Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lühike ülevaade Indiast (0)

1 Hindamata
Punktid




INDIA Sissejuhatus India vabariik on  riik L una-Aasias, mille pindala on 803 940  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  ruutkilomeetrit. Rahvaarvu poolest on India Hiina j rel teine riik maailmas.  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  Seal elab 144,6 miljonit elaniku, kes k nelevad rohkem kui 100 keelt. Suurem osa �una-Aasias, mille pindala on 803 940  Indiast asub l hisekvatoriaalses v tmes, kus talvel on valdav mandriline  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  �una-Aasias, mille pindala on 803 940 �una-Aasias, mille pindala on 803 940  troopiline  hk ja suvel ekvatoriaalne  hk. India t htsaim maavara on s si, mille �una-Aasias, mille pindala on 803 940  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  varu k nib hinnangu j rgi 70 miljardi tonnini. Indias  on siseveekogusid  �una-Aasias, mille pindala on 803 940 �una-Aasias, mille pindala on 803 940  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  tihedalt, mis omakorda h lbustab maa niisutamist. India mullastikus on peamiselt �una-Aasias, mille pindala on 803 940  punamullad, lateriitmullad, basaltidelt tekkinud troopilised mustmullad ja  lammimullad. Loodusliku taimkatte on inimtegevus suurelt osalt h vitanud v i  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  seda tugevasti muutnud.  Pealinn: Delhi Rahvused: punjabi, sindhi, pashtu, baloch, muhajir
Keeled: urdu, punjabi, pashtu, inglise Usundid: hinduism, budism, jainism ja sikhism
Rahvusloom: tiiger Rahvuslind: paabulind
Rahvuspuu: Bengali viigipuu Rahvuslill: lootos India asukoha kaart
Rahvastik 1. India suremuskordaja oli aastal 1960 22/1000, kuid t navu on see langenud  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  7/1000 peale.
India s ndimuskordaja oli aastal 1960 42/1000, kuid t navu on see langenud  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  19/1000 peale.
Pakistani suremuskordaja oli aastal 1960 21/1000, kuid t navu on see 7/1000  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  peale langenud.
Pakistani s ndimuskordaja oli aastal 1960 44/1000, kuid t navu on see langenud  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  28 peale. 2.
India rahvastikup ramiid �una-Aasias, mille pindala on 803 940  Mehi s nnib o,5% rohkem, kui naisi.  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  Mehi ja naisi elab v rdselt (0,1%) 85-89 aastateks. �una-Aasias, mille pindala on 803 940  Mehi ja naisi on Indias k ige rohkem vanuses 10-14, peale seda hakkab nii  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  naiste, kui ka meeste arv v henema. �una-Aasias, mille pindala on 803 940  Tegu on noore rahvaga, sest s nde on rohkem, kui surmi. �una-Aasias, mille pindala on 803 940  India on  lemineku teises etapis(S nde on v hem, rahvas elab k rgema eani) �una-Aasias, mille pindala on 803 940  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  3. R nden itaja Indjas aastal 2018 on -514,953 �una-Aasias, mille pindala on 803 940  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  Asustus ja linnastumine 1. Keskmine rahvastikutihedus: 408 inimest ruutkilomeetri kohta. Rahvastiku tihedus on suhteliselt suur Mumbais, Kolkatas ja Bangalores.  ldiselt �una-Aasias, mille pindala on 803 940  on inimesed koondunud India l una osasse, India ookeni  rde ning ka Nepali ja  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  �una-Aasias, mille pindala on 803 940 �una-Aasias, mille pindala on 803 940  Bangladeshi piiri l hedale. India keskel elab suhteliselt v he inimesi v rreldes �una-Aasias, mille pindala on 803 940  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  sellega, mis toimub India l una ja kirde osas. �una-Aasias, mille pindala on 803 940 


2. 
Linnastumise protsent: 31,16 % Suurimad ja kiiresti kasvavad linnad on Mumbai, Kolkata, New Delhi ja 
Bangalores. 3. Probleemid seoses linnastumisega: Elukohtade puudus
T puudus �una-Aasias, mille pindala on 803 940 �una-Aasias, mille pindala on 803 940  Transport
Vee puudus Suur pr gi tootlus                                               �una-Aasias, mille pindala on 803 940  Suurenenud kuritegevus                                    T puudus/Elukohtade puudus �una-Aasias, mille pindala on 803 940 �una-Aasias, mille pindala on 803 940  Majandus  1. 
India SKP on  $2.848 triljonit. India SKP elaniku kohta on $2,134.
Pakistani SKP on $283 billionit. Pakistani SKP elaniku kohta on $1,641 
Nepali SKP on $27 billionit. Nepali SKP elaniku kohta on 989USD V rreldes Naaberriigide, Pakistani ja Nepaliga, on India SKP tunduvalt suurem.  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  See tuleneb tema suuremast rahavastikuarvust ning ka pindalast. K ige v iksem  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  SKP on Nepalil. See tuleneb tema v iksemast rahvastikust ning ka pindalast.  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  Indial on ka k ige suurem SKP elaniku kohta. K ige v iksem SKP elaniku kohta on  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  aga Nepalil. 2.
Peamised majandusharud on: T stus �una-Aasias, mille pindala on 803 940 �una-Aasias, mille pindala on 803 940  P llumajandus �una-Aasias, mille pindala on 803 940  Turism 3. 
India ekspordib petrooleumitooteid, v riskive, masinad, rauda ja terast,  �una-Aasias, mille pindala on 803 940 �una-Aasias, mille pindala on 803 940  kemikaale, s idukeid, r ivad. India t htsaimad ekspordipartnerid on Araabia  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  �una-Aasias, mille pindala on 803 940  hendemiraadid 12.87%, Ameerika  hendriigid 12.59%, Hiina 5.59% (2009). �una-Aasias, mille pindala on 803 940  �una-Aasias, mille pindala on 803 940 
Lühike ülevaade Indiast #1 Lühike ülevaade Indiast #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-09-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kirke Jõgis Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Lõuna-Aasia
5
docx

Lõuna-Aasia

Lõuna-Aasia on Aasia osa, hõlmab India subkontinendi, Ees-India, mis muust Aasiast mäeahelikega eraldatud. Geoloogiliselt asub India-Austraalia laamal, mille põkkumisel Aasia laamaga on muuhulgas moodustunud Himaalaja mäestik ja Tiibeti mägismaa. Lõuna-Aasias elab ligi 20% maailma rahvastikust. Kuigi kliimavöötme tüüpilised mullad on väheviljakad, leidub vulkaanilisel pinnasel ning jõgede orgudes ja deltaalades viljakate muldadega piirkondi, kus tingimused põllumajandusega tegemiseks on väga head. Regioonis leidub rauamaaki, kivisütt ja teisigi maavarasid, kuid arenevad tööstuse tarbeks neis siiski napib. Maismaa poolt on Lõuna-Aasia muust maailmast eraldatult kõrgmägede ja kõrbetega, kuid üle ookeani on juba väga ammust ajast oldud tihedas kontaktis teiste regioonidega. Lõuna-Aasia on hindu ja buda tsivilisatsiooni sünnimaa. Usuliselt ei ole Lõuna-Aasia ühtne.Seal on palju maavärinaid,üleujutusi ja ka vaesust. 1. Bangladesh 2. Bhutan

Geograafia
India lühikonspekt
5
doc

India lühikonspekt

Peamised maardlad asuvad Biharis, Orissas ja Madhya Pradeshis. Gujaratis, Assamis ja Maharashtra rannikul selfimeres leidub naftat. Orissas, Biharis ja Maharashtras on maailma suurimad rauamaagimaardlad. India rauamaagivarud on hinnagu järgi 22 miljardi tonni suurused ja suure rauasisaldusega maagi varu on umber 8 miljardit tonni.Vähesel määral leidub uraani- ja tooriumimaaki ning värvilisi metalle. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Kliima Suurem osa Indiast asub lähisekvatoriaalses vöötmes, kus talvel on valdav mandriline troopiline õhk ja suvel ekvatoriaalne õhk. Aastane sademete hulk on keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsel nõlvul 3000-6000. Induse-Gangese madaliku loodeosas ja Dekkani sisealal 60-400mm. Jaanuari keskmine temperatuur Himaalaja jalamil on 15 kraadi, lõunaosas 27 kraadi. India loodeosas valitseb lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima. Veestik

Geograafia
Nepal
9
doc

Nepal

POLIITILINE SÜSTEEM 1990. aasta põhiseaduse järgi on Nepal konstitutsioonilise monarhiaga riik. Riigipea on päritava võimuga kuningas. Kahe kojalise parlamendi esindajatekoja 205 liiget valitakse 5aastaks enamusvalimistel, rahvusnõukogu 60 liikmest valivad 50 esindajatekoda ja riigi haldusüksused, 10 määrab kuningas. Rahvusnõukogu tegutseb 6aastat, iga 2aasta järel vahetub 1/3 liikmetest. Valimis õigus hakkab 18 aastaselt. Valitsusjuhi ja valitsuskabineti liikmed nimetab kuningas. Nepalis on mitmeparteisüsteem. Olulisimad erakonnad on Nepali Kongressipartei, Kommunistlik partei/ühendatud Marksistlik-Leninlik partei ja rahvuslik Demokraatlik Partei. Kohtusüsteem on kolmeastmeline. Põhiseaduse kehtivus on 2006 aastast peatatud, jaanuarist 2007 tegutseb ajutine parlament. Rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel on Nepaal osaliselt vaba riik. Korruptsiooniindeksi järgi asub Nepal maailmas 121. kohal. 28. mai.2008.a. kaotati monarhia ja Nepali

Geograafia
koigusoojasus-ja-pusisoojasus-raskete-aegade-uleelamine AnnaAbi
30
txt

koigusoojasus-ja-pusisooj asus-raskete-aegade-uleel amine AnnaAbi

K�igusoojasus ja p�sisoojasus. igusoojasus ja p�igusoojasus ja p�sisoojasus. sisoojasus. Raskete aegade �igusoojasus ja p�sisoojasus. leelamine. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Cyanocitta-cristata-004.jpg Karl P�igusoojasus ja p�sisoojasus. tsepp 2014 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BYSA 3.0" alusel. Sissejuhatus �igusoojasus ja p�sisoojasus. piku teemad "Miks on hea, kui keha on soe?" ja "Kuidas rasked ajad �igusoojasus ja p�sisoojasus. le elatakse?" (lk 98 �igusoojasus ja p�sisoojasus. 105) Tv lk 44 �igusoojasus ja p�sisoojasus. 47 Loomade jaotamine kehatemperatuuri keskkonna temperatuurist s�igusoojasus ja p�sisoojasus. ltu

Kategoriseerimata
Meedia kontrolltöö 11 klass
4
txt

Meedia kontrolltöö 11.klass

Meedia kontrollt�� kordamisk�simused 1. Meediateksti lugemise viis p�him�tet * K�ik meediatekstid on konstrueeritud ( igal tekstil autor, iga tekst kannab autori maailmavaate- ja kogemuse m�jusid. ) * Teksti luues arvestatakse tekstiliigi reegleid (tekst luuakse traditsioonilistel alustel, j�rgitakse reegleid, et lugeja aru saaks. ) *Sama teksti m�istetakse erinevalt (iga�ks t�lgendab omamoodi.) *Tekstid sisaldavad v��rtusi ja vaatepunkte ( autoril omad arvamused, kellegi poolt kirj. kellel oma n�gemus ) *Tekstid on tervikuks korraldatud viisil, mis taotleb kasumit v�i v�imu (eesm�rk toodet m��a, v�imule p��seda jne. ) 2. Meedia rollid on �hiskonnas *teabe/info pakkumine *arvamuste/seisukohtade avaldamine *asutuste tegevuse m�jutamine *kujundada arusaamu, k�itumisviise *meelelahutuse pakkumine *teadmiste vahendamine *arvamuse kujundamine 3. S�navabadus - Iga�hel on �igus avaldada oma arvamusi, ideid, veendumusi ja muud info

Meedia
India
7
doc

India

India jaguneb 28 osariigiks , 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel. India naaberriikideks on põhjas Hiina, Nepaal ja Bhutan, Idas Myanmar ja Bangladesh, läänes Pakistan. Hindustani poolsaare lõunatipu lähedal asub Sri Lanka. Suure ulatuse tõttu leidub Indias erineva kliimaga alasid. Leidub nii mussoonmetsi, kui ka kõrbeid ning kõrgmägedes isegi igilund ja jäävälju. Suurem osa Indiast asub siiski lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk. Vihma sajab peamiselt suvemussoonide ajal, keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel nõlvadel aga koguni 3000-6000mm aastas. Taimestik India taimestik on piirkonniti väga vaheldusrikas. Assamis ja Lääne-Ghattides sajab palju ja seal kasvavad palmide, bambuste ja väärispuudega troopilised metsad. Kesktasandikul ja

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun