakonnad on Nepali Kongressipartei, Kommunistlik
partei/ühendatud Marksistlik-Leninlik partei ja rahvuslik Demokraatlik Partei. Kohtusüsteem on
kolmeastmeline. Põhiseaduse kehtivus on 2006 aastast peatatud, jaanuarist 2007 tegutseb ajutine
parlament. Rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel on Nepaal osaliselt vaba riik.
Korruptsiooniindeksi järgi asub Nepal maailmas 121. kohal. 28. mai.2008.a. kaotati monarhia ja
Nepali
30
txt
koigusoojasus-ja-pusisooj asus-raskete-aegade-uleel amine AnnaAbi
K�igusoojasus ja p�sisoojasus. igusoojasus ja p�igusoojasus ja p�sisoojasus. sisoojasus.
Raskete aegade �igusoojasus ja p�sisoojasus. leelamine.
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Cyanocitta-cristata-004.jpg
Karl P�igusoojasus ja p�sisoojasus. tsepp
2014
Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel
tingimustel 3.0 Eesti CC
BYSA 3.0" alusel.
Sissejuhatus
�igusoojasus ja p�sisoojasus. piku teemad "Miks on hea, kui keha on soe?" ja "Kuidas rasked ajad �igusoojasus ja p�sisoojasus. le
elatakse?" (lk 98 �igusoojasus ja p�sisoojasus. 105)
Tv lk 44 �igusoojasus ja p�sisoojasus. 47
Loomade jaotamine kehatemperatuuri
keskkonna temperatuurist s�igusoojasus ja p�sisoojasus. ltu
4
txt
Meedia kontrolltöö 11.klass
Meedia kontrollt�� kordamisk�simused
1. Meediateksti lugemise viis p�him�tet
* K�ik meediatekstid on konstrueeritud ( igal tekstil autor, iga tekst kannab
autori maailmavaate- ja kogemuse m�jusid. )
* Teksti luues arvestatakse tekstiliigi reegleid (tekst luuakse traditsioonilistel
alustel, j�rgitakse reegleid, et lugeja aru saaks. )
*Sama teksti m�istetakse erinevalt (iga�ks t�lgendab omamoodi.)
*Tekstid sisaldavad v��rtusi ja vaatepunkte ( autoril omad arvamused, kellegi poolt
kirj. kellel oma n�gemus )
*Tekstid on tervikuks korraldatud viisil, mis taotleb kasumit v�i v�imu (eesm�rk
toodet m��a, v�imule p��seda jne. )
2. Meedia rollid on �hiskonnas
*teabe/info pakkumine
*arvamuste/seisukohtade avaldamine
*asutuste tegevuse m�jutamine
*kujundada arusaamu, k�itumisviise
*meelelahutuse pakkumine
*teadmiste vahendamine
*arvamuse kujundamine
3. S�navabadus - Iga�hel on �igus avaldada oma arvamusi, ideid, veendumusi ja muud
info
7
doc
India
India jaguneb 28 osariigiks , 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks
pealinnaterritooriumiks.
India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel.
India naaberriikideks on põhjas Hiina, Nepaal ja Bhutan, Idas Myanmar ja Bangladesh, läänes
Pakistan. Hindustani poolsaare lõunatipu lähedal asub Sri Lanka.
Suure ulatuse tõttu leidub Indias erineva kliimaga alasid. Leidub nii mussoonmetsi, kui ka
kõrbeid ning kõrgmägedes isegi igilund ja jäävälju.
Suurem osa Indiast asub siiski lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb
troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk.
Vihma sajab peamiselt suvemussoonide ajal, keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel
nõlvadel aga koguni 3000-6000mm aastas.
Taimestik
India taimestik on piirkonniti väga vaheldusrikas. Assamis ja Lääne-Ghattides sajab palju ja
seal kasvavad palmide, bambuste ja väärispuudega troopilised metsad. Kesktasandikul ja
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid